Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Holland

Viimati muudetud: 06-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted "ülalpidamine" ja "ülalpidamiskohustus" Madalmaade õiguses? 1.
2. Millise vanuseni võib laps nõuda elatist? 2.
3. Millistel juhtudel on kohaldatav Madalmaade õigus? 3.
4. Millist õigust kohaldavad kohtud Madalmaade õiguse asemel asjaomasel juhul? 4.
5. Kas ülalpidamise saamiseks tuleb õigustatud isikul esitada avaldus eriomasele organisatsioonile, (kesk- või kohalikule) valitsusasutusele või kohtule? 5.
5.A. Kuidas toimub ülalpidamise saamiseks avalduse esitamine asjaomasele organisatsioonile või (kesk- või kohalikule) valitsusasutusele ja millise menetluskorra järgi? 5.A.
6. Kas elatisnõude saab esitada sugulase, lähedase sõbra või alaealise nimel? 6.
7. Kuidas peaks avaldaja, kes soovib anda asja kohtusse, välja selgitama pädeva kohtu? 7.
8. Kas avaldaja peab asja menetluses osalema esindaja kaudu (näiteks advokaat, eriomane organisatsioon või (kesk- või kohalikku) valitsusasutus vm)? Kui mitte, milline on menetluskord? 8.
9. Kas asja kohtusse andmisel tuleb tasuda riigilõiv? Kui jah, siis kui suur? Kui hageja rahalised vahendid on ebapiisavad, kas tal on õigus taotleda menetlusabi menetluskulude katteks? 9.
10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kui mõistetakse välja elatis, siis kuidas määratakse selle suurus? Kas kohtulahendi võib üle vaadata, võttes arvesse elukalliduses või perekonnas toimunud muutusi? 10.
11. Kuidas ja kellele elatist makstakse? 11.
12. Kui võlgnik ei soorita makseid vabatahtlikult, siis milliseid meetmeid on võimalik rakendada selleks, et sundida teda elatusraha maksma? 12.
13. Kas on olemas organisatsioone või (kesk- või kohalikke) valitsusasutusi, kes saavad aidata elatusraha sissenõudmisel? 13.
14. Kas asjaomased organisatsioonid või valitsusasutused võivad astuda võlgniku asemele ja maksta elatist või osa elatisest ise võlgniku asemel? 14.
15. Kas Madalmaades saab hageja asjaomaselt organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) valitsusasutuselt abi? 15.
16. Kui jah, siis kuidas saab asjaomase organisatsiooni või (kesk- või kohaliku) valitsusasutusega kontakti võtta? 16.
17. Millist abi võib hageja saada asjaomaselt organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) valitsusasutuselt? 17.
18. Kas Madalmaades saab hageja adresseerida nõude otse organisatsioonile või (kesk- või kohalikule) valitsusasutusele? 18.

 

1. Mida tähendavad mõisted "ülalpidamine" ja "ülalpidamiskohustus" Madalmaade õiguses?

Ülalpidamine on kohustus toetada õigustatud isikut elamiskulude kandmisel. Kohustus maksta elatist tuleneb lähisugulusest, hõimlusest ja (eelnenud) abielusuhtest. Samaväärsed sätted kehtivad registreeritud partnerlussuhete puhul.

Millised isikud on kohustatud maksma elatist teisele isikule:
- vanemad oma lastele?

Kõik vanemad on kohustatud ülal pidama oma lapsi. See kehtib nii laste täiskasvanuea kui lapsepõlve jooksul. Ülalpidamiskohustus kehtib lapse 21. aasta vanuseni, olenemata vajaduse tasemest.

Vaata 2. küsimuse vastust vanemate kohustuse kohta last ülal pidada.

- lapsed oma vanematele?

Lapsed on kohustatud ülal pidama oma vanemaid.

Nimetatud ülalpidamiskohustus kehtib ainult juhul, kui vanemad vajavad ülalpidamist.

- lahutatud abikaasa endisele abikaasale (endised registreeritud partnerid)

Ülalpidamiskohustus, mis kehtib abikaasade vahel abielu jooksul, jätkub pärast abielu lahutamist. Abielulahutuse otsuses, või hiljem, võib kohus välja mõista endiselt abikaasalt elatise teise endise abikaasa kasuks, viimase nõudmisel, kellel ei ole piisavat sissetulekut, et kanda elamiskulusid (ja kes põhjendatult ei ole võimeline piisavat tulu teenima). Kohtunik võtab asjaomase elatise määramisel arvesse endise abikaasa vajadusi ja teise endise abikaasa rahalisi võimalusi. Mõju võivad avaldada ka mitte-rahalised faktorid, näiteks nagu abielu või kooselu kestus. Ülalpidamisekohustus kehtib 12 aastat, kui kohus ei ole seda piiranud. Selle perioodi jooksul võib kohus määrata endisele abikaasale ülalpidamise, viimase nõudmisel, kes on majanduslikult rasketes tingimustes. Lühiajalise (kuni 5 aastat) lastetu abielu järgne ülalpidamiskohustus kehtib põhimõtteliselt sama kaua kui abielu.

ÜlesÜles

Sama kehtib ka endiste registreeritud partnerite ülalpidamiskohustuse suhtes.

Endised abikaasad võivad ülalpidamiskohustuse suhtes jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Asjaomased kokkulepped pannakse tavaliselt kirja abielulahutuslepingus. Praktikas leiab asjaomane leping kinnituse kohtus abielulahutuse otsuses. Asjaomane kinnitus annab ülalpidamiseks õigustatud isikule suurema õiguskindluse.

Muud isikud?
Abikaasad/registreeritud partnerid

Abikaasad ja registreeritud partnerid peavad mõlemad, välja arvatud erijuhtudel, kandma majapidamiskulusid. Muus osas võivad nad kokku leppida abielueelses või partnerluslepingus.

Lapse bioloogiline isa / lapse ema partner

Kuni lapsel puudub seaduslik sugulussuhe tema sigitanud mehega või mõne teise mehega (s.t, kuni tal puudub seaduslik isa), lasub lapse ülalpidamise kohustus lapse bioloogilisel isal (keda ametlikult pole tunnustatud).

Lapse ema partneril, kes andis nõusoleku aktiks, mis võis olla aluseks lapse eostamisel, lasub sama kohustus.

Ühine eestkoste

Lapse ülalpidamiskohustus lasub lisaks lapse seaduslikule eestkostjale ka mitteseaduslikul eestkostjal (BW artikkel 1:253 jj). Ülalpidamiskohustus jätkub kuni lapse 21. sünnipäevani, mil ühine eestkoste lõppeb lapse täisealiseks saamisega.

Millistel juhtudel?

Üldiselt kehtib ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui õigustatud isik vajab abi. Isik loetakse abi vajavaks, kui tal on ebapiisav sissetulek enda ülalpidamiseks ja kui võib põhjendatult eeldada, et ta ei ole võimeline seda ise teenima.

Erandiks asjaomasest normist on vanema ja bioloogilise isa ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse ja nooruki (kuni 21. eluaastani) suhtes. Kõnealustel juhtudel kehtib ülalpidamiskohustus ka juhul, kui õigustatud isik abi ei vaja.

ÜlesÜles

2. Millise vanuseni võib laps nõuda elatist?

Vanemad peavad tasuma alla 18-aastaste laste (alaealiste) hooldamise ja kasvatamise kulud. See puudutab elamiskulusid ja muid asjakohaseid kulusid, mis kaasnevad lapse kasvatamisega, näiteks nagu haridus ja vaba aja tegevused. Vanemad on kohustatud tasuma hooldamise ja kasvatamise kulud vastavalt nende varanduslikule olukorrale. Asjaomane kohustus kehtib ka juhul, kui lapsel on endal vara ja/või sissetulek.

Vanemad on kohustatud tasuma 18 – 20aastaste laste (“noorte täiskasvanute”) elamis- ja hariduskulud. Nimetatud kulusid mõistetakse nagu lapseealiste hooldamise ja kasvatamise kulusid. Asjaomane ülalpidamiskohustus ei sõltu õigustatud isiku vajadusest.

Asjaomase grupi laste suhtes kehtib ülalpidamiskohustus samas ulatuses ka juhul, kui nad töötavad või omavad vara või on abielus. Elatise vajaduse ulatuse määramisel võetakse siiski arvesse ka lapse enda sissetulekut.

21-aastaste ja vanemate laste puhul lasub vanematel ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui laps vajab abi ja ei ole ise võimeline enda eest majanduslikult hoolitsema. Näiteks juhul, kui laps on füüsilise või vaimse puudega.

3. Millistel juhtudel on kohaldatav Madalmaade õigus?

2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise kohta (kohaldatav õigus) alusel, on vastavalt Hollandi eraõigusele sätestatud ülalpidamiskohustus kohaldatavas õiguses (Trb. 1974, 86). Asjaomase konventsiooni üksikasjad on saadaval veebileheküljel Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents English - français:

ÜlesÜles

Kooskõlas asjaomase lepinguga kohaldab Hollandi kohus Madalmaade õigust;

  • kui võlgnik ja õigustatud isik on mõlemad Madalmaade kodanikud ning võlgniku tavapärane elukoht on Madalmaades;
  • kui õigustatud isiku tavapärane elukoht on Madalmaades;
  • kui võlgnik ja õigustatud isik on Madalmaade kodanikud ning õigustatud isiku väljaspool Madalmaid asuva tavapärase elukoha riigi õiguse järgi ei määrata elatist;
  • kui ka mitte-kodanikest võlgniku ja õigustatud isiku ühise riigi õiguse järgi ega õigustatud isiku väljaspool Madalmaid asuva tavapärase elukoha riigi õiguse järgi ei määrata õigustatud isikule elatist;
  • kui abielu lahutati Madalmaade õiguse alusel, endiste abikaasade ülalpidamiskohustuse suhtes.

4. Millist õigust kohaldavad kohtud Madalmaade õiguse asemel asjaomasel juhul?

Asjaomasel juhul kohaldab Hollandi kohus põhimõtteliselt õigustatud isiku tavapärase elukoha õigust. Kui asjaomane õigus ei võimalda ülalpidamist välja mõista, kohaldab Hollandi kohus õigustatud isiku ja võlgniku ühise riigi õigust.

Endiste abikaasade ülalpidamiskohustuse suhes kohaldatakse abielu lahutanud riigi õigust.

5. Kas ülalpidamise saamiseks tuleb õigustatud isikul esitada avaldus eriomasele organisatsioonile, (kesk- või kohalikule) valitsusasutusele või kohtule?

Elatusraha suuruse, mida võlgnik peab tasuma, võivad pooled ise kokku leppida ja sätestada lepingus või see määratakse kindlaks kohtulahendiga. Abielulahutuse menetluses peab kohus sageli otsustama ka endise abikaasa või lapse ülalpidamise.

ÜlesÜles

5.A. Kuidas toimub ülalpidamise saamiseks avalduse esitamine asjaomasele organisatsioonile või (kesk- või kohalikule) valitsusasutusele ja millise menetluskorra järgi?

Kui elatis mõistetakse välja kohtulahendiga, on kohaldatav järgnev:

Menetlus elatise väljamõistmiseks, muutmiseks või lõpetamiseks algab avaldusega. Nimetatud avalduse koostab advokaat. Advokaat esindab õigustatud isikut kohtuistungil. Avalduses tuleb märkida võlgniku ja õigustatud isiku nimi, eesnimi, sünnikuupäev ja aadress. Samuti tuleb avalduses märkida, miks on elatist vaja välja mõista, muuta või lõpetada. Avalduse esitamisel kohtukantseleisse tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad avalduses märgitud teavet. Elatiseasjade puhul on asjaomasteks dokumentideks majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid, näiteks nagu tulumaksudeklaratsioonid, palgatõendid, vajaduste ja rahaliste vahendite kalkulatsioonid. Advokaat saadab nimetatud avalduse pädeva kohtu kantseleisse. Ülalpidamisasjade korral saadab kohtukantselei seejärel (põhimõtteliselt) avalduse ärakirja, koos asjakohaste dokumentidega, asjassepuutuvale poolele, s.t võlgnikule. Viimane kutsutakse seejärel kohtuistungile.

6. Kas elatisnõude saab esitada sugulase, lähedase sõbra või alaealise nimel?

Ei:  avalduse peab esitama õigustatud isiku advokaat. Õigustatud isik ei saa esitada avaldust ilma advokaadita.

Alaealist last esindab tema seaduslik esindaja (tavaliselt vanem).

7. Kuidas peaks avaldaja, kes soovib anda asja kohtusse, välja selgitama pädeva kohtu?

Vahet tuleb teha rahvusvahelisel kohtualluvusel (kas Hollandi kohus on pädev?) ja riigisisesel kohtualluvusel (milline Hollandi kohus on pädev?).

ÜlesÜles

Mis puudutab Hollandi kohtu rahvusvahelist kohtualluvust, siis Euroopa Liidus on kohaldatav nn “Brüssel I” määrus. Asjaomane määrus sisaldab norme kohtute pädevuse suhtes elatisnõuete puhul.

Põhimõtteliselt kaebab õigustatud isik (avaldaja), vastavalt asjaomase määruse artiklile 2, Madalmaades elava võlgniku (kostja) Hollandi kohtusse.

“Brüssel I” määrus sisaldab ka alternatiivset normi ülalpidamiskohustuse suhtes. Artikli 5 lõige 2 täpsustab, et liikmesriigi territooriumil elavale võlgnikule võib saata kutse ilmuda kohtusse teises liikmesriigis:

  • kus on elatist saama õigustatud isiku elukoht või tavapärane elukoht,
  • või, kui elatisnõue esitatakse perekonnaasjas lisanõudena, s.o näiteks abielulahutuse asjas või lapse põlvnemise asjas, kus asub selles asjas pädev kohus, välja arvatud juhul, kui nimetatud kohtualluvus põhineb üksnes ühe poole kodakondsusel.

Punkt a tähendab, et õigustatud isik, kelle elukoht on Madalmaades, võib lasta kutsuda võlgniku, kelle elukoht on näiteks Prantsusmaal, Hollandi kohtusse, millel on rahvusvaheline kohtualluvus vastavalt määruse artikli 5 lõikele 2. Pädevaks kohtuks on avaldaja elukohajärgne kohus.

Mis puudutab Hollandi kohtu rahvusvahelist kohtualluvust väljaspool Euroopa Liitu, siis on kohaldatav järgmine. Kui kostja (olgu selleks kas õigustatud isik või võlgnik) elab väljaspool Euroopa Liitu, ei kohaldu eelnimetatud “Brüssel I” määrus ja Hollandi kohtu kohtualluvus määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Hollandi abielulahutuste kohus on pädev tegema esialgseid otsuseid seoses abielulahutuse või selle käigus esitatud nõuetega, näiteks nagu elatise määramine või abieluaegse ühise kodu jätkuv kasutamine. Samuti on Hollandi kohus pädev otsustama iseseisva elatise avalduse puhul, kui avaldaja või avalduses märgitud üks või rohkem menetlusosalist elab (elavad) Madalmaades või, juhul kui asi on muul põhjusel piisavalt seotud Madalmaade kohtualluvusega, kui Madalmaade kohtualluvuses on kokku lepitud või kui asjaomane pool ilmub kohtusse menetluse käigus ja ei vaidlusta kohtualluvust.

ÜlesÜles

Mis puudutab Hollandi kohtu riigisisest kohtualluvust, siis sätestab seadus kohtu liigiga (esimese astme kohus, apellatsioonikohus, Madalmaade Ülemkohus) seoses, et ülalpidamise asjad alluvad esimese astme kohtule. Milline esimese astme kohus on pädev, määrab ära tsiviilkohtumenetluse seadustik. Pädevaks esimese astme kohtuks on kas avaldaja (üks neist) elukohajärgne esimese astme kohus või avalduses märgitud asjaomas(t)e pool(t)e elukohajärgne kohus, või asjaomase poole elukoha puudumisel, ühe poole tegeliku viibimiskoha järgne kohus.

8. Kas avaldaja peab asja menetluses osalema esindaja kaudu (näiteks advokaat, eriomane organisatsioon või (kesk- või kohalikku) valitsusasutus vm)? Kui mitte, milline on menetluskord?

Elatise väljamõistmise, muutmise või lõpetamise avalduse peab esitama advokaat. Advokaat esindab avaldajat kohtuistungil. Advokaatide nimed ja aadressid on saadaval riikliku advokatuuri English - Nederlands veebilehel (hollandikeelne).

Pöörduda võib ka pereadvokaatide ja abielulahutuslepitajate seltsi poole, mille liikmed on muuhulgas spetsialiseerunud abielulahutuse ja ülalpidamiskohustuse küsimustele. Nad on spetsialiseerunud ka lepitamisele abielulahutuse asjades ja kõigele, mis sellega kaasneb.

Vaata veebilehte VFAS-Advocaten: nimetatud veebileht on nii hollandi Nederlands kui inglise English keeles.

ÜlesÜles

9. Kas asja kohtusse andmisel tuleb tasuda riigilõiv? Kui jah, siis kui suur? Kui hageja rahalised vahendid on ebapiisavad, kas tal on õigus taotleda menetlusabi menetluskulude katteks?

Kohtumenetluses tuleb kanda kohtumõistmisega seotud kulud. Seda tehakse kohtukulude katmisega (kohtulõiv). Sellele lisanduvad veel advokaadi- ja kohtutäiturikulud.

Kui hageja ei ole võimeline tasuma advokaadikulusid (täies ulatuses), võib tal teatud tingimustel olla õigus saada menetlusabi (vaata samuti Õigusabi veebilehte). Seda nimetatakse siis “menetlusabi asjaks”. Valitsus tasub osa kuludest ja hageja teeb omapoolse makse. Selle suurus sõltub hageja sissetulekust ja rahalistest vahenditest. Menetlussabi annab Õigusabi Nõukogu. Hageja peab avalduse menetlusabi saamiseks esitama nõukogule kohtualluvuse järgi (=appellatsioonikohtu kohtualluvus), kus asub advokaadibüroo. Praktikas koostab avalduse sageli advokaat, kui temaga on ühendust võetud enne menetlusabi avalduse esitamist.

Lisaks tuleb esitada “Majandusliku kindlustamatuse tunnistus” (mis on saadaval elukohajärgses kohaliku omavalitsuse asutuses). Nimetatud tunnistus tuleb saata koos avaldusega Õigusabi Nõukogule, mis uurib, kas hagejal on õigus saada menetlusabi. Kui see on nii, väljastatakse menetlusabi õigustatuse tõend. Nimetatud juhtudel vähendatakse ka kohtukulusid (kohtulõivu).

Menetlusabi õigus kehtib ka piiriüleste vaidluste puhul, s.t kui avaldaja viibib tavapäraselt väljaspool Madalmaid. See on sätestatud Euroopa piiriüleste vaidluste õigusabi direktiivis. Õigusabi on võimalik taotleda viidates õigusabi seaduse artiklitele 23A kuni 23K (k.a) Haagis asuva Õigusabi Nõukogu kaudu, kasutades direktiivile lisatud tüüpvormi, mis kehtib kõikides liikmesriikides. Vajadusel võib Õigusabi Nõukogu Nederlands anda abi advokaadi valimisel. Nõukogu aadress on antud 16. küsimuse  vastuses.

ÜlesÜles

10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kui mõistetakse välja elatis, siis kuidas määratakse selle suurus? Kas kohtulahendi võib üle vaadata, võttes arvesse elukalliduses või perekonnas toimunud muutusi?

Kohtuotsuses arvestab kohus ülalpidamist nõudva või saava isiku vajaduste ja võlgniku või elatist maksva isiku varaga (rahaliste vahenditega).

Vajadused ja vahendid on suhtelised mõisted. Kohtul on teatav otsustamisvabadus vastavalt üksikjuhtumi asjaoludele.

Selle tarbeks on kohtunikud on välja töötanud juhtnöörid, nn Trema-standardid (vaata veebilehte De Rechspraak English - Nederlands. Need ei ole kohtule siduvad.

Kohtuotsuse jaoks on olulised järgmised sissetulekud ja kulud:

  • töötasud (põhitöökohast)
  • sissetulek kohakaaslusest
  • õppestipendiumid
  • abirahad
  • pension
  • (all)üüritulu
  • intress ja muud varaga seotud tulud
  • ühises majapidamises elavate isikute panus majapidamiskulude katmisel
  • olemasolevad võimalused tulude suurendamiseks (teenismisvõime)
  • varadeklaratsioon
  • üürimaksed
  • eluasemelaenu tagasimaksed ja intress ning püsikulud. Tagasimaksmisele kuuluv eluasemelaenu osa tuleb siin samuti ära näidata.
  • kindlustuspoliisid
  • vajalikud regulaarsed reisikulud
  • rahalised kohustused muude isikute suhtes
  • õigustatud isiku ja/või tema pereliikmete kulud eriarstiabile
  • sissetuleku tagamisega kaasnevad kulud
  • võlgnevuste aruanded
Kohustuslik indekseerimine

Justiitsministeerium määrab igal aastal elatise protsentuaalse kasvu, millele tuginedes suurendatakse kohtu välja mõistetud elatist või kokkuleppel makstavat elatist seaduse alusel. Nimetatud protsentuaalse kasvu arvutamisel võtab justiitsministeerium arvesse ettevõtjate, valitsuse ja teiste sektorite palgapoliitika. Protsentuaalne kasv avaldatakse väljaandes Staatscourant [Hollandi valitsuse ametlik teataja].

ÜlesÜles

Asjaomaste elatiste automaatse kohandamise suhtes kehtib rida erandeid. Nii menetlusosalised kui ka kohus võivad eirata seaduslikku indekseerimist või esitada alternatiivse indekseerimismeetodi.

11. Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Endiste abikaasade puhul makstakse elatist vahetult õigustatud isikule.

Kohtu välja mõistetud elatusraha alaealistele lastele makstakse vahetult sellele vanemale (või eestkostjale), kes hooldab last.

12. Kui võlgnik ei soorita makseid vabatahtlikult, siis milliseid meetmeid on võimalik rakendada selleks, et sundida teda elatusraha maksma?

Kui ülalpidamiskohustus on kehtestatud kohtulahendi alusel ja võlgnik ei maksa elatusraha, rakendab kohtutäitur tavaliselt sundtäitmist. Kui kohtulahendit ei ole, tuleb asi anda kohtusse. Selleks tuleb võtta advokaat. Kui tegemist on lapse elatusraha sissenõudmisega, võib mitmel juhul esitada avalduse riiklikule elatusraha sissenõudmise büroole (the National Bureau for the Collection of Maintenance Payments (LBIO)), mis asub Goudas. Vaata 13. küsimuse vastust.

13. Kas on olemas organisatsioone või (kesk- või kohalikke) valitsusasutusi, kes saavad aidata elatusraha sissenõudmisel?

Lapse ülalpidamise korral on asjaomaseks organisatsiooniks riiklik elatusraha sissenõudmise büroo (the National Bureau for the Collection of Maintenance Payments, edaspidi LBIO), mis asub Goudas.

LBIO võib sisse nõuda elatist vaatamata sellele, kas võlgnik on võlgnevuses või mitte. Selleks peab õigustatud isik või võlgnik andma volituse LBIOle. Vajaduse korral võib LBIO elatist sisse nõuda sundtäitmise korras. Näiteks võib LBIO arestida võlgniku töötasu, hüvitised või (kinnis-) vallasvara.

ÜlesÜles

LBIO teenuste kasutamine ei ole tasuta. Maksevõlgnevuste korral peab võlgnik maksma LBIOle sissenõudmiskulud. Lisaks võtab LBIO võlgnevuse sissenõudmise eest tasu, mis on 10% võlasummast. Samuti nõutakse võlgnikult sisse kohtumenetluse ja otsuse täitmise kulud.

LBIO tegeleb üksnes lapsele määratud elatise sissenõudmisega. LBIO ei tegele elatisega, mis on määratud endistele abikaasadele (endistele registreeritud partneritele), välja arvatud juhul, kui tegemist on konventsiooniga hõlmatud asjadega. (vaata 17. küsimuse vastust).

LBIO Nederlands veebilehelt (hollandikeelne) leiate vormi "lapse elatusraha sissenõudmise ülevõtmine".

Asjaomasel veebilehel on piisavalt teavet LBIO tegevusvaldkondade ja menetluste kohta, konsultatsiooniajad (telefoni teel) ja muu teave.

14. Kas asjaomased organisatsioonid või valitsusasutused võivad astuda võlgniku asemele ja maksta elatist või osa elatisest ise võlgniku asemel?

Ei

15. Kas Madalmaades saab hageja asjaomaselt organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) valitsusasutuselt abi?

Jah, lapse elatise puhul vaata 13. küsimuse vastust.

Jah, menetlusabi puhul vaata 8. küsimuse vastust.

16. Kui jah, siis kuidas saab asjaomase organisatsiooni või (kesk- või kohaliku) valitsusasutusega kontakti võtta?

Lapse ülalpidamise küsimustes:

ÜlesÜles

Landelijk Bureau Inning Onderhoudsbijdragen (LBIO Nederlands)

Postbus 800

2800 AV GOUDA

Telefoni number: +31 182 572 020

Faks: +31182.537 179

Menetlusabi küsimustes:

de Raad voor de rechtsbijstand Nederlands,

Postbus 450,

2501 CL Den Haag.

Telefoni number: +31 703 701 414

17. Millist abi võib hageja saada asjaomaselt organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) valitsusasutuselt?

Vaata 13. küsimuse vastust.

LBIO tegeleb samuti elatise rahvusvahelise sissenõudmisega. Nimetatud tegevus tuleneb kahest konventsioonist, mille osalisriigiks Madalmaad on:

Madalmaad on 20. juunil 1956. aastal New Yorgis sõlmitud ÜRO välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni English - français osalisriik. Asjaomane konventsioon kehtestab vastastikuse õigusabi, mille eesmärgiks on elatise sissenõudmise võimaldamine rahvusvaheliste asjade puhul. Selleks on asjaomane konventsioon kehtestanud edastus- ja vastuvõtuasutuste süsteemi, mis abistavad õigustatud isikut elatisnõuete täitmisel. Madalmaades on edastus- ja vastuvõtuasutuseks LBIO.

Igaüks, kes elab Madalmaades ja kellel on raskusi elatise sissenõudmisega võlgnikult, kelle elukoht on välismaal (s.t New Yorgi konventsiooni osalisriigis), võib tugineda New Yorgi konventsioonile. Nimetatud konventsioon käsitleb nii lapse kui ka partneri elatist.

Samuti nõuab LBIO sisse elatise välismaal (s.t New Yorgi konventsiooni osalisriigis) elava õigustatud isiku nõudmisel võlgnikult, kes elab Madalmaades. Kui õigustatud isik, kelle elukoht on muus liikmesriigis, soovib sisse nõuda elatist võlgnikult, kelle elukoht on Madalmaades, võib ta tugineda asjaomase konventsiooni süsteemile. Seejärel peab õigustatud isik esitama avalduse vastuvõtuasutusele Madalmaades (LBIOle). Järgnevalt võtab vastuvõtuasustus tarvitusele vajalikud meetmed elatise sissenõudmiseks.

LBIO teenuste kasutamiseks tuleb esitada avalduse vorm "elatise sissenõudmine välismaal". Nimetatud vormi leiate LBIO Nederlands veebilehel (hollandikeelne).

Menetlusabi kohta vaata teavet 9. küsimuse vastuses.

18. Kas Madalmaades saab hageja adresseerida nõude otse organisatsioonile või (kesk- või kohalikule) valitsusasutusele?

Vaata 13. ja 17. küsimuse vastuseid.

« Elatisnõuded - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik