Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Portugal

Viimati muudetud: 28-02-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted „elatis“ ja „ülalpidamiskohustus“ Portugali õiguses? Kes peavad maksma teisele isikule elatist? 1.
2. Millise vanuseni võib laps saada ülalpidamist? 2.
3. Millistel juhtudel kohaldatakse Portugali õigust? 3.
4. Millist õigust kohaldavad Portugali kohtud, kui Portugali õigust ei saa kohaldada? 4.
5. Kas taotleja peab elatise sissenõudmiseks pöörduma konkreetse organisatsiooni, (kesk- või kohaliku) asutuse või kohtu poole? 5.
6. Kas pädevale asutusele saab taotluse esitada ühe vanema, lähisugulase või alaealise lapse nimel? 6.
7. Kui taotleja kavatseb anda asja kohtusse, siis kuidas ta teab, millise kohtu pädevusse asi kuulub? 7.
8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmiseks kasutama esindajat (nt advokaati, eriorganisatsiooni või (kesk- või kohalikku) asutust vms)? Kui ei, siis millist korda peab ta järgima? 8.
9. Kas taotlejal tuleb kohtuasja algatamisel tasuda kohtulõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui hagejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas ta saab taotleda tasuta õigusabi menetluskulude katmiseks? 9.
10. 10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral selle suurus? Kas kohtuotsust on võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse muutusi elukalliduses ja perekonna olukorras? 10.
11. Kuidas ja kellele elatist makstakse? 11.
12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida? 12.
13. Kas on olemas organisatsioon või (kesk- või kohalik) asutus, kes osutab abi elatise sissenõudmisel? 13.
14. Kas see organisatsioon või asutus võib asendada võlgnikku ja ise, osaliselt või täielikult, maksta elatist võlgniku asemel, kui taotleja asub Portugalis ja elatise maksja elab muus riigis? 14.
15. Kas taotlejal on õigus saada abi mõnelt Portugalis asuvalt organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) asutuselt? 15.
16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või (kesk- või kohaliku) asutusega ühendust? 16.
17. Millist abi on taotlejal võimalik kõnealustelt organisatsioonidelt või (kesk- või kohalikelt) asutustelt saada? 17.
18. Kas taotleja võib pöörduda otse Portugalis asuva organisatsiooni või (kesk- või kohaliku) asutuse poole? 18.
19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuste organisatsioonide või (kesk- või kohalike) asutustega ühendust? 19.
20. Millist abi on taotlejal võimalik kõnealustelt organisatsioonidelt või (kesk- või kohalikelt) asutustelt saada? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted „elatis“ ja „ülalpidamiskohustus“ Portugali õiguses? Kes peavad maksma teisele isikule elatist?

Portugali õiguses hõlmab „elatis“ kõike, mis on hädavajalik isiku ülalpidamiseks, talle eluaseme ja rõivastuse tagamiseks. Kui ülalpeetav isik on alaealine, katab elatis ka tema haridust ja koolitust.

Elatist peavad maksma järgmised isikud märgitud järjekorras:

  1. abikaasa või endine abikaasa;
  2. alanejad sugulased;
  3. ülenejad sugulased;
  4. vennad ja õed;
  5. onud ja tädid kuni ülalpeetava täisealiseks saamiseni;
  6. kasuisa ja kasuema alaealisele lapsendatule, kes on või oli nende abikaasa surma ajal selle ülalpidamisel. Punktides b ja c nimetatud isikutel on ülalpidamiskohustus vastavalt pärimisõigusele. Kui isik, kellel on ülalpidamiskohustus, ei suuda elatist maksta või oma kohustust täies ulatuses täita, langeb kohustus järjekorras järgmisele kohustatud isikule.

Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama, kui need ei ole suutelised ise endale elatusvahendeid hankima.

Vanemad ei ole kohustatud oma lapsi ülal pidama ega kandma nende ohutuse, tervise ja haridusega seotud kulusid, kui lapsed on suutelised ise oma kulusid katma tööga teenitud tulust või muudest sissetulekutest.

Kui laps täisealiseks saamisel või vanemlike õiguste lõppemisel jätkab kutsehariduse omandamist, säilib ülalpidamiskohustus hariduse omandamiseks tavapäraselt vajaliku aja jooksul, kui vanematelt on mõistlik sellise kohustuse täitmist nõuda.

Lisaks vt osa „Vanemlik vastutus”.

ÜlesÜles

Abielu ajal on abikaasad kohustatud teineteist ülal pidama.

See kohustus võib edasi kesta pärast lahutust, lahuselu algust või abielu kehtetuks tunnistamist.

Lisateabe saamiseks vt käeoleva kodulehe osa „Lahutus – Portugal”.

Abikaasa surma korral on lesel õigus saada elatist kadunu pärandvarast. Sellisel juhul peavad pärijad või isikud, kellele konkreetne vara on pärandatud, maksma elatist proportsionaalselt päritud vara väärtusega. Õigus saada elatist lõppeb, kui ülalpeetav abiellub uuesti või ei ole oma moraalse käitumise tõttu seda enam väärt.

Vabaabieluga seoses on Portugali õiguses sätestatud, et isikul, kes on vallalise või ametlikult lahutatud isikuga selle surma ajaks koos elanud rohkem kui kaks aastat abieluga sarnastel tingimustel, on õigus taotleda elatist kadunu pärandvarast, kui seda ei saa taotleda seaduste alusel, mis kohustavad elatist maksma abikaasat või endist abikaasat, alanejaid ja ülenejad sugulasi, vendi ning õdesid. See õigus aegub, kui seda ei kasutata kahe aasta jooksul alates pärandaja surmast.

Lapsendatud või nende järeltulijad peavad maksma lapsendajale elatist, kui puuduvad abikaasa ja alanejad või ülenejad sugulased, kes peaksid seda kohustust täitma.

Ülalpidamiskohustus võib tuleneda ka juriidilistest dokumentidest.

2. Millise vanuseni võib laps saada ülalpidamist?

Üldjuhul on lapsel õigus ülalpidamist saada kuni täisealiseks saamiseni, st 18. eluaastani. Kui aga laps jätkab 18aastaseks saades kutsehariduse omandamist, säilib ülalpidamiskohustus hariduse omandamiseks tavapäraselt vajaliku aja jooksul, kui vanematelt on mõistlik sellise kohustuse täitmist nõuda.

ÜlesÜles

Kohustus lõppeb samuti siis, kui alla 18aastane laps suudab ennast ise elatada tööga teenitud tulust või muust sissetulekust. 16aastane või vanem alaealine võib seaduslikult töötada palgatöötajana või kutsealal.

3. Millistel juhtudel kohaldatakse Portugali õigust?

Üldjuhul kohaldatakse Portugali kodanike ja alaliste elanike suhtes Portugali õigust.

Peresuhteid reguleerib vastavate isikute suhtes kohaldatav õigus, st see oleneb nende kodakondsusest.

Abikaasade vahelisi suhteid reguleerib tavaline riigisisene õigus. Kui abikaasade kodakondsus on erinev, kohaldatakse nende ühise elukohariigi õigust või selle puudumise korral selle riigi õigust, millega nende pereelu on kõige tihedamalt seotud.

Vanemate ja laste vahelised suhted on reguleeritud vanemate elukohariigi tavalise õigusega või selle puudumise korral nende ühise elukohariigi õigusega. Kui vanemad elavad eri riikides, kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. Kui lapse põlvnemine on tuvastatud ainult ühe vanema puhul, kohaldatakse selle vanema elukohariigi õigust. Kui üks vanematest on surnud, kohaldatakse elava vanema elukohariigi õigust.

4. Millist õigust kohaldavad Portugali kohtud, kui Portugali õigust ei saa kohaldada?

Selle küsimuse puhul kehtib vastus eelmisele küsimusele.

Kui rahvusvahelise eraõiguse sätetes on viidatud välisriigi õigussüsteemile, siis on lubatud kohaldada ainult kõnealuse riigi õigust, kui ei ole sätestatud vastupidist.

Viidatud õigussüsteemi jurisdiktsioon laieneb ainult nendele õigusaktidele, mis oma sisu ja eesmärgi poolest reguleerivad kõnealust õigusinstituuti.

ÜlesÜles

Kui aga Portugali rahvusvahelise eraõiguse sätetes viidatud välismaise õigussüsteemi rahvusvahelise eraõiguse sätetes viidatakse omakorda teisele õigussüsteemile ja seda peetakse kohtuasja puhul kohaldatavaks, tuleb kohaldada nimetatud õigussüsteemi õigust. See ei ole aga nii, kui Portugali kollisiooninormides viidatud riigi õigus on isiku suhtes kohaldatav õigus ja kõnealuse isiku alaline elukoht on Portugalis või riigis, mille kollisiooninormide kohaselt tuleb kohaldada tema koduriigi õigust. Kõnealune õigusnorm kehtib ainult kohtuasjade puhul, mis käsitlevad abikaasade varalisi suhteid, vanemlikke õigusi, lapsendaja ja lapsendatu vahelisi suhteid ja pärimist surma korral, kui kollisiooninormides viidatud riigisisene õigus  osutab kinnisvara asukoha õigussüsteemile ja see õigussüsteem on kohaldatav.

Kui kollisiooninormides määratud õigussüsteemi rahvusvaheline eraõigus viitab Portugali õigusele, tuleb kohaldada viimast.

Kui aga tegemist on perekonnaseisu küsimusega, saab Portugali õigust kohaldada ainult juhul, kui kõnealuse isiku alaline elukoht on Portugalis või kui tema elukohariigi õiguse järgi on kohaldatav Portugali õigus.

Kolmanda riigi või Portugali õigust ei kohaldata, kui selle tulemusel muutub kehtetuks või mõttetuks õigusakt, mis kehtiks või omaks mõtet lähtudes õigusnormist, et rahvusvahelises eraõiguses esinev viide mis tahes välismaise riigi õigusele ainult lubab, kui ei ole sätestatud vastupidist, selle õigussüsteemi õiguse kohaldamist või olukorra õigusvastasust, mis vastasel korral oleks õiguspärane.

Kolmanda riigi või Portugali õigust ei kohaldata, kui välisriigi õigussüsteemi on kokkuleppeliselt valinud asjaga seotud isikud ja selline kokkulepe on lubatud.

ÜlesÜles

Kui konkreetse isiku kodakondsuse tõttu tuleb kohaldada riigi õigussüsteemi, milles eksisteerivad erinevad kohalikud süsteemid, tuleb kasutada kõnealuse riigi  sisest õigust, milles iga juhtumi puhul on kindlaks määratud kohaldatav süsteem.

Konkreetsete normide puudumise korral kohaldatakse sama riigi rahvusvahelist eraõigust ja kui sellest ei piisa, siis isiku alalise elukoha riigi õigust.

Kui kohaldatav õigussüsteem koosneb territoriaalselt ühtsest õiguskorrast, kuid eri õigussüsteemidest, mida kohaldatakse eri kategooria inimeste puhul, tuleb alati arvestada kõnealuse õigussüsteemi kollisiooninorme.

Kollisiooninormide kohaldamisel on kehtetu iga de facto või de jure olukord, mis on tekitatud ebaausa kavatsusega vältida õigussüsteemi kohaldamist, mida muidu oleks tulnud kohaldada.

Kollisiooninormides nimetatud välisriigi õiguse sätteid ei saa kohaldada, kui sellega rikutakse Portugali riigi aluspõhimõtteid rahvusvahelise avaliku korra seisukohast. Sellisel juhul kohaldatakse asjakohaseid jurisdiktsiooni omava välisriigi õigusnorme või Portugali õigust.

Välisriigi õigust tõlgendatakse asjaomase õigussüsteemi raames ja kooskõlas selles kehtestatud tõlgendusreeglitega. Kui kohaldatava välisriigi õiguse sisu ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldatakse õigust, mida võib kohaldada alternatiivina. Sama põhimõtet tuleb järgida iga kord, kui osutub võimatuks määrata de facto või de jure elemente, millest sõltub kohaldatava õiguse määramine.

5. Kas taotleja peab elatise sissenõudmiseks pöörduma konkreetse organisatsiooni, (kesk- või kohaliku) asutuse või kohtu poole?

Selleks et elatist sisse nõuda, võib asjaomane isik pöörduda oma õiguste jõustamiseks kohtusse või kasutada läbirääkimisi ja sõlmida juriidilise tehingu.

ÜlesÜles

Juriidilisel tehingul põhineva ülalpidamiskohustuse puhul kehtib kohtu määratud ülalpidamiskohustus vajalike kohandustega, mis ei tohi olla vastuolus esitatud eesmärgi või seaduse erisätetega.

Kui isik, kellele on pandud ülalpidamiskohustus, ei maksa elatist vabatahtlikult, on elatise saajal õigus algatada hagi.

Elatisnõude võib lapse puhul, kes on saanud täisealiseks või kes ei allu enam vanemlikule kontrollile, esitada tema elukoha kohtusse või perekonnaseisuasutusse (sellisel juhul piirdub perekonnaseisuasutuse sekkumisõigus olukordadega, kus kostja ei vaidlusta taotlust ja pooled võivad jõuda kokkuleppele).

6. Kas pädevale asutusele saab taotluse esitada ühe vanema, lähisugulase või alaealise lapse nimel?

Kui elatis on mõeldud alaealisele lapsele, võib prokuratuur algatada pädevas kohtus hagi, kui talle on esitatud asjakohane taotlus. Elatise määramise või muutmise vajadusest võib prokurörile teatada iga isik. Prokuratuuril on osakonnad kõikides kohtutes ja prokurörid annavad teavet kõikidele huvilistele.

Lisaks prokuratuurile võib alaealisele lapsele elatise määramist või varem määratud elatise muutmist taotleda lapse seaduslik esindaja, tema hooldaja või haridus- või hooldusasutuse juhataja.

7. Kui taotleja kavatseb anda asja kohtusse, siis kuidas ta teab, millise kohtu pädevusse asi kuulub?

Portugalis on alaealiste laste ja veel õppivate täisealiseks saanud või nende laste, kes ei allu enam vanemlikule kontrollile, elatise määramine perekonnakohtute pädevuses. Neil on ka õigus elatis sisse nõuda. Piirkondades, kus perekonnakohtud puuduvad, kuulub elatise määramine ringkonnakohtu pädevusse.

ÜlesÜles

Territoriaalselt kuulub asi selle kohtu pädevusse, mille piirkonnas laps menetluse alguses elas. Kui elukoht ei ole teada, kuulub asi vanemlike õiguste omajate elukoha kohtu pädevusse. Kui vanemlike õiguste omajad elavad eri kohtades, kuulub asi alaealise hooldusõiguse omaja elukoha kohtu pädevusse või ühise hooldusõiguse korral alaealisega koos elava isiku elukoha kohtu pädevusse. Kui menetlus on seotud eri piirkondades elavate samade vanemate kahe või enama alaealise lapsega, kuulub asi suurema arvu laste elukoha kohtu pädevusse. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, kuulub asi selle kohtu pädevusse, kuhu esitati esimene elatisnõude taotlus. Kui alaealine ei ela menetluse algatamise ajal Portugalis, kuulub asi hageja või kostja elukoha kohtu pädevusse. Kui ka viimane elab välisriigis ja Portugali kohtul on rahvusvaheline kohtualluvus, arutab asja Lissaboni kohus.

Abikaasade ja endiste abikaasade vahelisi elatisnõudeid arutatakse samuti perekonnakohtus ja piirkondades, kus need puuduvad, piirkonnakohtus.

Muud elatisnõude taotlused kuuluvad piirkonnakohtu pädevusse.

8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmiseks kasutama esindajat (nt advokaati, eriorganisatsiooni või (kesk- või kohalikku) asutust vms)? Kui ei, siis millist korda peab ta järgima?

Alaealistelt elatise määramise asjades ei ole advokaadi kaasamine hädavajalik, sest kohtu sekkumist võib taotleda otse.

Taotleja võib ise esitada taotluse, milles on lühidalt kirjeldatud asjaolusid, mille tõttu on vajalik elatise määramine või varem määratud elatise muutmine, samuti asjaolusid, mida tuleb elatise summa määramisel arvesse võtta. See on lihtne avaldus, mis ei pea järgima menetlusdokumentide vormi; selles tuleb nimetada pooled, kirjeldada asjaolusid ja esitada tõendid (eelkõige tunnistajate nimekiri).

ÜlesÜles

Taotlusele tuleb lisada perekonnaseisuameti tõend taotleja ja kostja sugulusastme kohta.

Varem määratud elatise muutmise taotluse korral tuleb taotlusele lisada elatise määramise otsus.

Kui taotleja ei suuda nimetatud tõendeid esitada vahendite puudumise tõttu, võib kohus ise nõuda tõendeid pädevatelt asutustelt.

Kui taotlus on kohtule esitatud, korraldab kohtunik 15 päeva jooksul kohtumise. Kohtumisel osalevad hageja ja kostja ning isik, kellel on alaealise hooldusõigus.

Kui hageja ja kostja ilmuvad kohtumisele ja jõuavad kokkuleppele, teeb kohtunik otsuse, millega kiidab heaks kokkuleppe need punktid, mis vastavad kehtivatele seadustele.

Kui kohtumine ei toimu (näiteks kostja puudumise tõttu) või kokkuleppele ei jõuta, annab kohtunik korralduse kostja teavitamiseks sellest, et viimane peab esitama kirjaliku vastuse (kaitse).

Kui kostja esitab kirjaliku vastuse, järgneb kohtuistung, mis lõppeb kohtuniku otsusega.

Kui kostja kirjalikku vastust ei esita, võtab kohtunik meetmed, mis on vajalikud kostja vahendite ja hageja vajaduste hindamiseks, ning teeb kohtuotsuse.

Muude hagide puhul sõltub advokaadi vajalikkus kohtuasjas nõutavast summast. Kui nõutav summa on suurem kui 3740,98 eurot, peab kasutama advokaati. Kui aga väiksem, siis advokaati vaja ei ole.

Kui advokaadi määramine ei ole kohustuslik, võib hageja esitada kohtusse taotluse (mida nimetatakse esmaseks taotluseks), milles määrab kohtu, kus hagi arutatakse, tuvastab pooled (näitab ära nende nime, alalise elu- või asukoha ja võimaluse korral ametikoha ning töökoha), määrab menetluse vormi, selgitab asjaolusid ja hagi õiguslikke aluseid, esitab nõude ja määrab kohtuasjas nõutava summa. Taotluse lõpus võib ära näidata tunnistajate nimekirja ja muud nõutavad tõendid. Esmasele taotlusele tuleb lisada esialgse kohtulõivu maksmist või sellest täieliku või osalise vabastamise vormis tasuta õigusabi andmist tõendav dokument.

ÜlesÜles

Sellises menetluses on teisel poolel õigus esitada oma seisukohad. Menetluse ajal tehakse kindlaks kohtuistungil arutatavad asjaolud ning korraldatakse uurimine, mille käigus esitatakse vastaspoole kogutud tõendid. Menetluse ajal toimub kohtuistung, mis lõppeb kohtuotsusega.

9. Kas taotlejal tuleb kohtuasja algatamisel tasuda kohtulõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui hagejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas ta saab taotleda tasuta õigusabi menetluskulude katmiseks?

Hagi esitamisel tuleb maksta esialgne kohtulõiv, mis on lõplike kulude ettemaks.

Menetluse lõppedes koostatakse kuluaruanne, mis sisaldab kohtulõivu ja menetluskulusid, mis koosnevad peamiselt järgmistest kuludest:

  1. hüvitis kulutuste katteks, välja arvatud paberikulud;
  2. tasud tõendite (välja arvatud kohtu algatusel hangitud tõendid), dokumentide, arvamuste, plaanide ja muu teabe, tõendusmaterjali ning teenuste eest, mida kohus on nõudnud, eelkõige telekonverentsi kasutamise tasu;
  3. menetlusse ekslikult kaasatud isikutele makstav hüvitis;
  4. reisikulud ja kuluhüvitised;
  5. posti, telefonikõnede, telegrammide, fakside või telemaatikavahendite kasutamise kulude hüvitamine;
  6. tõendite salvestamiseks vajalike magnetkandjate ostu kulude hüvitamine;
  7. kohtuvaidluse võitnud poole enda kulude ning tema õigusliku esindamise kulude hüvitamine.

Makstava summa kindlaksmääramiseks on vaja teada hagis nõutud summat. Selle summa alusel määratakse esialgne ja lõplik kohtulõiv, kasutades selleks ettenähtud tabelit.

Sellega seoses tuleb märkida, et elatise määramise hagi hind võrdub taotluses nõutud viiekordse aastamaksega, st taotletud kuumakse tuleb korrutada kuuekümnega.

ÜlesÜles

Alaealised, keda esindab prokuratuur, on kulude tasumisest vabastatud.

Kui hagejal pole vahendeid menetluskulude tasumiseks, võib ta taotleda tasuta õigusabi. Portugali tasuta õigusabi kord kehtib kõikides kohtutes ja kõikides menetlustes, kusjuures eeldatakse, et elatise taotleja rahalised vahendid on ebapiisavad.

Lisateabe saamiseks vt lehekülge „Tasuta õigusabi – Portugal”.

10. 10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral selle suurus? Kas kohtuotsust on võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse muutusi elukalliduses ja perekonna olukorras?

Kuni lõpliku elatise määramiseni võib kohus elatise saaja taotlusel või enda algatusel, kui kõnealune isik on alaealine, määrata oma äranägemisel ajutise elatise. Seda tagastamatut elatist makstakse poolelioleva menetluse ajal ja kuni lõpliku elatise määramiseni.

Üldjuhul määratakse elatis kuumaksetena, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud teistsugune kokkulepe või kui on tegemist teistsuguse õigusnormi või erandlikku abinõu õigustavate asjaoludega. Kui aga elatise maksja tõendab, et ta ei suuda elatist maksta rahas, vaid ainult kinnisvara või ettevõttena, võib anda korralduse elatise selles vormis tasumiseks.

Elatise suurus sõltub elatise maksja vahenditest ja elatise saaja vajadustest. Elatise määramisel uuritakse ka elatise saaja võimalusi iseennast elatada.

Abikaasale makstava elatise suuruse määramisel peab kohus võtma arvesse abikaasade iga ja tervislikku seisundit; nende kutsekvalifikatsiooni ja töötamise võimalusi; aega, mis neil võib kuluda ühiste laste kasvatamisele; nende töötasu ja sissetulekut ning üldiselt kõiki asjaolusid, millest sõltuvad elatist saava abikaasa vajadused ja elatise maksja võimalused.

ÜlesÜles

Kui pärast elatise määramist kohtu poolt või kohtuliku kokkuleppega muutuvad elatise määramise aluseks olnud asjaolud, võib elatist vajadusel vähendada või suurendada või kohustada mõnda muud isikut seda maksma.

Varem määratud elatise suuruse muutmist võib taotleda elatise maksja (näiteks kui tema rahalised vahendid vähenevad) või elatise saaja (näiteks kui ta ei ole saanud elatise määramisel arvesse võetud sissetulekut, kui tema perekonna olukord on muutunud või kui elukallidus on tõusnud).

11. Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse kohtuotsuses või kohtulikus kokkuleppes nimetatud tingimustel ja isikule.

Nagu eespool öeldud, tuleb elatis määrata kuumaksetena, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud teistsugune kokkulepe või teistsuguse õigusnormi või erandlikku abinõu õigustavate asjaolude olemasolu korral.

Kui aga elatise maksja tõendab, et ta ei suuda elatist maksta rahas, vaid ainult kinnisvara või ettevõttena, võib anda korralduse elatise selles vormis tasumiseks.

Kui toetuse saaja on täisealine ja teovõimeline, makstakse elatis otse talle. Kui ta on täisealine teovõimetu isik, makstakse elatis isikule, kelle seadusjärgne kohustus on tema nimel finantstehingute tegemine (eestkostja, usaldusisik või varavalitseja); elatise võib maksta ka asutusele.

Kui elatise saaja on alaealine, tehakse maksed hooldusõigust omavale vanemale või mõnele teisele ülenejale sugulasele, kui see on vajalik, või selle asutuse juhile, mille hoolde alaealine on antud.

Makseviis ei ole seaduses fikseeritud ja pooled võivad selles kokku leppida.

ÜlesÜles

Kokkuleppe puudumise korral määrab kohus makseviisi, mis on kas elatise maksjale või saajale kõige lihtsam ja vähem kulukas.

Tavaliselt makstakse igakuine summa vastava kuu alguses ja seda võib maksta igas toetuse saajale sobivas seaduslikus vormis. Kõige tavalisem on maksmine pangaülekandega või pangas avatud kontole kandmine, kuid maksta võib ka rahakaardi või tšekiga või isegi raha isiklikult üle anda.

12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida?

Elatise saamise õigust tagab tugev ja järjekindel õiguskaitsesüsteem.

Eranditult kõik olemasolevad õiguskaitsevahendid sisaldavad asja kohtusse andmist.

Elatise saamise õigust kaitseb nii kriminaal- kui ka tsiviilõigus.

Kriminaalkorras võib isikut, kes on seaduse kohaselt kohustatud elatist maksma ja võimeline seda tegema, kuid kes ei täida seda kohustust ning seega takistab elatise saaja põhivajaduste rahuldamist kolmandate isikute abita, karistada vangistuse või trahviga. Kriminaalmenetluse alustamiseks tuleb esitada kaebus. Kui kohustus pärast seda täidetakse, võib kohus kandmata karistuse täielikult või osaliselt tühistada või edasi lükata.

Kui elatise saaja on alaealine ja isik, kes on seaduse kohaselt kohustatud elatist maksma, ei maksa kümne päeva jooksul tähtaja saabumisest, siis tsiviilmenetlus on järgmine.

  1. Kui kohustatud isik on riigiametnik, peetakse vajalik summa kinni tema palgast taotluse alusel, mille kohus saadab pädevale asutusele.
  2. Kui kohustatud isik on palgatöötaja, peetakse vajalik summa kinni tema palgast. Selleks teavitatakse tema tööandjat ja see määratakse heakskiidetud hoiulevõtjaks.
  3. Kui kohustatud isiku sissetulek tuleb ettevõtlusest, pensioni, toetuste, komisjonitasu, protsentide, tasude, jootraha või aktsiatuluna või muul sarnasel viisil, peetakse vajalik summa kinni nimetatud summadest nende maksmisel või krediteerimisel ning selleks esitatakse sellekohane taotlus või saadetakse teade ning asutused, kellele sellest on teatatud, määratakse heakskiidetud hoiulevõtjateks.

Kinnipeetud summad sisaldavad ka elatist, mille maksetähtaeg on saabumas ning need makstakse otse elatise saajale.

ÜlesÜles

Muudes olukordades on võimalik alustada elatise sissenõudmiseks kohtumenetlust.

Selline kohtumenetlus hõlmab järgmist.

  1. Arestitava vara (võlgnevuste katteks müüdava vara) määramise õigus kuulub eranditult hagejale (isikule, kes kohtumenetluse algatas) ning ta kasutab seda õigust esmases taotluses.
  2. Alles pärast vara arestimist kutsutakse kohtusse isik, kelle vastu hagi esitati.
  3. Apellatsioonkaebuse esitamine täitemenetlust ei peata.
  4. Hageja võib lisaks vara arestimisele taotleda, et kohus arestiks osa teisele poolele võlgnetavast rahast, palgast või pensionist, või nõuda viimasele kuuluva tulu pantimist maksmata elatise ja elatise, mille maksetähtaeg on kohe saabumas, tasumiseks.

Kui hageja taotleb summade või pensioni arestimist, annab kohus korralduse teatada nende maksmise eest vastutavale või asjakohaseid maksekorraldusi töötlevale asutusele, et arestitud osa tuleb maksta otse hagejale. Kui hageja taotleb tulu pantimist, peab ta nimetama vara, millelt saadav tulu panditakse, ja kohus teeb otsuse, millega kõnealune vara loetakse piisavaks võlgnetava ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Selleks võib ära kuulata teise poole.

Kui pärast pandi seadmist ilmneb, et panditud tulu ei ole piisav, võib hageja nimetada muu vara.

Kui aga ilmneb, et makstud summa on ülemäärane, peab hageja maksma ülemäärase summa selle saamisel teisele poolele tagasi. Teine pool võib taotleda, et pant piirduks osaga varast või see kantaks üle muule varale. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui elatise suurus hagimenetluse ajal asjaolude tõttu muutub.

Kui võlgnetava elatise maksmiseks on vara müüdud, ei anta korraldust täitmisest üle jäänud raha tagastamiseks elatise maksjale enne, kui on tagatud maksmata elatise maksmine summas, mis kohtunik leiab olevat sobiva, välja arvatud juhul, kui esitatakse tagatis või muu sobiv garantii.

ÜlesÜles

13. Kas on olemas organisatsioon või (kesk- või kohalik) asutus, kes osutab abi elatise sissenõudmisel?

Kui alaealisele elatist maksma kohustaud isik ei suuda kohustust täita vahendite täieliku puudumise tõttu (näiteks töötuse, haiguse, füüsilise puude või narkosõltuvuse tõttu), tagab elatise maksmise kuni ajani, mil võlgnik on võimeline jälle oma kohustust täitma, Fundo de Garantia dos Alimentos Devidos a Menores (alaealiste elatise tagatisfond), mida juhib eriarve kaudu Instituto de Gestão Financeira da Segurança Social (sotsiaalkindlustuse finantsjuhtimise amet). See fond maksab elatist pädeva kohtu korraldusel alaealise elukoha sotsiaalameti kaudu.

Elatise sissenõudmiseks välisriigist on vastavalt asjakohasele konventsioonile võimalik saada abi Direcção-Geral da Administração da Justiça’lt (Kohtute Peadirektoraat), kes tegutseb teavet edastava ja vahendava asutusena.

Konventsiooni eesmärk on aidata ühe konventsiooniosalise territooriumil asuval elatise saajal saada elatist, millele tal on õigus, teiselt isikult (võlgnikult), kes kuulub teise konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla.

Samuti on Portugal sõlminud Prantsusmaaga alaealiste kaitse alase õiguskoostöö lepingu, mille täitmist Portugalis korraldab Instituto de Reinserção Social (sotsiaalse reintegratsiooni amet). Selle lepingu eesmärk on kaitsta alaealisi, kes on nendest kahest riigist ühe kodakondsed.

14. Kas see organisatsioon või asutus võib asendada võlgnikku ja ise, osaliselt või täielikult, maksta elatist võlgniku asemel, kui taotleja asub Portugalis ja elatise maksja elab muus riigis?

Fundo de Garantia dos Alimentos Devidos a Menores (alaealiste elatise tagatisfond) tagab alaealisele Portugali elanikule elatise maksmise, kui elatist maksma kohustatud isik ei suuda nõutavaid summasid tasuda või kui elatist ei ole võimalik sisse nõuda ja alaealise netosissetulek on väiksem riigis kehtivast miinimumpalgast ja ta ei saa sissetulekut üheltki teiselt isikult, kellel on tema hooldusõigus.

ÜlesÜles

Muudel nimetatud organisatsioonidel on oluline roll elatise sissenõudmise juures, kuid nad ei saa võlgniku asemel toetust maksta.

15. Kas taotlejal on õigus saada abi mõnelt Portugalis asuvalt organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) asutuselt?

Siinkohal kehtib vastus kahele eelmisele küsimusele.

16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või (kesk- või kohaliku) asutusega ühendust?

Välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni kohaselt on Portugali teavet edastav ja vahendav asutus:

Direcção-Geral da Administração da Justiça

Av. 5 de Outubro, n.º 125

P - 1069-044 Lisbon

Telefon: +351 21 790 36 00

Faks: + 351 21 790 36 98/9

E-post: correio@dgsj.pt

Portugali ja Prantsusmaa valitsuste vahelise kokkuleppe kohaselt on keskne asutus:
Instituto de Reinserção Social

Av. Almirante Reis, n.º 101

P - 1150-013 Lisbon

Telefon: + 351 21 317 61 00

Faks: + 351 21 317 61 71

E-post: irs@irsocial.mj.pt

17. Millist abi on taotlejal võimalik kõnealustelt organisatsioonidelt või (kesk- või kohalikelt) asutustelt saada?

Kui elatise saaja asub elatise välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni osalisriigi territooriumil ja elatist maksma kohustatud isik kuulub teise osalisriigi jurisdiktsiooni alla, võib esimene esitada võlgniku asukohariigi teavet edastavale asutusele taotluse võlgnikult elatise sissenõudmiseks.

Seetõttu, kui elatise saaja elukoht on ühes osalisriigis ja elatist maksma kohustatud isik elab Portugalis, võtab Kohtute Peadirektoraat kui vahendav asutus elatise saaja antud volituste piires kõik asjakohased meetmed, et tagada elatise sissenõudmine võlgnikult. Ta võib läbi rääkida, vajadusel jätkata elatise sissenõudmist hagimenetluses ning samuti pöörata täitmisele kõik otsused, korraldused ja muud õigusaktid.

Portugali ja Prantsusmaa vahel sõlmitud alaealiste kaitse alase õiguskoostöö kokkuleppe kohaselt võib Instituto de Reinserção Social (Portugali keskasutusena) paluda asjakohasel õigusasutusel pädevas kohtus prokuratuuri kaudu võimalikult kiiresti menetlust alustada ning pöörata ülalpidamiskohustust käsitlev otsus täitmisele.

Kooskõlas riigisiseste seadustega edastavad keskasutused juba täitmisele pööratud otsuse täideviimise taotlused ja asjakohastel pädevatel asutustel palutakse sekkuda.

18. Kas taotleja võib pöörduda otse Portugalis asuva organisatsiooni või (kesk- või kohaliku) asutuse poole?

Jah. Selleks ei vaja hageja esindajat.

19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuste organisatsioonide või (kesk- või kohalike) asutustega ühendust?

Vt vastust 16. küsimusele.

20. Millist abi on taotlejal võimalik kõnealustelt organisatsioonidelt või (kesk- või kohalikelt) asutustelt saada?

Vt vastust 17. küsimusele.

Täiendav informatsioon

Lisateavet saab järgmistelt kodulehtedelt:

  • Supremo Tribunal da Justiça (Ülemkohus) English - français- português;
  • Tribunal Constitucional (Konstitutsioonikohus) português;
  • Ministério da Justiça (Justiitsministeerium) English - português;
  • Tribunal da Relação de Lisboa (Lissaboni apellatsioonikohus) português;
  • Tribunal da Relação de Coimbra (Coimbra apellatsioonikohus) português;
  • Tribunal da Relação de Évora (Évora apellatsioonikohus) English - français - português;
  • Tribunal da Relação de Oporto (Oporto apellatsioonikohus) português;
  • Procuradoria-Geral da República (Riigiprokuratuur) português;
  • Segurança Social (Sotsiaalkindlustusamet) English - português;
  • Instituto de Reinserção Social English - português (sotsiaalse reintegratsiooni amet);
  • Direcção-Geral da Administração da Justiça (Kohtute Peadirektoraat) português (annab muu hulgas teavet kohtute kontaktandmete ja nende territoriaalse pädevuse kohta ning võimaldab juurdepääsu kohtuametnike veebilehele);
  • Ministerio da Justiça Cabinete de Política Legislativa e Planeamento (Justiitsministeeriumi seadusandluspoliitika ja planeerimistalitus) English - português ;
  • Direcção-Geral dos Registos e do Notariado [Registrite ja Notarite Peadirektoraat] português;
  • Sindicato dos Magistrados do Ministério Público [Riigiprokuröride Liit] português;
  • Ordem dos Advogados [Advokatuur] português;
  • Diário da República Electrónico [õigusaktide sidusandmebaas] português (sisaldab alates 1. jaanuarist 1970 ametliku väljaande I seerias avaldatud seadusi ja muid õigusakte; vaba juurdepääs alates 1. jaanuarist 2000 I seerias avaldatud õigusaktidele).

« Elatisnõuded - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-02-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik