Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Saksamaa

Viimati muudetud: 27-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Saksamaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted "ülalpidamine" ja "elatisnõue" Saksa õiguses? Kellel on õigus nõuda ülalpidamist teiselt isikult? 1.
2. Millise vanuseni võib laps nõuda ülalpidamist? 2.
3. Millistel juhtudel on kohaldatav Saksa õigus? 3.
4. Millise riigi õigust rakendavad Saksa kohtud, kui nende endi õigus ei ole kohaldatav? (kui ülalpidamise õigustatud ja kohustatud pool on mõlemad Saksamaa residendid) 4.
5. Kas pool, kellel on õigus saada ülalpidamist, peab elatisnõude tunnustamist taotlema eriomaselt organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) haldusasutuselt või kohtult? 5.
5.A. Kuidas esitada elatisnõude avaldus nimetatud organisatsioonile või (kesk- või kohalikule) haldusasutusele ning millise korra järgi? 5.A.
6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähedase sõbra või alaealise nimel? 6.
7. Kuidas teab avaldaja, kes soovib asja kohtusse anda, milline on pädev kohus? 7.
8. Kas avaldaja on kohustatud kasutama esindajat (advokaati või muud), et anda asi kohtusse? 8.
9. Kas avaldaja kannab kohtumenetluse tõttu kulusid? Kui jah, siis milline on nimetatud kulude ligikaudne suurus? Kas ebapiisavate rahaliste vahenditega avaldajal on õigus taotleda õigusabi? 9.
10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral selle suurus? Kuidas seda kohandatakse vastavalt elukallidusele ja muutustele perekonnas? 10.
11. Kuidas ja kellele makstakse elatist? 11.
12. Kui võlgnik hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid sooritama? 12.
13. Kas organisatsioonid või (kesk- või kohalikud) haldusasutused abistavad elatise sissenõudmisel? 13.
14. Kas nimetatud asutused võivad ise, täielikult või osaliselt, maksta elatist võlgniku asemel? Mis juhtub, kui avaldaja elab Saksamaal, kuid võlgnik elab välismaal? 14.
15. Kas avaldaja saab paluda abi organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) haldusasutuselt? 15.
16. Kui jah, siis millised on kõnealuste organisatsioonide või haldusasutuste nimed ja aadressid? 16.
17. Millist abi annavad nimetatud organisatsioonid või haldusosakonnad? 17.
18. Kas avaldaja saab avalduse esitada otse nimetatud organisatsioonidele või haldusasutustele? 18.
19. Kui jah, siis millised on nimetatud organisatsioonide või haldusasutuste nimed ja aadressid? 19.
20. Millist abi annavad nimetatud organisatsioonid või haldusasutused? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted "ülalpidamine" ja "elatisnõue" Saksa õiguses? Kellel on õigus nõuda ülalpidamist teiselt isikult?

  • Lapsed vanematelt
  • Vanemad lastelt
  • Abikaasad teineteiselt
  • (Lapse-) lapselapsed (vana‑) vanavanematelt
  • (Vana‑) vanavanemad (lapse‑) lapselastelt
  • Vanemad, kes ei ole teineteisega abielus, teineteiselt
  • Registreeritud kooselu partnerid teineteiselt

2. Millise vanuseni võib laps nõuda ülalpidamist?

Sellekohast vanusepiirangut ei esine.

3. Millistel juhtudel on kohaldatav Saksa õigus?

Saksamaa Liitvabariik ratifitseeris 2. oktoobril 1973. aastal Haagi konventsiooni ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise kohta (edaspidi „konventsioon”). Nimetatud konventsioon jõustus Saksamaal 1. aprillil 1987. aastal. Selguse mõttes kajastuvad kollisiooninorme käsitlevad konventsiooni sätted Saksa tsiviilseadustiku rakendusseaduse §-s 18 (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen Gesetzbuch – EGBGB).

Kooskõlas nimetatud sättega on ülalpidamiskohustuse määramisel otsustav ülalpidamist saama õigustatud poole tavapärase elukoha õigus. See tähendab, et Saksa õigus on kohaldatav, kui ülalpidamist saama õigustatud pool on Saksa resident. Kui ülalpidamist saama õigustatud poole tavapärase elukoha õigus ei sätesta elatisnõuet, näeb EGBGB § 18 lõike 1 teine lause lisaks ette, et kohaldatakse selle riigi õigust, mille jurisdiktsiooni alla ülalpidamise õigustatud ja kohustatud pool kuuluvad. Juhtudel, mil tavapärase elukoha ega ühise koduriigi õiguses ei ole elatisnõue sätestatud, kohaldatakse Saksa õigust vastavalt EGBGB § 18 lõikele 2.

ÜlesÜles

EGBGB § 18 lõike 1 ja § 18 lõike 2 vahelisest seosest on põhimõtteliselt kaks erandit:

Vastavalt EGBGB § 18 lõikele 5 on Saksa õigus kohaldatav kui ülalpidamise õigustatud ja kohustatud pool on mõlemad sakslased ning kohustatud pool elab tavaliselt Saksamaalt. Lisaks on EGBGB § 18 lõikes 4 eriomane säte ülalpidamise kohta pärast abielulahutust. Nimetatud sätte alusel lahendatakse elatisnõuded lahutatud abikaasade vahel kooskõlas õigusega, mille alusel lahutati abikaasade abielu, kui abielulahutus on välja kuulutatud või tunnustatud Saksamaal.

4. Millise riigi õigust rakendavad Saksa kohtud, kui nende endi õigus ei ole kohaldatav? (kui ülalpidamise õigustatud ja kohustatud pool on mõlemad Saksamaa residendid)

Kui ülalpidamise kohustatud ja õigustatud pool on mõlemad Saksamaa residendid, kohaldatakse Saksa õigust, sest asjaolu, et ülalpidamise õigustatud poole tavapärane elukoht on Saksamaal, on Saksa õiguse kohaldamise jaoks otsustav kriteerium. Kui poole, kellel on õigus saada ülalpidamist, elukoht Saksamaal ei võrdsustu tavapärase elukohaga, kohaldatakse selle riigi õigust, mille resident ülalpidamise õigustatud pool tavapäraselt on. Alternatiivina on kohaldatav ülalpidamise õigustatud ja kohustatud poole ühise koduriigi õigus. Lõpliku alternatiivina on kohaldatav Saksa õigus, kui ülalpidamise õigustatud poolt ei peeta ülal tavapärase elukohamaa või ühise koduriigi õiguse alusel.

5. Kas pool, kellel on õigus saada ülalpidamist, peab elatisnõude tunnustamist taotlema eriomaselt organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) haldusasutuselt või kohtult?

Selleks, et ülalpidamiskohustust tunnustataks, peab ülalpidamist saama õigustatud pool esitama tavaliselt avalduse kohtule, noorsooametile või notarile, et saada täitedokument, mille alusel on elatusraha võimalik sisse nõuda sunniviisiliselt.

ÜlesÜles

Vaidlusi lahendab üksnes kohus. Sellele vaatamata tunnustatakse nõude täitmise kohustust notari või noorsooameti poolt.  Noorsooameti õiguspädevuse ulatus on võrreldes notariga piiratud, näiteks tunnustab noorsooamet lapse ülalpidamiskohustusi kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, või ema või isa nõudeid, mis põhinevad lapse sünnil.

5.A. Kuidas esitada elatisnõude avaldus nimetatud organisatsioonile või (kesk- või kohalikule) haldusasutusele ning millise korra järgi?

Kõik seadusjärgsed elatisnõuded tuleb esitada perekonnakohtusse perekonnaasja hagina või lihtsustatud korras. Nimetatud menetluse sätestavad tsiviilkohtumenetluse normid.

6. Kas avalduse saab esitada sugulase, lähedase sõbra või alaealise nimel?

Põhimõtteliselt peab õigustatud isik oma nõude esitama ise. Tuttava nimel ei ole võimalik nõuet esitada. Erandiks on alaealine õigustatud isik: sel juhul võib elatisnõude esitada üks lapsevanem teisele lapsevanemale alaealise lapse nimel.

7. Kuidas teab avaldaja, kes soovib asja kohtusse anda, milline on pädev kohus?

Põhimõtteliselt kehtib elatise väljamõistmise menetluse puhul kostja elukohajärgne üldine kohtualluvus. Juhul kui kohus menetleb ühe või mõlema vanema seadusjärgse ülalpidamiskohustuse asja alaealise lapse suhtes, määratakse kohus erandliku kohtualluvuse alusel lapse või lapse õigusi esindava vanema üldise kohtualluvuse järgi. Ülalnimetatu ei kehti, kui lapse või vanema üldine kohtualluvus on välismaal.

ÜlesÜles

Samuti võib laps algatada mõlema vanema ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes menetluse kohtus vastavalt isa või ema kohtualluvusele.

8. Kas avaldaja on kohustatud kasutama esindajat (advokaati või muud), et anda asi kohtusse?

Tavaliselt ei ole elatisnõude kohtusse esitamisel vaja õiguslikku esindust. Üksnes juhtumitel, kui elatisnõuded tulenevad seadusjärgsest ülalpidamiskohustusest abielu alusel ja seoses ühise lapsega, mis esitatakse lisanduva taotlusena abielulahutuse menetluses, on kohaldatav vastupidine. Nimetatud juhul peab abikaasasid esindama advokaat, keda tunnustab ringkonna või piirkondlik kohus.

9. Kas avaldaja kannab kohtumenetluse tõttu kulusid? Kui jah, siis milline on nimetatud kulude ligikaudne suurus? Kas ebapiisavate rahaliste vahenditega avaldajal on õigus taotleda õigusabi?

Seoses seadusjärgse ülalpidamiskohustuse menetlusega, mis tuleneb perekondlikust suhtest või abielust, kaasnevad kulud (honorarid ja muud kulutused). Kohtulõiv (tavalise kohtulõivu kolmekordne summa), tuleb tasuda siis, kui nõue esitatakse kohtusse. Kohtulõivu suurus arvestatakse hagihinna või hagita asja hinna alusel. Kõik lisanduvad kohtukulud (näiteks tunnistajate ja ekspertide tasud) määratakse kindlaks hagihinna või hagita asja hinna alusel. Asjakohane hind on nõutud elatise suurus esimese kaheteist kuu jooksul pärast nõude esitamist, kuid igal juhul mitte rohkem kui nõude kogusumma. Summad, mis kuuluvad elatisena tasumisele juba nõude esitamise ajal, lisatakse sellele.

ÜlesÜles

Näide:

Kui 10-aastase lapse seadusjärgne esindaja esitab tavapärase elatisnõude (tavaliselt 241 eurot kuus), on tsiviilasja hind 2892 eurot. Sellisel juhul on kohtulõiv tavaliselt 267 eurot (89 eurot korrutatud 3ga). Kui arhitekti naine taotleb lahuselu ja ülalpidamist tervishoiuks kuus 1900 eurot, on tsiviilasja hind 22 800 eurot. Kohtulõiv on sel juhul 933 eurot (311 eurot korrutatud 3ga). Seepärast kulude väidetavat suurust tavaliselt ei vaidlustata. Advokaadi honorar, kellele tehti ülesandeks kaitsta hageja või avaldaja õigusi, lisatakse kohtukuludele.

Kohtulõivu suurus on esitatud hagihinna tabelis, piirmääraga kuni 500 000 eurot.

Hagihind kuni ... EUR

Kohtu‑

lõiv ... EUR  

Hagihind kuni ... EUR

Kohtu‑

lõiv ... EUR

300

25

40.000

398

600

35

45.000

427

900

45

50.000

456

1.200

55

65.000

556

1.500

65

80.000

656

2.000

73

95.000

756

2.500

81

110.000

856

3.000

89

125.000

956

3.500

97

140.000

1.056

4.000

105

155.000

1.156

4.500

113

170.000

1.256

5.000

121

185.000

1.356

6.000

136

200.000

1.456

7.000

151

230.000

1.606

8.000

166

260.000

1.756

9.000

181

290.000

1.906

10.000

196

320.000

2.056

13.000

219

350.000

2.206

16.000

242

380.000

2.356

19.000

265

410.000

2.506

22.000

288

440.000

2.656

25.000

311

470.000

2.806

30.000

340

500.000

2.956

35.000

369

Kulud tasub eeskätt pool, kes kohtuotsuse järgi on kohustatud neid tasuma. Põhimõtteliselt tasub kohtuasjas kaotajaks jäänud pool nimetatud kulud.

Avaldajad, kellel ei ole piisavaid rahalisi vahendeid, võivad taotleda õigusabi.

10. Millisel kujul määrab kohus tavaliselt ülalpidamise? Kuidas määratakse elatise väljamõistmise korral selle suurus? Kuidas seda kohandatakse vastavalt elukallidusele ja muutustele perekonnas?

Ülalpidamist antakse tavaliselt rahalisel kujul (elatusrahana). Elatise suurus määratakse, arvestades ülalpidamise õigustatud poole vajadusi ja abivajadust ning kohustatud poole võimalusi ülalpidamist anda. Liidumaa ülemkohtud (Oberlandesgerichte) on koostanud tabeleid ja juhendeid, mille abil elatise suurust määrata. Levinum neist on Düsseldorfi tabel, mida kasutatakse laialdaselt lapse elatusraha arvutamisel.

ÜlesÜles

Kui elatisena on määratud kindel rahasumma, korrigeeritakse seda olude olulise muutumise korral. Sellisel juhul esitatakse elatise suuruse muutmise hagi.

Kui alaealise lapse vanem, kellega laps ei ela koos samas majapidamises, maksab elatist suhtosana määratud tavapärasest summast, korrigeeritakse elatusraha automaatselt iga kahe aasta tagant kooskõlas tavapärase elatusraha muutumisega. Sellisel juhul ei ole elatise suuruse muutmise hagi vajalik.

11. Kuidas ja kellele makstakse elatist?

Elatist makstakse põhimõtteliselt iga kuu rahalise ettemaksena. See tuleb maksta ülalpidamist saama õigustatud poolele või alaealise lapse puhul last hooldavale vanemale või poolele, kes muudel alustel on õigustatud elatist saama.

12. Kui võlgnik hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid sooritama?

Üks võimalus on tunnustatud elatisnõude sundtäitmine. Sundtäitmine toimub kooskõlas täitemenetluse üldnormidega.

Asjaolu, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine on kriminaalkorras karistatav, lisab vastutava poole kohustusele kaalu.

Igaüht, kes ei täida ülalpidamiskohustust, võidakse karistada kuni kolmeaastase vabadusekaotusega või rahatrahviga. Kui vabadusekaotus on seadusega sätestatud, ent karistus määratakse tingimisi, võib kohus süüdimõistetud poolelt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohus tühistab tingimisi karistuse, kui süüdimõistetud pool rikub jämedalt või püsivalt nimetatud korraldust, andes alust kartustele, et ta võib edaspidi toime panna kuritegusid, eeskätt mitte täita ülalpidamiskohustust.

ÜlesÜles

Esmakordse rikkumise korral võib prokurör jätta süüdistuse esialgu esitamata ja kohus kriminaalmenetluse ajutiselt peatada, kui süüdiolevale poolele antakse samaaegselt korraldus täita ülalpidamiskohustust ettenähtud summas.

13. Kas organisatsioonid või (kesk- või kohalikud) haldusasutused abistavad elatise sissenõudmisel?

Elatise väljamõistmise otsus (või maksekäsk) on tavaline rahalise nõude täitedokument, seega peab ülalpidamise õigustatud pool, järgides tavalisi täitemenetluse sätteid, ise hoolitsema nõude täitmise eest.

Siiski aitab noorsooamet elatist sisse nõuda juhul, kui see on määratud lapsele (Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch - BGB) §§-d 1712 jj). Ülalpidamiskokkulepe pannakse maksma tsiviilseadustiku § 1713 alusel, kui nõuet esitav vanem on lapse ainuhooldaja või kui mõlemad vanemad hooldavad last ühiselt, kuid nõuet esitav vanem on lapse eestkostja.

Kirjeldatud olukorda on oluline eristada olukordadest, kui ülalpidamise õigustatud poolele tehakse väljamakseid sotsiaalkindlustusest (kattes tegelikult elatisega kaetavaid vajadusi). Kui nimetatud sotsiaalkindlustusmaksete saaja on esitanud elatisnõude, mida kohustatud pool ei ole veel täitnud, siis antakse elatisnõue üle pädevale riigiasutusele, mis võib seejärel esitada nimetatud nõude enda nimel:

  • Eriomastel juhtudel (kui last kasvatab üksikvanem ja teine vanem ei maksa ülalpidamiseks raha), on Saksamaa elatise avansiliste maksete seaduse (Unterhaltsvorschussgesetz - UVG) alusel ette nähtud maksed määratud ajavahemikuks. Neil juhtudel nõuab elatise avansiliste maksete amet sisse talle üle antud ülalpidamisnõude.
  • Lisaks ülalnimetatule antakse elatisnõuded üle sotsiaalkindlustusametile (samal viisil, nagu toimitakse ülalnimetatud elatise avansiliste maksete puhul), kui kohustatud pool hoidub kõrvale ülalpidamise maksmisest, aga vaja on maksta sotsiaalkindlustust (tingimusel, et muud nõude tingimused on täidetud). Nimetatud asutus võib pärast elatise ise sisse nõuda. Juhul, kui tegemist on tavapärase toetusega tööotsijale, läheb nõudeõigus maksjale üle ainult kirjaliku teatise esitamisel ülalpidamise kohustatud poolele.

14. Kas nimetatud asutused võivad ise, täielikult või osaliselt, maksta elatist võlgniku asemel? Mis juhtub, kui avaldaja elab Saksamaal, kuid võlgnik elab välismaal?

Maksed elatise avansiliste maksete seaduse alusel, sotsiaalkindlustusmaksed ja tavapärane toetus tööotsijatele, mida on nimetatud 13. küsimuses, on iseseisvad sotsiaalkindlustuse maksed, mille ulatus on piiratud, ja nad ei ole elatis selle sõna algses tähenduses. Pädevad riigiasutused maksavad neid vahetult nõudeõigust omavale isikule. Samuti ei sõltu nad otseselt sellest, kas elatisnõue on sissenõutav (Saksamaal või välismaal). Riigiasutused, kellele elatisnõue on üle läinud, võivad esitada nimetatud nõude ka välismaal enda nimel.

ÜlesÜles

Erinevalt maksetest ülalpidamise ettemaksete seaduse alusel, sotsiaalkindlustusmaksetest ja tavapärasest toetusest tööotsijatele, ei loo elatiskokkuleppe tunnustamine BGB §1712 alusel eraldi maksenõuet vastava riigiasutuse vastu. Nimetatud riigiasutuse tegevus piirdub sel juhul õigustatud poole toetamisega elatisnõuete esitamisel ja täitmisel.

15. Kas avaldaja saab paluda abi organisatsioonilt või (kesk- või kohalikult) haldusasutuselt?

Elatise väljamõistmise otsus (või maksekäsk) on tavaline rahaliste nõuete täitedokument, nii et pool, kes on õigustatud ülalpidamist saama, peab põhimõtteliselt järgima tavalisi täitemenetluse sätteid.

Kui ülalpidamiskokkulepe on tunnustatud, tagatakse elatis 13. küsimuses nimetatud viisil.

16. Kui jah, siis millised on kõnealuste organisatsioonide või haldusasutuste nimed ja aadressid?

Noorsooametid asuvad tavaliselt linna või liidumaa haldusasutuste juures, kelle halduspiirkonda jääb ülalpidamist saama õigustatud lapse või vanema elukoht.

Sama kehtib sotsiaalkindlustusametite ja elatise avansiliste maksete ametite suhtes.

17. Millist abi annavad nimetatud organisatsioonid või haldusosakonnad?

Vaata 13. küsimuse vastust.

18. Kas avaldaja saab avalduse esitada otse nimetatud organisatsioonidele või haldusasutustele?

Jah.

19. Kui jah, siis millised on nimetatud organisatsioonide või haldusasutuste nimed ja aadressid?

Vaata 16. küsimuse vastust.

20. Millist abi annavad nimetatud organisatsioonid või haldusasutused?

Vaata 13. ja 14. küsimuse vastust.

« Elatisnõuded - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik