Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Soome

Viimati muudetud: 13-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

1. Mida hõlmavad mõisted „alimendid” ja „ülalpidamiskohustus” Soome seaduste järgi? Kes on kohustatud teisele isikule elatusraha maksma ja millistel juhtudel?

Lapsel on õigus saada elatusraha oma vanematelt. Kui vanem ei hoolitse lapse ülalpidamise eest või kui laps ei ela alaliselt oma vanema juures, võidakse vanemat kohustada elatusraha maksma.

Vanematel ei ole õigust saada elatusraha oma lapselt.

Abielu kestel peavad mõlemad abikaasad oma võimete kohaselt osalema pere ühises majandamises ja teineteise ülalpidamises. Pärast abielulahutust on üks lahutatu kohustatud maksma teisele elatusraha, kui abikaasad on sõlminud omavahel sellekohase lepingu ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja on selle kinnitanud. Seoses lahutusega võib ka kohus kohustada üht poolt maksma abi vajavale poolele elatusraha.

Kui abikaasa ei täida ülalpidamiskohustust või kui abikaasad elavad lahus, võib üht poolt kohustada teisele poolele elatusraha maksma.

Seda, mis kehtib abikaasade puhul, kohaldatakse ka registreeritud kooselu (Eesti mõistes vabaabielu) partneritele.

Muudes isiklikes suhetes ei ole osapooltel teineteise suhtes kohustusi.

2. Mis vanuseni võib laps elatusraha saada?

Lapse õigus vanematelt elatusraha saada lõpeb siis, kui laps saab 18-aastaseks. Lapse haridusega seotud kulude eest vastutavad vanemad ka siis, kui laps on üle 18 aasta vana, kui need kulud on mõistlikud.

3. Millistel juhtudel saab Soome seadusi kohaldada?

3.1. Lapsele makstav elatusraha

Lapsele makstavat elatusraha puudutavas asjas kohaldatavad seadused sõltuvad sellest, kas laps on sündinud abielust või väljaspool abielu. Kui laps on sündinud abielust, kohaldatakse selle riigi seadusi, mille kodanik laps on. Kui laps on sündinud väljaspool abielu, rakendatakse Soome seadusi.

ÜlesÜles

3.2. Abikaasale makstav elatusraha

Abikaasale makstavat elatusraha puudutavas asjas rakendatakse selle riigi seadusi, kus elab elatusraha saaja. Sõltumata sellest, mida need seadused sätestavad, tuleb elatusraha suurust määrates alati arvestada selle saaja elatusvajadusi ja ülalpidamiskohuslase maksejõulisust.

4. Mis seadusi kohaldavad Soome kohtud sel juhul, kui Soome seadusi ei saa kohaldada?

4.1. Lapsele makstav elatusraha

Vt vastust punktis 3.1. Kui asjas tuleb kohaldada võõrriigi seadusi, kuid selle riigi õigussüsteem nõuab teise riigi seaduste kohaldamist, kohaldatakse viimati nimetatud riigi seadusi. Kui võõrriigi seaduste sisu jääb arusaamatuks, rakendatakse Soome seadusi.

4.2. Abikaasale makstav elatusraha

Vt vastust punktis 3.2. Asjas, mis puudutab õigust elatusrahale, rakendatakse selle riigi seadusi, kus elab elatusraha saaja. Kui rakendatakse võõrriigi seadusi, ei rakendata siiski kõnealuste seaduste sätteid, mis kuuluvad rahvusvahelise eraõiguse valdkonda.

Kui nii elatusraha taotleja kui ka ülalpidamiskohuslane elavad Soomes:

5. Kas taotleja peab elatusraha saamiseks pöörduma mingi organisatsiooni, ametiasutuse (riigi- või kohalik asutus) või kohtu poole?

Kui elatusraha saaja ja ülalpidamiskohuslane elavad mõlemad Soomes, võivad nad ühendust võtta kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes võib aidata koostada elatusraha puudutava lepingu.

Kui elatusraha osas on vaidlusi, võib elatusraha saaja või ülalpidamiskohuslane pöörduda kohaliku esimese astme kohtu poole.

ÜlesÜles

5.A. Kuidas tuleb sellelt organisatsioonilt või ametiasutuselt (riigi- või kohalik asutus) elatusraha taotleda ja missugune on asjaajamiskord?

5.A.1. Lapsele makstav elatusraha

Kui lapse vanemad tahavad sõlmida lapsele makstava elatusraha kohta kirjaliku lepingu ja paluda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal see kinnitada, peavad nad lepingu vormistama justiitsministeeriumi poolt kinnitatud blanketil. Blankette saab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kes vanemate soovi korral aitab neil lepingut koostada ja blanketti täita.

Elatusraha puudutav kohtumenetlus algatatakse hagiavalduse alusel (vt „Kohtuasja algatamine – Soome”).

5.A.2. Abikaasale makstav elatusraha

Abikaasad võivad elatusraha kohta sõlmida vabas vormis kirjaliku lepingu ja paluda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal see kinnitada. Vajadusel aitab sotsiaaltöötaja abikaasasid lepingu koostamisel.

Elatusraha puudutav kohtumenetlus algatatakse hagiavalduse alusel (vt „Kohtuasja algatamine – Soome”).

6. Kas elatusraha võib taotleda sugulasele, lähedasele või alaealisele lapsele?

6.1. Lapsele makstav elatusraha

Elatusrahaasjus esindab last tema hooldaja või mõni muu seaduslik esindaja. Hooldaja võib teisele isikule teha volituse, mis annab õiguse kasutada elatusrahaasjus lapse sõnaõigust.

6.2. Abikaasale makstav elatusraha

Abikaasa võib teha teisele abikaasale volituse, mille alusel volitatud isik tohib kasutada elatusrahaasjus volitaja sõnaõigust.

ÜlesÜles

7. Kui taotleja kavatseb anda asja kohtusse, siis kuidas ta teab, millise kohtuinstantsi pädevusse see kuulub?

7.1. Kohtu pädevus lapsele makstavat elatusraha puudutavas asjas

Elatusrahaasjas pädev kohus sätestatakse lapse elatusraha seaduse §-s 14. Elatusraha puudutavat hagi arutatakse kohtus, mille tööpiirkonnas elab lapse hooldaja või seaduslik esindaja. Kui lapse hooldaja või seaduslik esindaja ei ela Soomes, tuleb hagi arutada vastavas kohtus, mille tööpiirkonnas hooldaja või seaduslik esindaja viimati elas. Kui eespool nimetatud paragrahvi järgi ei ole selles piirkonnas pädevat kohtuinstantsi, kohaldatakse mõnede rahvusvahelist laadi perekonnaõiguslike suhete seaduse § 23 lõiget 2, mille järgi arutatakse asja sel juhul selle piirkonna kohtus, kus laps alaliselt elab, või kui laps ei ela alaliselt Soomes, siis Helsingi esimese astme kohtus.

Kui elatusrahanõue esitatakse koos lapse hooldust või isaduse kinnitamist puudutava hagiga, võib elatusraha puudutavat hagi arutada ka kohtus, kuhu tuleb esitada eespool nimetatud hagi.

7.2. Kohtu pädevus abikaasale makstavat elatusraha puudutavas asjas

Elatusrahaasjas pädev kohus on sätestatud tsiviilkohtupidamise seadustiku 10. peatüki § 10 lõikes 3. Selle lõike järgi esitatakse hagi, milles abikaasalt nõutakse elatusraha maksmist, selle piirkonna kohtule, kus elab emb-kumb abikaasa.

8. Kas taotleja peab kohtu poole pöörduma mõne vahendaja kaudu (advokaat, mingi organisatsioon või ametiasutus, näiteks riigi- või kohalik asutus)? Kui ei, siis missugune on asjaajamiskord?

Hagejal on õigus esitada hagi ilma vahendajata (vt „Kohtuasja algatamine – Soome”).

ÜlesÜles

9. Kas kohtumenetlus on tasuline? Kui on, siis kui palju see maksab? Kas taotleja võib saada tasuta õigusabi, kui tema rahaline olukord on ebapiisav?

Kohtumenetlus on tasuline. Kohus nõuab tasu, mille suurus (70–200 eurot) sõltub kohtu astmest ja hagi arutamise vajalikkusest (vt „Esimese astme kohtute tasumäärad” English - suomi - svenska).

Hageja õigust saada õigusabi reguleerib õigusabiseadus (vt „Õigusabi – Soome”). Välismaal elav hageja võib õigusabi saada ka spetsiaalse vastastikuse abi lepingu alusel. Soome on sõlminud sellise lepingu mõnede Ameerika Ühendriikide osariikide ja Kanada provintsidega.

10. Mis tüüpi alimente saab kohus määrata? Kui tegemist on perioodiliselt makstava elatusrahaga, siis kuidas arvutatakse selle suurus? Kas kohus võib otsuse uuesti läbi vaadata elukalliduse või perekonna elutingimuste muutudes?

10.1. Lapsele makstav elatusraha

Lapsele makstav elatusraha määratakse kindlaks lapse ülalpidamise seadusega.

Põhireegel on, et elatusraha makstakse rahas üks kuu ette, kui pole kokku lepitud või ette nähtud teisiti. Erandjuhtudel võib nõuda ühekordse elatusraha maksmist. Elatise maksmist võib nõuda ka natuuras – vallas- või kinnisvaras.

ÜlesÜles

Lapsele makstava elatusraha suurust ei määrata Soomes tabeli järgi. Elatusraha suurus määratakse igal üksikjuhul eraldi. Seaduse § 1 järgi on lapsel õigus piisavale äraelamisele. Piisav äraelamine on lapse arengule vastavate materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamine, lapsele vajaliku hoolduse ja hariduse ning neist tingitud kulude katmine. Seaduse § 2 järgi vastutavad vanemad lapse ülalpidamise eest vastavalt oma võimetele. Vanemate ülalpidamisvõimet hinnates arvestatakse nende vanust, töövõimet, tasustatava töö võimalusi, nende kasutada olevate varade suurust ja teisi seaduslikke ülalpidamiskohustusi. Vanemate ülalpidamiskohustuse suurust hinnates arvestatakse ka lapse võimet ja võimalusi ise ennast elatada ning asjaolusid, mille tõttu vanemad ei pea kandma kulusid lapse ülalpidamise eest või need kulud on väikesed.

Elukalliduse tõusu tõttu tõstetakse aeg-ajalt automaatselt perioodilisi elatusrahamakseid. Maksete automaatset tõstmist reguleerib täpsemalt seadus mõnede elatusrahade sidumisest elukallidusega.

Kinnitatud elatusrahasummat ja selle makseviisi võib muuta lepingu või kohtuotsusega, kui oludes, mida tuleb elatusraha määramisel arvestada, on toimunud nii olulisi muutusi, et elatusraha suuruse muutmist tuleb nii lapse kui ka elatusraha maksva vanema elutingimusi arvesse võttes pidada õiglaseks. Elatusrahalepingut saab muuta, kui see osutub ebaõiglaseks.

10.2. Abikaasale makstav elatusraha

Abikaasale makstavat elatusraha reguleerib abielusseadus. Soome kohtupraktikas esineb harva juhtumeid, kus üks abikaasa peab teisele elatusraha maksma. Põhireegel on, et pärast abielulahutust elatavad endised abikaasad ennast ise.

ÜlesÜles

Rahana makstavad alimendid võib määrata kas ajutiselt või nii, et alimentide maksmine lakkab lepingus/kohtuotsuses määratud aja möödudes. Alimente võib siiski määrata ühekordsena, kui ülalpidamiskohuslase materiaalsed võimalused või muud olud annavad selleks põhjust. Alimente võib määrata maksmiseks vallas- või kinnisvarana.

Elakalliduse tõusu tõttu toimub aeg-ajalt makstavate alimendisummade automaatne suurendamine. Automaatne suurendamine määratakse seaduses täpsemalt kindlaks teatud elatusabi sidumisega elukalliduse tõusuga.

Kohtuotsust või abikaasade vahel sõlmitud lepingut võib muuta, kui selleks annab põhjust olude muutumine. Otsust või lepingut, kus alimendid on määratud ühekordsetena, ei saa enam muuta peale seda, kui alimendid on makstud. Abikaasadevahelist alimendilepingut võib muuta, kui leping on ebaõiglane. Tähtsajaliselt makstavana kindlaks määratud alimentide maksmise kohustus lõpeb seadusega ettenähtud korras siis, kui alimentide saaja sõlmib uue abielu.

11. Kuidas ja kellele alimente makstakse?

11.1. Lapsele makstavad alimendid

Lapsele makstavad alimendid makstakse lapse hooldajale (hooldaja poolt nimetatud pangakontole).

11.2. Abikaasale makstavad alimendid

Abikaasale makstavad alimendid makstakse abikaasale (tema poolt nimetatud pangakontole).

12. Kui alimentide maksja ei maksa vabatahtlikult, siis milliseid vahendeid saab kasutada tema sundimiseks?

12.1. Lapsele makstavad alimendid

Kui alimentide maksja ei maksa vabatahtlikult, siis peab alimentide saajaks määratud lapse hooldaja pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Ametnikul on õigus alustada alimentide sunniviisilist sissenõudmist. Kui alimentide maksja ei maksa ametniku poolt määratud ajaks hilinenud ja maksmata makseid, peab ametnik seaduses ette nähtud korras hakkama alimente sisse nõudma.

ÜlesÜles

12.2. Abikaasale makstavad alimendid

Kui alimentide maksjaks määratud abikaasa hoiab kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud lepingu või kohtuotsusele vastavalt sätestatud alimentide maksmiseks eemale, võib alimentide saaja pöörduda kohtutäituri poole lepingus või kohtuotsuses kindlaks määratud alimentide sissenõudmiseks.

13. Kas on olemas organisatsioon või ametkond (riigi- või kohalikuvõimuorgan), mis saab mind aidata alimentide sissenõudmises?

13.1. Lapsele makstavad alimendid

Kui alimentide maksja ei maksa kindlaksmääratud alimente, on alimentide saajal õigus saada abi kohaliku omavalitsuse töötajalt alimentide sissenõudmiseks. Ametnik kindlustab koostöös kohtutäituriga alimentide sissenõudmise.

13.2. Abikaasale makstavad alimendid

Alimentide saajaks määratud abikaasa peab hilinenud või maksmata jäänud maksete sissenõudmiseks kohtutäiturile avalduse tegema. Kohtutäitur aitab avaldust vormistada.

14. Kas organisatsioon või ametkond saab maksukohuslase asemel alimente täielikult või osaliselt maksta?

14.1. Lapsele makstavad alimendid

Kui maksukohuslane ei maksa kindlaksmääratud alimente, võib lapsele alimente maksta kohalik omavalitsus. Elatusraha suurus on ühe lapse kohta 118,15 € kuus (määrus 1094-2001). Elatusraha antakse avalduse alusel.

14.2. Abikaasale makstavad alimendid

Alimentide saaja võib alimente saada ainult alimentide maksjaks määratud isikult.

Kui hageja on Soomes ja maksukohuslane teises riigis:

15. Kas hageja võib saada abi Soome organisatsioonidelt või ametivõimudelt?

15.1. Lapsele makstavad alimendid

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja saab avalduse alusel maksta Soomes elavale lapsele elatusraha (vt. punkt 14.1.) Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja võib alimentide küsimuses võtta ühendust välisministeeriumiga ning paluda ministeeriumit asuda tegevusse nõudmaks sisse alimente teises riigis elavalt maksuvõlglaselt. Välisministeerium võtab ühendust teise riigi vastava ala ametkonnaga.

ÜlesÜles

15.2. Abikaasale makstavad alimendid

Alimentide saajaks määratud isik saab alimente ainult alimentide maksjaks määratud isikult. Alimentide saaja võib pöörduda kohtutäituri poole ja teha kindlaks, kas välismaal elaval abikaasal on Soomes sellist omandit, millele saaks kehtestada aresti alimentide sissenõudmiseks. Alimentide saaja võib teisest riigist alimentide sissenõudmiseks abi paluda ka välisministeeriumilt.

16. Kui võib, siis milliselt organisatsioonilt või ametkonnalt (riigi- või kohalikuvõimu organ) abi saab ning kuidas nende poole pöörduda?

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja andmed leiab telefoniraamatust või üleriigiliselt infotelefonilt 118. Nimetatud numbril helistades tuleb öelda, millise omavalitsuse sotsiaaltöötajat silmas peetakse. Soomes on u 460 kohalikku omavalitsusüksust.

Välisministeeriumi telefonikeskuse tel. nr.: +358 (0) 9 160 05
Välisministeeriumi konsulaarosakonna faks: +358 (0) 9 160 55755
Ja
e-maili aadress: oik-32@formin.fi
Välisministeeriumi koduleht asub aadressil: http://formin.finland.fi/suomi English - suomi - svenska

17. Millist abi organisatsiooni või ametkond (riigi- või kohalikuvõimu organ) saab osutada?

Kui maksukohuslane ei maksa alimente lapsele, on lapsel õigus saada elatusraha kohalikult omavalitsuselt (elatusraha suurus on sätestatud määruses 1094-2001: ühele lapsele 118,15 € kuus). Elatusraha antakse avalduse põhjal, mille esitab lapse hooldaja, seaduslik esindaja või isik, kelle hoole all laps reaalselt on. 15-aastane iseseisvalt elav laps võib avalduse teha ise. Elatusraha maksmine ei mõjuta alimentide maksjale pandud kohustust alimente täiel määral maksta. Kui kohalik omavalitsus on otsustanud elatusraha maksta alimentide maksmata jätmise tõttu, on omavalitsusel õigus ülalpidamiskohuslaselt sisse nõuda kõik maksmata alimentide osamaksed.

Kui alimentide saaja (laps või abikaasa) ja alimentide maksja elavad eri riikides, võib välisministeerium aidata kumbagi osapoolt ja teise riigi vastava pädevusega organeid. Kuid välisministeerium ei maksa alimente selleks määratud isiku eest/asemel. Välisministeerium tegutseb New Yorgis 20. juunil 1956. asõlmitud lepingu kohaselt keskvõimuna.

Kui hageja on teises riigis ja ülalpidamiskohuslane Soomes:

18. Kas hageja saab otse pöörduda mõne organisatsiooni või ametkonna (riigi- või kohalikuvõimuorgan) poole?

Teises riigis elava hageja hagi saab kõige parema käsitluse kui pöördutakse oma riigi vastava pädevusega ametkonna poole, kes omakorda võtab ühendust Soome välisministeeriumiga.

19. Kui saab, siis millise organisatsiooni või ametkonna (riigi- või kohalikuvõimuorgan) poole pöörduda ning kuidas?

Vt. punkt 16 ja 18.

20. Millist abi organisatsioon või ametkond (riigi- või kohalikuvõimuorgan) saab hagejale osutada?

Hageja (alimentide saajaks määratud laps või abikaasa) võib paluda, et välisministeerium hoolitseks selles eest, et teises riigis alimente puudutav kohtuotsus või määrus või ka kinnitatud leping jõustuks Soomes, ja et arestimise abil sissenõutud alimendid makstaks alimentide saaja pangakontole või saadetaks talle tšekina.

« Elatisnõuded - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 13-11-2006

 

SISUKORD

1. Mida hõlmavad mõisted „alimendid” ja „ülalpidamiskohustus” Soome seaduste järgi? Kes on kohustatud teisele isikule elatusraha maksma ja millistel juhtudel? 1.
2. Mis vanuseni võib laps elatusraha saada? 2.
3. Millistel juhtudel saab Soome seadusi kohaldada? 3.
4. Mis seadusi kohaldavad Soome kohtud sel juhul, kui Soome seadusi ei saa kohaldada? 4.
Kui nii elatusraha taotleja kui ka ülalpidamiskohuslane elavad Soomes: Kui nii elatusraha taotleja kui ka ülalpidamiskohuslane elavad Soomes:
5. Kas taotleja peab elatusraha saamiseks pöörduma mingi organisatsiooni, ametiasutuse (riigi- või kohalik asutus) või kohtu poole? 5.
5.A. Kuidas tuleb sellelt organisatsioonilt või ametiasutuselt (riigi- või kohalik asutus) elatusraha taotleda ja missugune on asjaajamiskord? 5.A.
6. Kas elatusraha võib taotleda sugulasele, lähedasele või alaealisele lapsele? 6.
7. Kui taotleja kavatseb anda asja kohtusse, siis kuidas ta teab, millise kohtuinstantsi pädevusse see kuulub? 7.
8. Kas taotleja peab kohtu poole pöörduma mõne vahendaja kaudu (advokaat, mingi organisatsioon või ametiasutus, näiteks riigi- või kohalik asutus)? Kui ei, siis missugune on asjaajamiskord? 8.
9. Kas kohtumenetlus on tasuline? Kui on, siis kui palju see maksab? Kas taotleja võib saada tasuta õigusabi, kui tema rahaline olukord on ebapiisav? 9.
10. Mis tüüpi alimente saab kohus määrata? Kui tegemist on perioodiliselt makstava elatusrahaga, siis kuidas arvutatakse selle suurus? Kas kohus võib otsuse uuesti läbi vaadata elukalliduse või perekonna elutingimuste muutudes? 10.
11. Kuidas ja kellele alimente makstakse? 11.
12. Kui alimentide maksja ei maksa vabatahtlikult, siis milliseid vahendeid saab kasutada tema sundimiseks? 12.
13. Kas on olemas organisatsioon või ametkond (riigi- või kohalikuvõimuorgan), mis saab mind aidata alimentide sissenõudmises? 13.
14. Kas organisatsioon või ametkond saab maksukohuslase asemel alimente täielikult või osaliselt maksta? 14.
Kui hageja on Soomes ja maksukohuslane teises riigis: Kui hageja on Soomes ja maksukohuslane teises riigis:
15. Kas hageja võib saada abi Soome organisatsioonidelt või ametivõimudelt? 15.
16. Kui võib, siis milliselt organisatsioonilt või ametkonnalt (riigi- või kohalikuvõimu organ) abi saab ning kuidas nende poole pöörduda? 16.
17. Millist abi organisatsiooni või ametkond (riigi- või kohalikuvõimu organ) saab osutada? 17.
18. Kas hageja saab otse pöörduda mõne organisatsiooni või ametkonna (riigi- või kohalikuvõimuorgan) poole? 18.
19. Kui saab, siis millise organisatsiooni või ametkonna (riigi- või kohalikuvõimuorgan) poole pöörduda ning kuidas? 19.
20. Millist abi organisatsioon või ametkond (riigi- või kohalikuvõimuorgan) saab hagejale osutada? 20.
 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik