Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Poola

Viimati muudetud: 18-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Poola

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus” Poola õiguses? Kellel on õigus saada ülalpidamist? 1.
2. Millise vanuseni võib laps nõuda ülalpidamist? 2.
3. Millistel juhtudel kohaldatakse Poola õigust? 3.
4. Kui kohus ei kohalda Poola õigust, siis millise riigi õigust kohaldatakse (kui nii taotleja kui ka võlgnik elavad Poolas)? 4.
5. Kuidas taotleda elatist kohtult, riigiasutuselt või muult organisatsioonilt? 5.
6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähisugulase või alaealise nimel? 6.
7. Kuidas hageja teab, milline on pädev kohus? 7.
8. Kas hageja peab asja kohtusse andmiseks või pädeva asutuse kaudu taotluse esitamiseks kaasama kutselise esindaja? 8.
9. Kas taotleja peab kandma kohtukulud? Kui jah, siis milline on nende ligikaudne suurus? Kui hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendeid, kas ta saab taotleda menetlusabi menetluskulude katteks? 9.
10. Kuidas määratakse kohtumenetluses elatise suurus? Kuidas mõjutavad elatise suurust muutused elukalliduses ja perekonna olukorras? 10.
11. Kes ja kuidas elatist maksab? 11.
12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida? 12.
13. Kas on olemas asutus või organisatsioon, mis saab aidata elatise sissenõudmisel? 13.
14. Kas mõni nimetatud asutus või organisatsioon võib asendada võlgnikku ja maksta elatist täielikult või osaliselt võlgniku asemel? 14.
15. Kas taotlejal on võimalik saada abi mõnelt Poola organisatsioonilt või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuselt, kui ta elab Poolas, aga võlgnik elab mõnes muus riigis? 15.
16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või riigiasutusega (osutage täpne nimetus ja aadress) ühendust võtta? 16.
17. Millist abi on taotlejal võimalik nimetatud riigiasutuselt või organisatsioonilt saada? 17.
18. Kas elatise taotleja saab pöörduda otse Poolas asuva riigiasutuse või edastava asutuse poole, kui ta elab Poolas ja võlgnik elab mõnes teises riigis? 18.
19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või riigiasutusega (osutage täpne nimetus ja aadress) ühendust võtta? 19.
20. Millist abi on taotlejal võimalik nimetatud riigiasutuselt või organisatsioonilt saada? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus” Poola õiguses? Kellel on õigus saada ülalpidamist?

Perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 128 kohaselt on ülalpidamiskohustus nõue, et otsejoones sugulane või õde-vend annaks rahalisi vahendeid ülalpidamiseks (sealhulgas rõivad, toit, eluase, kütus ja ravimid) ning vajaduse korral ka kasvatamiseks (sealhulgas füüsiline ja vaimne areng ning juurdepääs haridusele ja kultuurile).

Elatis on elatusraha või mitterahaline hüvitis ning laste puhul hõlmab see ka isiklikku panust nende kasvatamisse ja tööd ühises kodus kooskõlas ülalpidamiskohustusega.

Elatisnõue on ühe isiku õigus nõuda teiselt isikult, et see täidaks esimese suhtes oma ülalpidamiskohustust.

Üldine põhimõte on, et ülalpidamiskohustus tuleneb eri liiki perekonnasuhetest. Poola õiguses eristatakse vastavalt perekonnasuhte liigile järgmisi ülalpidamiskohustuse tüüpe:

  1. sugulaste ülalpidamiskohustus ja selle erikategooria lapse ülalpidamiskohustus: Sugulastel on õigus ülalpidamisele üksnes siis, kui nad on majanduslikes raskustes. Vanemad on siiski kohustatud ülal pidama lapsi, kes ei suuda end veel ise elatada, kui lapse varast saadav tulu ei ole tema ülalpidamiseks ja kasvatamiseks piisav. Pärast kaheksateistaastaseks saamist kaotavad lapsed õiguse saada elatist, välja arvatud juhul, kui nad soovivad oma haridusteed jätkata ja kui nende senised tulemused õigustavad sellist valikut. Lisaks sellele ei pea vanemad maksma elatist lapsele, kes on üle kaheksateistkümne aasta vana ja asub, olenemata valmisolekust asuda tööle, edasi õppima, ning jätab siis õpingud hooletusse, ei tee piisavaid edusamme, ei saa positiivseid hindeid ega tee eksameid määratud tähtaja jooksul ning ei lõpeta seega õpinguid õppekavas ettenähtud aja jooksul;
  2. lapsendamisest tulenev ülalpidamiskohustus: kui lapsendamine mõjutab üksnes lapsendaja ja lapsendatu vahelist suhet, on lapsendatu ülalpidamise kohustus eelkõige lapsendajal ja alles seejärel lapsendatu ülenejatel sugulastel ning õdedel-vendadel. Muu osas kohaldatakse lapsendatu suhtes punktis 1 nimetatud põhimõtteid;
  3. hõimlaste (võõrasema, võõrasisa, võõraslapsed) ülalpidamiskohustus: ülalpidamisele on õigus üksnes isikutel, kes on majanduslikes raskustes, ja üksnes juhul, kui ülalpidamiskohustuse määramine oleks kooskõlas üldtunnustatud ühiskondlike normidega. Poola õigusaktides ja kohtupraktikas tähendab „majanduslikes raskustes” seda, et isik ei suuda rahuldada oma põhjendatud vajadusi isiklikest vahenditest ja omal jõul;
  4. abikaasa ülalpidamiskohustus abielu ajal: perekonna- ja eestkosteseadustiku artikli 27 kohaselt on pereliikmetel õigus nõuda kõigile pereliikmetele võrdset elatustaset;
  5. abikaasa ülalpidamiskohustus pärast abielu lõppu: kui abielu lagunemise eest on vastutav üksnes üks abikaasa ja kui abielulahutus toob kaasa teise abikaasa varalise seisundi olulise halvenemise, võib viimane nõuda oma põhjendatud vajaduste rahuldamist isegi siis, kui ta ei ole majanduslikes raskustes. Muudel juhtudel võib majanduslikes raskustes abikaasa nõuda oma endiselt abikaasalt ülalpidamist oma põhjendatud vajaduste katmiseks vastavalt endise abikaasa sissetulekule ja varalisele seisundile. Abikaasa ülalpidamiskohustus lõppeb, kui kõnealune abikaasa uuesti abiellub. Kui ülalpidamiskohustus on lahutatud abikaasal, keda ei peetud abielu lagunemise eest vastutavaks, lõppeb ülalpidamiskohustus siiski viis aastat pärast abielulahutuse otsuse tegemist, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab kõnealust viieaastast ajavahemikku ülalpeetava abikaasa taotlusel ja erandlike asjaolude tõttu pikendada;
  6. väljaspool abielu sündinud lapse isa ülalpidamiskohustus lapse ema suhtes: isa, kes ei ole lapse emaga abielus, peab vastavalt oma varalisele seisundile kandma osa raseduse ja sünnitusega seotud kuludest ja ema kolme kuu ülalpidamiskuludest pärast sünnitust. Mõjuvatel põhjustel võib ema nõuda oma ülalpidamiskulude osalist hüvitamist rohkem kui kolme kuu jooksul.

2. Millise vanuseni võib laps nõuda ülalpidamist?

Vanemad peavad last ülal pidama eeldusel, et laps ei suuda ennast ise elatada. Lisateavet vt punktist 1.1.

ÜlesÜles

3. Millistel juhtudel kohaldatakse Poola õigust?

Poolas reguleerivad kohaldatava õiguse küsimust 12. novembri 1965. aasta rahvusvahelise eraõiguse seadus, ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsioon ja kahepoolsed lepingud Austria, Bulgaaria, Valgevene, Kuuba, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Eesti, Prantsusmaa, Ungari, Leedu, Läti, Põhja-Korea, Rumeenia, Venemaa, Ukraina ja Vietnamiga (nimetatud lepingute kohta leiate teavet Poola justiitsministeeriumi veebilehelt www.ms.gov.pl polski).

Kui kõnealuses konventsioonis või kahepoolsete lepingute sätetes ei ole ette nähtud teisiti, reguleerib sugulaste või võõrasvanemate ja võõraslaste vahelisi elatisnõudeid selle riigi õigus, mille kodanik on elatise saamiseks õigustatud isik. Järelikult kohaldatakse Poola õigust juhul, kui kõnealune isik on Poola kodanik.

4. Kui kohus ei kohalda Poola õigust, siis millise riigi õigust kohaldatakse (kui nii taotleja kui ka võlgnik elavad Poolas)?

Poolte elukoht või alaline asukoht ei mõjuta kohaldatava õiguse valikut. Oluline on üksnes taotleja kodakondsus. Vt punkt 3.

5. Kuidas taotleda elatist kohtult, riigiasutuselt või muult organisatsioonilt?

Ülalpidamiskohustuse täitmine võidakse saavutada järgmiselt:

ÜlesÜles

  1. ülalpidamiskohustuse vabatahtlik täitmine,
  2. poolte vahel ülalpidamislepingu sõlmimine või,
  3. kui ülalpidamiskohustusega isik ei täida oma kohustust, esitatakse kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks.

6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähisugulase või alaealise nimel?

Õigustatud isiku nimel võib elatise väljamõistmise avalduse esitada:

  • volitatud isik, kes võib olla nii advokaat kui ka vanem, abikaasa, vend või õde, üleneja sugulane või õigustatud isikuga lapsendamisel põhinevas suhtes olev isik;
  • kohaliku omavalitsusasutuse esindaja, kes vastutab sotsiaalabi eest [12. märtsi 2004. aasta sotsiaalabi seaduse kohaselt (Dziennik Ustaw 2004, nr 64, punkt 593) on sellised esindajad: kohaliku omavalitsuse [gmina] sotsiaalabikeskuse või maakonna [powiat] peretoetuste keskuse juht];
  • perekondi abistava kogukonnaorganisatsiooni esindaja [kõnealuste organisatsioonide loetelu on sätestatud justiitsministri 10. novembri 2000. aasta määruses (Dziennik Ustaw 2002, nr 100, punkt 1080)];
  • prokurör, kui see on vajalik õigusriigi toimimise ja avaliku huvi seisukohalt.

Ülalpidamise saamiseks õigustatud alaealiste nimel tegutseb nende seaduslik esindaja.

Lähisugulane võib ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku nimel tegutseda üksnes juhul, kui sugulane on üks eespool loetletud isikutest.

7. Kuidas hageja teab, milline on pädev kohus?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on pädev kohus kohalik kohus. Kohtualluvuse määrab kindlaks hageja või kostja elukoht.

ÜlesÜles

Konkreetse kohtuasja kohtualluvuse kohta võib teavet saada ka õigusabifirmadest ja punktis 15 osutatud isikutelt või Euroopa Justiitsatlasest komisjoni veebilehel: 

http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/index_et.htm.

8. Kas hageja peab asja kohtusse andmiseks või pädeva asutuse kaudu taotluse esitamiseks kaasama kutselise esindaja?

Advokaadi kaasamine ei ole ülalpidamisasjades nõutav. Hageja võib ennast ise esindada või tegutseda kutselise esindaja kaudu.

Punktist 9 leiate konkreetset teavet võimaluse kohta, et kohus nimetab ülalpidamise taotlejat esindama advokaadi.

9. Kas taotleja peab kandma kohtukulud? Kui jah, siis milline on nende ligikaudne suurus? Kui hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendeid, kas ta saab taotleda menetlusabi menetluskulude katteks?

Poola õiguse kohaselt on elatise hagi esitaja kohtukuludest vabastatud. Nimetatud vabastus on täielik, see tähendab, et asjaomane isik ei pea tasuma mingeid kohtukulusid, edasikaebamise kulusid ega täitekulusid.

Lisaks sellele võib kohtukulude tasumisest vabastatud isik taotleda menetlusabi kohtu poolt määratava advokaadi näol. Advokaadi määramise korral katab advokaaditasu selle poole vastaspool, kellele advokaat määratakse. Kui kõnealune isik kaotab kohtuasja, katab advokaadikulud riigikassa.

Kõnealuses küsimuses reguleerib liikmesriikide kodanike õigusi Euroopa Liidu liikmesriikides tsiviilkohtumenetlustes antava menetlusabi seadus. Nimetatud seaduse kohta saab teavet Poola poolt menetlusabi kohta esitatud teabe alt.

ÜlesÜles

10. Kuidas määratakse kohtumenetluses elatise suurus? Kuidas mõjutavad elatise suurust muutused elukalliduses ja perekonna olukorras?

Elatise suurus sõltub ülapidamiskohustusega isiku sissetulekust ja varalisest seisundist ning hageja põhjendatud vajadustest. Põhjendatud vajadused hõlmavad kõike, mis on oluline hageja ülalpidamiseks, mitte üksnes majanduslikust, vaid ka kultuurilisest ja vaimsest aspektist. Alaealiste vajadused hõlmavad nende kasvatamise kulusid. Ülalpidamiskohustusega isiku sissetuleku ja varalise seisundi hindamisel ei võeta arvesse tema tegelikku sissetulekut, vaid sissetulekut, mida ta võiks saada oma teenimisvõimet täielikult ära kasutades.

Asjaolude muutumisel võib taotleda kohtuotsuse või ülalpidamislepingu muutmist. Kõnealust muutmist võib taotleda kumbki ülalpidamissuhte pool. Nad võivad olenevalt asjaoludest taotleda ülalpidamiskohustuse tühistamist või elatise suurendamist või vähendamist. Elatise suuruse muutmise tingimuseks on ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku põhjendatud vajaduste või ülalpidamiskohustusega isiku teenimisvõime suurenemine või vähenemine.

11. Kes ja kuidas elatist maksab?

Elatist peab maksma isik, keda nimetatakse täitmisele pööratavas [kohtu]otsuses võlgnikuks. Põhimõtteliselt peab elatist maksma ülalpidamiskohustusega isik ainuisikuliselt. Kui kõnealune isik ei maksa vabatahtlikult, võib ülalpidamise saamiseks õigustatud isik taotleda täitmisele pööramist pädevalt täiteasutuselt. Elatise välja mõistnud esimese astme kohus võib algatada täitemenetluse omal algatusel. Samuti võib ülalpidamise saamiseks õigustatud isik esitada täitmisele kuuluva otsuse võlgniku töökohta või võlgnikule pensioni maksvale asutusele ning nõuda, et maksmisele kuuluv elatis peetaks kinni võlgnikule väljamakstavatest summadest. Nimetatud nõue on makseasutusele siduv.

ÜlesÜles

12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida?

Kui ülalpidamiskohustusega isik ei täida kõnealust kohustust vabatahtlikult, võidakse teda selleks sundida. Vt punkt 11.

Lisaks on elatise maksmatajätmine karistusseadustiku kohaselt süütegu, mille eest võib karistada trahvi, vabaduskaotuseta meetmete või kuni kaheaastase vangistusega.

13. Kas on olemas asutus või organisatsioon, mis saab aidata elatise sissenõudmisel?

Nagu punktis 6 märgitud, võivad õigustatud isiku nimel elatise väljamõistmise avalduse esitada muu hulgas teatavad kogukonnaorganisatsioonid, sotsiaalabi eest vastutavad kohalike omavalitsuste esindajad ning mõnel juhul prokurör. Nimetatud organisatsioonid ja isikud saavad taotlejat toetada ka osalemisega juba käimasolevas ülalpidamisega seotud menetluses. Sel juhul on nende roll toetada ülalpidamise saamiseks õigustatud isikut kohtumenetluses.

14. Kas mõni nimetatud asutus või organisatsioon võib asendada võlgnikku ja maksta elatist täielikult või osaliselt võlgniku asemel?

Ei, ükski neist ei või seda teha.

22. aprilli 2005. aasta elatise väljamõistmise menetluse ja elatise ettemaksete seaduses, mis jõustus 1. septembril 2005, on sätestatud, et kui elatise väljamõistmist käsitleva kohtuotsuse täitmisele pööramine ei ole võimalik, võivad kohaliku omavalitsuse [gmina] asutus ja sotsiaalabikeskus anda õiguse elatise ettemaksetele.

ÜlesÜles

Ettemakseid võivad taotleda üksnes kõnealuses seaduses nimetatud isikud. Elatise ettemakseid teeb elatise taotleja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse juht, s.o vallavanem või linnapea, ning need ei tohi ületada kohtu poolt väljamõistetud elatise summat või seaduses nimetatud summat. Taotlejatel on õigus saada ettemakseid kohtu poolt väljamõistetud, kuid maksmata elatise ulatuses.

Kui elatise ettemaksete saamiseks õigustatud isik elab täielikku ülalpidamist pakkuvas asutuses (nt sotsiaalabi keskus, lastekodu, parandusmaja või kinnipidamisasutus) või hooldusperes või on abiellunud või tal on laps ja õigus saada eluasemetoetust, siis kõnealusele isikule ettemakseid siiski ei määrata.

Kõnealust seadust kohaldatakse üksnes juhul, kui ülalpidamise saamiseks õigustatud isik elab Poolas.

15. Kas taotlejal on võimalik saada abi mõnelt Poola organisatsioonilt või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuselt, kui ta elab Poolas, aga võlgnik elab mõnes muus riigis?

Kui võlgnik elab välismaal, aga elatise taotleja elab Poolas, aitab elatise taotleja elukohajärgne piirkonnakohus [Sąd Okręgowy] taotlejal koostada elatise saamise taotluse, pakkudes talle nõutavate dokumentide täitmiseks vajalikku teavet ja abi ning kontrollides, et taotlus vastab vorminõuetele.

16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või riigiasutusega (osutage täpne nimetus ja aadress) ühendust võtta?

Kohtu nimetus

Aadress

Suunakood

Tel

Faks

Üldine

Esimees

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Białymstoku

ul. M.C.Skłodowskiej 1

15-950 Białystok

085

742-04-41

745-91-00

745-92-00

745-92-17

742-46-40

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Bielsku-Białej

ul. Cieszyńska 10

43-300 Bielsko-Biała

033

499-04-99

499-03-16

499-03-18

812-39-15

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Bydgoszczy

ul. Wały Jagiellońskie 2

85-128 Bydgoszcz

052

325-31-00

325-31-04

321-31-01

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Częstochowie

ul. Dąbrowskiego 23/35

42-200 Częstochowa

034

324-50-15

324-16-80

324-16-80

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Elblągu

Pl. Konstytucji 1

82-300 Elbląg

055

611-22-00

611-22-07

611-22-15

611-22-17

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Gliwicach

ul. Kosciuszki 15

44-100 Gliwice

032

338-02-00

338-01-01

338-01-02

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Gdańsku

ul. Nowe Ogrody 30/34

80-958 Gdańsk

058

321-31-99

321-31-00

321-31-01

321-31-04

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Gorzowie Wielkopolskim

ul. Mieszka I 33

66-400 Gorzów Wielkopolski

095

722-42-80

do 85

720-28-07

720-28-07

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Jeleniej Górze

ul. Wojska Polskiego 56

58-500 Jelenia Góra

075

641-51-00

752-24-34

641-51-51

752-51-13

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Kaliszu

Al. Wolnosci 13

62-800 Kalisz

062

765-77-00

765-77-64

757-37-04

765-78-50

757-49-36

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Katowicach

ul. Andrzeja 16/18

40-957 Katowice

032

251-14-21

251-40-91

251-69-83

251-67-28

251-69-83

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Kielcach

ul. Seminaryjska 12

25-372 Kielce

041

340-23-00

344-59-45

344-49-23

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Koninie

ul. Energetyka 5

62-510 Konin

063

242-30-22

242-38-16

242-65-69

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Koszalinie

ul. Waryńskiego 7

75-541 Koszalin

094

-

342-50-71

342-88-04

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Krakowie

ul. Przy Rondzie 7

31-547 Kraków

012

619-50-00

619-58-00

619-58-22

619-57-77

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Krosnie

ul. Sienkiewicza 12

38-400 Krosno

013

436-84-78

436-85-49

432-05-70

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Legnicy

ul. Złotoryjska 40

59-220 Legnica

076

722-59-00

722-59-11

722-59-12

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Lublinie

ul. Krakowskie Przedmiescie 43

20-076 Lublin

081

535-91-00

do 10

532-08-40

532-99-95

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Łomży

ul. Dworna 16

18-400 Łomża

086

216-62-81

216-38-07

216-67-53

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Łodzi

Pl. Dąbrowskiego 5

90-921 Łódź

042

677-89-00

677-89-99

677-89-91

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Nowym Sączu

ul. Pijarska 3

33-300 Nowy Sącz

018

443-89-00

443-89-22

443-81-14

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Olsztynie

ul. Dąbrowszczaków 44

10-001 Olsztyn

089

523-02-30

523-01-85

527-30-48

527-76-95

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Opolu

siedziba tymczasowa

ul. Prószkowska 67

45-758 Opole

077

457-22-64

457-28-33

402-48-35

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Ostrołęce

ul. Kosciuszki 19

07-400 Ostrołęka

029

764-29-22

764-29-40

764-37-22

764-32-88

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Piotrkowie Trybunalskim

ul. J. Słowackiego 5

97-300 Piotrków Trybunalski

044

-

647-21-94

649-64-14

647-89-19

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Płocku

Pl. Narutowicza 4/6

09-404 Płock 6

024

262-52-44

268-85-84

268-85-79

262-25-26

262-25-26

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Poznaniu

ul. Marcinkowskiego 32

60-967 Poznań

061

856-60-00

852-33-06

852-93-85

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Radomiu

ul. Marszałka

J. Pilsudskiego 10

26-600 Radom

048

368-02-00

368-03-00

368-03-01

368-03-03

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Rzeszowie

Pl. Śreniawitów 3

35-959 Rzeszów

017

875-62-00

875-62-36

862-72-65

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Siedlcach

ul. Sądowa 2

08-110 Siedlce

025

632-52-35

do 39

632-62-11

632-61-98

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Sieradzu

Al. Zwycięstwa 1

98-200 Sieradz

043

827-13-20

827-12-87

827-10-14

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Słupsku

ul. Zamenhofa 7

76-200 Słupsk

059

842-20-41

do 44

842-83-25

842-83-01

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Suwałkach

ul. L.Waryńskiego 45

16-400 Suwałki

087

563-13-30

563-13-01

563-13-03

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Szczecinie

ul. Kaszubska 42

70-952 Szczecin

091

448-00-02

448-96-36

448-99-15

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Świdnicy

Pl. Grunwaldzki 14

58-100 Świdnica

074

851-83-00

851-82-46

851-82-70

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Tarnobrzegu

ul. Sienkiewicza 27

39-400 Tarnobrzeg

015

823-48-80 do 81

823-49-20

823-05-51

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Tarnowie

ul. J. Dąbrowskiego 27

33-100 Tarnów

014

632-74-00

632-75-00

621-16-38

621-34-74

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Toruniu

ul. Piekary 51

87-100 Toruń

056

610-56-00

610-56-04

655-57-06

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Warszawie

Al. Solidarnosci 127

00-951 Warszawa

022

620-03-71

620-13-57

620-13-57

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

we Włocławku

ul. Wojska Polskiego 22

87-800 Włocławek

054

411-62-00

411-62-05

411-62-05

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

we Wrocławiu

ul. Sądowa 1

50-950 Wrocław

071

370-42-00

370-42-01

343-64-75

344-49-59

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Zamosciu

ul. Akademicka 1

22-400 Zamosć

084

-

638-48-13

639-33-59

Sąd Okręgowy (piirkonnakohus)

w Zielonej Górze

Pl. Słowiański 1

65-958 Zielona Góra

068

-

322-01-40

322-01-41

17. Millist abi on taotlejal võimalik nimetatud riigiasutuselt või organisatsioonilt saada?

Kui Poola kohus on 1956. aasta New Yorgi konventsiooni või kahepoolse lepingu kohaselt edastav asutus, annab ta elatise taotlejale kogu vajaliku teabe, aitab tal täita nõutavad dokumendid, kontrollib, et taotlus vastaks vorminõuetele, ja edastab taotluse välismaale.

ÜlesÜles

18. Kas elatise taotleja saab pöörduda otse Poolas asuva riigiasutuse või edastava asutuse poole, kui ta elab Poolas ja võlgnik elab mõnes teises riigis?

Kui kohus mõistab välja elatise, võib mõnes teises riigis elav taotleja juhul, kui kohtuasi kuulub New Yorgi konventsiooni reguleerimisalasse, kasutada kõnealuses konventsioonis ettenähtud menetlust ja esitada taotluse oma elukohajärgse riigi pädevale edastavale asutusele.

Kui taotleja elab riigis, millega Poolal on kahepoolne leping, antakse abi vastavalt kõnealuse lepingu sätetele. Reeglina on nimetatud lepingutes ette nähtud, et taotluse võib esitada otse Poola kohtusse või otsuse väljastanud riigi kohtu kaudu kõnealusesse kohtusse. Muudel juhtudel edastab taotluse kesktasandi riigiasutus – enamasti justiitsministeerium.

19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või riigiasutusega (osutage täpne nimetus ja aadress) ühendust võtta?

New Yorgi konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvatel juhtudel on välisriikide pädevad edastavad asutused näidatud konventsioonile lisatud riikide deklaratsioonides, mida võib leida Internetist.

20. Millist abi on taotlejal võimalik nimetatud riigiasutuselt või organisatsioonilt saada?

New Yorgi konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvatel juhtudel annavad konventsioonile lisatud deklaratsioonides näidatud välisriikide edastavad asutused taotlejale kogu asjakohase teabe, aitavad tal täita kõik vajalikud dokumendid, kontrollivad, et taotlus vastaks vorminõuetele, ja edastavad selle teisele asjaomasele riigile.

« Elatisnõuded - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 18-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik