Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Rumeenia

Viimati muudetud: 29-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Rumeenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus” Rumeenia õiguses? 1.
2. Millise eani võib laps nõuda ülalpidamist? 2.
3. Millistel juhtudel kohaldatakse Rumeenia õigust? 3.
4. Kui Rumeenia õigust ei kohaldata, siis millist õigust kohaldavad Rumeenia kohtud? 4.
5. Kas taotleja peaks esitama taotluse mõnele konkreetsele organisatsioonile, (kesksele või kohalikule) riigiasutusele või kohtule? 5.
5.A. Kuidas saab sellelt organisatsioonilt või (keskselt või kohalikult) riigiasutuselt elatist taotleda ja milline on menetluse kord? 5.A.
6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähedase või alaealise lapse nimel? 6.
7. Kui taotleja kavatseb asja kohtusse anda, kuidas ta teab, milline on pädev kohus? 7.
8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmiseks kaasama esindaja (nt advokaadi, eriorganisatsiooni või riigiasutuse jne)? Kui ei, millist korda peab ta järgima? 8.
9. Kas taotlejal tuleb kohtuasja algatamisel tasuda kohtulõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui taotlejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas ta saab taotleda menetlusabi menetluskulude katmiseks? 9.
10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral elatise suurus? Kuidas käib selle kohandamine vastavalt elukallidusele ja muutustele perekonnas? 10.
11. Kuidas ja kellele elatist makstakse? 11.
12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida? 12.
13. Kas on olemas organisatsioon või (keskne või kohalik) riigiasutus, mis saab aidata elatise sissenõudmisel? 13.
14. Kas need asutused võivad asendada võlgnikku ja maksta elatist täielikult või osaliselt võlgniku asemel? 14.
15. Kas taotleja saab paluda abi mõnelt organisatsioonilt või (keskselt või kohalikult) riigiasutuselt Rumeenias? 15.
16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuste organisatsioonide ja (kesksete või kohalike) riigiasutustega ühendust? 16.
17. Millist abi need organisatsioonid või (kesksed või kohalikud) riigiasutused taotlejale annavad? 17.
18. Kas taotleja saab avalduse esitada otse organisatsioonile või (kesksele või kohalikule) riigiasutusele Rumeenias? 18.
19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või (keskse või kohaliku) riigiasutusega ühendust? 19.
20. Millist abi kõnealune organisatsioon või (keskne või kohalik) riigiasutus taotlejale annab? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus” Rumeenia õiguses?

Millised isikud peavad maksma teisele isikule „elatist”:

  • vanemad oma lastele?
  • lapsed oma vanematele?
  • lahutatud abikaasa teisele abikaasale?
  • muu?

Millistel juhtudel?

Juriidiline ülalpidamiskohustus on isiku juriidiline kohustus võimaldada teisele isikule vajalikud elatusvahendid, sealhulgas tema vaimsete vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, ning juhul, kui vanemal on kohustus ülal pidada lapsi nende täisealiseks saamiseni, nende kasvatamiseks, hariduseks ja kutseõppeks vajalikud vahendid. Ülalpidamiskohustus eksisteerib abikaasade vahel, vanemate ja laste vahel, lapsendajate ja lapsendatute vahel, vanavanemate ja lapselaste vahel, vanavanavanemate ja lastelastelaste, vendade ja õdede vahel ning teiste õigusaktides konkreetselt määratletud isikute vahel. Järjekord, milles isikud on kohustatud elatist maksma, on järgmine:

  • vanemad alaealistele lastele (seadusliku esindaja kaudu);
  • abikaasad;
  • endised abikaasad;
  • teise abikaasa lapse ülalpidamisse panustanud abikaasa;
  • ilma lapsendamiseks vajalike formaalsuste täitmiseta muu isiku kui oma vanemate poolt üles kasvatatud laps;
  • alaealist ülal pidama kohustatud olnud isiku või seda alaealist ilma seadusjärgse kohustuseta ülal pidanud isiku pärija.

2. Millise eani võib laps nõuda ülalpidamist?

Lapsel on õigus saada ülalpidamist täisealiseks saamiseni ning täisealiseks saanud lapsel, kes veel omandab haridust, on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist kuni 25-aastaseks saamiseni või juhul, kui ta õpib viis aastat või kauem kestvas kõrgharidusõppes, siis 26-aastaseks saamiseni. Seaduses on sätestatud, et täisealiseks saanud ja veel haridusteed jätkava lapse õigust elatist saada peab kinnitama kohtuotsusega, samas kui vanema kohustus täisealiseks saanud last ülal pidada lõpeb lapse hariduse omandamise või kutseõppe lõpetamisel ning hiljemalt lapse 25-aastaseks saamisel.

ÜlesÜles

3. Millistel juhtudel kohaldatakse Rumeenia õigust?

Vanemate ja laste vahelise ülalpidamiskohustuse puhul kohaldatakse abielust sündinud laste suhtes Rumeenia õigust juhul, kui abielu reguleeritakse Rumeenia õigusega, vastavalt juhul, kui:

  • vanemad on Rumeenia kodanikud;
  • vanematel on eri kodakondsus, kuid neil on Rumeenias ühine alaline elukoht;
  • vanematel on eri kodakondsus ja erinevad alalised elukohad, kuid neil on või on olnud ühine elukoht Rumeenias või neil on tugevaimad sidemed Rumeeniaga;
  • (kui vanemate abielu on lõppenud või lahutatud enne lapse sündi) Rumeenia õigus reguleerib abielu õiguslikke tagajärgi ajal, kui see lahutatakse või kui see lõpeb.

Väljaspool abielu sündinud laste suhtes, kes said sündides Rumeenia kodakondsuse, kohaldatakse Rumeenia õigust.

Lapsendaja ja lapsendatu vahelise ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse Rumeenia õigust, kui lapsendaja on Rumeenia kodanik. Kui abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, kohaldatakse Rumeenia õigust juhul, kui:

  • mõlemad pooled on Rumeenia kodanikud;
  • mõlemal poolel on muu kui Rumeenia kodakondsus, kuid neil on Rumeenias ühine alaline elukoht;
  • pooltel on eri kodakondsus ja erinevad alalised elukohad, kuid neil on või on olnud ühine elukoht Rumeenias või nad on tugevaimalt seotud Rumeeniaga.

Abikaasade vahelise ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse Rumeenia õigust, kui:

  • mõlemad abikaasad on Rumeenia kodanikud;
  • abikaasadel on eri kodakondsus, kuid neil on Rumeenias ühine alaline elukoht;
  • pooltel on eri kodakondsus ja erinevad alalised elukohad, kuid neil on või on olnud ühine elukoht Rumeenias või nad on tugevaimalt seotud Rumeeniaga.

Endiste abikaasade vahelise ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse Rumeenia õigust, kui:

ÜlesÜles

  • mõlemad abikaasad on Rumeenia kodanikud;
  • abikaasadel on eri kodakondsus, kuid neil on Rumeenias ühine alaline elukoht;
  • pooltel on eri kodakondsus ja erinevad alalised elukohad, kuid neil on või on olnud ühine elukoht Rumeenias või nad on tihedaimalt seotud Rumeeniaga;
  • välisriigi õigus ei luba abielulahutust või lubab seda ainult rangetel tingimustel ja üks abikaasadest on abielulahutuse taotluse esitamise ajal Rumeenia kodanik.

Ülalpidamiskohustuse suhtes vanavanemate ja lastelaste, vanavanavanemate ja lastelastelaste, vendade ja õdede jmt vahel, kellele siin viidatakse kui elatise saajatele ja võlgnikele, kohaldatakse Rumeenia õigust, kui:

  • elatise saaja on Rumeenia kodanik;
  • (ainult järgnevate maksete suhtes) kui elatise saaja on olnud välisriigi kodanik ja vahetanud oma välisriigi kodakondsuse Rumeenia kodakondsuse vastu.

Pooltevahelist vaidlust arutab poolte kokkuleppega kindlaksmääratud kohus, samuti lahendatakse selles kohtus iga muu poolte vahel kõnealusest lepingust tulenev vaidlus.

4. Kui Rumeenia õigust ei kohaldata, siis millist õigust kohaldavad Rumeenia kohtud?

Kui nii ülalpidamist taotlev isik kui ka võlgnik on Rumeenias:

  1. Kui Rumeenia õigust ei kohaldata, võib Rumeenia kohus kohaldada välisriigi õigust. [Välisriigi õigust kohaldatakse siiski alati, kuna Rumeenia õiguses (lex fori) on nii sätestatud]. Vaidluste puhul, mis tekivad õigussuhete puhul välisriigi isikutega, on Rumeenia kohtud vaikimisi kohustatud määrama kindlaks kohaldatava õiguse, kuna teatavatel piiratud juhtudel kohaldatakse välisriigi õigust. Seega tulenevalt kollisiooninormi kohustuslikust iseloomust on kohtutel vaikimisi kohustus määrata kindlaks kohaldatav välisriigi õigus. Samas võib huvitatud pool taotleda, et kohaldataks õigust, mis on tema arvates kohaldatav, kuigi kohtukutses peavad olema ära näidatud faktilised ja õiguslikud asjaolud, millel see taotlus põhineb. Kui huvitatud pool ei taotle kohaldatava õiguse kohaldamist, mis on eeldatavalt välisriigi õigus, otsustab kohus vaikimisi seda õigust kohaldada. Üldiste probleemide lahendamisel lähtuvad välisriigi õigust kohaldavad kohtud oma riigi õigusnormidest (lex fori).
  2. Kui nii elatist taotlev isik kui ka võlgnik on Rumeenias (selles mõttes, et neil on või on olnud ühine alaline elukoht või elukoht Rumeenias või nad on tugevaimalt seotud Rumeeniaga), kohaldatakse alati Rumeenia õigust, v.a järgmistel juhtudel:
    • vanema-lapse vahelise ülalpidamiskohustuse suhtes seoses väljaspool abielu sündinud lapsega kohaldatakse välisriigi õigust, kui laps sai sündides välisriigi kodakondsuse;
    • lapsendaja ja lapsendatu vaheline ülalpidamiskohustus, kui lapsendajal on välisriigi kodakondsus;
    • ülalpidamiskohustus vanavanemate ja lastelaste, vanavanavanemate ja lastelastelaste, vendade ja õdede jt vahel, kellele siin viidatakse kui elatise saajatele ja võlgnikele, kui elatise saaja on välisriigi kodanik või, edaspidiste maksete suhtes juhul, kui ta on olnud Rumeenia kodanik, kuid vahetanud kodakondsust.

5. Kas taotleja peaks esitama taotluse mõnele konkreetsele organisatsioonile, (kesksele või kohalikule) riigiasutusele või kohtule?

5.A. Kuidas saab sellelt organisatsioonilt või (keskselt või kohalikult) riigiasutuselt elatist taotleda ja milline on menetluse kord?

Taotleja peab esitama oma nõude kostja/võlgniku alalise elukoha järgsele kohtule. Elatist käsitleva kohtukutse võib esitada eraldi või koos abielulahutushagiga, hagiga isast põlvnemise tuvastamiseks, hooldamist või haridust käsitleva eestkoste hagiga, või alaealise lapse alalise elukoha kindlaksmääramise taotlusega. Abielulahutuse menetluse kontekstis esitatakse taotlus üldjuhul kas kohtukutse vormis või vastuhagi vormis lahendamaks erinevaid kaasnevaid nõudeid nagu kummagi vanema panuse kindlaksmääramine lapse kasvatamise, hariduse ja kutsehariduse kulude kandmisel. Huvitatud abikaasa taotlusel lahendab kohus ka elatise maksmise küsimuse. Abielulahutuse menetluse ajaks võib kohus määrusega kohaldada ajutisi abinõusid alaealise lapse eestkoste, ülalpidamiskohustuse, lapsele makstava elatise ja elukoha kasutamise osas. Kõnealuseid abinõusid kohaldatakse ainult seni, kuni abielulahutusega seotud peamised menetlused on lõppenud.

ÜlesÜles

Esimese astme menetlused koosnevad eri etappidest. Kirjalik etapp hõlmab kohtukutse, hagi vastuse või vastuhagi esitamist; kohaldada võib üksnes hagi tagamise abinõusid nagu sekvesteerimine või arest; pooled kutsutakse kohtusse ja neile saadetakse menetlusdokumendid. Suuline etapp koosneb kohtulikust arutamisest, mille vältel võidakse tõstatada menetluslikke erandeid ja esitada asitõendeid. Sellele järgneb kohtu nõupidamise etapp, pärast mida teeb kohus otsuse.

6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähedase või alaealise lapse nimel?

Kui elatise maksmise taotlus esitatakse seoses abielulahutuse menetlusega, esitab avaldaja abielulahutuse taotluse isiklikult kohtunikekogu esimehele. Kui abielulahutuse taotlus põhineb poolte kokkuleppel, kirjutavad sellele alla mõlemad abikaasad, kuid selle võib esitada kohtunikekogu esimehele isiklikult ainult üks abikaasadest. Kui elatise kindlaksmääramiseks, suurendamiseks või vähendamiseks esitatakse eraldi taotlus, võib selle esitada alaealise seaduslik eestkostja (alaealise eestkosteõiguse saanud lapsevanem). Täisealiseks saanud lapsega seotud avalduse esitab see laps isiklikult.

7. Kui taotleja kavatseb asja kohtusse anda, kuidas ta teab, milline on pädev kohus?

Üldise pädevusega kohtu saab teha kindlaks Rumeenia õigusatlase abil, mida avaldatakse justiitsministeeriumi veebilehel.

8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmiseks kaasama esindaja (nt advokaadi, eriorganisatsiooni või riigiasutuse jne)? Kui ei, millist korda peab ta järgima? 

Ei pea.

ÜlesÜles

9. Kas taotlejal tuleb kohtuasja algatamisel tasuda kohtulõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui taotlejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas ta saab taotleda menetlusabi menetluskulude katmiseks? 

Ei. Elatisnõuded on riigilõivust vabastatud.

Jah. Menetlusabi menetluskulude (advokaadi tasud) katteks on kättesaadav tsiviilseadustikus sätestatud tingimustel.

10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral elatise suurus? Kuidas käib selle kohandamine vastavalt elukallidusele ja muutustele perekonnas? 

Perekonnaseadustiku artikli 94 kohaselt:

Artikkel 94. Elatise suurus määratakse vastavalt taotleja vajadustele ja selle maksmiseks kohustatud isiku võimalustele.

Kohus võib elatist suurendada või vähendada või otsustada selle maksmise lõpetada vastavalt elatist maksva isiku võimalustele või elatist saava isiku vajadustele.

Kui elatist maksab vanem või lapsendaja, määratakse selle suuruseks ühe lapse puhul veerand, kahe lapse puhul kolmandik ja kolme või enama lapse puhul pool sissetulekust.

Jah. Kohtule võib esitada taotluse võlgniku poolt makstava elatise suurendamiseks vastavalt ülalpidamiskulude muutumisele ja muutustele perekonnas.

11. Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Perekonnaseadustiku artikli 93 kohaselt:

Artikkel 93. Elatist makstakse loonusena või sularahatoetuse vormis.

ÜlesÜles

Täitmise viisi ja meetodite üle otsustab kohus konkreetseid asjaolusid arvesse võttes.

Õigustatud isikute osas vaadake vastust küsimusele nr 1.

12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida?

Üks võlgniku maksma sundimise viis on arest.

Postikulud, panga teenustasud ja muude ülakandeviisidega seoses tekkinud kulud katab võlgnik nende sundtäitmise kuludele liitmise teel.

13. Kas on olemas organisatsioon või (keskne või kohalik) riigiasutus, mis saab aidata elatise sissenõudmisel? 

Ei.

14. Kas need asutused võivad asendada võlgnikku ja maksta elatist täielikult või osaliselt võlgniku asemel? 

Kui hageja on Rumeenias ja elatise saaja elukoht on teises riigis:

Ei.

15. Kas taotleja saab paluda abi mõnelt organisatsioonilt või (keskselt või kohalikult) riigiasutuselt Rumeenias? 

Kui taotleja alaline elukoht ei ole Rumeenias, kuid on mõnes teises 1956. aasta New Yorgi konventsiooni osalisriigis, võib ta pöörduda oma murega Bukaresti Advokatuuri.

Kui avaldaja alaline elukoht ei ole Rumeenias ega üheski 1956. aasta New Yorgi konventsiooni osalisriigis, kuid on riigis, millega Rumeenia on sõlminud rahvusvahelise õigusabi lepingu, mis hõlmab tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevaid sätteid (nt Albaania, Põhja-Korea, Egiptus, Makedoonia, Moldova, Mongoolia, Venemaa, Serbia ja Süüria), ja mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, siis võib saata välisriigi taotluse tunnustamiseks ja täitmiseks Rumeenia kohtule kostja alalise elukoha riigist.

ÜlesÜles

16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuste organisatsioonide ja (kesksete või kohalike) riigiasutustega ühendust?

Bukaresti Advokatuur, Dr. Râureanu nr. 3, Sector 5, Bucureşti, 050047.

Rumeenia Justiitsministeerium, Apolodor nr. 17, Sector 5, Bucureşti, cod 050741.

17. Millist abi need organisatsioonid või (kesksed või kohalikud) riigiasutused taotlejale annavad?

Kui taotleja on teises riigis ja võlgnik on Rumeenias:

Välisriigist ülalpidamise taotlemise 1956. aasta New Yorgi konventsiooni artiklite 2 ja 6 kohaselt on Bukaresti Advokatuur määratud vahendavaks asutuseks selliste ülalpidamistaotluste lahendamiseks, mille puhul võlgnik on Rumeenias ja avaldaja teises konventsiooni osalisriigis.

18. Kas taotleja saab avalduse esitada otse organisatsioonile või (kesksele või kohalikule) riigiasutusele Rumeenias?

Avaldaja peab esitama oma nõude kas riigi kesksele või välisriigist ülalpidamise taotlemise New Yorgi konventsiooni alusel määratud edastavale asutusele või otse kas isiklikult või oma õigusesindaja kaudu.

19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või (keskse või kohaliku) riigiasutusega ühendust?

Vaadake vastust küsimusele nr 18.

20. Millist abi kõnealune organisatsioon või (keskne või kohalik) riigiasutus taotlejale annab?

Vaadake vastust küsimusele nr 18.

Täiendav informatsioon

Ministerul Justiţiei, www.just.ro română, Cooperare judiciară internaţională.

Baroul Bucureşti, http://www.baroul-bucuresti.ro/ română.

« Elatisnõuded - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 29-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik