Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Sloveenia

Viimati muudetud: 30-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted "ülalpidamine" ja "ülalpidamiskohustus" Sloveenia õiguses? 1.
2. Millise vanuseni võib laps nõuda ülalpidamist? 2.
3. Millistel juhtudel on kohaldatav Sloveenia õigus? 3.
4. Millist õigust kohaldavad kohtud Sloveenia õiguse asemel asjaomasel juhul? 4.
5. Kas ülalpidamise saamiseks tuleb avaldus esitada eriomasele organisatsioonile, valitsusasutusele või kohtule? 5.
5.A. Kuidas toimub ülalpidamise saamiseks avalduse esitamine eriomasele organisatsioonile, valitsusasutusele või kohtule? 5.A.
6. Kas elatisnõude saab esitada sugulase, lähedase või alaealise nimel? 6.
7. Milline kohus on pädev? 7.
8. Kas avaldaja peab asja kohtusse andmiseks kasutama esindajat? 8.
9. Kas asja kohtusse andmisel tuleb tasuda riigilõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui hageja rahalised vahendid on ebapiisavad, kas tal on õigus taotleda menetlusabi menetluskulude katteks? 9.
10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kui mõistetakse välja elatis, siis kuidas määratakse selle suurus? Kas kohtulahendi saab üle vaadata, võttes arvesse elukalliduses ja perekonnas toimunud muutusi? 10.
11. Kuidas ja kellele elatist makstakse? 11.
12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, siis milliseid meetmeid on võimalik rakendada, et sundida teda elatusraha maksma? 12.
13. Kas on olemas organisatsioon või valitsusasutus, mis saab aidata elatusraha sissenõudmisel? 13.
14. Kas asjaomased organisatsioonid või valitsusasutused saavad astuda võlgniku asemele ja ise, täielikult või osaliselt, maksta elatist võlgniku eest? 14.
15. Kas hageja saab asjaomaselt organisatsioonilt või valitsusasutuselt abi? 15.
16. Kui jah, siis kuidas saab asjaomase organisatsiooni või valitsusasutusega kontakti võtta? 16.
17. Millist abi saab hageja asjaomaselt organisatsioonilt või valitsusasutuselt? 17.
18. Kas hageja saab adresseerida elatisnõude otse organisatsioonile või valitsusasutusele? 18.
19. Kui jah, siis kuidas saab asjaomase organisatsiooni või valitsusasustusega kontakti võtta? 19.
20. Millist abi saab hageja asjaomaselt organisatsioonilt või valitsusasutuselt? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted "ülalpidamine" ja "ülalpidamiskohustus" Sloveenia õiguses?

Ülalpidamise mõiste, mis taotleb õiglaseid ja eetilisi suhteid perekonnaliikmete vahel, on üks tähtsamaid perekonnaõiguse instituute.

Ülalpidamiskohustus või elatis on perekonnaõiguse instituut,  mis toetub ühele olulisele põhimõttele: perekonna solidaarsuse ning vastastikuse abistamise põhimõttele. Elatist makstakse üldiselt vabatahtlikult, eeskätt pereliikmetevaheliste isiklike sidemete tõttu, kuid elatist on võimalik sisse nõuda ka kohtu kaudu.

Sloveenias tähendab mõiste ‘ülalpidamine’ (preživnina) abikaasade (endiste abikaasade), laste ja vanemate ülalpidamist (preživljanje). Kõnealune mõiste viitab üldiselt ‘ülalpidamisele’ ja ‘toetusele’, kuid ka elatisele, mille kohus on välja mõistnud lapse huvides. Seega tähendab nimetatud mõiste kõike, mida isik on seaduse järgi kohustatud andma, et rahuldada laste või abikaasa vajadusi. Nimetatud mõiste võib tähendada ka vanemate kohustuslikku ülalpidamist laste poolt, kui vanematel puuduvad piisavad vahendid enda ülalpidamiseks. Nimetatud mõiste viitab ka ülalpidamiseks määratud elatusrahale.

Millised isikud on kohustatud maksma elatist teisele isikule?

  1. vanemad, samuti lapsendajad peavad maksma elatist lastele (perekonnaseadus (Zakon o zakonski zvezi in družinskih razmerjih,  ZZZDR) artiklid 103 ja 123);
  2. lapsed, samuti lapsendatud lapsed peavad maksma elatist vanematele (ZZZDR artikkel 124) ;
  3. abikaasa või vabaabielupartner on kohustatud ülal pidama temaga koos elavat abikaasa või vabaabielupartneri alaealist last, välja arvatud kui abikaasa või partner või lapse teine vanem on võimeline ise oma last ülal pidama (ZZZDR artikkel 127);
  4. abikaasal, kellel puuduvad elatusvahendid ja kes on töövõimetu mitte omal süül, on õigus saada elatist oma abikaasalt niivõrd, kuivõrd see on viimasele jõukohane (ZZZDR artiklid 50 ja 81);
  5. ülalpeetav abikaasa võib elatist nõuda abielulahutuse käigus ning samuti eriomase avalduse esitamisega kohtule ühe aasta jooksul pärast abielulahutusakti jõustumist (ZZZDR artikkel 81a).

2. Millise vanuseni võib laps nõuda ülalpidamist?

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma last kuni täiskasvanuks saamiseni, kui viimane õpib õppeasutuse regulaarses õppes. Kui aga laps õpib õppeasutuses eriõppekorralduse alusel (“izredni studij”), on vanemad kohustatud last ülal pidama kuni kahekümne kuuenda eluaastani.

ÜlesÜles

3. Millistel juhtudel on kohaldatav Sloveenia õigus?

Vanemate ja laste suhetele kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud nad on.

Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vanemate ja laste alaline elukoht. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud ja ühine alaline elukoht puudub, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik on laps (rahvusvahelise eraõiguse ja menetluse seadus (Zakon o mednarodnem zasebnem pravu in postopku - ZMZPP) artikkel 42).

4. Millist õigust kohaldavad kohtud Sloveenia õiguse asemel asjaomasel juhul?

Vaata 3. küsimuse vastust.

5. Kas ülalpidamise saamiseks tuleb avaldus esitada eriomasele organisatsioonile, valitsusasutusele või kohtule?

Kui vanemad ei ela koos või ei ela enam koos, siis lepitakse kokku ühiste laste ülalpidamine. Kui kokkulepet ei saavutata, aitab kokkuleppele jõuda sotsiaalkindlustusamet (Center za socialno delo). Kui vanemad ei suuda isegi sotsiaalkindlustusameti abiga ühiste laste ülalpidamise suhtes kokkuleppele jõuda, siis langetab otsuse kohus ühe või mõlema vanema nõudmisel.

5.A. Kuidas toimub ülalpidamise saamiseks avalduse esitamine eriomasele organisatsioonile, valitsusasutusele või kohtule?

Sotsiaalkindlustusameti ametnik kutsub abielupaari konsultatsioonile mitte hiljem kui 15 päeva pärast abielulahutuse kokkuleppe ettepaneku või abielulahutuse avalduse saamist. Kõnealusel kokkusaamisel püüab nimetatud ametnik aidata abielupaaril kokku leppida vastastikustes suhetes ühiste lastega. Nimetatud ametnik koostab saadud teabe või kokkulepete kohta kirjaliku dokumendi ning palub abielupaari kokkusaamise lõppedes allkirjastada asjaomase dokumendi. Kirjaliku dokumendi alusel koostab nimetatud ametnik aruande, mille sotsiaalkindlustusamet saadab asjas pädevale kohtule.

ÜlesÜles

6. Kas elatisnõude saab esitada sugulase, lähedase või alaealise nimel?

Lapse nimel saab elatisnõude esitada lapse seaduslik esindaja.

7. Milline kohus on pädev?

Kostja elukohajärgne kohus (tsiviilmenetluse seadus, ZPP artikkel 32) vastavalt üldisele kohtualluvusele,  s.t kohus, mille tööpiirkonnas on kostja ajutine või alaline elukoht (ZPP artikkel 47). Ülalpidamisvaidlustes, kus hageja taotleb ülalpidamist (ZPP artikkel 50), ei ole pädev üksnes üldise kohtualluvuse järgne kohus, vaid ka kohus, mille tööpiirkonnas on hageja ajutine või alaline elukoht.

8. Kas avaldaja peab asja kohtusse andmiseks kasutama esindajat?

Jah, kõigepealt on avaldaja kohustatud pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole. Kui nimetatud ametis ei jõuta kokkuleppele, võib ta paluda kohtul langetada otsus lapse ülalpidamise kohta. Kui üks vanematest pöördub kohtusse, peab avaldusega kaasnema kinnitus, et sotsiaalkindlustusameti abiga üritati lapse ülalpidamise suhtes kokkuleppele jõuda.

9. Kas asja kohtusse andmisel tuleb tasuda riigilõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui hageja rahalised vahendid on ebapiisavad, kas tal on õigus taotleda menetlusabi menetluskulude katteks?

Elatise hagi esitamisel tuleb tasuda 250 punkti suurune kohtulõiv, milleks on 4750.00 Sloveenia tolarit. Majanduslikes raskustes olev pool võib taotleda tasuta õigusabi või vabastamist kohtulõivu ja menetluskulude tasumisest. Menetlusabi on kehtestatud tasuta õigusabi seadusega (Zakon o brezplačni pravni pomoči - ZBPP), mis sätestab nimetatud abi tagamise tingimused ja ulatuse (toetus õigusabi kulude täies ulatuses või osaliseks tasumiseks ning menetluskulude tasumisest vabastamiseks). Samuti on võimalik menetluse kestel esitada taotlus kohtulõivu või menetluskulude tasumisest vabastamise kohta; asjakohased tingimused on sätestatud ZPP artiklites 168 ja 169.

ÜlesÜles

10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kui mõistetakse välja elatis, siis kuidas määratakse selle suurus? Kas kohtulahendi saab üle vaadata, võttes arvesse elukalliduses ja perekonnas toimunud muutusi?

Elatis määratakse igakuise rahalise ettemaksena ja seda saab sisse nõuda alates elatisnõude avaldus esitamisest. Elatise suurus määratakse, võttes arvesse elatisnõude esitaja vajadusi ning võlgniku vahendeid ja teenimisvõimet. Lastele elatise määramisel peab kohus tegutsema laste parimaid huve silmas pidades, määrates elatise suuruses, mis on piisav, et tagada lapse rahuldav füüsiline ja vaimne areng. Elatis peab katma lapse elamiskulud, eeskätt majutuskulud, kulud toidule, riietusele, jalatsitele, hooldamisele ja kaitsele, samuti hariduse, koolituse, harrastuste, meelelahutuse ja muude erivajadustega seotud kulud. Elatisnõude esitaja või võlgniku nõudel võib kohus täitedokumendiga suurendada, vähendada või tühistada elatist, kui muutuvad nõude esitaja vajadused või võlgniku olukord, mille alusel nimetatud elatis määrati (ZZZDRi artiklid 129, 129a, 131c ja 132).

11. Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse jooksva kuu kindlaksmääratud kuupäeval vanemale, kelle eestkostel on laps. Kui makse hilineb, tuleb makse ja kohustuslik intress tasuda tagasiulatuvalt.

12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, siis milliseid meetmeid on võimalik rakendada, et sundida teda elatusraha maksma?

Sundtäitmise avaldus tuleb esitada tsiviilkohtu sundtäitmise osakonda vastavalt tsiviilasjades otsuste täitmisele võtmise ja nõuete kindlustamise seadusele (Zakon o izvršbi in zavarovanju).

ÜlesÜles

13. Kas on olemas organisatsioon või valitsusasutus, mis saab aidata elatusraha sissenõudmisel?

Jah, Sloveenia riigigarantii- ja ülalpidamisfond (Javni jamstveni in preživninski sklad Republike Slovenije). (Sloveenia riigigarantii ja ülalpidamisfondi seadus, ZJSRS,  Sloveenia ametlik väljaanne nr 25/1997, viimane redaktsioon.)

14. Kas asjaomased organisatsioonid või valitsusasutused saavad astuda võlgniku asemele ja ise, täielikult või osaliselt, maksta elatist võlgniku eest?

Nimetatud fond maksab elatusraha lapse ülalpidamiseks tema seaduslikule esindajale jooksva kuu 15ks kuupäevaks. Laps on õigustatud saama asendusmakseid, kui elatis on talle määratud kohtuotsuse, esialgse õiguskaitse määruse või kokkuleppega, milleni jõuti sotsiaalkindlustusametis, ja kui võlgnik hoiab maksmisest kõrvale, tingimusel et laps on alla 18-aastane Sloveenia Vabariigi kodanik ja alaline elanik või välisriigi kodanik, kelle alaline elukoht on Sloveenias, vastavalt asjaomasele kahepoolsele rahvusvahelisele kokkuleppele või vastastikusele korrale.  Laps on õigustatud saama asendusmakseid, kui täitmine täitemenetluse ja nõuete tagamise normide alusel ei olnud tulemuslik või kui täitmine on kestnud kauem kui kolm kuud. Õigus nimetatud asendusmaksetele tekib taotluse esitamise kuule järgneva kuu esimesel päeval.

Asendusmaksete suurus on järgmine:

  • kuni 6-aastaste laste puhul: 14 167 Sloveenia tolarit,
  • laste puhul vanuses 6 kuni 14 aastat: 15 583 Sloveenia tolarit,
  • üle 14-aastaste laste puhul: 18 416 Sloveenia tolarit.

Kui kohtulahendi, esialgse õiguskaitse määruse või kokkuleppega määratud elatis on ülalnimetatud summadest väiksem, siis võrdsustatakse asendusmaksed määratud elatisega. Asendusmakseid vähendatakse makstud elatise võrra.

ÜlesÜles

15. Kas hageja saab asjaomaselt organisatsioonilt või valitsusasutuselt abi?

Tasuta õigusabi kava alusel on võimalik saada abi, mis hõlmab õigusnõustamist, õigusesindust ja muid õigusteenuseid, mis on sätestatud seadusega. Kui laps ei saa elatist, võib tema seaduslik esindaja esitada asendusmaksete õiguse kinnitamiseks avalduse Sloveenia riigigarantii- ja ülalpidamisfondile.

16. Kui jah, siis kuidas saab asjaomase organisatsiooni või valitsusasutusega kontakti võtta?

Tasuta õigusabi saamiseks tuleb esitada taotlus eriomasele tasuta õigusabi osakonnale ringkonnakohtute juures. Sloveenia riigigarantii- ja ülalpidamisfondile esitatavad taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:

    Jamstveni sklad Republike Slovenije

    Kotnikova ulica 28

    1000 Ljubljana

17. Millist abi saab hageja asjaomaselt organisatsioonilt või valitsusasutuselt?

Tasuta õigusabi hõlmab õigusnõustamist, õigusesindust ja muid õigusteenuseid, mis on sätestatud seadusega. Sloveenia riigigarantii- ja ülalpidamisfond maksab asendusmakseid ja nõuab seejärel nimetatud maksed sisse võlgnikult.

18. Kas hageja saab adresseerida elatisnõude otse organisatsioonile või valitsusasutusele?

Jah. 

19. Kui jah, siis kuidas saab asjaomase organisatsiooni või valitsusasustusega kontakti võtta?

Sloveenia riigigarantii ja ülalpidamisfondiga saab võtta ühendust järgmisel aadressil:

    Jamstveni sklad Republike Slovenije

    Kotnikova ulica 28

    1000 Ljubljana

    Tel: +386 1 472 09 90

    Faks: + 386 1 472 09 91

või, kui elatisnõude esitaja on välismaalane, kasutatakse elukohariigi edastus- ja vastuvõtuasutust, nagu sätestatud ÜRO välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioonis.

20. Millist abi saab hageja asjaomaselt organisatsioonilt või valitsusasutuselt?

Vaata 17. küsimuse vastust.

« Elatisnõuded - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik