Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 07-04-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

1. Mida tähendavad mõisted „alimendid” ja „ülalpidamiskohustus“ Prantsusmaa seaduste kohaselt?

Ülalpidamiskohustus väljendab perekondlikku solidaarsust. Tegemist on seadusega sätestatud kohustusega anda materiaalset abi oma teatavatele lähedastele.

Millistel isikutel on teiste isikute ülalpidamiskohustus:

- vanematel oma laste suhtes?

Vanematel on kohustus toita ja ülal pidada oma lapsi.

- lastel oma vanemate suhtes?

Lapsed peavad ülal pidama oma isa ja ema.

- lahutatud abikaasal oma endise abikaasa suhtes?

Vaid juhul, kui abielu lahutatakse kooselu lõppemise tõttu, on abikaasal, kelle initsiatiivil lahutus toimub, kohustus maksta elatist kostjast abikaasale.

- Teised isikud?
  • Abikaasad abielu kestel, sealhulgas ka kooselu puudumise korral;
  • kõik otsejoones ülenejad ja alanejad sugulased;
  • väimehed ja miniad oma äia ja ämma suhtes ja vastupidi.

Millistel juhtudel?

Elatise määramisel võetakse arvesse kaht asjaolu: elatise saaja vajadusi ja elatise maksja rahalist olukorda.

2. Kui kaua võidakse lapsele maksta alimente (elatusraha)?

Eristada tuleb kaht eri perioodi:

ÜlesÜles

  • Seni kuni laps on alaealine või kui ta on saanud täisealiseks, aga ei ole veel rahanduslikult sõltumatu, eeskätt seetõttu, et ta jätkab veel oma haridusteed, on vanematel tema suhtes ülalpidamise ja hariduse andmise kohustus. See kohustus on laiem kui lihtsalt toitmiskohustus ja põhineb põlvnemissidemel ning peab lapsele tagama arenguks ja hariduse omandamiseks vajalikud tingimused.
  • Kui ülalpidamise ja hariduse andmise kohustus lõpeb, rakendub üldine ülalpidamiskohustus, mille puhul eeldatakse, et elatise taotleja peab elatise vajadust põhjendama.

3. Millistel juhtudel on kohaldatavad Prantsuse seadused?

Pärast seda kui Prantsusmaal jõustus ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsioon English - français, on elatisnõuete puhul kohaldatavaks õiguseks üldjuhul elatise saaja elukohariigi õigus. Elatise saaja võib samuti paluda kohaldada selle riigi õigust, mille kodanikud elatise saaja ja elatise maksja on, kui tema elukohariigi õigus ei võimalda tal elatist saada, või menetleva kohtu asukohariigi õigust, kui kumbki eelpool nimetatud õigustest ei anna alust talle elatist maksta.

Laste ülalpidamise kohustustele kohaldatava õiguse 24. oktoobri 1956. a Haagi konventsioon English - français on Prantsusmaal endiselt jõus Prantsusmaa suhete puhul nende riikidega, kes ei ole ratifitseerinud 1973. aasta Haagi konventsiooni. 1956. aasta konventsiooni kohaselt määravad lapse elukohariigi seadused selle, mis ulatuses ja kellelt on lapsel õigus elatist nõuda.

ÜlesÜles

Prantsuse õigus on seega kohaldatav:

  • kui elatise saaja alaline elukoht asub Prantsusmaal,
  • kui elatise saaja ja maksja on mõlemad prantslased ja elatise saaja nõuab Prantsuse õiguse kohaldamist,
  • kui asja menetletakse Prantsusmaa kohtus ja elatise saaja elukohariigi õigus ja riigi õigus, mille kodanikud elatise saaja ja elatise maksja on, ei võimalda elatise saajale elatist määrata.

4. Millist seadust kohaldavad Prantsusmaa kohtud, kui Prantsusmaa seadused ei ole kohaldatavad?

Kui elatise taotleja ja elatise maksja elavad mõlemad Prantsusmaa territooriumil:

Kui nii elatise saaja kui elatise maksja alaline elukoht asub Prantsusmaal, kohaldatakse üldjuhul Prantsusmaa õigust. Erandiks on vaid olukord, kui elatusraha taotlejal ja maksjal on mõlemal sama kodakondsus ja elatise saaja nõuab ülalnimetatud 1973. aasta Haagi konventsiooni English - français alusel nende ühise siseriikliku õiguse kohaldamist. Sel juhul kohaldatakse vastavat välisriigi õigust.

5. Kas elatise taotleja peab elatusraha väljanõudmiseks pöörduma mingi kindla asutuse, haldusasutuse või kohtu poole?

Taotleja peab pöörduma kõrgema astme kohtu (tribunal de grande instance) perekondlike küsimustega tegeleva kohtuniku poole.

ÜlesÜles

6. Kas pädevas asutuses, haldusasutuses või kohtus on võimalik alustada menetlust oma sugulase, lähedase või alaealise lapse nimel?

Lapsevanem, kes on alaealise või täisealise lapse ülalpidaja, võib taotleda elatist lapse ülalpidamiseks ja talle hariduse andmiseks.

Kui elatise saaja on eeskoste all, võib tema eeskostja toimida elatise saaja nimel.

7. Kui elatusraha taotleja soovib pöörduda kohtuasutuse poole, kuidas saab ta teada, milline on pädev kohtuasutus?

Taotleja võib pöörduda oma elukohajärgse kohtu poole või kostja elukohajärgse kohtu poole.

8. Kas elatusraha taotlejat peab kohtu poole pöördumisel esindama vahendaja (advokaat, teatav asutus, mõni teine esindaja ...)? Kui see ei ole vajalik, siis kuidas toimub menetluse alustamine?

Kui tegemist ei ole lahutusmenetluse või kooselu lõpetamise menetlusega, võib taotleja ise pöörduda otseselt kohtu poole kas lihtkirjaga või kohtukutse abil, mis eeldab kohtutäituri osalemist. Advokaadi teenuste kasutamine ei ole kohustuslik.

Taotleja peab kohtule esitama elatise vajadust tõendavad dokumendid, nagu palgatõendid, maksujõuetuse tõendid, tõendid töötuse või pikaajalise haiguse kohta, tõendid eluaseme, ülalpeetavate laste koolituse ja ülalpidamise kohta, laenutõendid...

9. Kas kohtumenetlus on tasuline? Kui on, siis kui suure kogusummaga tuleks arvestada? Kui hageja rahalised vahendid ei ole piisavad, kas tal on õigus vabastamisele kohtukulude kandmisest?

Menetlus on tasuta.

ÜlesÜles

Kui taotleja varanduslik seisund on allpool teatavat eraldi määrusega sätestatud piirväärtust, võib ta saada osalist või täielikku riigi õigusabi (vt teemat „Riigi õigusabi – Prantsusmaa“)

10. Missuguses vormis abi on kohtuotsuse alusel võimalik määrata? Kui tegemist on elatusrahaga, siis kuidas toimub selle suuruse arvutamine? Kas seda summat on võimalik muuta vastavalt elatustaseme või olukorra muutumisele?

- Abi vorm
  • abi võib välja maksta igakuise elatusrahana:
    • kui tegemist on abistamiskohustuse täitmisega abikaasade vahel või lahutuse korral kooselu katkemise tõttu või kooselu lõpetamise korral. Selline abi võib olla määratud ka kapitali kujul väljamaksmiseks. Sel juhul võib tegemist olla rahasummaga või varandusest loobumisega natuuras.
    • kui tegemist on elatisega lapse ülalpidamiseks ja talle hariduse andmiseks. Selline abi võib olla ka lapsega seotud kulude osaline või täielik hüvitamine. Abi võib samuti osutada kasutus- või eluasemeõiguse kujul.
  • abi antakse ülalpidamistoetuse vormis kõikide abielulahutuse juhtumite korral, välja arvatud juhul, kui lahutuse põhjuseks on kooselu katkemine.

Üks abikaasadest võib nõuda ülalpidamistoetuse maksmist. Tegemist on kahjutasuga, mille ülesandeks on hüvitada abielu katkemisega vastava abikaasa elutasemele põhjustatav tagasilöök. Hüvitise laadiks on kapital, mida makstakse välja kuni kaheksa aasta jooksul. Ülalpidamistoetuse suurus määratakse kindlaks lahutuse kohtuotsusega. Kui lahutuse aluseks on ühisavaldus, määratakse summa suurus kindlaks abikaasade lõplikus lahutuskokkuleppes, mis kinnitatakse kohtuniku poolt.

ÜlesÜles

Erandolukorras, kui elatise saaja iga või tervislik seisund seda nõuavad, võib elatise määrata eluaegse pensionina.

- Abi suuruse arvestamine

Abi kohta ei ole olemas kindlat skaalat. Abisumma suurus arvestatakse sõltuvalt elatise maksja võimalustest ja elatise saaja vajadustest.

- Indekseerimine

Selleks et kohandada abisumma suurust elatustaseme muutustega, võib kohus otsustada, seda isegi omal algatusel, et elatistasu indekseeritakse seadusega ette nähtud tingimuste alusel.

Pensionina makstav ülalpidamistoetus indekseeritakse samadel alustel elatusrahaga.

- Abi ülevaatamine
  • Elatusraha ülevaatamine

Asjaolude muutumisel võib elatusraha määramise otsuse üle vaadata nii elatise suurendamiseks, vähendamiseks kui ka elatise maksmise lõpetamiseks. Välja arvatud juhul, kui osapooled selles ise kokku lepivad, toimub elatise maksmise lõpetamine või elatise vähendamine kohtuotsuse alusel.

  • Ülalpidamistoetuse ülevaatamine

Kuivõrd ülalpidamistoetus on kokkuleppelise iseloomuga, on selle ülevaatamine erinev sõltuvalt sellest, kas tegemist on kapitaliga või pensioniga.

Kapitali summa ei ole muudetav, oluliste muutuste korral elatise maksja olukorras on võimalik üle vaadata üksnes maksmise tingimused. Pensionide suurusi, sealjuures nii 30. juuni 2000 seadusele eelnevate kui ka sellele järgnevate pensionide osas, on võimalik osapoolte olukorra oluliste muudatuste korral muuta. Kui lahutuse aluseks on abikaasade ühine avaldus, on elatise suurust võimalik muuta, kui kinnitatud kokkuleppes nähakse elatise suuruse muutmise võimalus ette.

ÜlesÜles

11. Kuidas ja kellele toimub elatusraha väljamaksmine?

Elatusraha ja ülalpidamistoetus makstakse välja selle saajale, nagu ülalpool kirjeldatud.

Elatise lapse ülalpidamiseks ja koolitamiseks maksab välja lapse üks vanem teisele vanemale või isikule, kes on lapse ülalpidajaks. Kui laps on täisealine, võib kohus otsustada või lapse vanemad kokku leppida, et elatis makstakse osaliselt või täielikult välja lapsele endale.

12. Kui elatusraha võlgnik ei ole vabatahtlikult nõus elatusraha maksma, millised võimalusi on teda maksma sundida?

Elatise saaja võib kasutada üldõigusega sätestatud täitemenetlusi, nagu vallas- või kinnisvara, töötasu või pangaarve arestimine.

Elatise saajal on samuti võimalik kasutada otsemaksekorralduse menetlust. Selle menetluse abil on võimalik kohtutäituri lihtkorralduse abil saavutada, et elatusraha makstakse välja otse elatise maksja tööandja või kolmanda isiku poolt, kes on elatise maksja võlglane.

13. Kas asutus või haldusasutus saab anda abi elatusraha sissenõudmisel?

Kui ülalpool viidatud täitemenetluste rakendamine ei anna tulemusi, on elatise saajal kaks võimalust.

  • Ta võib pöörduda asutuse poole, mis tegeleb perekonnatoetuste väljamaksmisega, eeskätt on tegemist peretoetuskassadega. Need asutused võivad aidata tulevase elatusraha sissenõudmisel ning kuni kahe aasta ulatuses ka elatusraha sissenõudmisel tagasiulatuvalt.
  • Elatise saaja võib samuti pöörduda vabariigi prokuröri poole oma elukoha kõrgema astme kohtu juures, et alustada elatise kohtu korras sissenõudmise menetlust. Selle menetluse abil on võimalik saavutada riigikassa vahendusel viimase kuue kuu maksmata elatise ja tulevase elatise väljamaksmine.

14. Kas asutused või haldusüksused võivad maksta elatist osaliselt või täielikult võlgniku asemel?

Peretoetuste maksmisega tegelev asutus võib peretoetuse maksmise raames osaliselt või täielikult maksta elatise saajale elatist võlgniku asemel. Väljamakstavad summad nõutakse välja isikult, kellelt elatis välja on mõistetud, eeldusel, et see isik ei ole kohtu korras maksujõuetuks tunnistatud.

ÜlesÜles

Kui elatise taotleja elab Prantsusmaal ja isik, kellele laieneb ülalpidamiskohustus, elab mõnes teises riigis:

15. Kas elatise taotlejal on õigus saada abi mõnelt Prantsusmaa asutustelt või haldusasutustelt?

Kui elatise maksja elab välisriigis, võib taotleja, kellele elatusraha on kohtu korras välja mõistetud, pöörduda järgmise kahe ministeeriumi talituste poole:

  • Välisministeerium

Selle ministeeriumi ülesandeks on ellu viia 1956. aasta 20. juuni New Yorgi konventsiooni English - français välisriigist ülalpidamise taotlemise kohta, kusjuures Prantsusmaa on selle ministeeriumi määranud vahendavaks asutuseks. Selle instrumendiga on ühinenud 55 riiki.

Välisministeerium võib samuti osaleda püüdlustes lahendada konflikti kokkuleppe abil, kui elatise maksjal on Prantsuse kodakondsus.

  • Justiitsministeerium

Selle ministeeriumi tegevus on seotud riikidega, kes ei ole liitunud New Yorgi konventsiooniga ja kellega on sõlmitud vastastikuse abistamise konventsioon või kokkulepe, millega nähakse ette koostööd keskvõimuasutuste tasemel (Benin, Québeci provints, Kongo, Djibouti, Egiptus, Ameerika Ühendriigid, Niger, Senegal, Tšaad, Togo).

ÜlesÜles

16. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda?

  • Välisministeerium (Ministère des Affaires Etrangères)

Service du recouvrement des créances alimentaires entre la Fance et l’Etranger

244, Boulevard Saint-Germain

75303 PARIS 07 S.P.

Telefon: +33.(1).43.17.99.91

Faks: +33.(1).43.17.93.44

  • Justiitsministeerium (Ministère de la Justice)

Direction des Affaires Civiles et du Sceau

Bureau de l’entraide civile et commerciale internationale

13 Place Vendôme

75001

PARIS

Telefon:+33.(1).44.86.14.50

Faks: +33.(1).44.86.14.06

17. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib elatusraha taotlejale pakkuda?

Mõningad vastastikuse abi kokkulepped on küllalt piiravad ja kärbivad ametiasutuste võimalusi otsida soodsamaid võimalusi alimentide sissenõudmiseks. Teised vahendid, sealhulgas New Yorgi konventsioon, näevad aga vastupidi ette, et vahendava asutuse rollis olev keskne ametiasutus pöörab täitmisele iga kohtuotsuse, korralduse või muu õigusakti.

Vastavalt konkreetsele olukorrale edastab Prantsusmaa keskne ametiasutus elatise saaja taotluse pädevale ametiasutusele, et elatise taotleja taotlust tunnustada ja täitmisele pöörata, või selleks, et ära kuulata elatise maksja ja proovida saavutada konflikti lahendamist kokkuleppe teel.

18. Kas elatise taotleja võib otseselt pöörduda mõne Prantsusmaa asutuse või haldusasutuse poole?

Taotleja, kelle alaline elukoht ei ole Prantsusmaal, peab pöörduma nimetatud konventsiooniga hõlmatavate küsimustega tegeleva keskvõimuasutuse poole oma riigis. Tal ei ole võimalik pöörduda otseselt Prantsusmaa asutuse või haldusasutuse poole.

19. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda?

Vastus puudub, vt vastust 18.

20. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib taotlejale pakkuda?

Vastus puudub, vt vastust 18.

Täiendav informatsioon

  • Keskvõimuasutused
    • Välisministeerium français
    • Õigusabi français Prantsusmaal ja elatised français (justiitsministeerium français)
  • Peretoetuskassa français
  • Seadusandlus ja kohtupraktika: Légifrance français: põhiteave Prantsusmaa õigusest

« Elatisnõuded - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-04-2006

 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted „alimendid” ja „ülalpidamiskohustus“ Prantsusmaa seaduste kohaselt? 1.
Millistel isikutel on teiste isikute ülalpidamiskohustus: Millistel isikutel on teiste isikute ülalpidamiskohustus:
- vanematel oma laste suhtes? - vanematel oma laste suhtes?
- lastel oma vanemate suhtes? - lastel oma vanemate suhtes?
- lahutatud abikaasal oma endise abikaasa suhtes? - lahutatud abikaasal oma endise abikaasa suhtes?
- Teised isikud? - Teised isikud?
Millistel juhtudel? Millistel juhtudel?
2. Kui kaua võidakse lapsele maksta alimente (elatusraha)? 2.
3. Millistel juhtudel on kohaldatavad Prantsuse seadused? 3.
4. Millist seadust kohaldavad Prantsusmaa kohtud, kui Prantsusmaa seadused ei ole kohaldatavad? 4.
5. Kas elatise taotleja peab elatusraha väljanõudmiseks pöörduma mingi kindla asutuse, haldusasutuse või kohtu poole? 5.
6. Kas pädevas asutuses, haldusasutuses või kohtus on võimalik alustada menetlust oma sugulase, lähedase või alaealise lapse nimel? 6.
7. Kui elatusraha taotleja soovib pöörduda kohtuasutuse poole, kuidas saab ta teada, milline on pädev kohtuasutus? 7.
8. Kas elatusraha taotlejat peab kohtu poole pöördumisel esindama vahendaja (advokaat, teatav asutus, mõni teine esindaja ...)? Kui see ei ole vajalik, siis kuidas toimub menetluse alustamine? 8.
9. Kas kohtumenetlus on tasuline? Kui on, siis kui suure kogusummaga tuleks arvestada? Kui hageja rahalised vahendid ei ole piisavad, kas tal on õigus vabastamisele kohtukulude kandmisest? 9.
10. Missuguses vormis abi on kohtuotsuse alusel võimalik määrata? Kui tegemist on elatusrahaga, siis kuidas toimub selle suuruse arvutamine? Kas seda summat on võimalik muuta vastavalt elatustaseme või olukorra muutumisele? 10.
11. Kuidas ja kellele toimub elatusraha väljamaksmine? 11.
12. Kui elatusraha võlgnik ei ole vabatahtlikult nõus elatusraha maksma, millised võimalusi on teda maksma sundida? 12.
13. Kas asutus või haldusasutus saab anda abi elatusraha sissenõudmisel? 13.
14. Kas asutused või haldusüksused võivad maksta elatist osaliselt või täielikult võlgniku asemel? 14.
Kui elatise taotleja elab Prantsusmaal ja isik, kellele laieneb ülalpidamiskohustus, elab mõnes teises riigis: Kui elatise taotleja elab Prantsusmaal ja isik, kellele laieneb ülalpidamiskohustus, elab mõnes teises riigis:
15. Kas elatise taotlejal on õigus saada abi mõnelt Prantsusmaa asutustelt või haldusasutustelt? 15.
16. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda? 16.
17. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib elatusraha taotlejale pakkuda? 17.
18. Kas elatise taotleja võib otseselt pöörduda mõne Prantsusmaa asutuse või haldusasutuse poole? 18.
19. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda? 19.
20. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib taotlejale pakkuda? 20.
 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik