Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Rootsi

Viimati muudetud: 03-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted „elatusraha“ ja „ülalpidamiskohustus“ Rootsi õiguses? Kes peavad elatusraha maksma ja millistel juhtudel? 1.
2. Millise vanuseni võib laps ülalpidamistoetust saada? 2.
3. Millistel juhtudel on Rootsi õigus kohaldatav? 3.
4. Kui Rootsi õigus pole kohaldatav, siis millist õigust Rootsi kohtud kohaldavad, kui nii elatusraha taotleja kui kohustatud isik elavad Rootsis. 4.
5. Kas taotleja peab elatusraha  saamiseks esitama taotluse konkreetsele organisatsioonile, riigiasutusele (kesk- või kohalikule) või kohtule? 5.
5.A. Kuidas taotleda elatusraha selliselt organisatsioonilt või riigiasutuselt (kesk- või kohalikult) ja millist menetlust kohaldatakse? 5.A.
6. Kas taotlust saab esitada sugulase, lähisugulase või alaealise lapse nimel? 6.
7. Kui taotleja kavatseb anda asja kohtusse, siis kuidas ta teab, milline kohus on pädev seda menetlema? 7.
8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmisel kasutama vahendajat (nt advokaati, konkreetset organisatsiooni või riigiasutust (kesk- või kohalikku) jne)? Kui ei, siis milline on menetlus? 8.
9. Kas taotleja peab asja kohtusse andmisel maksma lõivu? Kui jah, siis kui suured need lõivud on? Kui hagejal pole piisavalt rahalisi vahendeid, kas tal on siis võimalik saada tasuta õigusabi? 9.
10. Millise elatusraha kohus tõenäoliselt määrab? Kuidas määratakse kindlaks vajaliku elatusraha suurus? Kas kohtuotsust on võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse muudatusi elukalliduses ja perekonna olukorras? 10.
11. Kuidas ja kellele makstakse elatusraha? 11.
12. Kui kohustatud isik ei maksa elatusraha vabatahtlikult, siis milliseid sunnimeetmeid võidakse tema suhtes rakendada? 12.
13. Kas on olemas organisatsioon või riigiasutus (kesk- või kohalik), mis aitab elatusraha sisse nõuda? 13.
14. Kas see organisatsioon või asutus võib asendada kohustatud isikut ning maksta ise elatusraha või osa sellest? 14.
15. Kas avaldajal on võimalik abi saada mõnelt Rootsi organisatsioonilt või riigiasutuselt (kesk- või kohalikult)? 15.
16. Kui on, siis kuidas selle organisatsiooni või riigiasutusega (kesk- või kohalikuga) ühendust võtta? 16.
17. Millist abi on avaldajal võimalik kõnealuselt organisatsioonilt või riigiasutuselt (kesk- või kohalikult) saada? 17.
18. Kas avaldaja saab pöörduda otse Rootsis asuva organisatsiooni või riigiasutuse (kesk- või kohaliku) poole ? 18.
19. Kui jah, siis kuidas võtta otse ühendust kõnealuse organisatsiooni või riigiasutusega (kesk- või kohalikuga)? 19.
20. Millist abi on avaldajal võimalik kõnealuselt organisatsioonilt või riigiasutuselt (kesk- või kohalikult) saada? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted „elatusraha“ ja „ülalpidamiskohustus“ Rootsi õiguses? Kes peavad elatusraha maksma ja millistel juhtudel?

Elatusraha käsitlevaid otsuseid võib teha laste, abikaasa ja lahutatud abikaasa kasuks. Abikaasade vahelist ülalpidamiskohustust käsitlevad sätted on kohaldatavad ka registreeritud elukaaslaste suhtes.

Lapsed:

Vanemad vastutavad oma laste ülalpidamise eest mõistlikkuse piires, võttes arvesse lapse vajadusi ja vanemate finantssuutlikkust. Vanem, kes pole võimeline oma last ülal pidama, ei ole kohustatud seda tegema.

Vanem, kes pole eestkostja ega ela alaliselt lapsega koos, täidab ülalpidamiskohustust, makstes elatusraha. Vanemal, kellel on teise vanemaga ühine eestkoste, võib samuti olla kohustus maksta elatusraha. Seda juhul, kui laps elab alaliselt üksnes teise vanemaga, ning hoolimata sellest, kas see vanem on üksik või elab uue elukaaslasega.

Elatusraha suurus määratakse kohtuotsusega või kokkuleppe teel.

Elatusraha makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kui kohtul on selleks erilised põhjused, võib ta teha otsuse mõne muu makseviisi kasuks.

Kokkulepe, mille alusel hakatakse ülalpidamist maksma ühekordse maksena või kolme kuud ületava perioodi jooksul, kehtib ainult siis, kui kokkulepe on kirjalik ja selle sõlmimise tunnistajaks on olnud kaks inimest. Kui laps on alla 18-aastane, peab kokkuleppe heaks kiitma ka sotsiaalhoolekande komisjon.

Kui laps on alla 18-aastane, makstakse ühekordse maksena makstav ülalpidamistoetus sotsiaalhoolekandekomisjonile. Komisjonile makstava summa eest ostetakse kindlustusfirmast lapsele elatusraha suurusele vastav aastamaksetena makstav kindlustus, välja arvatud juhul, kui kokkulepe seda ei luba või komisjon leiab, et summat saab lapse ülalpidamiseks otstarbekamal  viisil kasutada.

ÜlesÜles

Elatusraha maksmise taotlust ei pruugita rahuldada tagasiulatuvalt rohkem kui menetluse algatamisele eelnenud kolme aasta suhtes, välja arvatud juhul, kui kohustatud isik on sellega nõus.

Abikaasad:

Abielu kestel vastutavad ülalpidamise eest mõlemad abikaasad. Kui üks abikaasadest ei suuda ennast täielikult ülal pidada, on teise abikaasa kohus anda panus tema isiklike vajaduste rahuldamiseks.

Üldjuhul vastutab pärast lahutust kumbki abikaasa enda ülalpidamise eest. Ent kui üks abikaasadest vajab üleminekuajal enda ülalpidamiseks raha, on tal õigus saada teiselt abikaasalt toetust põhjendatud ulatuses, võttes arvesse kõnealuse abikaasa teenimisvõimet ja muid asjaolusid. Erandjuhtudel või abikaasa saada elatusraha pikema aja vältel.

Kui abikaasad ei jõua elatusraha küsimuses kokkuleppele, võib vaidluse lahendada kohus.

Pärast abielulahutust makstakse elatusraha perioodiliselt. Kohus võib teha ka otsuse ühekordse makse kohta, kui selleks on erilised põhjused, nt kui abikaasal on tarvis teha pensioni sissemakse.

Elatusraha maksmise taotlust ei pruugita rahuldada tagasiulatuvalt rohkem kui menetluse algatamisele eelnenud kolme aasta suhtes, välja arvatud juhul, kui kohustatud isik on sellega nõus.

2. Millise vanuseni võib laps ülalpidamistoetust saada?

Ülalpidamistoetust võib saada laps, kes on:

  1. alla 18-aastane või
  2. vanem kui 18 eluaastat, kuid noorem kui 21-aastane,

kui ta alles omandab  põhiharidust.

3. Millistel juhtudel on Rootsi õigus kohaldatav?

Üldjuhul kohaldatakse Rootsi õigust, kui ülalpeetav elab alaliselt Rootsis või kui pooled on leppinud kokku Rootsi õiguse kohaldamises.

ÜlesÜles

4. Kui Rootsi õigus pole kohaldatav, siis millist õigust Rootsi kohtud kohaldavad, kui nii elatusraha taotleja kui kohustatud isik elavad Rootsis.

Üldjuhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus ülalpeetav alaliselt elab. Pooled võivad leppida kokku ka mõne teise riigi õiguse kohaldamises, kui neil on selle riigiga mingi side.

5. Kas taotleja peab elatusraha  saamiseks esitama taotluse konkreetsele organisatsioonile, riigiasutusele (kesk- või kohalikule) või kohtule?

5.A. Kuidas taotleda elatusraha selliselt organisatsioonilt või riigiasutuselt (kesk- või kohalikult) ja millist menetlust kohaldatakse?

Elatusraha suurus määratakse kindlaks kas kokkuleppe teel või kohtuotsusega.

6. Kas taotlust saab esitada sugulase, lähisugulase või alaealise lapse nimel?

Alaealise lapse nimel on õigus elatusraha nõuda eestkostjast vanemal.

7. Kui taotleja kavatseb anda asja kohtusse, siis kuidas ta teab, milline kohus on pädev seda menetlema?

Eeskirjad kohtute pädevuse kohta on sätestatud laste ja vanemate seaduses ja abieluseaduses. Teavet saab ka näiteks kohalikust kohtust või sotsiaalhoolekandekomisjonilt.

8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmisel kasutama vahendajat (nt advokaati, konkreetset organisatsiooni või riigiasutust (kesk- või kohalikku) jne)? Kui ei, siis milline on menetlus?

Ei.

ÜlesÜles

9. Kas taotleja peab asja kohtusse andmisel maksma lõivu? Kui jah, siis kui suured need lõivud on? Kui hagejal pole piisavalt rahalisi vahendeid, kas tal on siis võimalik saada tasuta õigusabi?

Rootsis kohtumenetluste eest maksma ei pea, välja arvatud lõiv taotluse esitamisel, mis praegu on 450 Rootsi krooni. Seetõttu on peamiseks väljaminekuks advokaadi tasu. Vajadusel tuleb tasuda tunnistajatele ja tõendite eest.

Pole võimalik hinnata, kuidas makstavad summad menetlusest sõltuvalt varieeruvad, kuna need on iga juhtumi puhul erinevad.

Isik, kes antud hetkel pole Rootsi kodanik ega ela Rootsis ega pole ka varem olnud Rootsi kodanik ega elanud Rootsis, saab Rootsis arutusele tulevate kohtuasjade puhul tasuta õigusabi erilistel asjaoludel. Kui asi vaadatakse läbi välismaal, antakse tasuta õigusabi ainult juhul, kui isik elab Rootsis. EL-i liikmesriikide kodanikel on tasuta õigusabile samad õigused mis Rootsi kodanikel. Muude riikide kodanikel on samad õigused, kui kehtib vastastikkuse põhimõte.

Haldusalast abi annab sotsiaalkindlustusameti välisosakond.

10. Millise elatusraha kohus tõenäoliselt määrab? Kuidas määratakse kindlaks vajaliku elatusraha suurus? Kas kohtuotsust on võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse muudatusi elukalliduses ja perekonna olukorras?

Elatusraha suuruse kindlaksmääramine põhineb õiguslikel kriteeriumitel. Vanemal on õigus jätta pärast sissetulekult maksude mahaarvamist järelejäävast summast teatud summa enda ülalpidamiseks. Üldjuhul arvestatakse ka eluasemekuludega. Lisaks sellele on kohustatud isikul muud elamiskulud, mis arvutatakse indeksi alusel standardsummast. Erandjuhtudel võib vanem jätta endale ka uue abikaasa ülalpidamiseks vajaliku summa. Kohustatud vanem võib jätta endale ka oma uues peres kasvavate laste ülalpidamiseks vajaliku summa. Kui palju võib allesjäänud summast elatusrahaks nõuda, see sõltub muuhulgas lapse vajadustest ja teise vanema suutlikkusest katta ülalpidamiskulusid. Teatud ulatuses võib teha mahaarvamisi seoses lapsega kohtumisel tehtud kulutustega.

ÜlesÜles

Kui taotlus esitatakse elatusraha saamiseks abikaasale, siis puuduvad ranged õiguslikud kriteeriumid. Siiski võib elatusraha suuruse hindamisel lähtuda eespool mainitud kriteeriumest.

Elatusraha suurust kohandatakse pidevalt elukalliduse muutustega vastavalt tarbijahinna indeksi muutumisele. Riiklik sotsiaalkindlustusamet otsustab igal aastal uuesti, kas elatusraha suurust muudetakse ja kui, siis milline on muutuse protsent. Tavaliselt 1. veebruaril tehtavat muudatust kohaldatakse enne eelneva aasta 1. novembrit määratud elatusraha suhtes.

Asjaolude muutumisel võib kohus elatusraha käsitlevat otsust või kokkulepet vastavalt muuta. Menetlusele eelneval perioodil võib ükskõik kumma poole vaidlustatud muudatus käsitleda üksnes veel tegemata maksete vähendamist või tühistamist. Kohus suurendab lahutatud abikaasale makstavat elatusraha muutunud asjaolude alusel ainult erandkorras.

Kohus võib muuta elatusraha käsitlevat kokkulepet, kui kokkulepe on asjaolusid silmas pidades põhjendamatu. Otsuse juba makstud elatusraha tagasimaksmiseks võib teha ainult erandjuhul.

Kui lapsele makstavat perioodilist elatusraha pole kuue aasta jooksul muudetud rohkem kui automaatse kohandamise läbi, võib kohus menetlusele järgnenud perioodi osas läbi vaadata elatusraha käsitleva otsuse, ilma et selle muutmiseks oleks eespool mainitud põhjuseid.

11. Kuidas ja kellele makstakse elatusraha?

Elatusraha makstakse ülalpeetavale. Kui ülalpeetavaks on alla 18-aastane laps, makstakse elatusraha lapsega koos elavale eestkostjast vanemale. Kui kohalik sotsiaalkindlustusamet maksab lapse elatusraha eestkostjast vanemale, võib ülalpidamise eest vastutaval vanemal olla kohustus maksta see riigile tagasi.

ÜlesÜles

12. Kui kohustatud isik ei maksa elatusraha vabatahtlikult, siis milliseid sunnimeetmeid võidakse tema suhtes rakendada?

Lapse elatusraha ja abikaasa või mõne teise pereliikme elatusraha käsitleva otsuse jõustamisega tegeleb täitevameti ametnik. Taotlus esitatakse suuliselt või kirjalikult. Koos taotlusega esitatakse täitekorraldus. Kahe tunnistaja juuresolekul kirjalikult vormistatud ülalpidamistoetusi käsitlevaid, abieluseaduse või vanemaseaduse kohaseid kohustusi jõustatakse nagu jõustunud kohtuotsuseid. Täitemenetlust nõudvaid kohtuasju menetletakse ühe aasta jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, kuid menetlust võib pikendada määramata ajaks.

13. Kas on olemas organisatsioon või riigiasutus (kesk- või kohalik), mis aitab elatusraha sisse nõuda?

Kui on tegemist piiriüleste tunnustega kohtuasjaga (nt avaldaja ja kohustatud isik elavad erinevates liikmesriikides), annab haldusalast abi sotsiaalkindlustusameti välisosakond.

Siseriiklikes kohtuasjades annab nõu sotsiaalhoolekandekomisjon.

14. Kas see organisatsioon või asutus võib asendada kohustatud isikut ning maksta ise elatusraha või osa sellest?

Lahutatud vanemate lastele maksab sotsiaalkindlustusamet elatusraha eestkostjast vanema kaudu ning toetuse suuruseks on 1173 Rootsi krooni kuus. Kohustatud vanem peab riigile selle summa tagasi maksma sõltuvalt sissetulekust ja laste üldarvust. Kui toetust makstakse otse eestkostjast vanemale, maksab sotsiaalkindlustusamet vastavalt väiksemat toetust. Tagasimaksmiskohustus määratakse kohe alguses haldusmenetluse käigus. Laps ega vanem ei pea taotlema kohtult elatusraha käsitlevat otsust, välja arvatud juhul, kui kohustatud vanem peab maksma rohkem kui 1173 Rootsi krooni ning ta eirab seda kohustust.

ÜlesÜles

Euroopa Liidus elevate perekondade suhtes kohaldatakse nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes. Sellisel juhul on lapsel õigus perehüvitistele. Vastavalt määrusele nr 1408/71 loetakse ülalpidamistoetust perehüvitiseks.

Väljaspool Euroopa Liitu elavatel lastel pole õigust saada sotsiaalkindlustusametilt ülalpidamistoetust. Sellisel juhul määratakse ülalpidamistoetus kokkuleppe või kohtuliku menetluse kaudu.

Kui kohustatud vanem elab välismaal, võib sotsiaalkindlustusamet nõuda eestkostjast vanemalt, et viimane taotleks kohtult ülalpidamiskohustust käsitleva otsuse tegemist.  Sotsiaalkindlustusamet võtab üle lapse õiguse elatusrahale summas, mida amet ülalpidamisetoetusena ise maksab.

Abikaasal pole õigust saada sotsiaalkindlustusametilt elatusraha. Ülalpidamistoetus määratakse kokkuleppe või kohtuliku menetluse kaudu.

15. Kas avaldajal on võimalik abi saada mõnelt Rootsi organisatsioonilt või riigiasutuselt (kesk- või kohalikult)?

Haldusalast abi annab sotsiaalkindlustusameti välisosakond.

16. Kui on, siis kuidas selle organisatsiooni või riigiasutusega (kesk- või kohalikuga) ühendust võtta?

Avaldaja päritoluriigi edastava asutuse/asutuste kaudu vastavalt ÜRO 1956. aasta konventsioonile elatusraha sissenõudmise kohta välismaalt.

17. Millist abi on avaldajal võimalik kõnealuselt organisatsioonilt või riigiasutuselt (kesk- või kohalikult) saada?

Sotsiaalkindlustusameti välisosakond peab õigustatud isiku nimel rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid elatusraha sissenõudmiseks, sealhulgas nõuete rahuldamiseks ja vajadusel hagi algatamiseks ja süüdistuse esitamiseks ning täitevmenetluse läbiviimiseks elatusraha maksmist puudutava otsuse või mis tahes muu kohtumääruse jõustamiseks.

18. Kas avaldaja saab pöörduda otse Rootsis asuva organisatsiooni või riigiasutuse (kesk- või kohaliku) poole ?

Kui avaldaja soovib elatusraha sisse nõuda ÜRO 1956. aasta konventsiooni alusel elatusraha sissenõudmise kohta välismaalt, peab ta seda tegema sotsiaalkindlustusameti välisosakonna kaudu.

19. Kui jah, siis kuidas võtta otse ühendust kõnealuse organisatsiooni või riigiasutusega (kesk- või kohalikuga)?

---

20. Millist abi on avaldajal võimalik kõnealuselt organisatsioonilt või riigiasutuselt (kesk- või kohalikult) saada?

Vaata vastust 17. küsimusele.

« Elatisnõuded - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik