|
|
|
1. |
Mida tähendavad mõisted „alimendid” ja „ülalpidamiskohustus” Luksemburgi seaduste kohaselt? 
|
|
2. |
Kui kaua makstakse lapsele alimente?
|
|
3. |
Millistel juhtudel on kohaldatavad Luksemburgi seadused?
|
|
4. |
Millist seadust kohaldavad Luksemburgi kohtud, kui Luksemburgi seadused ei ole kohaldatavad?
|
|
5. |
Kas elatusraha taotleja peab elatusraha väljanõudmiseks pöörduma mingi kindla asutuse, haldusasutuse või kohtu poole?
|
|
6. |
Kas pädevas asutuses, haldusasutuses või kohtus on võimalik alustada menetlust oma sugulase, lähedase või alaealise lapse nimel?
|
|
7. |
Kui elatisraha taotleja soovib pöörduda kohtuasutuse poole, kuidas saab ta teada, milline on pädev kohtuasutus?
|
|
8. |
Kas elatusraha taotlejat peab kohtu poole pöördumisel esindama vahendaja (advokaat, teatav asutus, mõni teine esindaja ...)? Kui see ei ole vajalik, siis kuidas toimub menetluse alustamine?
|
|
9. |
Kas kohtumenetlus on tasuline? Kui on, siis kui suure kogusummaga tuleks arvestada? Kui hageja rahalised vahendid ei ole piisavad, kas tal on õigus vabastamisele kohtukulude kandmisest?
|
|
10. |
Missuguses vormis abi on kohtuotsuse alusel võimalik määrata? Kui tegemist on rahalise toetusega, siis kuidas toimub selle suuruse arvutamine? Kas seda summat on võimalik muuta vastavalt elatustaseme või olukorra muutumisele?
|
|
11. |
Kuidas ja kellele toimub elatusraha väljamaksmine?
|
|
12. |
Kui elatusraha võlgnik ei ole vabatahtlikult nõus maksma, milliseid võimalusi on teda maksma sundida?
|
|
13. |
Kas asutus või haldusasutus saab anda abi elatusraha sissenõudmisel?
|
|
14. |
Kas asutused või haldusüksused võivad maksta elatist osaliselt või täielikult võlgniku asemel?
|
|
Kui taotleja elab Luksemburgis ja isik, kellele ülalpidamiskohustus laieneb, elab mõnes teises riigis:
|
|
15. |
Kas elatise taotlejal on õigus saada abi mõnelt Luksemburgi asutuselt või haldusasutustelt?
|
|
16. |
Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda?
|
|
17. |
Missugust abi see asutus või haldusasutus võib taotlejale pakkuda?
|
|
Kui taotleja elab teises riigis ja isik, kellele ülalpidamiskohustus laieneb, elab välisriigis:
|
|
18. |
Kas taotleja võib otseselt pöörduda mõne Luksemburgi asutuse või haldusasutuse poole?
|
|
19. |
Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda?
|
|
20. |
Missugust abi see asutus või haldusasutus võib taotlejale pakkuda?
|
1. Mida tähendavad mõisted „alimendid” ja „ülalpidamiskohustus” Luksemburgi seaduste kohaselt?
Ülalpidamiskohustus väljendab perekondlikku solidaarsust ja tähendab seadusandja määratud kohustust toetada teatavaid lähedasi isikuid materiaalselt. Eeskätt on tegemist vanemate kohustusega toita, ülal pidada ja kasvatada oma lapsi. Elatusraha makstakse samuti abikaasade vahel lahutuse korral, elatise maksmise kohustus tekib ka lapsendatud lapse puhul.
Põhimõte, mille kohaselt „alimendid ei kata võlgu”, tähendab seda, et alimendid on ette nähtud olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks ning mitte varasemate kulude katmiseks. Samas on selle põhimõtte näol tegemist ümberlükatava eeldusega, see tähendab, et seda põhimõtet ei rakendata, kui elatise saaja tõendab, et ta on enda ülalpidamiseks pidanud võtma laenu, ehkki on töötanud ja olnud teovõimeline.
Elatisnõue ei sobi hüvitamiseks, välja arvatud juhul, kui nõude näol, mille alusel hüvitamine toimub, on samuti tegemist elatisega.
Millistel isikutel on teiste isikute ülapidamise kohustus?
vanematel oma laste suhtes
Isal ja emal on kohustus oma last toita ja ülal pidada. See kohustus on aluseks lapse elatisnõudele oma ema või isa suhtes täies ulatuses ja mis tahes ajahetkel.
lastel oma vanemate suhtes
Lastel on kohustus maksta elatusraha oma emale ja isale, kui need seda vajavad.
Abikaasadevaheline ülalpidamiskohustus prevaleerib teiste ülalpidamiskohustuste ees. Nii näiteks tekib abikaasade ühise lapse kohustus elatise maksmiseks oma emale üksnes juhul, kui tema isa ei ole suuteline seda elatist maksma.
Üles
lahutatud abikaasal oma endise abikaasa suhtes
Abielu lahutamisel võib kohus otsustada, et üks osapooltest on kohustatud maksma teisele osapoolele elatusraha. Elatusraha peab arvesse võtma elatise saaja vajadusi ja olema kooskõlas elatise maksja võimalustega.
Elatusraha ei maksta osapoolele, kelle ainuisikulise süü tõttu on toimunud abielu lahutamine teatavatel kindlatel põhjustel või kes elab kooselu kolmanda isikuga. Kooseluks loetakse seda, kui isikutel on ühine majapidamine.
Elatusraha suurust on alati võimalik muuta ning selle maksmist on võimalik teatud tingimustel lõpetada. Elatusraha maksmine lõpeb siis, kui selle järele ei ole enam vajadust. Kui elatise saaja uuesti abiellub, lõpeb elatise maksmine automaatselt kuu aega pärast uuesti abiellumist. Kui elatise saaja elab kooselu kolmanda isikuga, lõpetatakse elatise maksmine avalduse alusel.
Lisaks sellele võib elatisnõuete ulatust muuta või elatise maksmise lõpetada vastastikusel kokkuleppel. Abikaasade vahelised kokkulepped on kehtivad seni, kuni elatise saaja või elatise maksja olukord jääb muutumatuks võrreldes nende kokkulepete sõlmimise hetkega.
Elatis puudutab veel:
- abielus olevaid abikaasasid, sealjuures ka nende lahutusprotsessi ajal ja juhul, kui nad ei ela koos;
- laste kohustusi nende vanavanemate või teiste eellaste suhtes;
- varem surnud abikaasa pärijate kohustusi elava abikaasa suhtes, isegi kooselu puudumise korral;
- väimeeste ja miniate kohustusi äiade ja ämmade suhtes ning vastupidi.
Ülalpidamiskohustus on vastastikune. Kuid kui elatise saaja ei täida suures ulatuses oma kohustusi elatise maksja suhtes, võib kohus otsustada elatise maksja elatise maksmise kohustusest osaliselt või täielikult vabastada.
Üles
Millistel juhtudel?
Elatise maksmise tingimuseks on vajadus elatise järele. Sealjuures eeldatakse, et inimene on võimeline töötades endale elatisvahendeid teenima, seega, kui elatise maksja ei tööta, peab ta põhjendama, miks ta ei saa töötada, või miks ta ei saa maksta elatise taotlejale elatist, kui ta saab töötasu. Elatusraha suurus määratakse kindlaks, lähtudes elatise saaja vajadustest ja elatise maksja rahalistest vahenditest.
Abielu lahutamisel kohtus määratakse elatusraha suurus lähtuvalt abielupaari elatustasemest nende abielu kestel, pidades silmas, et elatist saav abikaasa võiks säilitada ligikaudu samasuguse elatustaseme, nagu tal oli abielu kestel.
Abikaasade olukord muutub pärast abielu lahutamist olulisel määral. Alates sellest hetkest lõpeb abikaasade vastastikuse abistamise kohustus ning mõlemad abikaasad peavad võimaluse piires suutma oma vajadusi rahuldada ning oma tulevikku majanduslikult kindlustada. Elatusraha näol on tegemist tõepoolest elatisega ja mitte kahjutasuga. Elatise ainukeseks eesmärgiks on tagada lahutatud abikaasa ülalpidamine.
Alates sellest hetkest peab lahutatud abikaasa tõendama, et ta ei saa tööle asuda tasustatavale töökohale ja et tal puuduvad piisavad rahalised ressursid ja sissetulekud, et ennast ise ülal pidada. Elatusraha määratakse elatise maksja rahalist seisukorda arvesse võttes ning ainukeseks kriteeriumiks on asjaolu, et elatise saajal ei piisa rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks.
2. Kui kaua makstakse lapsele alimente?
Lapsel on igal juhul õigus saada elatist seni, kuni ta on alaealine.
Üles
Alates lapse täisealiseks saamisest on tal õigus saada elatist juhul, kui
ta ei ole alustanud majanduslikult iseseisvat elu, eeskätt seetõttu, et ta
omandab kõrgharidust või kutseharidust. Selline põhimõte on seletatav
sellega, et lapse majanduslik iseseisvus saavutatakse õpitud erialal
töötamisega. Samas, kuivõrd haridustee jätkamine ei kuulu inimese põhiõiguste
hulka,ik iseseisvus saavutatakse
õpitud erialal töötamisega. us ning mõlemad Samas on võib elatusraha
maksmine olla seatud sõltuvusse mitte üksnes süstemaatilisest hariduse
omandamisest, vaid ka näiteks eksamitulemustest.
Pärast lapse
koolitamise ja kasvatamise kohustuse lõppemist rakendub üldine
ülalpidamiskohustuse kord, mille puhul eeldatakse, et elatise taotleja peab
tõendama, et ta vajab elatist.
3. Millistel juhtudel on kohaldatavad Luksemburgi seadused?
Luksemburgis kehtib ülalpidamiskohustustele
kohaldatava õiguse 1973. aasta
2. oktoobri Haagi konventsioon,
mida rakendatakse üldõigusena perekondlikest, vanemlikest, abielulistest või
sugulussuhetest tuleneva seaduste konflikti korral ülapidamiskohustuste
valdkonnas, sealhulgas ka elatise maksmise kohustuse osas väljaspool abielu
sündinud lastele. Nimetatud konventsioon asendas laste ülalpidamise
kohustustele kohaldatava õiguse 24.
oktoobri 1956.
a Haagi
konventsiooni, mis käsitles üksnes alaealiste laste ülalpidamiskohustust.
Viimatinimetatud konventsiooni kohaldatakse suhetes riikidega, mis ei ole
ratifitseerinud hilisemat üldist konventsiooni.
Üles
1973. aasta Haagi konventsiooniga nähakse ette üldeeskirjad, täiendavad
eeskirjad ja erandid. Üldpõhimõttena on kohaldatavaks õiguseks elatise saaja
elukohamaa õigus. Kui selle õiguse alusel ei saa elatise taotlejale määrata
mingit elatist, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud elatise
saaja ja elatise maksja mõlemad on. Kui ka selle õiguse kohaselt ei ole
elatist võimalik maksta, kohaldatakse menetleva kohtuniku asukohamaa õigust.
Erandi üldeeskirjast moodustavad eeskirjad, mis käsitlevad elatise määramist
külgliinis sugulastele ja hõimlastele, samuti eeskirjad, mis käsitlevad
elatisi abielusuhte lõpetamisel (lahutus, kooselu lõppemine, abielu
tühistamine), eeskirju, mida kohaldatakse juhul kui osapooled elavad
väljaspool Luksemburgi ja eeskirju, mis käsitlevad olukorda, kui kreeditoriks
on avalik asutus.
Luksemburgi
seadust kohaldatakse ülalpidamiskohustuse puhul üldjuhul järgmistest
eeldustest lähtudes:
- kui nii elatise maksjal kui elatise
saajal on Luksemburgi kodakondsus ning elatise maksja alaline elukoht on
Luksemburgis;
- kui elatise saaja alaline elukoht
on Luksemburgis;
- kui menetlust on alustatud
Luksemburgi kohtus ja kui selle riigi õigus,
mille kodanikud elatise saaja ja elatise maksja mõlemad on, ei
võimalda elatise saajale elatist maksta;
- kui kreeditoriks
on Luksemburgi avalik asutus, näiteks riiklik solidaarsusfond;
kusjuures abikaasadevahelise
ülalpidamiskohustuse määramisel abielu lahutamise menetluse käigus on abielu
lahutamise otsuse korral kohaldatavaks õiguseks Luksemburgi õigus.
Üles
4. Millist seadust kohaldavad Luksemburgi kohtud, kui Luksemburgi seadused ei ole kohaldatavad?
Kui nii elatise
saaja kui elatise maksja alaline elukoht asub Luksemburgi territooriumil,
kohaldatakse üldjuhul Luksemburgi õigust, välja arvatud juhul, kui mõlemal
osapoolel on mõni muu kodakondsus ja elatise saaja nõuab 1973. aasta Haagi
konventsiooni alusel nende ühise siseriikliku õiguse kohaldamist. Sel juhul
kohaldavad Luksemburgi kohtud seda ühist välisriigi õigust.
Ülalnimetatud konventsiooni
alusel kohaldatava õiguse abil reguleeritakse eeskätt selliseid asjaolusid,
nagu ülalpidamiskohustuse olemasolu, selle kestus, menetlusõigus ning
elatusraha suuruse määramise põhimõtted. Sõltumata sellest, millist õigust
kohaldatakse, toimub elatise suuruse määramine alati elatise saaja vajadusi
ning elatise maksja võimalusi arvesse võttes.
5. Kas elatusraha taotleja peab elatusraha väljanõudmiseks pöörduma mingi kindla asutuse, haldusasutuse või kohtu poole?
Elatise taotleja peab elatise
väljanõudmiseks üldpõhimõttena pöörduma rahukohtu (Justice de Paix) poole. Kui
elatise taotlemine on seotud lahutusmenetluse või kooselu lõpetamisega,
langetab otsuse elatise taotluse kohta ringkonnakohus (Tribunal
d’arrondissement), kes langetab otsuse ka lahutusmenetluse või kooselu
lõpetamise kohta.
6. Kas pädevas asutuses, haldusasutuses või kohtus on võimalik alustada menetlust oma sugulase, lähedase või alaealise lapse nimel?
Sugulane, kellel on alaealise
lapse suhtes vanemlikud õigused või kes peab ülal täisealist järeltulijat,
võib kohtu kaudu nõuda tema ülalpidamiseks ja koolitamiseks toetust. Kui
elatise saaja on eeskoste all, on üksnes tema eeskostjal õigus toimida
toetuse saaja nimel.
Üles
7. Kui elatisraha taotleja soovib pöörduda kohtuasutuse poole, kuidas saab ta teada, milline on pädev kohtuasutus?
Elatusraha määramise või
ülevaatamise taotluste puhul võib taotleja valida menetluse alustamiseks kas
oma elukoha kohtuasutuse või elatise maksja elukoha kohtuasutuse.
8. Kas elatusraha taotlejat peab kohtu poole pöördumisel esindama vahendaja (advokaat, teatav asutus, mõni teine esindaja ...)? Kui see ei ole vajalik, siis kuidas toimub menetluse alustamine?
Kui tegemist ei
ole lahutusmenetluse või kooselu lõpetamise menetlusega, võib hageja algatada
menetluse rahukohtus kohtukutse esitamise teel, see tähendab, et kohtutäitur
esitab menetluse teisele poolele kohtukutse. Vaidluse osapooled ei pea
pöörduma enda esindamiseks advokaadi poole.
Kui elatusraha
nõutakse lahutusmenetluse või kooselu lõpetamise menetluse käigus,
pöördutakse ringkonnakohtusse (tribunal d’arrondissement), kes alustab
menetlust kohtukutse teel, mille peab teisele osapoolele kätte toimetama
kohtutäitur. Kohtuadvokaadi osalemine on kohustuslik.
Mõlemal juhul peab hageja
esitama kohtule elatise vajadust tõendavad dokumendid. Sellisteks dokumentideks
võivad olla näiteks palgatõendid, maksujõuetuse tõendid, tõendid töötuse või
pikaajalise haiguse kohta, tõendid eluaseme, ülalpeetavate laste koolituse ja
ülalpidamise kohta, laenutõendid.
9. Kas kohtumenetlus on tasuline? Kui on, siis kui suure kogusummaga tuleks arvestada? Kui hageja rahalised vahendid ei ole piisavad, kas tal on õigus vabastamisele kohtukulude kandmisest?
Menetlusega
seotud kuludest tuleb nimetada kohtukulusid ja menetlustasusid, mis menetluse
tulemusena kaotanud osapoolelt võidakse osaliselt või täielikult välja
mõista. Samuti tuleb vajadusel ette näha advokaadile makstavaid
tasusid.
Üles
Isikud, kelle
sissetulekud Luksemburgi seaduste kohaselt on ebapiisavad, võivad saada riigi
õigusabi. Selleks peavad need isikud täitma sotsiaalhoolekande keskametist
saadava küsimustiku ning esitama selle piirkondlikult pädeva advokatuuri
esimehele. Nimetatud osakond langetab taotluse osas oma otsuse.
Riigi õigusabi laieneb
kõikidele kuludele seoses kohtuasutuste, menetluste või kohtudokumentidega,
millega seonduvalt seda abi antakse. Abi laieneb vajadusel näiteks
tempeltasudele ja registreerimistasudele, kantseleikuludele,
advokaaditasudele, kohtutäituri tasudele, notaritasudele, tehnilistele
tasudele ja hüvitistele, tunnistajahüvitistele, suulise ja kirjaliku tõlke
tasudele, tõendite väljastamise tasudele, sõidukuludele, registritasudele,
hüpoteegi- ja panditasudele ning vajaduse korral ajalehtedes avaldamise
kuludele.
10. Missuguses vormis abi on kohtuotsuse alusel võimalik määrata? Kui tegemist on rahalise toetusega, siis kuidas toimub selle suuruse arvutamine? Kas seda summat on võimalik muuta vastavalt elatustaseme või olukorra muutumisele?
Kohtumenetluse ajal ja pärast lahutus- või kooselu lõpetamise kohta käivat kohtuotsust võtab abi üldjuhul iga kuu makstava elatusraha kuju. Samas võib abi võtta ka kapitali vormi, mis makstakse välja kas rahasummana või varandusest loobumisena natuuras.
Kui tegemist on panusega lapse ülalpidamiseks ja talle hariduse andmiseks, võib abi olla iga kuu makstav elatusraha või lapsega seotud kulude osaline või täielik hüvitamine. Abi võib samuti osutada kasutus- või eluruumi kasutamise õiguse kujul.
Kui isik, kellel on elatise maksmise kohustus, tõendab, et tal ei ole võimalik elatist maksta, võib kohus otsustada, et elatise maksmise kohustusega isik peab oma kodus ülal pidama ja toitma isikut, kellele ta elatist maksma peab.
Üles
Abi kohta ei ole olemas üldist kindlat skaalat. Abisumma suurus määratakse kindlaks sõltuvalt elatise maksja võimalustest ja elatise saaja vajadustest.
Selleks et kohandada abisumma suurust elatustaseme muutustega, võib kohus otsustada, seda isegi omal algatusel, et elatistasu indekseeritakse seadusega ette nähtud tingimuste alusel.
Asjaolude muutumisel võib elatusraha üle vaadata nii selle suurendamiseks, vähendamiseks kui ka elatise maksmise lõpetamiseks. Välja arvatud juhul, kui osapooled selles ise kokku lepivad, toimub elatise maksmise lõpetamine või elatise vähendamine kohtuotsuse alusel.
Üldiseks normiks on elatise sõltuvus elatise saaja vajadustest ja elatise maksja rahalistest võimalustest. See tähendab, et kohtunikul on õigus muuta ka elatise sellist suurust, mis on kokku lepitud osapoolte endi vahel. Seda õigust võib rakendada mitte üksnes muutuste korral osapoolte olukorras, vaid ka juhul, kui mingeid muutusi olukorras ei ole, kuid kohtunik leiab, et elatise suurus on ülemääraselt madal või kõrge.
11. Kuidas ja kellele toimub elatusraha väljamaksmine?
Kohtumenetluse
ajal ja pärast lahutus- või kooselu lõpetamise kohta käivat kohtuotsust makstakse elatusraha välja sellele
abikaasale, kes on elatise saajaks.
Elatis lapse ülalpidamiseks ja
koolitamiseks makstakse välja lapse ühe vanema poolt teisele vanemale või
isikule, kes on lapse ülalpidajaks. Kui laps on täisealine, võib kohus
otsustada või lapse vanemad kokku leppida, et elatis makstakse osaliselt või
täielikult välja lapsele endale.
Üles
12. Kui elatusraha võlgnik ei ole vabatahtlikult nõus maksma, milliseid võimalusi on teda maksma sundida?
Elatise saajal on mitmeid võimalusi veenda elatise maksmise kohustusega isikut, kes ei soovi elatusraha maksta:
Tsiviilkorras:
Elatise saajal on mitmeid võimalusi:
Ta võib pöörduda kohtu poole taotlusega saada kasutada lisaks oma endisele abikaasale ja kolmandate isikute huve kahjustamata, kohtu poolt määratud ulatuses ja tingimustel oma endise abikaasa sissetulekuid, tema töö produkte, hüvitisi ja renditasusid ning mis tahes teisi talle kolmandate isikute poolt makstud summasid. Selline kohtuotsus kuulub ülevaatamisele olukorra muutumisel.
Ta võib kasutada üldõigusega hõlmatavaid täitemenetlusi, nagu arvete arestimine (pangaarve puhul), vallasvara arestimine (auto, ehted jne) või kinnisvara arestimine (hoone, maa jne).
Kriminaalkorras:
Elatise saaja võib esitada kriminaalkorras kaebuse järgmise asjaolude kohta:
- Kaebus perekonna hülgamise eest on karistatav vabadusekaotusega ühest kuust kuni ühe aastani ning rahatrahviga 251 kuni 2500 eurot või üksnes ühega nimetatud karistustest. Selle kuriteo puhul on eelduseks, et elatise maksja on jätnud maksmata osa või kogu elatise, mida ta seadusjärgselt on kohustatud maksma, või kui ta on keeldunud täitmast oma kohustusi, kuigi tema olukord võimaldas neid täita või kui ta oma süü tõttu on sattunud olukorda, kus ta ei ole võimeline oma kohustusi täitma.
Nimetatud kuriteokoosseis laieneb vanemate ülalpidamiskohustusele oma laste suhtes, abikaasadevahelisele ülalpidamiskohustusele ning lapse adopteerinud vanema kohustusele adopteeritud lapse suhtes. See hõlmab samuti kahjutasusid abielu lahutamisega seotud materiaalse või moraalse kahju heastamiseks.
Üles
- Varandusliku seisu kuritahtlikku varjamist karistatakse vangistusega kuuest kuust kuni kolme aastani ja rahatrahviga 500 kuni 12 500 eurot, või üksnes ühega neist karistustest. Kuritegu seisneb selles, et elatise maksja on kohtumenetluse ajal või enne seda varjanud kuritahtlikult oma varanduslikku seisundit, kas suurendades oma vara passivat või vähendades aktivat, või varjates osa oma varadest, selleks, et seda ei võetaks arvesse elatise maksmise kohta langetatava tsiviilkohtu otsuse tegemisel.
Sellise kuriteoga on seotud teised õiguslikult sarnased kohtuotsused ja kokkulepped, mis käsitlevad kohustusi maksta toetusi, subsiidiume või abirahasid seoses abiellumisega ning lahutusele eelnevat vastastikusel kokkuleppel makstavat elatist.
Sellise õiguserikkumise menetlemisele eelneb ametlik hoiatus, mille elatusraha võlgnikule esitab ja protokollib suurhertsogiriigi politseinik. Kõnealust hoiatust ei esitata, kui elatise maksja elukoht ei ole teada.
13. Kas asutus või haldusasutus saab anda abi elatusraha sissenõudmisel?
Elatise saaja taotluse alusel
võib riiklik solidaarsusfond maksta välja abikaasale, ülenejale või alanejale
sugulasele määratud elatusraha. Väljamakstavate summade ulatuses lähevad
nõuded üle fondile, kellest saab uus kreeditor. Fond teavitab väljamakstud
summadest isikut, kellele ülalpidamiskohustus laieneb ning elatise maksja peab vastavad summad
välja maksma riikliku solidaarsusfondi presidendile.
14. Kas asutused või haldusüksused võivad maksta elatist osaliselt või täielikult võlgniku asemel?
Riiklik solidaarsusfond võib teatavatel tingimustel maksta elatise saajale elatist elatise maksja asemel. Maksetaotlus edastatakse elatise saaja või tema õigusliku esindaja poolt riikliku solidaarsusfondi presidendile.
Üles
President või tema volinik võib taotluse rahuldada, kui elatise saaja tõendab, et:
- ta omab riigis seaduslikku elamispinda ning et ta ise või tema õiguslik esindaja on riigis alaliselt elanud viie aasta jooksul;
- et ta elatusraha on määratud Luksemburgi Suurhertsogiriigi kohtu täitmisotsusega;
- et elatusraha osalist või täielikku väljamaksmist ei ole olnud võimalik saavutada tegelikult rakendatud eraõiguslike meetmetega;
- et ta on majanduslikult raskes olukorras.
Juhul kui punkti c all esitatud nõue ei ole täidetud, võib taotluse rahuldada, kui on ette näha, et täitemenetlus ei anna tulemust või kui elatise maksja elab välismaal. Fondi presidendi otsuse võimalikud vaidlustamised kuuluvad elatise saaja kodukoha rahukohtu pädevusse, kohtu poole tuleb pöörduda neljakümne päeva jooksul pärast fondi presidendi otsusest teavitamisest.
Elatise saajatel on õigus saada riigi õigusabi. Alates taotluse vastuvõtmisest kuni fondi poolt teostatavate maksete lõppemiseni ei tohi elatise saaja teostada elatise maksja suhtes ühtegi toimingut oma elatise väljanõudmiseks.
Kui taotleja elab Luksemburgis ja isik, kellele ülalpidamiskohustus laieneb, elab mõnes teises riigis:
15. Kas elatise taotlejal on õigus saada abi mõnelt Luksemburgi asutuselt või haldusasutustelt?
Vastavalt
20. juuni 1956. aasta
New Yorgi konventsioonile
välisriigist alimentide taotlemise kohta, on Luksemburgis elaval taotlejal
õigus alimentide saamiseks pöörduda riigi peaprokuröri poole.
16. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda?
Elatise taotleja edastab taotluse vahendavale ametiasutusele, teadmiseks riigi peaprokurörile. Taotlusele tuleb lisada kõik asjassepuutuvad lisadokumendid, näiteks volitus, millega antakse õigus toimida elatise saaja nimel, elatise saaja foto, võimaluse korral ka elatise maksja foto.
Riigi peaprokurör (Procureur Général d’Etat)
Parquet Général
12, Côte d’Eich
L-1450 Luxembourg
17. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib taotlejale pakkuda?
Riigi peaprokurör edastab taotluse välisriigi ametiasutusele, kui viimane peab taotlust põhjendatuks. Riigi peaprokurör võib välisriigi ametiasutusele edastada oma seisukoha taotluse põhjendatuse osas. Lisaks sellele võib riigi peaprokurör soovitada välisriigi ametiasutusele võimaldada elatise saajale riigi õigusabi ning vabastamist tasudest.
Kui taotleja elab teises riigis ja isik, kellele ülalpidamiskohustus laieneb, elab välisriigis:
18. Kas taotleja võib otseselt pöörduda mõne Luksemburgi asutuse või haldusasutuse poole?
Taotleja, kes ei ela
Luksemburgis, peab pöörduma oma elukohariigi pädeva ametiasutuse poole. Tal
ei ole võimalik pöörduda otseselt Luksemburgi asutuse või haldusasutuse
poole.
19. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda?
Vastus puudub.
20. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib taotlejale pakkuda?
Vastus puudub.
Täiendav informatsioon
- Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse õigusportaal
« Elatisnõuded - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »
Üles
Viimati muudetud: 04-04-2006
|
Õiguskord
Elatisnõuded
