Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Kreeka

Viimati muudetud: 18-05-2005
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad vastavalt kreeka seadusandlusele terminid “elatis” ja “ülalpidamiskohustus”? 1.
2. Millise vanuseni on lapsel õigus saada elatist? 2.
3. Millistel juhtudel kohaldatakse kreeka seadusandlust? 3.
4. Juhul kui ei ole võimalik kohaldada kreeka seadusandlust, millise riigi seadusandlust kohaldab kreeka kohus? 4.
5. Kas elatise taotleja peab pöörduma teatud eriorganisatsiooni, haldusasutuse või kohtu poole, selleks et elatist välja nõuda? 5.
6. Kas on võimalik alaealisele elatist välja nõuda eriorganisatsioonilt haldusasutuselt või kohtult? 6.
7. Milline on pädev kohtuorgan juhul, kui elatise taotleja on otsustanud pöörduda kohtu poole? 7.
8. Kas elatise taotleja peab kohtu poole pöördumiseks määrama vahendaja (juristi, eriorganisatsiooni vms); millist protsessi peaks taotleja vastupidisel juhul järgima? 8.
9. Kas kohtuprotsess on tasuline? Kui suur võib olla väljaminekute kogusumma? Kui taotleja majanduslikud võimalused ei ole piisavad, kas ta võib kohtult taotleda vaidluspooltele määratavat ajutist vabastust kohtukuludest? 9.
10. Millisel kujul eraldatakse kohtu otsusega välja mõistetud elatist? Kui tegemist on rahalise summaga, kuidas hinnatakse seda vastavalt inflatsioonile, elukalliduse ja -tingimuste muutustele? 10.
11. Kuidas ja kellele mõistetakse välja elatis? 11.
12. Juhul kui elatismaksekohuslane vabatahtlikult elatist ei maksa, siis milliseid vahendeid on võimalik kasutada teda selle maksma sundimiseks? 12.
13. Kas mõni organisatsioon või haldusasutus saab elatise taotlemisel aidata? 13.
14. Kas mõni organisatsioon või haldusasutus saab asendada elatismaksekohuslast, makstes elatisest osa või terviku? 14.
15. Kas elatise taotlejal on võimalik abi saada mõnelt kreeka organisatsioonilt või haldusasutuselt? 15.
16. Kui jah, siis mis on selle organisatsiooni või haldusasutuse nimi ja kuidas saab sellega ühendust võtta? 16.
17. Millist abi saab pakkuda selline organisatsioon või haldusasutus, juhul kui elatise taotleja viibib välismaal ja elatismaksekohuslane viibib Kreekas? 17.
18. Kas elatise taotleja saab otse pöörduda sellise kreeka organisatsiooni või haldusasutuse poole? 18.

 

1. Mida tähendavad vastavalt kreeka seadusandlusele terminid “elatis” ja “ülalpidamiskohustus”?

  1. Elatis on rahaline summa või muu hüvitis, mida üks osapool eraldab teisele viimase eluliste vajaduste katteks.
  2. Ülalpidamiskohustus on perekonnaga seotud mõiste, seda nähakse ette sugulaste vahel, see on kohustusliku iseloomuga ning seotud taotleja eneseväärikuse ja varalise seisundiga.

Kes on kohustatud maksma elatist?

Kas vanemad oma lastele?

Kas lapsed oma vanematele?

Kas lahutatud abielupool oma endisele abikaasale?

Kes veel?

Millistel juhtudel?

Elatise maksmise kohustus on ainult otsejoones sugulastel, külgjoones suguluse korral ainult vendadel ja õdedel; samuti lapsendajatel, kes on kohustatud maksma elatist lapsendatutele. Samuti on väljaspool abielu sündinud lapse emal õigus taotleda elatist lapse isalt. Seega maksavad elatist lapsele lapsevanemad, kes olenevalt oma varalisest seisundist on kas laste ülalpidajad, või on neilt vanemlikud õigused osaliselt või tervikuna ära võetud (nt abielulahutuse või kooselu lõppemise puhul, laste halva kohtlemise põhjusel või vanemate avalduse põhjal); lapsed oma vanematele, lapselapsed, kelle vanemad on surnud, oma vanavanematele, lapselapselapsed ja lapselapsed oma vanavanematele ja vanavanavanematele, abielupooled või endised abielupooled teineteisele, ning nagu ka eelpool märgitud, väljaspool abielu sündinud lapse isa lapse emale. Seega on elatise maksmise kohustus eelkõige otsejoones sugulastel, igaühel vastavalt oma sugulusastmele. Juhul kui otsejoones sugulasi ei leidu, on elatise maksmise kohustus lähimatel külgjoones sugulastel, kes juhul, kui neid on mitu, on elatise maksmise osas võrdväärsed. Kui elatise taotlejaid on rohkem ning elatist taotletakse ühelt isikult, kes ei ole võimeline maksma elatist kõigile taotlejatele, eelistatakse otsejoones sugulasi vastavalt nende sugulusastmele. Kui elatise taotlejad on külgjoones sugulased, eelistatakse lähema sugulusastmega sugulasi.Elatist taotlev abikaasa on võrdväärses seisundis alaealiste otsejoones sugulastega ning eelisseisundis võrreldes teiste otsejoones sugulaste ning muude sugulastega; sama kehtib lahutatud abielupoole kohta.

ÜlesÜles

Õigus taotleda elatist on isikul, kes ei ole võimeline ennast ülal pidama oma säästudest või eakohasest tööst, tervislikel jm elulistel põhjustel, nt ajutiste koolituskulude hüvitamise vajadusel, arvesse võttes, et alaealisel lapsel on õigus olla ülal peetud tema vanemate poolt, sest tema säästud või sissetulek eakohasest tööst ei ole piisav tema elatise kindlustamiseks. Samal ajal ei ole elatise maksmise kohustust isikul, kellel muude kohustuste kõrval ei ole võimalik elatist maksta, ilma et oleks ohustatud tema enda elatise kindlustamine; see säte ei kehti juhul, kui on tegemist elatise maksmisega vanemalt alaealisele lapsele, v.a juhtudel, kui elatist makstakse mõne teise elatismaksukohuslase poolt või on lapse elatis säästudega kindlustatud.

Lahutatud abielupoolte puhul võib üks abielupool taotleda elatist teiselt abielupoolelt juhtudel, kui üks neist ei ole võimeline oma sissetulekutest või säästudest endale elatist kindlustama juhtudel, kui:

  1. abielu lahutamise hetkel on üks abielupooltest sellises vanuses või on tema tervislik seisund selline, mis ei luba alustada või jätkata sobivat tööd tema elatise kindlustamiseks;
  2. üks abielupool kasvatab alaealist last ning seetõttu ei saa töötada;
  3. üks abielupool ei oma püsivat töökohta, mis kindlustaks talle püsiva elatise või vajab ametialast koolitust; mõlemal juhul kehtib elatise maksmisel 3-aastase ajavahemiku nõue alates abielu lahutamise hetkest.
  4. Muudel põhjustel, kui ühe abielupoole töötamine on takistatud.

Elatist võib maksta piiratult või hoopis maksmata jätta mõjuvatel põhjustel, nagu juhtudel, kus abielu oli lühiajaline või isik, kelle on õigus elatist saada, põhjustas abielu lahutamise.

ÜlesÜles

Elatise saamise õigus katkeb siis, kui isik, kellel on õigus elatist saada, abiellub uuesti, elab püsivalt vabaabielus või tema surma korral, v. a juhtudel, kui varem on kokku lepitud kindel ajavahemik või summa, mida makstakse pärast elatise taotleja surma. Kumbki abielupooltest on kohustatud andma täpset informatsiooni oma varandusliku seisundi ja sissetulekute kohta, mida on vaja teada elatissumma suuruse määramisel. Samuti on tööandja, vastav asutus või maksuamet kohustatud esitama volitatud prokuröri edastatud ühe abielupoole nõudel kogu vajaliku informatsiooni teise abielupoole varandusliku seisukorra ja sissetulekute kohta. Elatissumma suurus määratakse isiku, kellel on õigus elatist saada, elutingimustest sõltuvate vajaduste põhjal; samal ajal on sellel isikul õigus ainult hädavajalikuks ülalpidamiseks juhul, kui ta eksinud ülalpidaja vastu, mis õigustab tema perekonnast eemaldamist.

2. Millise vanuseni on lapsel õigus saada elatist?

Lapsel on õigus oma vanematelt elatist saada kuni 18. eluaastani, sõltumata sellest, kas ta saab sissetulekut oma säästudest või eakohasest tööst; pärast 18. eluaastat on vanematel kohustus maksta elatist oma täisealisele lapsele, kui ta ei ole võimeline ennast üleval pidama oma varandusest või eakohase tööga; kui seda nõuab tema tervislik seisund või muud elutingimustest sõltuvad vajadused, sealhulgas võimalikud ajutised koolituskulud.

3. Millistel juhtudel kohaldatakse kreeka seadusandlust?

Elatisraha maksmisel abielupooltele või lahutatud abielupooltele kohaldatakse kreeka baasseadusandlust juhtudel, kui nende viimane ühine kodakondsus abielu jooksul oli kreeka kodakondsus ning üks abielupooltest selle säilitab; kui nende viimane püsiv ühine elukoht asus Kreekas, või on abielupooled tihedalt seotud kreeka seadusandlusega. Elatise väljamõistmisel vanemate ja laste ja teiste külgjoontes sugulaste vahel kohaldatakse kreeka seadusandlust juhtudel kui viimane ühine kodakondsus oli kreeka kodakondsus või nende viimane ühine püsiv elukoht asub Kreekas või on lapsel kreeka kodakondsus. Kui laps sündis vanemata abieluks vormistamata kooselust, kohaldatakse elatise väljamõistmisel tema emalt või isalt kreeka seadusandlust juhtudel, kui nende viimane ühine kodakondsus oli kreeka kodakondsus, kui nende viimane ühine püsiv elukoht asub Kreekas või on ema või isa kreeklased. Kui laps sündis väljaspool abielu, kohaldatakse kreeka seadusandlust elatise väljamõistmisel emalt või isalt juhtudel, kui neil oli lapse sünni hetkel ühine kreeka kodakondsus, või kui nende püsiv või ajutine elukoht oli Kreekas. Samuti kohaldatakse kreeka seadusandlust kõigil eelnimetatud juhtudel, kui üks abielupooltest omab topeltkodakondsust (üks on kreeka kodakondsus). Kreeka seadusandlust kohaldatakse ka siis, kui isik, kes elatist peab maksma, omab kreeka kodakondsust ning elatise taotleja on riigist, kus kohaldatakse New Yorgi kokkulepet “Elatise väljamõistmine välismaalasele - nd4421/1964”. Kohaldatav õigusmenetlus on kreeka õigusmenetlus vastavalt kohtu asukohamaa seadusele (lex fori).

ÜlesÜles

4. Juhul kui ei ole võimalik kohaldada kreeka seadusandlust, millise riigi seadusandlust kohaldab kreeka kohus?

Juhul kui ei ole võimalik kohaldada kreeka seadusandlust, kohaldab kohus seadusalndlust järgmiselt:

  1. Elatise väljamõistmisel ühelt abielupoolelt või lahutatud abielupoolelt kohaldatakse nende abielu-aegse ühise kodakondsuse seadusandlust, juhul kui vähemalt üks abielupooltest omab endiselt sama kodakondsust, viimase püsiva elukohamaa seadusandlust, või seadusandlust, millega mõlemad abielupooled on tihedalt seotud;
  2. Elatise väljamõistmisel vanematelt või lastelt, otsejoones või külgjoones sugulastelt kohaldatakse viimase ühise kodakondsuse seadusandlust või viimase püsiva elukohamaa seadusandlust, või lapse kodakondsusmaa seadusandlust;
  3. Elatise väljamõistmisel väljaspool abielu sündinud lapsele abielupoolte viimase ühise kodakondsuse seadusandlust, või siis vastavalt ema või isa kodakondsusmaa seadusandlust;
  4. Elatise väljamõistmisel väljaspool abielu sündinud lapse emale lapse isalt ema rasedusaegse ühise kodakondsuse seadusandlust või püsiva või ajutise elukohamaa seadusandlust. Kui kellegil ülanimetatud isikutest on topeltkodakondsus, kohaldatakse selle riigi seadusandlust, millega see isik on kõige lähemalt seotud.

5. Kas elatise taotleja peab pöörduma teatud eriorganisatsiooni, haldusasutuse või kohtu poole, selleks et elatist välja nõuda?

Elatise taotleja peab pöörduma kohtusse selleks, et isikult kellel on kohustus maksta elatist, elatis välja nõuda. Juhul, kui kohaldatakse New Yorgi kokkulepet “Elatise väljamõistmine välismaalasele -nd4421/1964”, peab antud riigi elatise taotleja esindaja paluma selle riigi, kus elab elatiskohuslane, vastavalt asutuselt - Kreekas Kreeka Justiitsministeeriumilt - kõigi nende meetmete kasutuselevõtmist, mis on vajalikud elatise välja mõistmiseks.

ÜlesÜles

6. Kas on võimalik alaealisele elatist välja nõuda eriorganisatsioonilt haldusasutuselt või kohtult?

Ainult alaealise lapse vanematel või väljaspool abielu sündinud lapse emal, kellel on vanemlikud õigused, on õigus pöörduda kohtusse elatise sisse nõudmiseks elatiskohuslaselt. Juhul, kui vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud, esitab nõude elatise taotlemiseks eeskostja või eeskosteasutus. Juhul, kui elatise taotleja on kohtuliku järelvalve all, esitab nõude elatise taotlemiseks tema ajutine või püsiv kohtulik eeskostja.

7. Milline on pädev kohtuorgan juhul, kui elatise taotleja on otsustanud pöörduda kohtu poole?

Pädev kohtuorgan juhul, kui elatise taotleja on otsustanud pöörduda kohtu poole on üheliikmeline esimese astme kohus, erandkorras ka mitmeliikmeline esimese astme kohus, juhul kui elatishagi esitamine on seotud abielupoolte erimeelsustega nagu näiteks abielulahutus, abielu kehtetuks tunnistamine; üks hagidest, mis on seotud isaduse kahtluse alla seadmisega, tunnistamisel, et puudub vanema ja lapse suhe või vanema hooldus, vabaabielust sündinud lapse isaduse tunnistamisel, vabaabielust sündinud lapse vabatahtlikul tunnistamisel vanemate poolt või selle lapse võrdväärseks tunnistamine abielus sündinud lapsega põhjusel, et vanemad on hiljem abielu sõlminud; lapsendamise tunnistamisel, eeskoste all olemise tunnistamisel. Volitatud kohus asub elatise taotleja elukohamaal ning juhul, kui hagi on seotud abielupoolte erimeelsustega, nende püsival elukohamaal või viimasel püsival elukohamaal; selleks maaks on Kreeka tingimusel, et vähemalt üks abielupooltest elab endiselt seal või hagi esitaja on elanud Kreekas 1 aasta enne hagi esitamist (6 kuud, kui omab kreeka kodakondsust) või kui mõlemal abielupoolel on kreeka kodakondsus. Erandkorras või hädaolukorras  võib elatise taotleja  ülaltoodule vastavalt paluda volitatud üheliikmeliselt esimese astme kohtult kindlustava meetmena talle välja mõista ajutine elatis.

ÜlesÜles

8. Kas elatise taotleja peab kohtu poole pöördumiseks määrama vahendaja (juristi, eriorganisatsiooni vms); millist protsessi peaks taotleja vastupidisel juhul järgima?

Jah, elatise taotleja peab määrama täieõigusliku juristi, kes esitab elatishagi kohalikule kohtule.

9. Kas kohtuprotsess on tasuline? Kui suur võib olla väljaminekute kogusumma? Kui taotleja majanduslikud võimalused ei ole piisavad, kas ta võib kohtult taotleda vaidluspooltele määratavat ajutist vabastust kohtukuludest?

Kohtuprotsess sisaldab elatise taotlejale teatud kohustuslikke väljaminekuid, samuti täieõigusliku juristi tasu. Esmalt peab elatise taotleja maksma ettemaksu, mille suuruse määrab kohus ja mis ei või ületada 147 eurot, samal ajal ülejäänud kohtukulude suurus erineb iga juhtumi puhul sõltuvalt taotletud elatise suurusest või kohtuprotsessi võimaliku pikenemisest. Juhul kui üks osapooltest ei oma sissetulekut, nähakse seadusega ette ajutine vabastus kohtukuludest.

10. Millisel kujul eraldatakse kohtu otsusega välja mõistetud elatist? Kui tegemist on rahalise summaga, kuidas hinnatakse seda vastavalt inflatsioonile, elukalliduse ja -tingimuste muutustele?

Kohus võtab elatise määramisel arvesse elatise taotleja väärikate elutingimuste kindlustamist ning hariduse omandamist, samuti isiku, kes on kohustatud elatist maksma, majanduslikke võimalusi ning määrab elatise kaheks aastaks. Pärast kahe aasta möödumist või kohtu poolt arvesse võetud tingimuste muutumist, võivad vaidluspooled omavahel kokku leppida uues elatissummas järgmiseks kaheks aastaks, muutes kohtu otsuse ja määrates uue elatise suuruse.

ÜlesÜles

11. Kuidas ja kellele mõistetakse välja elatis?

Eelkõige elatise taotlejale enesele ning juhtudel, kui on tegemist alaealise lapse, töövõimetu või kohtuliku järelvalve all oleva lapsevanemaga, tema eeskostjale, kes esitab elatishagi elatise taotleja nimel.

12. Juhul kui elatismaksekohuslane vabatahtlikult elatist ei maksa, siis milliseid vahendeid on võimalik kasutada teda selle maksma sundimiseks?

Juhul kui isik, kes on kohustatud elatist maksma, keeldub elatist maksmast, võib elatise taotleja vajadusi proovida rahuldada,pannes elatismaksekohuslase sundtäitmisele.

13. Kas mõni organisatsioon või haldusasutus saab elatise taotlemisel aidata?

Ei.

14. Kas mõni organisatsioon või haldusasutus saab asendada elatismaksekohuslast, makstes elatisest osa või terviku?

Ei.

15. Kas elatise taotlejal on võimalik abi saada mõnelt kreeka organisatsioonilt või haldusasutuselt?

Jah.

16. Kui jah, siis mis on selle organisatsiooni või haldusasutuse nimi ja kuidas saab sellega ühendust võtta?

Juhul, kui elatise taotleja elab riigis, kus kohaldatakse New Yorgi kokkulepet “Elatise väljamõistmine välismaalasele”, mis kehtib ka Kreekas  (seadus “nd 4421/1964”); või on tegemist kahepoolse kokkuleppega nimetatud riigi ja Kreeka vahel ning isik, kes on kohustatud elatist maksma, on Kreeka elanik; sellistel juhtudel on volitatud teda aitama Kreeka Justiitsministeeriumi Keskteenistus, aadressil Mesogeion 96, Ateena, Kreeka, T.K. 11527, tel. (+30)210 7714186. Teenistuse poole pöödumise viis on nimetatud kokkuleppega kindlaks määratud.

17. Millist abi saab pakkuda selline organisatsioon või haldusasutus, juhul kui elatise taotleja viibib välismaal ja elatismaksekohuslane viibib Kreekas?

Ülaltoodud kokkuleppega ette nähtud abi.

18. Kas elatise taotleja saab otse pöörduda sellise kreeka organisatsiooni või haldusasutuse poole?

Ei,välja arvatud ülaltoodud juhul.

« Elatisnõuded - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 18-05-2005

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik