Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskorraldus > Austria

Viimati muudetud: 08-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskorraldus - Austria

ÜLEMKOHUS (OGH)

|

Oluliste asjade puhul

|
|

Oluliste asjade puhul|
|

ÜLEMMAAKOHUS (OLG)

Teise astme kohus

|
|
|

______________________

APELLATSIOONIKOHUS

teise astme kohus

MAAKOHUS

Esimese astme kohus

otsustab

kohtunike kolleegium

kohtunik ainuisikuliselt

esimese astme kohus
hagetav summa üle 10 000 euro

RINGKONNAKOHUS

Hagetav summa kuni 10 000 eurot ja teatud kohtuasjad (nt perkonnaõiguslikud või üüriõiguslikud asjad)

I. Tsiviilmenetlus

Üldiselt otsustatakse tsiviilmenetluse käigus need eraõigusega seotud asjad, mis ei kuulu arutamisele kaubanduskohtutes ega ka töökohtutes, või mille jaoks on ette nähtud mittehagiline kohtumenetlus.

Põhimõtteliselt on olemas kaks erinevat kohtuinstantsi, mis omakorda võivad olla kolmeastmelise. Esimese astme kohtus suunatakse vaidlused kas ringkonnakohtutesse või maakohtutesse. Pädevuspiirkonnad jaotuvad põhimõtteliselt vastavalt kohtuvaidluse liigile (temaatiline pädevuspiirkond), kõigil teistel juhtudel lähtutakse vaidlusobjekti rahalisest väärtusest (rahaline pädevuspiirkond). Temaatiline pädevuspiirkond on rahalise pädevuspiirkonna suhtes alati primaarne.

Ringkonnakohtute rahaline pädevuspiirkond hõlmab vaidlusobjekte kuni 10 000 euro väärtuses, ringkonnakohtute temaatilise pädevuspiirkonna alla kuuluvad näiteks suurem osa perekonnaõiguse ja üüriõigusega seotud kohtuvaidlustest. Apellatsioon läheb edasi kõrgemalseisvale maakohtule, kus teise astme kohtuasjade üle otsustab apellatsioonikohtunike kolleegium. Eriti oluliste asjade puhul – mille korral tuleb leida lahendus põhimõttelise tähendusega õigusküsimustele – on teise astme kohtu otsust võimalik edasi kaevata veelgi kõrgemasse kohtuorganisse – ülemkohtusse.  

Maakohtu rahaline pädevuspiirkond hõlmab vaidlusobjekte alates 10 000 euro suuruse väärtusega, maakohtu temaatilise pädevuspiirkonna alla kuuluvad kiirgusseadus, avaliku teenistuse seadus, andmekaitseseadus, siin arutatakse ka konkurentsi- ja ka autoriõigusega seotud vaidlusi. Maakohtus langetatud otsuse vaidlustamisel pöördutakse teise astme kohtu - ülemmaakohtu - poole. Eriti oluliste asjade puhul – mille korral tuleb leida lahendus põhimõttelise tähendusega õigusküsimustele – on teise astme kohtu otsust võimalik edasi kaevata veelgi kõrgemasse kohtuorganisse – ülemkohtusse.

Esimese astme kohtus lahendab juhtumi enamasti kohtunik ainuisikuliselt (ja ainult vaidluste puhul, mille korral vaidluseseme on väärtus üle 50 000 euro, otsustab juhtumi üle kolmest kohtunikust koosnev kohtunike kolleegium, juhul kui üks osapooltest on selleks esitanud vastava avalduse). Teise astme kohtus lahendab juhtumi kolmest kohtunikust koosnev kohtunike kolleegium, ülemkohtus viiest kohtunikust koosnev kohtunike kolleegium. Kui tegemist on põhimõttelise tähendusega õigusküsimusega (nagu näiteks tavapärase õigusemõistmise muutmine), siis kutsutakse ülemkohtusse kokku niinimetatud tugevdatud jõududega kohtunike kolleegium, mis koosneb üheteistkümnest kohtunikust.

ÜlesÜles

Esimese astme kohtu otsust võib vaidlustada, kasutades selleks seadusjärgset apellatsiooni esitamise õigust. Otsust võib kõikidel juhtudel edasi kaevata otsuse tühisuse tõttu või ebaõige õigusliku hinadmise põhjusel. Teatud kindlatel juhtudel, või kui hagisumma suurus ületab 2 000 eurot, võib otsuse edasi kaevata ka puuduliku menetlemise või faktide ebaõige konstateerimise tõttu.

Teise astme kohtute ülesandeks on kontrollida esimese astme kohtu otsuseid. Seetõttu otsustavad nad asja üle põhimõtteliselt ainult esimese kohtuastme suulise arutelu lõppotsuse ajal olemas olevate asjasse puutuvate taotluste ja esitatud faktidest alusel. Teise astme kohtud võivad juhtumi kohta iseseisvalt (kinnitavalt või muudatusi tehes) otsuse langetada. Sellel eesmärgil võivad nad kohtumenetlust – esimese astme kohtus esitatud taotluste ja selgituste abil visandatud raamides – tervenisti või osaliselt läbi viia või täiendada või esimese astme kohtu otsuse tühistada ja kuulutada välja uue otsuse või hagi tagasi lükata.

Teise astme kohtu otsust võib vaidlustada, kasutades selleks seadusjärgset õigust juhtumi veelkordseks läbivaatamiseks. Ülemkohtu poole pöördumisel tuleb sõltuvalt kohtuasjast siiski arvestada erinevate piirangutega. Põhimõtteliselt otsustab Ülemkohus enamasti olulise tähtsusega õigusküsimusi; niisuguse õigusküsimuse olemasolu on seega eelduseks, et ülemkohus revisjoni aktsepteerib. Sellest lähtuvalt on teise astme kohtu otsused teatud kindlatel juhtumitel 4 000 eurost väiksema hagisumma korral vaieldamatud või peab ülemkohtu revisjoni lubama ka teise astme kohtu poolt (vahetult või uue taotluse alusel), juhul kui hagisumma väärtus ei ületa 20 000 eurot.

Ülemkohus otsustab enamasti juriidilisi küsimusi ja seepärast on tema otsus seotud selleks ajaks kindlaks tehtud faktidega. Sellest tulenevalt hindab ülemkohus enamasti langetatud otsuse õigsust või tõdeb tühisust ja piiratud mahus ka seni toimunud menetluste puudusi. Ülemkohus ei ole tegev mitte ainult kassatsiooni alal; ka ülemkohtul on õigus iseseisvalt juhtumi üle otsustada (kinnitavalt või muudatusi tehes), eelnevaid otsuseid tühistada ja esimese või teise astme kohtule uut otsust esitada või hagi tagasi lükata.

II. Tööõigusega seotud kohtumenetlus

Tööõiguslikke kohtuasju, nagu töö- ja sotsiaalkohtu seaduse (ASGG) § 50-s nimetatud töösuhtega seotud tsiviilõiguslikud kohtuvaidlused, käsitletakse spetsiaalse kohtumenetlusega, mis vastab erireeglitega täiendatud tsiviilprotsessile.

ÜlesÜles

Tööõiguslike kohtuasjade üle otsustab esimese astme kohtuna maakohus (Viinis: kõrgem töö- ja sotsiaalkohus), teise astme kohtuna ülemmaakohus ja viimase astme kohtuna ülemkohus.

Töökohtuliku menetluse puhul langetab otsuse kohtunike kolleegium, mis koosneb iga astme kohtu juures ühest või enamast kutselisest kohtunikust ja kahest rahvakohtunikust, kellest üks esindab tööandjat ja teine töövõtjat.

Esimese ja teise astme kohtute otsuste vastu suunatud edasikaebamismenetlus koos apellatsiooni ja revisjoniga vastab tsiviilprotsessile, millel on siiski vähem edasikaebamise piiranguid. Nii näiteks on ülemkohtu revisjon tööõiguslikes kohtuasjades väärtuspiiridest olenemata alati lubatud, kui tegemist on olulise tähtsusega juriidilise küsimusega.

III. Kaubandusega seotud kohtumenetlus

Kaubandusega seotud juhtumeid, nagu jurisdiktsioonnormi § 51-s nimetatud tsiviilõiguslikud kohtuvaidlused, kus üheks pooleks on kaupmees, menetletakse – mõningate erireeglitega – tsiviilprotsessina. Kaubandusega seotud kohtuasjad lahendab kohtunike kolleegium, kus esimese ja teise astme kohtus (kuid mitte ülemkohtus) osaleb ka rahvakohtunik kaubandusalalt.

IV. Mittehagiline kohtumenetlus

Mittehagilise kohtumenetluse käigus otsustatakse eraõigusega seotud asju, mis kuuluvad selle (vabatahtliku juridiktsiooniga võrreldava) kohtumenetluse liigi alla oma eripärase iseloomu (enamasti: reguleerivad kohtumenetlused, õigushooldusega seotud kohtumenetlused või kohtumenetlused, kus üksteise vastas ei seisa tüüpilisel viisil kaks osapoolt teineteise vastu seatud huvidega) tõttu.

Suurema osa juhtumitest lahendavad esimese astme kohtutena ringkonnakohtud, teise astme kohtutena maakohtud ja viimase astmena ülemkohus.

Mittehagilise kohtumenetluste puhul langetavad esimese astme kohtus üldjuhul otsuse kas kohtunik ainuisikuliselt või kohtunikuabid (spetsiaalse koolitusega kohtuametnikud), teise ja kolmanda astme kohtus otsustab kohtunike kolleegium, mis koosneb kolmest või viiest kutselisest kohtunikust.

Edasikaebamismenetlus on oma olemuselt võrreldavad tsiviilprotsessiga. Siiski kehtib selle kohtumenetluse erilisest iseloomust lähtudes vähem edasikaebamist piiravaid tingimusi. Lisaks sellele on piiratud ulatuses – esimese astme kohtus esitatud taotluste ja selgituste poolt visandatud raamidest väljudes - lubatud teise astme kohtus tuua välja uusi asjaolusid.

Kuna selle kohtumenetluse käigus menetletakse väga mitmekesiseid juhtumeid, on erinevate teemade puhul tihti olemas kõrvalekalduvaid erisätteid.

« Õiguskorraldus - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik