Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Läti

Viimati muudetud: 22-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus” Läti õiguses? 1.
2. Millise vanuseni võib laps nõuda ülalpidamist 2.
3. Millistel juhtudel kohaldatakse Läti õigust? 3.
4. Millist õigust kohaldavad Läti kohtud, kui Läti õigust ei saa kohaldada? Mis siis, kui nii elatise nõudja kui ka võlgnik elavad Lätis? 4.
5. Kas taotleja peab elatise sissenõudmiseks pöörduma konkreetse organisatsiooni, (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuse või kohtu poole? 5.
5.A. Kuidas taotleda elatist nimetatud organisatsioonilt või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuselt ning milline on asjaomane kord? 5.A.
6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähisugulase või alaealise lapse nimel? 6.
7. Kui taotleja kavatseb asja kohtusse anda, kuidas ta teab, milline on pädev kohus? 7.
8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmiseks kasutama lepitusmenetlust (nt advokaadi, eriorganisatsiooni või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuse vms teenuseid)? Kui ei, siis millist korda peab ta järgima? 8.
9. Kas taotlejal tuleb kohtuasja algatamisel tasuda kohtulõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui hagejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas ta saab taotleda õigusabi menetluskulude katteks? 9.
10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral elatise suurus? Kas kohtuotsust on võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse muutusi elukalliduses või perekonna olukorras? 10.
11. Kuidas ja kellele elatist makstakse? 11.
12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida? 12.
13. Kas on olemas organisatsioon või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutus, mis saab aidata elatise sissenõudmisel? 13.
14. Kas nimetatud organisatsioon või asutus võib asendada võlgnikku ja ise, osaliselt või täielikult, maksta elatist võlgniku asemel? 14.
15. Kas taotleja saab abi paluda mõnelt organisatsioonilt või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuselt Lätis? 15.
16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutusega ühendust võtta? 16.
17. Millist abi on taotlejal võimalik nimetatud organisatsioonilt või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuselt saada? 17.
18. Kas taotleja saab pöörduda otse organisatsiooni või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuse poole Lätis? 18.
19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või (kesk- või kohaliku) riigiasutusega ühendust võtta? 19.
20. Millist abi on taotlejal võimalik saada nimetatud organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) riigiasutuselt? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted „elatis” ja „ülalpidamiskohustus” Läti õiguses?

Läti õiguses ei ole elatise ja ülalpidamiskohustuse mõisteid määratletud, kuid teatavatest ülalpidamisega seotud küsimustest saadakse ühte moodi aru. Näiteks „elatis lapsele” tähendab lapse rahalist toetamist – kulutusi lapsele, mida iga vanem on kohustatud tegema oma varalisest seisundist olenemata ja mille miinimumsumma määrab kindlaks valitsus. Mõiste „elatis lapsele” on sätestatud Elatise Tagamise Fondi seaduses. Kohtupraktikas on siiski kujundatud ühised arusaamad teatavatest ülalpidamisega seotud küsimustest, ilma et neile õigustena (õigus elatisele, ülalpidamisele või elatusvahenditele) viidataks. Ühised arusaamad on näiteks olemas ka abikaasa ülalpidamise küsimuses, nimelt: ülalpidamine tähendab pikaajalist rahalist abi, mida üks abikaasa maksab teisele varalise seisundi halvenemise tõttu.

Kes peavad teisele isikule elatist maksma?

- Vanemad oma lastele

Vanemad on kohustatud last ülal pidama selle ajani, kuni laps suudab end ise elatada. Seepärast ei ole lapse ülalpidamise kohustus piiratud lapse täisealiseks saamisega. Kui laps on juba täisealine, annab kohus hinnangu sellele, kas elatisnõue tuleks rahuldada, eriti juhul, kui täisealiseks saanud laps ei jätka õpinguid ega omanda kutseharidust või kui laps suudab end oma tööga ülal pidada, kuid hoidub seda tegemast. Tuleb arvestada, et vanemate kohustus oma lapsi ülal pidada peab vastama kummagi vanema varalisele seisundile. Iga vanem on siiski kohustatud maksma ministrite kabineti poolt kindlaksmääratud miinimumelatist olenemata oma varalisest seisundist. Lapse toetamise kohustus on siduv olenemata sellest, kas laps elab ühe vanema juures või eraldi.

ÜlesÜles

Last ülal pidada tähendab varustada teda toidu, rõivaste, eluaseme ja arstiabiga; lapse eest hoolitseda, teda harida ja kasvatada (kanda hoolt nii vaimse kui füüsilise arengu eest, pöörates piisavalt tähelepanu lapse isikupärale, võimetele ja huvidele ning valmistada teda ette ühiskonnale kasutoovaks tegevuseks).

- Lapsed oma vanematele

Laste kohustus vanemaid ülal pidada lasub kõigil lastel võrdselt. Kui laste varaline seisund ei ole sama, võib kohus määrata nende ülalpidamiskohustused vanemate suhtes vastavalt iga lapse varalisele seisundile.

- Lahutatud abikaasa endisele abikaasale
  1. Kui abielu tunnistatakse kehtetuks ja üks endistest abikaasadest oli abielu sõlmimise ajal teadlik abielu kehtetuks tunnistamise aluseks olevatest asjaoludest, on teisel abikaasal õigus nõuda endiselt abikaasalt vastavalt tema varalisele seisundile oma endise elatustaseme säilitamiseks või äraelamiseks vajalikke vahendeid.
  2. Endine abikaasa võib lahutuse käigus või pärast seda nõuda teiselt abikaasalt vastavalt viimase varalisele seisundile oma endise elatustaseme säilitamiseks või äraelamiseks vajalikke vahendeid, kui teine abikaasa on oma tegevusega kaasa aidanud abielu lagunemisele.
- Muud:
- Vanavanemad lapselastele

Kui vanemaid ei ole või nad ei ole võimelised oma last ülal pidama, lasub ülalpidamiskohustus vanavanematel võrdses osas. Kui vanavanemate varaline seisund ei ole sama, võib kohus määrata nende kohustused vastavalt iga vanavanema varalisele seisundile.

- Lapselapsed vanavanematele

Kohustus pidada vajaduse korral ülal ka vanavanemaid lasub kõikidel lapselastel võrselt. Kui lapselaste varaline seisund ei ole sama, võib kohus määrata nende kohustused vastavalt iga lapselapse varalisele seisundile.

ÜlesÜles

- Abikaasa teisele abikaasale

Kui abikaasad elavad lahus, võib abikaasa vajaduse korral:

  1. nõuda teiselt abikaasalt, kes on lahuselu algatanud, vastavalt tema varalisele seisundile vahendeid samaväärse elatustaseme säilitamiseks; või
  2. nõuda teiselt abikaasalt, kes on lahuselu algatanud, vastavalt tema varalisele seisundile elatusvahendeid, mille all mõistetakse toitu, rõivaid, eluaset ja vajaduse korral isiku hooldamist.
- Lepingulistest ülalpidamiskohustustest tulenevad ülalpidamiskohustused

Pooled võivad ülalpidamislepingus kokku leppida elatises (ülalpidamiskohustuses) ja selle maksmise viisis. Ülalpidamislepingu järgi annab üks pool teise käsutusse rahasumma või muu rahalise hüve, mille eest teine pool ennast oma eluajal ülal peab, kui ei ole kokku lepitud ülalpidamiskohustuse teistsuguses kestuses. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, hõlmab ülalpidamine toitu, eluaset, rõivaid ja hooldust, kuid kui elatise saaja on alaealine, siis ka kasvatamist ja õpinguid esimese taseme haridusasutuses.

- Isikukahju tekitamisest tulenevad ülalpidamiskohustused

Ülalpidamiskohustus võib tekkida ka isikukahju tekitamisest tuleneva kohustusena. Sellist ülalpidamiskohustust käsitatakse teisele isikule tekitatud isikukahju hüvitamiskohustuse osana. Seega olukordades, kui kahju kannataja, kes on kohustatud kedagi ülal pidama, sureb vigastuste tagajärjel, läheb tema kohustus üle isikule, kes on tema surmas süüdi. Sellise hüvitise suuruse määrab kindlaks kohus, võttes arvesse hukkunu vanust, tema võimet eluajal elatist maksta ja lõpuks selle isiku vajadusi, kelle kasuks elatis välja mõistetakse. Kui isikul, kelle kasuks elatis välja mõistetakse, on piisavalt vahendeid, siis langeb ülalpidamiskohustus ära.

ÜlesÜles

2. Millise vanuseni võib laps nõuda ülalpidamist

Vanemad on kohustatud last vastavalt oma varalisele seisundile ülal pidama selle ajani, kuni laps suudab end ise elatada. Seepärast ei ole Läti õiguse (tsiviilseadustiku) kohaselt laste ülalpidamiskohustus piiratud lapse täisealiseks saamisega.

3. Millistel juhtudel kohaldatakse Läti õigust?

Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse Läti õigust, võttes arvesse eespool nimetatud ühiseid arusaamu teatavatest ülalpidamisega seotud küsimustest ja eri laadi õigussuhteid. Näiteks:

  1. Laste ja vanemate vahelisi õigussuhteid reguleerib Läti õigus, kui lapse elukoht on Lätis. Lätis asuva vara puhul kohaldatakse vanemate ja laste suhtes Läti õigust olenemata sellest, et lapse elukoht ei ole Lätis.
  2. Abikaasade isiklikke ja varalisi suhteid reguleerib Läti õigus, kui abikaasade elukoht on Lätis. Kui abikaasade vara asub Lätis, kohaldatakse vara suhtes Läti õigust olenemata sellest, et abikaasade endi elukoht ei ole Lätis.
  3. Lepinguliste õiguste ja kohustuste puhul reguleerib poolte vastastikuseid suhteid Läti õigus, kui pooled on selles kokku leppinud (nt lepingulistest ülalpidamiskohustustest tulenevate ülalpidamiskohustuste puhul).
  4. Lepinguväliste kohustuste sisule ja õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse Läti õigust, kui kohustuse tekkimise aluseks olnud sündmus toimus Lätis (nt isikukahju tekitamisest tulenevad ülalpidamiskohustused).

4. Millist õigust kohaldavad Läti kohtud, kui Läti õigust ei saa kohaldada? Mis siis, kui nii elatise nõudja kui ka võlgnik elavad Lätis?

Enamasti ei kohaldata ülalpidamiskohustuste suhtes välisriigi õigust, ent mõnel juhul võidakse välisriigi õigust kohaldada, kui seda näevad ette Läti suhtes siduvad rahvusvahelised lepingud. Välisriigi õigust kohaldatakse, kuivõrd see ei satu vastuollu Läti õiguse kohustuslike või imperatiivsete normidega.

ÜlesÜles

Kui nii elatise nõudja kui ka võlgnik elavad Lätis, kohaldatakse Läti õigust.

5. Kas taotleja peab elatise sissenõudmiseks pöörduma konkreetse organisatsiooni, (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuse või kohtu poole?

Taotleja peab elatise (ülalpidamiskohustuse korral või elatusvahendite saamiseks) taotlemiseks pöörduma kohtusse tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

Läti on loonud Elatise Tagamise Fondi, mis on ette nähtud alaealistele isikutele elatise maksmiseks riigieelarvelistest vahenditest. Neid vahendeid haldab Elatise Tagamise Fondi juhatus. Fondi juhatus allub laste- ja pereministeeriumile.

Elatise Tagamise Fondi juhatuselt võib elatist taotleda tingimusel, et elatist püütakse kõigepealt sisse nõuda kohtu kaudu; kui kohtulahendi täitmine ebaõnnestub, on taotlejal õigus esitada avaldus Elatise Tagamise Fondi juhatusele.

Elatise Tagamise Fondi juhatus maksab elatist üksnes juhul, kui asjaomases tsiviilmenetluses, s.o tsiviilmenetluse seadusega sätestatud korras on elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendi täitmine tunnistatud ebaõnnestunuks või kui võlgnik täidab elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendit, kuid ei ole võimeline maksma ettenähtud miinimumelatist.

5.A. Kuidas taotleda elatist nimetatud organisatsioonilt või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuselt ning milline on asjaomane kord?

Elatise Tagamise Fondi juhatuselt elatise taotlemine:

  1. taotleja võib pöörduda otse Elatise Tagamise Fondi juhatuse poole, esitades avalduse ja järgmised dokumendid:
    • elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendi ärakiri;
    • kohtutäituri tõend, mis kinnitab, et elatise väljamõistmise kohta tehtud lahendi täitmine ebaõnnestus või et võlgnik täidab elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendit, kuid ei ole võimeline maksma ettenähtud miinimumelatist. Nimetatud tõend kehtib Elatise Tagamise Fondi juhatusele esitamiseks ühe kuu jooksul pärast selle väljastamist;
    • lapse sünnitunnistuse koopia (originaali tuleb näidata);
    • volikiri või selle koopia (originaali tuleb näidata), kui elatist nõuab volitatud esindaja.
  2. taotleja võib avalduse saata ka posti teel, kui on täidetud järgmised tingimused:
    • taotleja allkiri avaldusel peab olema notariaalselt kinnitatud;
    • avaldusele on lisatud järgmised dokumendid:
      • elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendi ärakiri;
      • kohtutäituri tõend, mis kinnitab, et elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ebaõnnestus või et võlgnik täidab elatise väljamõistmise kohta tehtud lahendit, kuid ei ole võimeline maksma ettenähtud miinimumelatist;
      • lapse sünnitunnistuse notariaalselt kinnitatud koopia;
      • volikiri või selle notariaalselt kinnitatud koopia, kui elatist nõuab volitatud esindaja.

6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähisugulase või alaealise lapse nimel?

Jah, volitatud esindaja võib esitada nõude sugulase või lähisugulase nimel.

ÜlesÜles

Alaealise lapse nimel võivad nõude esitada tema vanemad või muud vanema õigustega isikud.

7. Kui taotleja kavatseb asja kohtusse anda, kuidas ta teab, milline on pädev kohus?

Elatisnõuded (ülalpidamiskohustusest tulenevad või elatusvahendite nõuded) vaatab läbi pädev piirkonna-/linnakohus vastavalt kohtualluvust käsitlevatele sätetele.

Lätis kuulub elatisnõuete (ülalpidamiskohustusest tulenevate või elatusvahendite nõuete) läbivaatamine piirkonna-/linnakohtu pädevusse:

  • vastavalt nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades;
  • vastavalt Läti Vabariigi jaoks siduvate kahe- või mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutele;
  • vastavalt tsiviilmenetluse seadusele, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määrust (EÜ) nr 44/2001 või Läti Vabariigi jaoks siduvate kahe- või mitmepoolseid rahvusvahelisi lepinguid:
    • kostja vastu võib kohtusse hagi esitada tema elukoha järgi;
    • kostja vastu, kelle elukoht on teadmata või kellel ei ole Lätis alalist elukohta, võib kohtusse hagi esitada tema kinnisvara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi;
    • elatise nõudmise hagi võib esitada ka hageja elukoha järgi;
    • vigastuste, muude tervisekahjustuste või isiku surmaga lõppenud isikukahjust (eraõiguslikud deliktid) tulenevate ülalpidamiskohustustega seoses võib hagi samuti esitada hageja elukoha järgi või koha järgi, kus õigusrikkumine toime pandi.

8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmiseks kasutama lepitusmenetlust (nt advokaadi, eriorganisatsiooni või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuse vms teenuseid)? Kui ei, siis millist korda peab ta järgima?

Ei, taotleja ei pea enne nõude läbivaatamist kohtus läbima lepitusmenetlust.

ÜlesÜles

Kohtuasja ettevalmistav kohtunik püüab siiski pooli lepitada. Seepärast julgustatakse pooli kokkuleppele juba enne nõude läbivaatamist kohtus.

Samuti tuleb rõhutada, et pooled võivad ülalpidamisküsimustes kokku leppida kohtu poole pöördumata.

9. Kas taotlejal tuleb kohtuasja algatamisel tasuda kohtulõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui hagejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas ta saab taotleda õigusabi menetluskulude katteks?

Elatisnõuete puhul on hagejad vabastatud kohtukulude (riigilõiv, bürookulud ja asja läbivaatamise kulud) tasumisest riigile.

Hagejad on vabastatud kohtukulude (riigilõiv, bürookulud ja asja läbivaatamise kulud) tasumisest riigile ka vigastuste, muude tervisekahjustuste või isiku surmaga lõppenud isikukahjust tulenevate nõuete puhul.

Kostjad on kohtukuludest vabastatud kohtu poolt väljamõistetud elatise vähendamise ning vigastuste, muude tervisekahjustuste või isiku surmaga lõppenud isikukahjust tulenevate nõuete puhul väljamõistetud summade vähendamise menetluse korral.

Üldiselt annab riik menetlusabi juhul, kui isiku teatav olukord, varaline seisund ja üldine sissetulekute tase valmistavad talle objektiivseid raskusi, et tagada vajalikul määral oma õiguste kaitse. Menetlusabi antakse riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.

Üldiselt hõlmab õigusabi menetlusdokumentide ettevalmistamist, menetluse käigus antud õigusnõuandeid ja kohtus esindamist. Piiriüleste kohtuasjade puhul on isikul õigus saada menetlusabi ka tõlgi teenuste eest tasumiseks, teatavate kohtudokumentide, kohtuväliste dokumentide ning asjaomase isiku esitatud dokumentide (kui need on kohtuasjas vajalikud) tõlkimiseks ning teatavates olukordades ka menetluses osalemisega seotud reisikulude katmiseks.

ÜlesÜles

Riik ei kata kohtukulusid, mida isik peab tasuma kohtulahendi alusel. Kohtukulud on riigilõiv, bürookulud ja asja läbivaatamise kulud, näiteks tunnistaja- ja eksperdikulud, tunnistajate ülekuulamisega seotud kulud, hagiavalduse tõestatud koopiate tegemise ja kohtukutsete koostamise ning kättetoimetamise kulud jne.

Vt teemat „Õigusabi - Läti”.

10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral elatise suurus? Kas kohtuotsust on võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse muutusi elukalliduses või perekonna olukorras?

Kohus määrab lapsele elatise kindla summana, ent ülalpidamiskohustuse või elatusvahendid võib kohus määrata muul kujul, näiteks toiduna, rõivastena, eluasemena jne, või mõlemal kujul.

Kohus võtab elatise (ülalpidamiskohustuse või elatusvahendite) lõpliku suuruse määramisel kõigepealt arvesse poolte varalist seisundit, elamistingimusi ja perekondlikku olukorda, kaaludes vajalikul määral poolte esitatud tõendeid.

Määratud elatise (ülalpidamiskohustuse või elatusvahendite) suurust ja tasumise aega saab muuta ning elatise maksmisest vabastada üksnes asjaomase poole esitatud uue nõude alusel. Seepärast võib kohus algatada elukalliduse või perekondliku olukorra muutuste tõttu uue menetluse määratud elatise suuruse läbivaatamiseks.

11. Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Võlgnik maksab elatist elatiseks õigustatud isikule. Kui alaealise lapse nimel esitab nõude tema vanem või muu vanema õigustega isik, makstakse elatist sellele vanemale või vanema õigustega isikule, mitte lapsele endale. Tavapäraselt makstakse elatist perioodiliselt teatava summana (nt peetakse see palgast kinni), harvemini muul kujul.

ÜlesÜles

12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida?

Kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult elatist isikule, kelle kasuks see on välja mõistetud, tuleb kohtuotsuse või -lahendi teinud kohtult hankida täitedokument. Seejärel tuleks täitedokument kümne aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest, välja arvatud juhtudel, kui kohaldatakse muid aegumistähtaegu, esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kohtutäitur algatab sundtäitmise vastavalt selle isiku kirjalikule avaldusele, kelle kasuks elatis välja mõisteti. Kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi täitmiseks vastu võtma, kui võlgniku elukoht, tema vara asukoht või töökoht on kohtutäituri tööpiirkonnas.

13. Kas on olemas organisatsioon või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutus, mis saab aidata elatise sissenõudmisel?

  1. Isik võib esitada Elatise Tagamise Fondi juhatusele avalduse alaealisele lapsele elatise maksmiseks, kui kohaldatavas tsiviilmenetluses on elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendi täitmine tunnistatud ebaõnnestunuks või kui võlgnik täidab elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendit, kuid ei ole võimeline maksma ettenähtud miinimumelatist.
  2. Kui isikul on vaja lasta välismaal tunnustada ja täita Läti kohtulahendit või Lätis tunnustada ja täita välismaist kohtulahendit, saab justiitsministeeriumist abi ja teavet selle kohta, kuidas kohtuotsus või -lahend tunnustamiseks esitada ja täitmisele pöörata.

14. Kas nimetatud organisatsioon või asutus võib asendada võlgnikku ja ise, osaliselt või täielikult, maksta elatist võlgniku asemel?

Elatise Tagamise Fondi juhatus võib asendada võlgnikku, kui Elatise Tagamise Fondi juhatus on elatise määranud alaealisele lapsele (vt küsimusi 5 ja 5A). Juhul kui Elatise Tagamise Fond on elatise määranud, on tal õigus makstud summad sisse nõuda.

ÜlesÜles

Mis saab juhul, kui taotleja elab Lätis, kuid võlgnik elab muus riigis?

Kui taotleja elab Lätis, kuid võlgnik elab muus riigis, võib taotleja siiski esitada taotluse Elatise Tagamise Fondi juhatusele, kui asjaomases tsiviilkohtumenetluses elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendi täitmine on ebaõnnestunud või kui võlgnik täidab elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtulahendit, kuid ei ole võimeline maksma ettenähtud miinimumelatist. Enne Elatise Tagamise Fondi juhatusele taotluse esitamist peaks taotleja esitama kohtulahendi tunnustamiseks ja täitmiseks vastavale teisele riigile, kui võlgnik elab selles teises riigis ega oma Lätis vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Kui kohtulahendi täitmine teises riigis ei ole võimalik või on samuti ebaõnnestunud, võib taotleja esitada taotluse Elatise Tagamise Fondi juhatusele.

15. Kas taotleja saab abi paluda mõnelt organisatsioonilt või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuselt Lätis?

Isik võib pöörduda abi saamiseks asjakohase taotlusega justiitsministeeriumi ja Elatise Tagamise Fondi juhatuse poole (vt küsimusi 5 ja 5.A.).

16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutusega ühendust võtta?

Ministry of Justice of the Republic of Latvia

Brivibas blvd. 36, Riga,

LV-1536

Telefon: +371 7036801, +371 7036716

Faks: +371 7210823, +371 7285575

E-post: tm.kanceleja@tm.gov.lv

ÜlesÜles

Administration of the Maintenance Guarantee Fund

Pulkveža Brieža street 115, Riga,

LV-1010

Telefon: +371 7830626

Faks: +371 7830636

E-post: pasts@ugf.gov.lv

17. Millist abi on taotlejal võimalik nimetatud organisatsioonilt või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuselt saada?

Kui taotleja soovib Läti kohtulahendi tunnustamist välismaal või välismaise kohtulahendi tunnustamist Lätis, saab justiitsministeerium teda aidata asjaomase lahendi esitamisel kohtule selle tunnustamiseks ja täitmiseks. Lisaks sellele võib justiitsministeeriumist saada teavet eelnimetatud küsimuste kohta.

Elatise Tagamise Fondi juhatus võib omakorda maksta alaealisele lapsele elatist võlgniku asemel ning anda teavet elatisega seotud küsimuste kohta (vt küsimusi 5 ja 5.A).

Mis saab juhul, kui taotleja elab muus riigis, kuid võlgnik elab Lätis?

Kui taotleja elab muus riigis, kuid võlgnik elab Lätis, ei ole eelnimetatud abi andmine alati võimalik, eriti kui isik soovib taotleda alaealisele lapsele elatist Elatise Tagamise Fondi juhatuselt.

18. Kas taotleja saab pöörduda otse organisatsiooni või (kesk- või kohaliku tasandi) riigiasutuse poole Lätis?

Kui taotleja soovib Läti kohtulahendi tunnustamist välismaal või välismaise kohtulahendi tunnustamist Lätis, võib ta kõik tunnustamiseks ja täitmiseks vajalikud dokumendid esitada justiitsministeeriumile.

Alaealisele lapsele Elatise Tagamise Fondi juhatuselt elatise saamiseks võib taotleja pöörduda otse Elatise Tagamise Fondi juhatuse poole, esitades taotluse ja nõutavad dokumendid.

19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuse organisatsiooni või (kesk- või kohaliku) riigiasutusega ühendust võtta?

Vt 16. küsimus.

20. Millist abi on taotlejal võimalik saada nimetatud organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) riigiasutuselt?

Vt 17. küsimus.

Täiendav informatsioon

  • Läti kohtute portaal latviešu valoda
  • Läti õigusteatmik English
  • Tõlke- ja terminoloogiakeskus English - latviešu valoda
  • Laste- ja pereministeerium English - latviešu valoda
  • Uzturlidzekļu Garantiju fonda administrācija English - latviešu valoda

« Elatisnõuded - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik