Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Ühenduse õigus

Viimati muudetud: 08-02-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Ühenduse õigus

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Viimased muudatused vaata inglise vōprantsuse keeles English

«Teises liikmesriigis elav isik ei maksa mulle elatist.»

Selleks et sundida teises liikmesriigis elavat isikut maksma elatist, tuleb pöörduda selle liikmesriigi kohtusse, kus soovitakse kohtuotsust täide viia. Vastavad ühenduse õiguse eeskirjad on juba olemas ja need aitavad nõuda elatist teises liikmesriigis kui elatise taotleja elukohajärgne liikmesriik. Kõnealuseid eeskirju täiustatakse peagi.

  • Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I) sätestatakse eeskirjad kohtualluvuse kohta erandjuhtudel seoses elatise maksetega. See määrus on olnud vahetult kohaldatav alates 1. märtsist 2002, st et kohtuvaidluses saab tugineda kõnealuse määruse sätetele. Määrust ei kohaldata siiski Taanis, kus kohaldatakse siiani samasisulist 27.septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni.

    Nimetatud määruse kohaselt võib ülalpeetav otsustada pöörduda kas selle liikmesriigi kohtusse, kus on kostja elukoht, või selle liikmesriigi kohtusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht. Ülalpeetav on seega eelisseisundis. Kui võlgnik otsustab kohtusse pöörduda, on tal seevastu vaid üks võimalus, st pöörduda selle liikmesriigi kohtusse, kus vastaspool - st ülalpeetav - elab.

Kui elatisnõue on perekonnaseisu (näiteks abielulahutust) käsitlevas asjas kõrvalnõudeks, arutab seda kohus, kes on pädev menetlema perekonnaseisu asja, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse määrab üksnes ühe poole kodakondsus.

Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust ülalpidamiskohustusega seotud asjas tunnustatakse teistes liikmesriikides (määruse artikkel 33) ja täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud (artikkel 38).

Võrreldes 1968. aasta Brüsseli konventsiooniga, mida määrus asendab, puudub määruses keeld tunnustada kohtuotsust, mis on vastuolus selle liikmesriigi rahvusvahelise eraõigusega, kus tunnustamist taotletakse, kui välisriigi kohtuotsus käsitleb mõne isiku staatust või teovõimet (artikkel 34). Välisriigi kohtuotsust ei tunnustata seega vaid juhul, kui see on vastuolus avaliku korra või varasema kohtuotsusega või kui dokumenti, millega algatati menetlus, ei toimetatud kätte ettenähtud aja jooksul.

ÜlesÜles

Haldusasutustega sõlmitud või nende poolt tõestatud kokkuleppeid ülalpidamiskohustuse kohta käsitletakse artikli 57 kohaselt ametlike dokumentidena, mille puhul on võimalik kasutada lihtsustatud täitmise menetlust.

Kuigi nimetatud menetlus on suhteliselt lihtne, ei kõrvalda määrus kõiki takistusi kohtuotsuste vabal liikumisel Euroopa Liidus ja jätab alles ajutised abinõud, mis on liiga piiravad.

  • Tamperes 1999. aasta oktoobris kohtunud Euroopa Ülemkogu kutsus üles veelgi vähendama välisriigi kohtuotsuste täitmiseks vajalikke ajutisi abinõusid. Nõukogu võttis 2000. aasta novembris vastu meetmete programmi kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks. Lõppeesmärk on kaotada kõigi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste täitmiseks nende eraldi tunnustamise nõue. Seda arvestades on elatisnõuded selgelt esmatähtsad.
  • Seejärel võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 21. aprillil 2004. aastal vastu määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta. See määrus on kohaldatav elatisnõuete puhul, kuid üksnes juhul, kui võib eeldada, et neid ei vaidlustata.

  • Kõikide elatisnõuete sissenõudmisega seotud küsimuste käsitlemiseks avaldas komisjon 2004. aasta aprillis rohelise raamatu.

  • 15. detsembril 2005. aastal esitas komisjon nõukogule määruse ettepaneku, mis käsitleb elatisnõuete asjades kohtualluvust, kohaldatavat õigust, otsuste tunnustamist ja täitmisele pööramist ning vastastikust abi.

    Kõnealuse ettepaneku eesmärk on kõrvaldada kõik takistused, mis praegu piiravad elatise sissenõudmist Euroopa Liidus. Määrus võimaldab luua ülalpeetavate õiguspärasele ootusele vastava õigusliku keskkonna, et nad saaksid lihtsalt, kiiresti ja enamasti kulusid kandmata täitedokumendi, mis võiks takistusteta liikuda Euroopa õigusruumis ja mille käegakatsutavaks tulemuseks on võlgnetavate summade korrapärane tasumine.

    Euroopa uus õiguskord nõuab meedet, mis ei piirduks üksnes praegu kehtiva korra iluvigade parandamisega; seega tehakse ettepanek võtta kaugeleulatuvaid meetmeid kõikides asjakohastes tsiviilõiguse alase koostöö valdkondades: rahvusvaheline kohtualluvus, kohaldatav õigus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmisele pööramine, vastastikune abi ning menetluse käiku segavate takistuste kõrvaldamine. Need üldised lahendused on koondatud ühte dokumenti.

    ÜlesÜles

  • Määruse ettepanekul on seega kolm põhieesmärki:

    1. Lihtsustada kodanike elu, vähendades formaalsusi, mida on vaja, et saavutada kohtuotsuse tegemine ja täitmine ükskõik millises liikmesriigis, ning abistada ja toetada ülalpeetavaid konkreetsete meetmetega. Eeskätt tuleb mainida võimalust teha kõik vajalikud toimingud oma peamises elukohas, sealhulgas ka täitetoimingud, eelkõige seoses palga kinnipidamise või pangakonto arestimisega, vastastikuse abi menetluse alustamise ja võimalusega pääseda ligi teabele, et kindlaks määrata võlgniku asukohta ja hinnata tema vara.
    2. Tugevdada õiguskindlust, ühtlustades rahvusvahelise eraõiguse norme.
    3. Tagada tõhus ja kestev elatisraha maksmine, võimaldades taotlejal täitedokumenti saada kogu Euroopa Liidu territooriumil, ning pöörata seda hiljem täitmisele lihtsa ja ühtlustatud korra järgi.

  • Määrus on esitatud nõukogule Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 67 lõike 2 taande 1 kohaselt, mille järgi teeb nõukogu otsused ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Kõnealune ettepanek käsitleb perekonnaõigust ning kehtiva asutamislepingu kohaselt ei saa seda vastu võtta kaasotsustamise menetluses.

    Arvestades seda, et ülalpidamiskohustus on tihedalt seotud perekonnaõigusega, on selline tõlgendus juriidiliselt ainuvõimalik, kuid sellel on kolm puudust:
    • see ei arvesta piisavalt ülalpidamiskohustuse mõiste mitmetahulist olemust: selle juured on küll perekonnas, kuid akenduslikust küljest, sarnaselt kõikidele teistele võlanõuetele, kujutab see endast rahalist kohustust;
    • see ei võta arvesse asjaolu, et siiani on ühenduse seadusandja pidanud ülalpidamiskohustust alati ühise õiguskorra osaks (Brüssel I määrus, mis ei käsitle perekonnaõigust, kuid jätab oma kohaldamisalasse ülalpidamiskohustused;samuti hõlmab elatisnõudeid Euroopa täitekorralduse loomise määrus, mis võeti vastu kaasotsustamise menetlust kohaldades);
    • see ei võimalda Euroopa Parlamendil oma rolli täiel määral täita.

Seetõttu otsustaski komisjon oma teatises soovitada nõukogul kasutada ülalpidamiskohustuste puhul ühehäälsuse asemel kaasotsustamismenetlust vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 2 taandele 2.

  • Kõigi nende meetmetega kaasneb liikmesriikide pädevate asutuste vahelise tõhusa koostöö arendamine.

Seoses sellega tuleb rõhutada, et kõik liikmesriigid, välja arvatud Läti, Leedu ja Malta on ÜRO 20. juuni 1956. aasta välisriigist ülalpidamise taotlemise New Yorgi konventsiooni français osalisriigid. Selle konventsiooniga sätestatakse osalisriikidevahelise halduskoostöö kord.

ÜlesÜles

Lõpetuseks tasub meenutada, et mõned liikmesriigid on ka Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi ülalpidamiskohustust käsitleva nelja konventsiooni osalisriigid (sellel teemal vt „Rahvusvaheline õigus”).

Viitedokumendid

  • Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus) (KOM/2005/0650);
  • Komisjoni teatis nõukogule, milles kutsutakse nõukogu üles kohaldama Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 251 ülalpidamiskohustust käsitlevate meetmete suhtes, mis on võetud vastavalt asutamislepingu artiklile 65 (KOM/2005/648);
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta;
  • Roheline raamat ülalpidamisnõuete kohta ja vastused English - français DOC File (DOC File 94 KB) sellele rohelisele raamatule
  • Meetmete programm tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtulahendite vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks
  • Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
  • Eesistujariigi järeldused, Euroopa Ülemkogu kohtumine Tamperes (15.-16. oktoober 1999);
  • Ülalpidamiskohustusega seotud kohtulahendite tunnustamise ja jõustamise 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsioon English - français (Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents);
  • Ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsioon English - français (Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents)
  • 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (koondversioon);
  • 20. juuni 1956. aasta välisriigist ülalpidamise taotlemise New Yorgi konventsioon français (ÜRO).

« Elatisnõuded - Üldteave | Ühenduse õigus - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-02-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik