Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Itaalia

Viimati muudetud: 27-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted alimenti (elatis) ja obbligazione alimentare (ülalpidamiskohustus) Itaalia õiguses? 1.
2. Millise vanuseni võib laps saada ülalpidamist? 2.
3. Millistel juhtudel on kohaldatav Itaalia õigus? 3.
4. Kui Itaalia õigust ei saa kohaldada, millist õigust kohaldavad Itaalia kohtud? Mis saab juhul, kui nii elatisnõude esitaja kui ka võlgnik elavad Itaalia territooriumil? 4.
5. Kas nõude esitaja peab elatise saamiseks esitama avalduse konkreetsele organisatsioonile, (kesksele või kohalikule) riigiasutusele või kohtule? 5.
6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähisugulase või alaealise lapse nimel? 6.
7. Kui taotleja kavatseb asja kohtusse anda, kuidas ta teab, milline on pädev kohus? 7.
8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmiseks kasutama esindajat (nt advokaati, eriorganisatsiooni või (keskset või kohalikku) riigiasutust jne)? Kui ei, millist korda peab ta järgima? 8.
9. Kas taotlejal tuleb kohtuasja algatamisel tasuda kohtulõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui hagejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas ta saab taotleda õigusabi menetluskulude katmiseks? 9.
10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral elatise suurus? Kuidas toimub selle muutmine vastavalt elukallidusele ja muutustele perekonnas? 10.
11. Kuidas ja kellele elatist makstakse? 11.
12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida? 12.
13. Kas on olemas organisatsioon või (keskne või kohalik) riigiasutus, mis saab aidata elatusraha sissenõudmisel? 13.
14. Kas need asutused võivad asendada võlgnikku ja ise, täielikult või osaliselt, maksta elatist võlgniku asemel? Mis saab juhul, kui taotleja viibib Itaalias, kuid võlgnik elab muus riigis? 14.
15. Kas taotleja saab paluda abi mõnelt organisatsioonilt või (keskselt või kohalikult) riigiasutuselt Itaalias? 15.
16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuste organisatsioonide ja riigisasutustega ühendust? 16.
17. Millist abi need organisatsioonid ja (kesksed või kohalikud) riigiasutused annavad? Mis saab juhul, kui taotleja elab muus riigis, kuid võlgnik elab Itaalias? 17.
18. Kas taotleja saab avalduse esitada otse organisatsioonile või (kesksele või kohalikule) riigiasutusele Itaalias? 18.
19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuste organisatsioonide ja (kesksete või kohalike) riigiasutustega ühendust? 19.
20. Millist abi annavad taotlejale need organisatsioonid ja (kesksed või kohalikud) riigiasutused? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted alimenti (elatis) ja obbligazione alimentare (ülalpidamiskohustus) Itaalia õiguses?

Itaalia õigus määratleb mõistet alimenti (elatis) kui seadusega tagatud materiaalse abi andmist puudust kannatavale isikule või isikutele, isegi kui nad on sellises olukorras omaenda süül (tsiviilseadustiku artikkel 433 jj)

Ülalpidamiskohustus on osa üksteise toetamise kohustusest perekonnas, vaatamata sellele, et perekonna ülalpidamise kohustus muutub järjest vähem oluliseks, sest levima on hakanud idee ühtsest ühiskonnast, mis ise peaks tagama kõik meie esmased materiaalsed vajadused.

Isikud, kellel on ülalpidamise kohustus, on järgmised:

  • abikaasa, juhul kui ei ole kohustust maksta elatist (mantenimento), s.t kui abikaasad elavad lahus ühe poole süül ning abikaasa, kes on saanud raha abielu lahutamise lepinguga;
  • lapsed, sealhulgas lapsendatud lapsed või nende puudumisel alanejad lähisugulased;
  • vanemad või nende puudumisel ülenejad lähisugulased; lapsendajad;
  • poja ja tütre abikaasad;
  • ämmad ja äiad;
  • vennad ja õed; poolvennad ja poolõed.
  • Vastavalt eespool toodud järjestusele lähim sugulane on kohustatud maksma elatist; kui on rohkem kui üks isik samal tasandil, jagatakse ülalpidamiskohustus nende vahel nende majanduslikku olukorda arvestades.

Muud juhtumid:

  • elatist saama õigustatud isik on kohustatud ennast ise elatama, enne kui ta saab elatist mõnelt muult kohustatud isikult;
  • kui muid kohustatud isikuid ei ole, peab elatist maksma abikaasa, kelle süül abielu kehtetuks tunnistati, abikaasale, kes ei olnud süüdi;
  • vanemad on kohustatud samuti ülal pidama oma omaks tunnistamata lapsi, kes on jõudnud täisikka ja kes kannatavad puudust.

Elatise saamise tingimused:

ÜlesÜles

  • elatist saama õigustatud isik peab elama puuduses ja ta peab olema osaliselt või täielikult võimetu ennast ise ülal pidama;
  • isegi lähisuguluse (samuti tänuvõla puhul seoses annetustega) korral kahe poole vahel peab elatise maksjal olema piisavalt vahendeid elatise maksmiseks.

Ülalpidamise nõude reeglid:

  • keelatud on nõude loovutamine, tasumisest vabastamine, tasaarvestus ja vahekohtunikule edasi kaebamine;
  • õigust ülalpidamist saada ei saa tühistada;
  • elatusraha ei saa arestida ega keelustada; pankrotivarast välistatakse summa, mis on vajalik võlgniku ja tema perekonna elatamiseks;
  • ei elatise maksja ega saaja või ülalpidamiskohustust edasi anda oma pärijatele.

Mida tähendavad mõisted alimenti (elatis) ja obbligazione di mantenimento (ülalpidamiskohustus) Itaalia õiguses?

Abikaasade kohustus pidada ülal oma abikaasasid ja vanemate kohustus pidada ülal oma lapsi on kõige tähtsam üksteise toetamise akt tuumperekonnas.

Vastupidi mõistele alimenti (elatis) peegeldab mõiste obligazione di mantenimento (ülalpidamiskohustus) normaalseid suhteid tuumperekonnas; ei eeldata majanduslikku puudust (s.t võimetust varustada ennast elu põhivajaduste ulatuses) ja kohustust tuleb täita formaalsustest või nõudmistest sõltumata, välja arvatud seadusliku lahuselu puhul.

Seadusliku lahuselu puhul:

  • on mõlemad vanemad kohustatud oma lapsi ülal pidama sellest sõltumata, kelle eestkostel lapsed on;
  • ilma süüta lahuselu korral võib abikaasa, kellel ei ole piisavat sissetulekut ja kes on majanduslikult halvemas olukorras, nõuda teiselt poolelt sellise elatise maksmist, mis lubaks tal säilitada lahuselu eelse elatustaseme;
  • lahuselu põhjustanud abikaasal on õigus saada ülalpidamist ainult juhul, kui ta kannatab puudust.

Abielulahutuse korral:

ÜlesÜles

  • on mõlemad vanemad kohustatud oma lapsi ülal pidama, järgides samu reegleid kui lahuselu puhul;
  • endistel abikaasadel on õigus saada ülalpidamist, kui neil ei ole enam piisavat sissetulekut, et säilitada lahuselu eelne elatustase, ja nad on halvemas majanduslikus olukorras kui nende abikaasad.

2. Millise vanuseni võib laps saada ülalpidamist?

Laste ülalpidamise kohustus on alatine, sest vanemad peavad ülal pidama nii alaealisi lapsi kuni selle ajani, mil nad on majanduslikult iseseisvad, kui ka täisikka jõudnud lapsi. Viimastel on õigus ülalpidamist saada, kui neil on selleks vajadus.

3. Millistel juhtudel on kohaldatav Itaalia õigus?

1995. aasta seaduse nr 218 artikkel 45 sätestab, et ülalpidamiskohustusi perekonnas reguleerib 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon, mis jõustati Itaalias 1980. aasta 24. oktoobri seadusega nr 745; konventsiooni kohaldatakse, nagu on sätestatud artiklis 45, ainult ülalpidamiskohustuse suhtes perekonnas, kuid mitte elatise saaja kohustuste suhtes.

Haagi konventsiooniga sätestatud kriteerium viitab ülalpidamist saama õigustatud isiku elukoha õigusele; kui selle õiguse kohaselt ei ole võimalik saada elatusraha, kohaldatakse mõlema poole ühise riigi õigust; juhul kui nõude esitaja ei saa elatusraha ka selle õiguse alusel, kohaldatakse selle riigi õigust, kus elatisnõue esitati.

Ülalpidamiskohustust pärast lahus elama asumist, abielu lahutamist või abielu kehtetuks tunnistamist reguleerib selle riigi õigus, kus tehti lahus elamise, abielu lahutamise või abielu kehtetuks tunnistamise otsus või kus seda tunnustati.

ÜlesÜles

4. Kui Itaalia õigust ei saa kohaldada, millist õigust kohaldavad Itaalia kohtud? Mis saab juhul, kui nii elatisnõude esitaja kui ka võlgnik elavad Itaalia territooriumil?

Kui mõlemad pooled elavad Itaalias, kohaldatakse Itaalia õigust vastavalt 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsiooniga sätestatud elukoha kriteeriumile.

5. Kas nõude esitaja peab elatise saamiseks esitama avalduse konkreetsele organisatsioonile, (kesksele või kohalikule) riigiasutusele või kohtule?

Isikud, kes soovivad esitada elatisnõude Itaalias, võivad seda teha ainult kohtu kaudu.

6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähisugulase või alaealise lapse nimel?

Itaalias on ainult kohtul õigus elatusraha määrata.

Esindajad võivad esitada elatisnõude kohtule volituse alusel.

7. Kui taotleja kavatseb asja kohtusse anda, kuidas ta teab, milline on pädev kohus?

Taotleja peab uurima eeskirju, mis sätestavad kohtualluvuse erinevate kohtuasjade puhul ja eri piirkondades. Rahukohtunikel on pädevus teha otsus nõuete suhtes, mis on väiksemad kui 2582,28 eurot; kohtu pädevusse kuuluvad elatise nõuded, mis on sellest summast suuremad.

Lahuselu või abielulahutuse korral langetab otsuse ülalpidamise kohta kohtunik, kes tegeleb lahuselu või abielulahutuse asjaga; kui kumbki pool soovib kokkuleppes muudatusi teha, kehtivad selle suhtes siiski traditsioonilise kohtualluvuse eeskirjad erinevate kohtuasjade ja eri piirkondade kohta.

ÜlesÜles

8. Kas taotleja peab asja kohtusse andmiseks kasutama esindajat (nt advokaati, eriorganisatsiooni või (keskset või kohalikku) riigiasutust jne)? Kui ei, millist korda peab ta järgima?

Elatise nõuete korral, mida arutab rahukohtunik, võivad pooled isiklikult kohtusse ilmuda ja oma seisukohti suuliselt esitada tingimusel, et nõude väärtus ei ületa 516,46 eurot; rahukohtunik võib lubada isiklikku kohtusse ilmumist ka suuremate nõuete korral.

Muudel juhtudel peavad pooled kohtusse ilmuma õigusesindajaga, välja arvatud siis, kui seadus sätestab teisiti (nt pool, kes on praktiseeriv advokaat, võib ilmuda kohtusse ilma esindajata).

9. Kas taotlejal tuleb kohtuasja algatamisel tasuda kohtulõiv? Kui jah, siis milline on selle ligikaudne suurus? Kui hagejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kas ta saab taotleda õigusabi menetluskulude katmiseks?

1. märtsil 2002. aastal hakkas Itaalias kehtima tüüplõiv kohtuasja lisamise eest käsitlemisele tulevate asjade nimekirja, see lõiv asendas kõik eelnevad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade lõivud (vaata 2002. aasta presidendi seadlusega nr 115 heaks kiidetud tervikteksti). Tegemist on kindla suurusega lõivude süsteemiga, kus tasumisele kuuluvad lõivud erinevad sõltuvalt nõude suurusest või on mõnel juhul kindla suurusega. 2004. aasta rahandusseadus nr 311 muutis hiljuti mõnesid künniseid ja vastavaid lõive.

Alates 2005. aasta 1. jaanuarist tuleb teha 30,00 euro suurune sissemakse kuni 1100,00 euro suuruste nõuete puhul; see sissemakse suureneb järk-järgult kuni 1110,00 euroni nõuete puhul, mis ületavad 520 000,00 eurot; kindla suurusega lõiv tuleb tasuda asjade puhul, mis käsitlevad vallas- ja kinnisvara (200,00 eurot kinnisvaraga seotud asjade ja 100,00 eurot kõikide muude asjade puhul); maksete sooritamiseks tuleb kasutada vorme või asjakohaseid postižiirolehti (palun tutvu koduleheküljega Agenzia Entrate italiano).

ÜlesÜles

Vastuväite esitamise ja esmase õiguskaitse menetlus, sealhulgas täitemenetlus, mis käsitleb lapse elatusraha väljamõistmist, on vabastatud kindla suurusega lõivu tasumisest; lõivust on samuti vabastatud menetlused, mis käsitlevad perekonnaasju ja lahuselu.

Kohtuprotsessi võitnud poolel on õigus saada hüvitist advokaadi kasutamisega kaasnenud kulude eest, samuti kõikide nende summade hüvitamist, mis maksti seoses uurimistoimingutega (nt vajalik tehniline nõuanne); kohtunik kasutab kulutuste kandmisest vabastamisel tariifiskaalat, kus on sätestatud ülem- ja alammäär. Isikutel, kelle maksustatav sissetulek aastas jääb alla 9269,22 euro, on õigus kasutada tasuta õigusesindajat. Arvesse võetakse ka sissetulek, mida isik saab abikaasalt või teistelt pereliikmetelt, juhul kui nad elavad koos.

Advokatuuri nõukogu on rajanud tasuta õigusesinduse teabe ja nõuande teenistuse (vt tasuta õigusesinduse vormi).

10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral elatise suurus? Kuidas toimub selle muutmine vastavalt elukallidusele ja muutustele perekonnas?

Elatise suurus määratakse ning maksekäsk antakse kohtuotsusega, mis on samuti täitedokument.

Kohtunik kohustab kohustatud isikut pakkuma kõike vajalikku, tagamaks, et elatist saama õigustatud isik saab rahuldada elu põhivajadused, s.t katta toidu-, eluaseme- ja riietuskulud ning kulutused selleks vajalikele esemetele ja teenustele, et elada väärikat elu. Kohtunik peab elatise suuruse määramisel arvesse võtma kohustatud isiku majanduslikku olukorda.

ÜlesÜles

Juhul kui elatis mõistetakse välja lahus elavale või lahutatud abikaasale, peab kohtunik samuti arvesse võtma nende abieluaegset elatustaset. Elatise väljamõistmisel alaealistele ja lastele, kes on jõudnud täiskasvanuikka, kuid ei ole veel majanduslikult iseseisvad, peab kohtunik arvesse võtma ende hariduse ja väljaõppega seotud vajadusi.

Elatist ja maksmise korda on võimalik muuta nii kohustatud kui ka õigustatud isiku avalduse alusel.

11. Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse õigustatud isikule.

Alaealise elatis makstakse vanemale, kelle eestkostel laps on; täiskasvanud laste puhul, kes ei ole veel majanduslikult iseseisvad, on vanemal, kelle juures laps elab ja kes jätkab lapse eest hoolitsemist, seaduslik õigus (paralleelselt lapse teises vormis seadusliku õigusega) saada sellise lapse elatusraha.

Kohtunik määrab kindlaks maksete suuruse ja maksmise korra; lahuselu puhul võib kohtunik kohustada kolmandat isikut sooritama osalisi makseid otse elatist saama õigustatud isikule, samuti nagu ta teeb korralisi makseid kohustatud isikule.

12. Kui võlgnik ei maksa elatist vabatahtlikult, mis meetmeid on võimalik võtta, et teda maksma sundida?

Elatist saama õigustatud isikutel on kasutada kõik tavapärased meetodid, tagamaks, et võlgnik täidaks oma rahalist kohustust. Ta võib kasutada esialgse õiguskaitse abinõusid oma nõude kaitsmiseks ja raha sundkorras sisse nõuda vara ja kolmandate isikute vastu suunatud nõuete arestimise kaudu.

Ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine võib tähendada perekonna toetamise kohustuse rikkumist (kriminaalseadustiku artikkel 570); see on karistatav õigusrikkumine, kui kannatanu esitab kaebuse, süüdistus esitatakse automaatselt, kui elatist saama õigustatud isik on alaealine. Itaalias on seaduslike vahendite kasutamine olnud tulemuslik selles suhtes, et ilma lapse hooldusõiguseta vanemad ei jäta oma ülalpidamiskohustust täitmata.

ÜlesÜles

13. Kas on olemas organisatsioon või (keskne või kohalik) riigiasutus, mis saab aidata elatusraha sissenõudmisel?

Valitsusasutused ei osale kohtumenetluses nõude esitaja nimel ega avalda kohustatud isikule muudmoodi survet.

Hiljutine õigusakt (2004. aasta seadus nr 6) võtab kasutusele mõiste toetuse haldur, kelle kohtunik võib nimetada (ilma et oleks vajadust õiguskaitse järele); seadus määrab, mida haldur võib teha huvitatud isiku nimel, kes ei ole võimeline osaliselt või täielikult ennast igapäevaselt elatama (nt puuetega inimesed, vanurid, alkohoolikud, narkomaanid, vangid). Halduri poole võib samuti pöörduda elatise nõude esitamiseks kohtusse.

14. Kas need asutused võivad asendada võlgnikku ja ise, täielikult või osaliselt, maksta elatist võlgniku asemel? Mis saab juhul, kui taotleja viibib Itaalias, kuid võlgnik elab muus riigis?

Itaalias toetavad abivajajaid ka eraühendused, kelle ülesandeks on kaitsta neid, kes on ühiskonnas alaväärtustatud, või vaesuses elavaid inimesi. See tegevus on vabatahtlik ja seda võib korraldada eri viisil olenevalt konkreetsetest vajadustest ja võimalustest.

Põhiseadus nõuab, et riik ja riigiasutused annaksid sotsiaalabi neile isikutele, kes on majanduslikes raskustes, töövõimetud või kellel ei ole sugulasi, kes neid ülal peaksid.

Riiklik tervishoiuteenistus peaks omakorda sekkuma vaeste tervise kaitseks, tagades hoolduse ja varjupaiga. Piirkondlikud ametiasutused peaksid samamoodi tagama vanuritele ja põduratele isikutele avalikud sööklad ning öömaja, hooldust ja varjupaika pakkuvad asutused.

ÜlesÜles

Selline tegevus asendab üksteise toetamise kohustusi perekonnas, välja arvatud juhul, kui isikul on õigus toetust nõuda sugulastelt, kes on seaduse järgi selleks kohustatud. Selliseid nõudeid reguleerib antud ülalpidamise hüvitist nõudvate asutuste seadus (2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsiooni artikkel 9).

Kui hageja elab Itaalias ja kohustatud isik muus riigis, kohaldatakse hageja elukohariigi seaduses sätestatud kriteeriume, et kindlaks määrata ülalpidamiskohustuse piirid ja ulatus, makseviis ja -tingimused, seda kooskõlas 1973. aasta Haagi konventsiooniga, mis järgib õigustatud isiku elukoha riigi seaduse üldist kriteeriumi.

15. Kas taotleja saab paluda abi mõnelt organisatsioonilt või (keskselt või kohalikult) riigiasutuselt Itaalias?

Organisatsioonid võivad alati anda abi enda määratud vormis ja tingimustel. Valitsusasutused peavad andma abi eelmises vastuses kirjeldatud viisil ja ulatuses.

16. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuste organisatsioonide ja riigisasutustega ühendust?

Itaalias on palju heategevusorganisatsioone, mille töötajad on vabatahtlikud.

Riigiasutused, kes peavad andma abi, on järgmised: regiooni, prefektuuri, maakonna ja kohaliku omavalitsuse asutused ning riikliku tervishoiuteenistuse ametnikud.

Kõikidel neil organitel on ametkonnad, kes vastutavad huvitatud isikute avalduste läbivaatamise eest ning võtavad kõige kohasemaid meetmeid kohe pärast käsitletava asja hindamist (lisateabe saamiseks tutvu asjakohaste kodulehekülgedega).

ÜlesÜles

17. Millist abi need organisatsioonid ja (kesksed või kohalikud) riigiasutused annavad? Mis saab juhul, kui taotleja elab muus riigis, kuid võlgnik elab Itaalias?

Eraasutustel on õigus valida antava abi liik ja ulatus kooskõlas oma põhikirja sätete ning majanduslike võimalustega. Riigiasutuste tegevust reguleerib seadus.

Kui hageja asub muus riigis kui kohustatud isik, määratakse elatise suurus ning makseviis ja -tingimused järgmiselt:

  • eeskätt kooskõlas peamise elukohariigi õigusega;
  • kui esimest võimalust ei ole võimalik kohaldada, kooskõlas poolte ühise riigi õigusega;
  • kui eespool nimetatud kahte võimalust ei saa kohaldada, kooskõlas selle asutuse õigusega, kelle poole pöörduti.

Lahus elavate või lahutatud abielupaaride puhul kohaldatakse seda õigust, mille alusel abielu lahutati või lahuselu korraldati.

Ülaltoodu sätestab ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsiooni artiklid 1, 4, 5, 6 ja 8, mille Itaalia ratifitseeris 1980. aastal.

18. Kas taotleja saab avalduse esitada otse organisatsioonile või (kesksele või kohalikule) riigiasutusele Itaalias?

Eraorganisatsioonid võivad oma toetustegevust korraldada ükskõik millisel viisil, mis nende arvates on kõige õigem. Üldiselt ei ole kindlaid protseduurireegleid, mida tuleb järgida.

Nii riiklikel kui ka eraorganisatsioonidel, kes tegelevad abi andmisega, peaks olema kantselei, mis vastutab abitaotluste vastuvõtmise eest, võttes vastu need taotlused, mis vastavad nende seatud kriteeriumidele ja kuuluvad nende asutuse töövaldkonda, mis on tavaliselt sätestatud neid organisatsioone reguleerivates seadustes ja määrustes.

19. Kui jah, siis kuidas saab kõnealuste organisatsioonide ja (kesksete või kohalike) riigiasutustega ühendust?

Valitsusasutuste aadressid on kättesaadavad omavalitsuste, maakondade ja regioonide kodulehekülgedel. Samuti saab teavet siseministeeriumi italiano kodulehelt.

Kontakti võtmisele ei ole kindlaid vorminõudeid. Taotleja peab ainult esitama taotluse isiklikult või esindaja kaudu, kui tal ei ole võimalik isiklikult taotlust esitada.

20. Millist abi annavad taotlejale need organisatsioonid ja (kesksed või kohalikud) riigiasutused?

Nii era- kui ka riiklike asutuste tegevus on piiratud nende pädevusega.

Abi saamiseks peaks abitaotleja uurima võimalike teenuste kohta erinevatest abi andvatest asutustest. Abi võidakse anda toetuse, varjupaiga, vajaliku arstiabi või koduabina või mõnes muus vormis, mis on konkreetselt sätestatud asjakohase valdkonna riiklikke ja eraasutusi reguleerivates õigusaktides ja põhikirjades.

« Elatisnõuded - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik