Elatisnõuded - Leedu

SISUKORD 1. Mida tähendab mõiste „ülalpidamiskohustus”?  2. Millistel juhtudel tuleb teisele isikule elatist maksta?  3. Millise vanuseni on lapsel õigus ülalpidamisele?  4. Kust ma saan endale ja oma lapsele abi? Kas tuleks pöörduda konkreetse organisatsiooni poole või saab abi mõnelt ametiasutuselt või kohtult?  5. Kui ma tahan kelleltki kohtu kaudu elatist nõuda, siis kuidas ma tean, millise kohtu pädevusse asi kuulub?  6. Kas asja saab kohtusse anda kellegi teise, s.o abi vajava sugulase või lapse nimel? Kas ma pean asja kohtusse andmisel kasutama esindajat? Kui ei, siis millist korda tuleb järgida?  7. Kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas mul on võimalik saada menetlusabi kohtukulude katmiseks?  8. Millist toetust võib kohus välja mõista? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral elatise suurus? Kuidas käib selle kohandamine vastavalt elukalliduse või asjaolude muutustele?  9. Kuidas ja kellele elatist makstakse?  10. Kui võlgnik hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis mida on võimalik teha, et teda maksma sundida?  11. Kas elatise sissenõudmiseks võib abi saada mõnelt organisatsioonilt või ametiasutuselt?  12. Kas need asutused võivad ise, täielikult või osaliselt, maksta elatist võlgniku asemel?  13. Kas abi on võimalik paluda mõnelt organisatsioonilt või ametiasutuselt kodu- või välismaal?  14. Mis on selle organisatsiooni või asutuse aadress? Kuidas ma saan nendega ühendust? Kust ma saan nõutavad vormid? Millised dokumendid tuleb taotlusele lisada? Kas dokumendid tuleb lasta tõlkida? Kas dokumendid peavad olema kinnitatud?  15. Millist abi saavad välismaa asutused anda?  16. Kas selleks, et Leedu või välismaa asutus mulle abi annaks, on vaja kohtuotsust? Kui jah, siis millises riigis peab see olema tehtud? Kui välisriigis, siis millist abi võidakse anda? Kas ma võin õigusabi saada ka siis, kui ma ei ole suuteline nõutud lõivu tasuma?

 

1. Mida tähendab mõiste „ülalpidamiskohustus”?

Leedu õiguses ülalpidamiskohustuse mõistet ei kasutata. Ülalpidamist reguleerivatest eeskirjadest võib siiski mõistlikult järeldada, et ülalpidamiskohustus hõlmab järgmist: vanema kohustus anda oma alaealisele lapsele ainelist ülalpidamist; lahutatud isiku kohustus ülal pidada abi vajavat endist abikaasat (tingimusel, et viimane ei ole vastutav abielu lagunemise eest); lahus elava isiku kohustus ülal pidada abi vajavat abikaasat (tingimusel, et viimane ei ole vastutav lahku elama asumise eest); täisealise lapse kohustus ülal pidada abi vajavaid töövõimetuid vanemaid; täisealise venna või õe kohustus ülal pidada alaealist venda või õde, kui ta on selleks suuteline; lapselaste kohustus pidada ülal abi vajavaid töövõimetuid vanavanemaid, kui nad on selleks suutelised, ning vanavanemate kohustus ülal pidada abi vajavaid alaealisi lapselapsi, kui nad on selleks suutelised.

2. Millistel juhtudel tuleb teisele isikule elatist maksta?

• Vanemad on kohustatud ülal pidama alaealisi lapsi. Kui alaealise lapse vanem või vanemad seda kohustust ei täida, mõistab kohus lapse vanemate, eestkostja (hooldaja) või eeskosteasutuse nõude alusel välja elatise. Vanemad, kes lahutavad vastastikusel kokkuleppel või asuvad lahku elama, peavad koostama lepingu, mis kohustab neid oma alaealistele lastele ainelist ülalpidamist andma. Selle lepingu peab heaks kiitma kohus. Kui üks vanem ei täida heakskiidetud lepingut, võib teine vanem taotleda kohtult täitedokumenti. Kui vanemad lahutavad või asuvad lahku elama oma alaealiste laste ülalpidamise suhtes kokkuleppele jõudmata, mõistab elatise välja kohus. Vanemaid ei vabasta lapse ülalpidamiskohustusest ei lapsest lahus elamine ega vanema õiguste piiramine.
• Kui abikaasad ei jõua lahutuse korral ülalpidamise suhtes kokkuleppele, mõistab kohus seda vajavale abikaasale välja elatise tingimusel, et viimane ei olnud vastutav abielu lagunemise eest. Abikaasal ei ole õigust elatist saada, kui tema vara või sissetulekud on enda ülalpidamiseks piisavad. Abikaasat peetakse ülalpidamist vajavaks, kui ta kasvatab enda ja oma endise abikaasa ühist alaealist last ja kui ta on kõrge vanuse või halva terviseseisundi tõttu töövõimetu.
• Ülalpidamiseks kohustatud isiku (endine abikaasa või vanem) surma korral läheb ülalpidamiskohustus üle kõnealuse isiku pärijatele, niivõrd kui pärandvara seda võimaldab.
• Kui abikaasade lahus elama asumise otsuse teeb kohus, mõistab ta seda vajavale poolele välja elatise lahku elama asumise eest vastutava poole käest.
• Täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama abi vajavaid töövõimetuid vanemaid. Elatist makstakse kas kokkuleppe või kohtuotsuse alusel.
• Täisealised vennad ja õed on kohustatud ülal pidama oma orvuks jäänud või muul põhjusel vanemate ülalpidamiseta jäänud alaealisi vendi ja õdesid, kui nad on suutelised seda tegema. Ülalpidamine toimub vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel.
• Täisealised lapselapsed on kohustatud ülal pidama abi vajavaid töövõimetuid vanavanemaid, kui nad on suutelised seda tegema. Ülalpidamine toimub vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel.
• Vanavanemad on kohustatud ülal pidama orvuks jäänud või muul põhjusel vanemate ülalpidamiseta jäänud abi vajavaid alaealisi lapselapsi, kui nad on suutelised seda tegema. Ülalpidamine toimub vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel.

3. Millise vanuseni on lapsel õigus ülalpidamisele?

Vanemad on kohustatud rahuldama oma laste ainelisi vajadusi kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o 18. eluaastani, välja arvatud juhtudel, kui laps on puude tõttu töövõimetu, mistõttu teda ei loeta täisikka jõudnuks. Lisaks sellele ei lõpe vanema kohustus oma last aineliselt ülal pidada lapse täisealiseks saamisega, kui laps õpib veel gümnaasiumis, kõrgharidus- või kutseõppeasutuses päevases õppevormis, on alla 24aastane ja vajab abi. Gümnaasiumis, kõrgharidus- või kutseõppeasutuses päevases õppevormis õppivaid täisealisi lapsi peetakse ülal kas nende õpingute lõpuni või 24aastaseks saamiseni, olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Üles

4. Kust ma saan endale ja oma lapsele abi? Kas tuleks pöörduda konkreetse organisatsiooni poole või saab abi mõnelt ametiasutuselt või kohtult?

Ülalpidamisnõuded tuleks esitada kohtu kaudu.

5. Kui ma tahan kelleltki kohtu kaudu elatist nõuda, siis kuidas ma tean, millise kohtu pädevusse asi kuulub?

Tsiviilasju, välja arvatud paar erandit, mis on nimetatud Leedu tsiviilseadustikus, menetlevad alati esimese astme kohalikud kohtud. Reeglina on pädeva kohtu kindlaksmääramise aluseks kostja elukoht. Elatisnõudeid võib siiski menetleda ka hageja elukoha järgne kohus. Seega võib nõudeid esitada nii kaitsja kui ka hageja elukoha järgsesse kohtusse. Kohalike kohtute tööpiirkonnad määrab 15. juuni 1994. aasta seadus, millega luuakse Leedu Ülemkohus, Leedu Apellatsioonikohus ja ringkonnakohtud, määratakse kindlaks ringkonnakohtute ja kohalike kohtute tööpiirkonnad ning reformitakse Leedu prokuratuuri.

6. Kas asja saab kohtusse anda kellegi teise, s.o abi vajava sugulase või lapse nimel? Kas ma pean asja kohtusse andmisel kasutama esindajat? Kui ei, siis millist korda tuleb järgida?

Lapsele elatise väljamõistmise nõude võib kohtule esitada lapse vanem, eestkostja (hooldaja) või eestkosteasutus.

Muudel juhtudel esitavad nõuded ülalpidamist vajavad isikud ise.

7. Kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas mul on võimalik saada menetlusabi kohtukulude katmiseks?

Leedu tsiviilseadustiku kohaselt koosnevad kohtukulud riigilõivust ja menetluskuludest. Tsiviilseadustiku artikli 83 lõike 1 kohaselt on taotlejad elatisnõuete puhul riigilõivu tasumisest vabastatud. Leedu riigi õigusabi seaduse kohaselt on Leedu kodanikel, muude ELi liikmesriikide kodanikel ning teistel seaduslikult Leedus või muudes ELi liikmesriikides elavatel füüsilistel isikutel õigus saada teisest menetlusabi, mis katab ka tsiviilkohtumenetluse kulud; seda tingimusel, et nimetatud isikute vara ja aastasissetulek ei ületa Leedu Valitsuse kehtestatud menetlusabi andmise piirmääri. Muude ELi liikmesriikide kodanikel ja muudes ELi liikmesriikides seaduslikult elavatel füüsilistel isikutel on menetlusabi saamise õigus siiski üksnes piiriüleste vaidluste puhul. Teisest menetlusabi võivad olenemata Leedu Valitsuse poolt menetlusabi andmiseks kehtestatud vara ja sissetuleku piirmäärast taotleda ka need isikud, kellel on õigus saada sotsiaaltoetust Leedu väikese sissetulekuga peredele (üksikisikutele) sotsiaalabi andmise seaduse  kohaselt, ning isikud, kes suudavad tõendada, et nad ei saa oma kinnisvara ja rahalisi vahendeid objektiivsetel põhjustel käsutada, mistõttu nende vabalt käsutatav kinnisvara ja aastasissetulek ei ületa Leedu Valitsuse poolt menetlusabi andmiseks kehtestatud vara ja sissetulekute piirmäära. (Lisateavet saab aadressilt www.teisinepagalba.lt  - ).

Üles

8. Millist toetust võib kohus välja mõista? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral elatise suurus? Kuidas käib selle kohandamine vastavalt elukalliduse või asjaolude muutustele?

Endisele abikaasale võidakse elatis välja mõista ühekordse maksena, igakuiste maksetena või vara üleandmise vormis. Kui abielu lahutamise või abikaasade lahku elama asumise korral otsustab kohus, kas ja kui suur elatis seda vajavale poolele välja mõista, peab ta arvesse võtma abielu kestust, ülalpidamise vajadust, mõlema poole varalist seisundit, terviseseisundit, vanust ja töövõimet, töötu abikaasa võimalusi tööd leida ning muid olulisi asjaolusid. Kui elatis on välja mõistetud korrapäraste maksetena, võib kumbki endistest abikaasadest pärast asjaolude olulist muutumist taotleda elatise suurendamist või vähendamist või selle maksmise täielikku lõpetamist.

Alaealisele lapsele võidakse elatis välja mõista igakuiste maksetena, kindla rahasumma või vara üleandmise vormis. Elatise suurus peab vastama lapse vajadustele ja tema vanemate varalisele seisundile ning olema piisav lapse arenguks vajalike tingimuste loomiseks. Kui poolte varaline seisund pärast elatise väljamõistmist käsitleva kohtuotsuse tegemist oluliselt muutub, võib kohus lapse, isa, ema, eestkosteasutuse või prokuröri taotlusel elatist suurendada või vähendada ja muuta elatise maksmise vormi. Elatise suuruse muutmist võib taotleda näiteks isa või ema varalise seisundi paranemise või halvenemise või lapse vajaduste muutumise tõttu. Elatist võidakse suurendada lisanduvate lapsehoolduskulude tõttu (kui laps on haige või vigastatud või vajab hooldust või pidevat järelevalvet). Vajaduse korral võib kohus anda korralduse tasuda lapsele vajaliku ravi kulud.

Üles

9. Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Kohus otsustab, kuidas tuleb elatist maksta: ühekordse summana, igakuiste maksetena või vara üleandmise vormis. Elatist makstakse endisele abikaasale, kes seda vajab (lahus elamise korral praegusele abikaasale).

Alaealise lapse puhul peab kohus elatise välja mõistma lapsele, kuid samas määrama neid rahalisi vahendeid haldama lapse isa, ema või eestkostja (hooldaja), kes seisab hea lapse huvide eest. Lapse elatist käsutab lapse isa või ema kasutusvalduse alusel. Kui lapsel on eestkostja (hooldaja), mõistetakse elatis välja lapsele. Eestkostja (hooldaja) määratakse rahaliste vahendite ja vara haldajaks.

10. Kui võlgnik hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis mida on võimalik teha, et teda maksma sundida?

Kui ülalpidamiseks kohustatud isik ei täida elatise väljamõistmist käsitlevat kohtuotsust, võib kohtuotsuse järgi soodustatud isik (s.o taotleja) esitada kohtule kirjaliku taotluse täitekorralduse andmiseks. Kui üks vanem ei täida heakskiidetud lapse ülalpidamise lepingut, võib teine vanem taotleda kohtult täitekorraldust. Taotleja määrab kohtutäituri, kes täitekorralduse või kohtuotsuse täitmisele pöörab. Vt vastus küsimusele 11.

Kohus võib vajaduse korral anda lapsele elatise väljamõistmist käsitleva otsusega seoses lapse vanematele (või ühele neist) korralduse seada nende kinnisvarale hüpoteek. Elatise väljamõistmist käsitleva kohtuotsuse täitmata jätmisega kaasneb elatise maksmine panditud kinnisvara arvelt vastavalt asjakohastele seadustele. Sama menetlust kasutatakse lahutuse korral endisele abikaasale või lahku elama asumise korral abikaasale elatise maksmisel.

Üles

11. Kas elatise sissenõudmiseks võib abi saada mõnelt organisatsioonilt või ametiasutuselt?

Kohtuotsuse täitmise suhtes aitab teid kohtutäitur, kes võtab vajaduse korral meetmeid otsuse täitmisele pööramiseks. Kohtutäitur on isik, kelle riik on määranud ja volitanud täitedokumente täitma, asjaolusid kindlaks tegema, dokumente kätte toimetama ning täitma muid seaduses sätestatud ülesandeid.

Täitedokumendi või kohtuotsuse saamisel alustab kohtutäitur selle täitmist, toimides seaduses sätestatud korras. Ta võib välja kutsuda võlgniku ja isiku, kellele raha võlgnetakse, paluda neil esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas kohtuotsust täita; samuti saata võlgnikule meeldetuletusi. Kui võlgnik ei täida kohtuotsust meeldetuletuses nimetatud tähtaja jooksul, algatab kohtutäitur sundtäitmise hiljemalt kümne päeva jooksul täitmistähtaja möödumisest. Elatis nõutakse sisse võlgniku palgast ja kõigist muudest sissetulekutest. Kui isik jätab tasumata temalt välja mõistetud korrapärased elatismaksed, samas ka ei tööta ega oma mingit muud sissetulekuallikat, nõutakse elatis sisse tema varast.

12. Kas need asutused võivad ise, täielikult või osaliselt, maksta elatist võlgniku asemel?

Ei. Riik siiski hoolitseb alaealiste laste eest, kes ei saa kauem kui ühe kuu jooksul elatist oma isalt, emalt või muult lähisugulaselt, kes on suuteline neid ülal pidama. Riik osaleb lapse ülalpidamises sotsiaalabi vormis.

KUI ÜLALPIDAMISEKS KOHUSTATUD ISIK ELAB VÄLISMAAL:

13. Kas abi on võimalik paluda mõnelt organisatsioonilt või ametiasutuselt kodu- või välismaal?

Selleks et elatise väljamõistmist käsitlev Leedu kohtuotsus välismaal täitmisele pöörata, peab kõnealuse riigi pädev kohus seda tunnustama ja selle täitmisele pööratavaks kuulutama. Kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisele pööramise kord ELi liikmesriikides on sätestatud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Igaüks, kes soovib, et Leedu kohtuotsust välismaal tunnustataks, peab ise esitama pädevale välismaa kohtule või asutusele sellekohase taotluse koos mis tahes muude nõutavate dokumentidega.

Üles

Leedu riigi õigusabi seaduse kohaselt võidakse huvitatud isikutele anda esmast menetlusabi (s.o õigusnõustamine ja konsultatsioonid). Õigus saada esmast menetlusabi on kõigil Leedu kodanikel, muude ELi liikmesriikide kodanikel, teistel Leedus või muudes ELi liikmesriikides seaduslikult elavatel füüsilistel isikutel ning teistel isikutel, keda on nimetatud rahvusvahelistes lepingutes, mille osaline Leedu on.

Menetlusabi taotlused võib esitada otse selle ELi liikmesriigi pädevale kohtule, kus taotleja kohtuotsuse tunnustamist soovib. Taotluse võib esitada ka Leedu justiitsministeeriumi kaudu, kes need edasi saadab. Taotlus tuleb tõlkida kõnealuse ELi liikmesriigi  ametlikku keelde või ühte selle riigi ametlikku keelde, mis on ka ühenduse institutsioonide ametlik keel, või muusse asjaomasele teisele liikmesriigile vastuvõetavasse keelde, mille vastuvõetavusest on teatatud ka komisjonile. (Lisateavet saab Leedu riigi õigusabi seaduse artiklist 29, s.o järgmiselt veebilehelt: www.teisinepagalba.lt  - ).

14. Mis on selle organisatsiooni või asutuse aadress? Kuidas ma saan nendega ühendust? Kust ma saan nõutavad vormid? Millised dokumendid tuleb taotlusele lisada? Kas dokumendid tuleb lasta tõlkida? Kas dokumendid peavad olema kinnitatud?

Taotlus tuleks esitada võlgniku välismaise elukoha järgsele pädevale kohtule või asutusele. Pädevad kohtud ja asutused on täpsustatud küsimuse 13. vastuses osutatud määruse II lisas ja Euroopa justiitsatlases tsiviilasjades (http://europa.eu.int/comm/justice_home/judicialatlascivil/). Taotlusele tuleks lisada selle Leedu kohtuotsuse koopia, mille tunnustamist taotletakse, ja tüüpvorm otsuse teinud esimese astme kohtult. (Leedukeelse vormi saab alla laadida Leedu justiitsministeeriumi veebilehelt. Klõpsake aadressil www.tm.lt  -  asuval koduleheküljel lingil „Bendradarbiavimas” ja seejärel valige külgmenüüst „Dokumentų formos”.) Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, tuleb esitada dokumentide tõlge. Tõlke peab kinnitama isik, kes on ühes liikmesriigis kvalifitseeritud seda tegema. Täidetud vormid ja kohtu poolt väljaantud dokumendid peavad olema kinnitatud kohtu ametliku pitseriga.

Kui te soovite taotleda Leedus riigi õigusabi osaks olevat esmast menetlusabi, peate esitama taotluse oma ametliku elukoha järgsele kohalikule täitevasutusele, ametliku elukoha puudumise korral elukohajärgsele kohalikule täitevasutusele.

15. Millist abi saavad välismaa asutused anda?

Muude ELi liikmesriikide pädevad asutused annavad teavet taotlemise korra ja taotluse vormi kohta ning muud teavet seoses Leedu kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisele pööramisega kõnealuses liikmesriigis.

16. Kas selleks, et Leedu või välismaa asutus mulle abi annaks, on vaja kohtuotsust? Kui jah, siis millises riigis peab see olema tehtud? Kui välisriigis, siis millist abi võidakse anda? Kas ma võin õigusabi saada ka siis, kui ma ei ole suuteline nõutud lõivu tasuma?

Leedus ei nõuta menetlusabi andmiseks kohtuotsust. Esmast menetlusabi tuleb anda kohe, kui isik seda kohalikult täitevasutuselt taotleb. Kui menetlusabi ei ole võimalik anda kohe, tuleb taotlejale teatada, millal järgmise viie päeva jooksul seda antakse. Õigusabi antakse tasuta.

« Elatisnõuded - Üldteave | Leedu - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 20-11-2007