Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskorraldus > Belgia

Viimati muudetud: 23-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskorraldus - Belgia

Käesolev infodokument koosneb kolmest põhiosast. Kõigepealt on esitatud üldine ülevaade kohtuvõimu korraldusest Belgias, teine osa on pühendatud tsiviilkohtute süsteemile. Viimases, kolmandas osas on esitatud kohtuasutuste eri tasandid organisatsioonilise ülesehituse skeemidena, alates kohtu esimesest astmest kuni pöördumiseni kaebusega kassatsioonikohtusse.

1. Sissejuhatus

a) Üldpõhimõtted

Enne ülevaate andmist Belgia õiguskorraldusest tuleks meenutada mõningaid kohtuvõimu korraldusega seotud põhiseaduslikke ja üldisi põhimõtteid.

Põhiseadusega [1] sätestatakse kahe ülejäänud võimu liigiga, (seadusandlik ja täidesaatev võim) samadel alustel ka kohtuvõim, mille kandjateks on kohtud. Kohtud moodustavad seega kahe ülejäänud põhiseadusliku võimu kõrval kolmanda sõltumatu võimu.

Kohtud teostavad kohtuvõimu põhiseaduse ja muude seadustega sätestatud raamistikus.

Põhiseaduse artiklite 144 ja 145 kohaselt kuuluvad vaidlused, mille sisuks on tsiviilõigused, ainult kohtute pädevusse, samuti kuuluvad kohtute pädevusse ka vaidlused, mille sisuks on poliitilised õigused, välja arvatud seadusega eraldi sätestatud juhtudel.

Kõik kohtud ja kõik kohtuvaidluse osas tehtavad otsused peavad põhinema seadusel. Põhiseaduse artikli 146 kohaselt ei ole võimalik moodustada mingeid erakorralisi komisjone ega kohtuid, sõltumata neile antavaist nimetustest.

Kohtuistungid on avalikud, välja arvatud juhul, kui selline avalikkus võib ohustada avalikku korda või moraali, sellisel juhul peab see asjaolu kajastuma kohtuotsuses (põhiseaduse artikli 148 esimene lõik). Kohtuistungite avalikkuse põhimõte võimaldab muuhulgas tagada õigusemõistmise läbipaistvust.

Kõik kohtuotsused peavad olema põhjendatud. Kohtuotsus kuulutatakse välja avalikul istungil (põhiseaduse artikkel 149). Põhiseaduses ja kohtuseadustiku artiklis 780 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab, et kohtunik peab lähtuma poolte selgitustes esitatud faktidest ja õiguslikest asjaoludest. Põhjendus peab olema ammendav, selge, täpne ja asjakohane. Kohtuotsuste põhjendamise nõue, samuti kui kohtuniku sõltumatuse nõue kaitsevad kostjat kohtuniku omavoli eest ja võimaldavad põhjendusest tulenevalt algatada menetlust apellatsiooni- või kassatsioonikohtus.

Nii kohtunike sõltumatus oma õiguslike ülesannete täitmisel kui prokuratuuri sõltumatus juurdluste ja jälitustegevuse läbiviimisel, sealjuures ka pädeva ministri õigus algatada jälitustegevust ja anda sunniiseloomuga korraldusi kriminaalpoliitika, sealhulgas juurdlus- ja jälituspoliitika alal, tulenevad põhiseaduse artikli 151 lõikes 1 sätestatust.

ÜlesÜles

Sama sätte lõike 4 kohaselt nimetatakse rahukohtunikud, kohtute kohtunikud, kohtunõunikud ja kassatsioonikohtu (Cour de cassation) nõunikud kuninga poolt seadusega sätestatud tingimuste ja menetluse kohaselt.

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikud jäävad pensionile seadusega sätestatud vanuses ning saavad seadusega ette nähtud pensioni. Kohtuniku töökohalt vabastamine või tema volituste peatamine saab toimuda üksnes kohtuotsuse alusel. Kohtuniku üleviimine saab toimuda ainult uue kohtuniku nimetamisel ja üleviidava kohtuniku nõusolekul (põhiseaduse artikkel 152). Ka kohtute juures töötavate prokuratuuri ametnike nimetamise ja tagasikutsumise õigus on üksnes kuningal (põhiseaduse artikkel 153).

Õiguskorraldusega seotud isikute eriõigused ja -kohustused on sätestatud seadusega (põhiseaduse artikkel 154).

Lisaks sellele ei või kohtunik võtta vastu ühtegi töölepingu alusel täidetavate funktsioonide juhtimist, välja arvatud juhul, kui ta täidab neid ülesandeid tasuta ning puuduvad seadusega sätestatud konfliktsed asjaolud (põhiseaduse artikkel 155).

b) Mõned märkused arbitraažikohtu (Cour d’arbitrage) kohta [2]

Belgia föderaalstruktuuride väljatöötamisega kaasnes arbitraažikohtu asutamine 1983. aastal.

Kogu Belgia jaoks on vaid üksainus arbitraažikohus, mille koosseis, pädevus ja tegevuse alused on sätestatud seadusega (põhiseaduse artikli 142 esimene lõik).

Arbitraažikohus on pädev järgmistes küsimustes (põhiseaduse artikli 142 lõik 2):

  • põhiseaduse artiklis 141 viidatud konfliktid, see tähendab seaduste, dekreetide ja korralduste vahelised pädevusvaidlused ning dekreetide omavahelised ja korralduste omavahelised pädevusvaidlused, kui tegemist on põhiseadusega sätestatud või põhiseadusest tulenevate eeskirjade rikkumisega riigi, kogukondade ja piirkondade vastastikuse pädevuse kindlaks määramisel;
  • juhul kui seaduse, dekreedi või korraldusega rikutakse põhiseaduse artiklites 10, 11 ja 24 sätestatud nõudeid, see tähendab põhiseadusega tagatud võrdsuse, mittediskrimineerimise ja hariduse vabaduse põhimõtteid.

Menetlust arbitraažikohtus võivad alustada ministrite nõukogu, kogukondade ja piirkondade valitsused, föderaalsete seadusandlike kodade (chambres legislatives fédérales) esimehed, kogukondade ja piirkondade parlamendid (kahe kolmandiku liikmete nõudmisel), kes on vastavast küsimusest eeldatavalt huvitatud ning mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kelle huvi antud küsimuse vastu on põhjendatud. Menetluse võib samuti algatada eelmenetluse korras mis tahes kohtuasutus (põhiseaduse artikli 142 lõik 3 ja arbitraažikohtu kohta käiva 6. jaanuari 1989 seaduse artikkel 2).

ÜlesÜles

Seega on mis tahes eraõiguslikul ja avalik-õiguslikul isikul põhjendatud huvi korral õigus algatada arbitraažikohtus menetlus mõne õigusnormi kehtetuks tunnistamiseks, mida peetakse diskrimineerivaks või hariduse vabadust piiravaks. Võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ei kohaldata mitte üksnes siseriikliku seadusandlusega sätestatud õigustele ja vabadustele, vaid samuti ka õigustele ja vabadustele, mis tulenevad Belgia õigussüsteemis vahetult kohaldatavatest rahvusvahelistest lepingutest, eeskätt 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist.

2. Ülevaade õigusasutuste süsteemist

a) Kohtute korralduse põhimõtted

Õigusasutuste süsteemi kuuluvad kohtud on korraldatud hierarhilise struktuuri kohaselt.

Selle struktuuri tipus asub kassatsioonikohus (Cour de cassation). Kassatsioonikohus on kõrgeim kohtuasutus ning paikneb seega kuningriigi kohtuasutuste süsteemi kõige kõrgemal astmel. Kassatsioonikohus ei tegele kohtuasjade sisulise läbivaatamisega, vaid veendub, et tehtud kohtuotsused ei ole vastuolus seaduste või menetluseeskirjadega (kohtuseadustiku artikkel 608). Kassatsioonikohus on pädev kogu riigi territooriumil.

Kassatsioonikohtust ühe astme võrra allpool (apellatsiooniaste) asuvad põhiseadusega ettenähtud apellatsioonikohtud (cour d’appel). Apellatsioonikohtuid on kokku viis ning nende territoriaalne pädevus on sätestatud põhiseadusega. Need viis apellatsioonikohut on järgmised: Brüsseli apellatsioonikohus vallooni Brabant’i ja flaami Brabant’i provintside ning pealinn Brüsseli kakskeelse piirkonna jaoks, Genti apellatsioonikohus Lääne-Flandria ja Ida-Flandria provintside jaoks, Antverpeni apellatsioonikohus Antverpeni ja Limbourg’i provintside jaoks, Liège’i apellatsioonikohus Liège’i, Namuri ja Luxembourgi provintside jaoks ning Monsi apellatsioonikohus Hainaut provintsi jaoks.

Apellatsiooniastmel ja ühel tasemel apellatsioonikohtutega asuvad kõrgemad töövaidluskohtud (cour de travail), mille pädevusala langeb kokku ülalmainitud apellatsioonikohtutega.

Veel ühe astme võrra madalamal astmel asuvad esimese astme kohtud (tribunal de première instance), kaubanduskohtud (tribunal de commerce), töökohtud (tribunal du travail) ja politseikohtud (tribunal de police). Nende kohtute territoriaalne pädevus on seotud ringkonna mõistega. Kogu Belgia ulatuses on kakskümmend seitse ringkonda. Enamikus ringkondades on üks politseikohus ringkonna kohta, mõnedes ringkondades, eeskätt Brüsselis, on mitu politseikohut [3].

ÜlesÜles

Kohtusüsteemi alumisel astmel asuvad rahukohtud. Belgias on sada kaheksakümmend seitse rahukohut. Nende kohtute pädevus piirneb kantoniga, milles need kohtud asuvad. Igas kohtupiirkonnas on üks rahukohus.

Lisaks põhiseaduse jaotisele VI „Kohtuvõim” reguleerib õigusasutuste süsteemi ka kohtuseadustiku teine osa, eeskätt selle seadustiku artiklid 58 kuni 555 c.

Nimetatud seadustiku teise osa esimene peatükk on „Kohtuvõimu teostavad asutused”, teine peatükk „Kohtute ülesanded”, kolmas „Advokatuur” ning teise osa neljas, viimane peatükk „Kohtutäiturid”.

Seega on rahukohtute, politseikohtute, ringkonnakohtute [4], esimese astme kohtute, töökohtute, apellatsioonikohtute, kaubanduskohtute, vandekohtute (cour d’assises) ja kassatsioonikohtu korraldus sätestatud kohtuseadustiku vastavate artiklitega (kohtuseadustiku artikkel 58).

Lisaks sellele tuleb märkida, et apellatsioonikohtu väärteo kolleegiumid, vandekohus [5], esimese astme kohtu väärteo kolleegiumid (kriminaalkohus) ja politseikohus (kriminaalasjade korral), tegelevad kõrvuti tsiviilkohtutega ka tsiviilhagejate, eeskätt laiemas mõttes kriminaalkuritegude ohvrite algatatud tsiviilhagidega.

Alljärgnevalt on esitatud kohtuasutuste (tsiviilkohtute) struktuuri skeem:

Kassatsioonikohus

ApellatsioonikohusKõrgem töövaidluskohus
  • Esimese astme kohus
  • Kaubandus-kohus
  • Töökohus
RahukohusPolitseikohus

b) Prokuratuuri ülesanded tsiviilküsimustes

Kassatsioonikohtu, apellatsioonikohtu ja kõrgema töövaidluskohtu juures esindab prokuratuuri peaprokurör. Esimese astme kohtu, kaubanduskohtu, politseikohtu ja rahukohtu juures täidab neid ülesandeid riiklik süüdistaja ning töökohtu juures on esindajaks süüdistaja.

Tsiviilküsimustes on prokuröri kasutatavateks vahenditeks hagid, nõuded ja arvamused. Teatavatel seadusega sätestatud juhtudel sekkub riik omal algatusel, samuti toimub riigi sekkumine automaatselt siis, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks (kohtuseadustiku artikli 138 lõik 3).

Prokuratuur sekkub kohtuasjades, mida menetletakse apellatsioonikohtus, kõrgemas töövaidluskohtus, esimese astme kohtus, töökohtus, kaubanduskohtus, politseikohtus ja rahukohtus.

Üheks prokuratuuri olulisematest ülesannetest tsiviilasjades on arvamuste esitamine. Prokuratuuri arvamust sisaldava teatise esitamine on kohustuslik teatavate valdkondade puhul, mis on loetletud kohtuseadustiku artikli 764 esimeses lõigus. Prokuratuur võib arvamuse esitada ka kõikide teiste kohtuasjade puhul, kui ta peab seda oluliseks, kohus võib prokuratuuri arvamust küsida ka omal initsiatiivil (kohtuseadustiku artikli 764 lõik 2).

Mitmed kohtuseadustiku sätted ja teised õigussätted nõuavad prokuratuuri teavitamist teatavatest kohtuasjadest seisukoha saamiseks. Seda valdkonda reguleerib kohtuseadustiku artikkel 764, mille kohaselt on otsuse kehtivuseks vajalik prokuratuuri arvamus selliste kohtuasjade puhul, mis on seotud alaealiste või teovõimetute isikutega, perekonnaseisu puudutavate dokumentidega, riigi õigusabi taotlustega ning maksujõuetu võlgniku ja tema võlausaldajate vahelise kokkuleppega, pankroti väljakuulutamisega, väljamaksete peatamise kuupäeva muutmisega, väljamaksete peatamise ja pankrotimenetluse lõpetamisega.

Kassatsioonikohtu menetluste puhul kuulatakse prokuratuuri seisukoht ära kõikide kohtuasjade korral (kohtuseadustiku artikli 1105 lõik 2).

c) Täpsemad selgitused kohtuasutuste kohta PDF File (PDF File 23 KB)

3. Struktuuriskeemid

a) Üldmärkused

Positiivse õiguse korral jagunevad edasikaebamisviisid, see tähendab menetlused, mis võimaldavad asjassepuutuvatel osapooltel või teatavatel juhtudel ka kolmandatel isikutel saavutada kohtuasutuses juba menetletud kohtuasja puhul uut kohtuotsust, kahte põhikategooriasse: tavalised edasikaebamisviisid ja erandlikud edasikaebamisviisid.

Tavalisi edasikaebamisviise on kaks – vaidlustamine ja apellatsioon (kohtuseadustiku artikli 21 esimene lõik). Neid tavalisi edasikaebamisviise on menetluse osapooltel võimalik alati kasutada.

Lisaks nimetatud kahele tavalisele edasikaebamisviisile on olemas veel täiendavad „erandlikud” edasikaebamisviisid, millest peamine on otsuse esitamine läbivaatamiseks kassatsiooni korras kassatsioonikohtule (kohtuseadustiku artikli 21 lõik 2). Kohtuotsuse erandliku läbivaatamise näol kassatsioonikohtus ei ole tegemist kolmanda instantsiga või kolmanda kohtuastmega. Kassatsioonikohus kontrollib vastavust seadustele ning ei tegele talle edastatud kohtuasja sisulise menetlemisega.

ÜlesÜles

Vaidlustamine (kohtuseadustiku artiklid 1047 kuni 1049)

Mis tahes tagaselja (see tähendab kostja puudumisel) langetatud kohtuotsust on võimalik vaidlustada. Kohtutäituri vahendusel toimetatakse kohtukutse ilmuda tagaselja otsuse langetanud kohtu ette. Menetluse osapooled võivad otsustada ka vabatahtliku kohtu ette ilmumise kasuks (kohtuseadustiku artikli 1047 lõigud 1 kuni 3) – vt „Asja kohtusse andmine – Belgia“. Ainuke pädev kohus vaidlustamise menetlemiseks on kohus, mis langetas tagaselja otsuse (kohtuseadustiku artikli 1047 lõik 2).

Vaidlustamise tähtajaks on üks kuu alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Seda tähtaega pikendatakse, kui kostjal ei ole Belgias alalist elukohta, ajutist elukohta ega kokkulepitud asukohta (kohtuseadustiku artiklid 1048 ja 55).

Apellatsioon (kohtuseadustiku artiklid 1050 kuni 1072 a)

Apellatsioon on menetlus, mille abil osapool, kes leiab, et kohtuotsusega on talle liiga tehtud, saab taotleda selle muutmist kõrgema kohtu poolt. Apellatsioon võimaldab kõrgema kohtu kohtunikel parandada esimese astme kohtunike tehtud võimalikke vigu, kuid samas parandada ka esimese astme kohtus menetlemisel osapoolte tehtud vigu kaitses. Apellatsioonimenetluse näol on tegemist esimese astme menetlemise suhtes uue eraldiseisva menetlemisastmega, mille tulemusena langetatav otsus tühistab esimese astme kohtu otsuse. Edasikaebuse võib esitada kõigi langetatud kohtuotsuste kohta, isegi juhul kui tegemist on kohtu vaheotsuse või tagaselja langetatud otsusega (kohtuseadustiku artikkel 1050).

Apellatsiooni tähtajaks on üks kuu alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Sarnaselt vaidlustamisega pikendatakse seda ühekuulist tähtaega, kui ühel osapooltest, kellele kohtuotsus kätte toimetatakse, ei ole Belgias alalist elukohta, ajutist elukohta ega kokkulepitud asukohta (kohtuseadustiku artikli 1051 lõigud 1, 3 ja 4 ning artikkel 55).

Läbivaatamine kassatsiooni korras (kohtuseadustiku artiklid 1073 kuni 1121)

Kohtuotsuste läbivaatamine kassatsiooni korras kassatsioonikohtus on võimalik kõikide edasikaebamisele mittekuuluvate lõplike kohtuotsuste puhul, sõltumata nende valdkonnast (kohtuseadustiku artiklid 608 ja 609). Kohtuotsused esitatakse kassatsioonikohtule eesmärgiga kuulutada need otsused kehtetuks seadusele või üldistele või konkreetsetele menetluseeskirjadele mittevastavuse tõttu.

ÜlesÜles

Kui seadusega ei ole kehtestatud lühemat tähtaega, on kassatsiooniavalduse esitamise tähtajaks kolm kuud alates edasikaevatava kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtuseadustiku artikli 55 kohaselt pikendatakse nimetatud kolmekuulist tähtaega, kui kostjal ei ole Belgias alalist elukohta, ajutist elukohta ega kokkulepitud asukohta (kohtuseadustiku artikli 1073 lõigud 1 ja 2).

b) Skeemid

1) Skeem nr 1 PDF File (PDF File 11 KB)

Menetluse kulg, kui tegemist on rahukohtuniku või politseikohtu langetatud esimese astme kohtuotsusega, mille kohta esitatakse apellatsioonitaotlus esimese astme kohtule või kaubanduskohtule ning seejärel vajadusel kassatsioonitaotlus kassatsioonikohtule:

Rahukohtuniku ja politseikohtu langetatud otsused

Rahukohtuniku ja artiklis 601 a sätestatud asjaoludel politseikohtu poolt langetatud esimese astme kohtuotsuse apellatsioon esitatakse esimese astme kohtule (kohtuseadustiku artikkel 577).

Apellatsioon rahukohtuniku poolt langetatud esimese astme kohtuotsuste kohta seoses ettevõtjate vaheliste vaidlustega, mis on seotud seadusega kaubanduslikeks tunnistatud tehingutega või vekslitega, esitatakse kaubanduskohtule (kohtuseadustiku artikkel 577).

Rahukohtuniku ja politseikohtu kohtuotsused, mis on seotud liiklusõnnetuse kahjude hüvitamisega, isegi juhul kui õnnetus toimus kohas, mis ei ole avalikkusele ligipääsetav, on lõplikud, kui hagis sisalduv nõue ei ületa 1240 eurot. See tähendab, et hagide puhul, milles sisalduv nõue ei ületa 1240 eurot, ei ole rahukohtu ja politseikohtu otsuseid ülalnimetatud valdkondades võimalik esitada läbivaatusele apellatsiooni korras.

Rahukohtu ja politseikohtu poolt langetatud lõplikke otsuseid on samas võimalik esitada kassatsioonikohtule läbivaatamiseks kassatsiooni korras.

2) Skeem nr 2 PDF File (PDF File 11 KB)

Menetluse kulg, kui tegemist on kaubanduskohtu või esimese astme kohtu esimese astme kohtuotsusega, mille kohta esitatakse apellatsioonitaotlus apellatsioonikohtule ning seejärel vajadusel kassatsioonitaotlus kassatsioonikohtule:

Esimese astme kohtu ja kaubanduskohtu langetatud kohtuotsused

Esimese astme kohtu ja kaubanduskohtu ning nende vastavate kohtute esimeeste langetatud esimese astme kohtuotsuseid on võimalik apellatsiooni korras läbivaatamiseks esitada apellatsioonikohtule (kohtuseadustiku artikli 602 lõigud 1 ja 2).

ÜlesÜles

3) Skeem nr 3PDF File (PDF File 12 KB)

Menetluse kulg, kui tegemist on töökohtu esimese astme kohtuotsusega, mille kohta esitatakse apellatsioonitaotlus kõrgemale töövaidluskohtule ning seejärel vajadusel kassatsioonitaotlus kassatsioonikohtule:

Töökohtu poolt langetatud otsused

Töökohtu ja töökohtu esimehe poolt langetatud kohtuotsuseid on võimalik edasi kaevata teise astme õigusemõistmiseks kõrgemasse töövaidluskohtusse (kohtuseadustiku artikkel 607).

Kasulikke viiteid

  • Avaliku föderaalteenistuse JUSTICE kodulehekülg Deutsch - français - Nederlands
  • Belgia kohtuvõimule pühendatud lehekülg français - Nederlands

--------------------------

[1] käesolevas dokumendis viidatakse põhiseaduse ühtlustatud tekstile 17. veebruarist 1994 (Moniteur Belge, 17.02.1994)

[2] Vt ka 6. jaanuari 1989. aasta seadust arbitraažikohtu kohta, mis avaldati väljaandes Moniteur Belge 7. jaanuaril 1989 ning arbitraažikohtu (Cour d’arbitrage) Deutsch - English - français - Nederlands internetilehekülge

[3] Kohtuseadustiku lisa artikkel 3 kohtute territoriaalsete piiride ja asukoha kohta

[4] ringkonnakohus koosneb esimese astme kohtu esimehest, töökohtu esimehest ja kaubanduskohtu esimehest või kohtunikest, kes neid esimehi vastavates kohtutes asendavad (kohtuseadustiku artikkel 74). Ringkonnakohus kujutab endast esimest astet, mis tegeleb kohtuniku pädevuskonfliktide küsimustega kohtunike pädevuse vaidlustamise korral (kohtuseadustiku artikkel 639).

[5] Vandekohus tegeleb raskemate kriminaalkuritegudega, nagu näiteks tapmine, röövimine jne

« Õiguskorraldus - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik