Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Belgia

Viimati muudetud: 30-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted „alimendid” ja „ülalpidamiskohustus” Belgia seaduste kohaselt? 1.
2. Kui kaua võidakse maksta lapsele alimente ehk elatusraha? 2.
3. Millistel juhtudel on kohaldatavad Belgia seadused? 3.
4. Millist seadust kohaldavad Belgia kohtud, kui Belgia seadused ei ole kohaldatavad? 4.
5. Kas hageja peab elatise väljanõudmiseks pöörduma mingi kindla asutuse, haldusasutuse või kohtu poole? 5.
6. Kas pädevas asutuses, haldusasutuses või kohtus on võimalik alustada menetlust oma sugulase, lähedase või alaealise lapse nimel? 6.
7. Kui hageja soovib pöörduda kohtuasutuse poole, kuidas saab ta teada, milline on pädev kohtuasutus? 7.
8. Kas taotlejat peab kohtu poole pöördumisel esindama vahendaja (advokaat, teatav asutus, mõni teine esindaja ...)? Kui see ei ole vajalik, siis kuidas toimub menetluse alustamine? 8.
9. Kas kohtumenetlus on tasuline? Kui on, siis kui suure kogusummaga tuleks arvestada? Kui hageja rahalised vahendid ei ole piisavad, kas tal on õigus vabastamisele kohtukulude kandmisest? 9.
10. Missuguses vormis abi on kohtuotsuse alusel võimalik määrata? Kui tegemist on rahalise toetusega, siis kuidas toimub selle suuruse arvutamine? Kas seda summat on võimalik muuta vastavalt elatustaseme või olukorra muutumisega? 10.
11. Kuidas ja kellele toimub elatusraha väljamaksmine? 11.
12. Kui elatusraha võlgnik ei ole vabatahtlikult nõus maksma, milliseid võimalusi on teda maksma sundida? 12.
13. Kas asutus või haldusasutus saab anda abi elatusraha sissenõudmisel? 13.
14. Kas asutused või haldusüksused võivad maksta elatist osaliselt või täielikult elatusraha võlgniku asemel? 14.
15. Kas elatise taotlejal on õigus saada abi mõnelt Belgia asutuselt või haldusasutustelt? 15.
16. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda? 16.
17. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib elatise taotlejale pakkuda? 17.
18. Kas taotleja võib otseselt pöörduda mõne Belgia asutuse või haldusasutuse poole? 18.
19. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda? 19.
20. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib taotlejale pakkuda? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted „alimendid” ja „ülalpidamiskohustus” Belgia seaduste kohaselt?

„Ülalpidamiskohustus” on seadusega sätestatud kohustus, mille kohaselt üks isik peab andma teisele isikule, kes on temaga seotud „teatava perekondliku“ sidemega, tema ülalpidamiseks vajalikku abi. „Alimendid” ei ole seotud, mitte üksnes toitumisega, vaid kõige eluks vajalikuga - toit, riided, eluase, arstiabi jne.

Millistel isikutel on teiste isikute ülalpidamise kohustus?

Ülalpidamiskohustus põhineb sugulus- või hõimlussidemetel ning asenduskohustusel, kui need sidemed katkevad. See kohustus on olemas teatavate sugulaste ja hõimlaste vahel, samuti abikaasade ja isikute vahel, kelle kooselu on seadustatud. Kohustus põhineb teataval „solidaarsuskohustusel”, mis sõltuvalt olukorrast võib olla tugevam või nõrgem.

- vanematel oma laste suhtes?

Sel juhul on tegemist kaht liiki ülalpidamiskohustusega:

  • ülalpidamiskohustus laiemas mõttes, mille kohaselt isal ja emal on kohustus oma võimete kohaselt tagada oma laste peavari, ülalpidamine, järelevalve, haridus ja koolitus. Kui lapse haridustee ei ole lõppenud, jätkub nimetatud kohustus ka pärast lapse täisealiseks saamist. See kohustus on seotud vanemlike õigustega, kuid jätkub ka lapse täisealisuse saabumisel või lapse iseseisvumisel. See kohustus ei sõltu vanemate varalistest võimalustest ega lapse vajadustest. Tegemist on laia mõistega selles tähenduses, et lisaks lapse ülalpidamisele hõlmab see kohustus ka lapse haridust, koolitust jne (tsiviilseadustiku artikkel 203).
  • põlvnemisel põhinev ülalpidamiskohustus, mis on seotud lapse vajadustega ja vanemate varaliste võimalustega (tsiviilseadustiku artiklid 205, 207 ja 208).
- lastel oma vanemate suhtes?

Ülalpidamiskohustus, mis kehtib vanematel laste suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 205), on vastastikune. Lapsed peavad seega ülal pidama oma ema ja isa, kui need seda vajavad.

ÜlesÜles

- abikaasad?

Abikaasade vastastikune ülalpidamiskohustus põhineb tsiviilseadustikuga (artiklid 213 ja 221) sätestatud kohustusel teineteist toetada ja abistada ning osaleda abiellumisega seotud kulude kandmisel. Need kohustused, nagu ka kooselamiskohustus, mis laieneb ka abikaasadele, on vastastikused. Kui neid kohustusi ei täideta, võib algatada kohtumenetlusi nende täitmiseks võrdväärsuse alusel, elatise või rahasummade maksmise kujul, vt vastust küsimusele 12 (tsiviilseadustiku artiklid 213, 221 ja 223).

- lahutatud abikaasal oma endise abikaasa suhtes?

Tuleb eristada kaht liiki lahutust: lahutust teatavatel kindlatel põhjustel ja lahutust vastastikusel kokkuleppel:

§ Lahutus teatavatel kindlatel põhjustel.

Teatavatel kindlatel põhjustel (abielurikkumine, ekstsessid, tõsine ülekohus või solvang, üle kahe aasta kestev kooselu puudumine) toimuva lahutusmenetluse käigus võivad mõlemad menetluse osapooled taotleda pädevalt kohtunikult ilma süüdimõistva otsuseta ajutise meetmena elatise määramist (kohtuseadustiku artikkel 1280).

Kui lahutuse põhjuseks on abielurikkumine, ekstsessid, tõsine ülekohus või solvang, võib süütu osapool taotleda pädevalt kohtunikult endale elatusraha määramist, mis võimaldaks tal elada samalaadsetes tingimustes kui kooselu vältel (tsiviilseadustiku artikkel 301).

Kui lahutuse põhjuseks on kooselu puudumine enam kui kahe aasta jooksul, eeldatakse vaikimisi, et lahusoleku eest vastutavaks pooleks on lahutuse taotleja. Seega võib üksnes kostja pool taotleda elatise määramist. Hageval abikaasal on võimalik nimetatud eeldus siiski kummutada (tsiviilseadustiku artikkel 306). §

ÜlesÜles

§ Lahutus poolte vastastikusel kokkuleppel.

Kui abikaasad otsustavad oma abielu lahutada vastastikusel kokkuleppel, peavad nad otsustama, kas lahutusele eelnevates kokkulepetes määratakse kindlaks võimaliku elatise suurus, mida üks abikaasa teisele menetluse ajal ja pärast seda maksab (kohtuseadustiku artikkel 1288).

- Teised isikud?

Millistel juhtudel?

Ülalpidamiskohustus hõlmab otsejoones sugulasi, nii ülenejaid kui alanejaid (vanemad/lapsed, lapsed/vanemad, aga ka lapselapsed/vanavanemad ja vastupidi - tsiviilseadustiku artiklid 205 ja 207).

Hõimlaste vahel tuleb välja tuua kaks olukorda:

  • lesestunud abikaasal on teatavates piirides ülalpidamiskohustus oma surnud abikaasa laste suhtes, kelle isa või ema ta ei ole (tsiviilseadustiku artikli 203 lõige 2);
  • väimeestel ja miniatel on ülalpidamiskohustus oma äiade ja ämmade suhtes ja vastupidi. See kohustus lõpeb, kui äi või ämm abiellub uuesti või kui abikaasa (kelle kaudu hõimlusside tekib) ja kooselust sündinud lapsed on surnud (tsiviilseadustiku artikkel 206).

Surnud abikaasa lastel on teatavatel tingimustel ülalpidamiskohustus lesestunud abikaasa või tema laste suhtes (tsiviilkoodeksi artikkel 205 a).

Laps, kelle isadus ei ole tuvastatud, võib nõuda oma ülalpidamise, hariduse ja koolituse jaoks elatist mehelt, kellel olid tema emaga suhted tema õiguslikult tuvastatud eostamisajal (tsiviilseadustiku artikkel 336).

Kui seadusjärgselt koos elavate isikute kooselu on oluliselt häiritud, võib üks osapool taotleda rahukohtunikult elatise määramist ajutise abinõuna. Sama ajutist meedet on võimalik rakendada seadusjärgse kooselu lõpetamise korral (tsiviilseadustiku artikkel 1479).

ÜlesÜles

2. Kui kaua võidakse maksta lapsele alimente ehk elatusraha?

Üldjuhul lõpeb ülalpidamiskohustus lapse täisealiseks saamisega või tema iseseisvumisega. Samas võib see kohustus kesta edasi, kui lapse haridustee ei ole lõpetatud (tsiviilseadustiku artiklid 203 ja 336).

3. Millistel juhtudel on kohaldatavad Belgia seadused?

Belgia on liitunud laste ülalpidamise kohustustele kohaldatava õiguse 24. oktoobri 1956. a Haagi konventsiooniga. Seda konventsiooni kohaldatakse üksnes sellega liitunud riikides ning selle kohaselt toimib laste ülalpidamiskohustuse osas elatusraha saaja elukohariigi õigus (artikkel 1).

Samas võib Belgia kuulutada oma õiguse kohaldatavaks ka juhul, kui lapse elukoht välismaal on ainuke Belgiaga mitteseotud element (artikkel 2). Belgia õigust kohaldatakse seega selleks, et Belgias realiseerida välismaal elava belglasest lapse õigust Belgias elava belglasest isa suhtes.

Belgia õigust kohaldatakse samuti juhul, kui lapse elukohariigi õigus ei võimalda tal elatist saada (artikkel 3).

Kõikidel teistel juhtudel, mille puhul ülalmainitud konventsiooni ei kohaldata, kohaldatakse Belgia rahvusvahelise eraõiguse sätteid (tsiviilseadustiku artikli 3 lõige 1 või 3). Kui elatise taotleja elab Belgias, kohaldatakse kas Belgia seadust või tuleneb õigus elatise saamiseks asjassepuutuvate isikute elukohariikide õigusest (võttes arvesse rahvusvahelisi avalikke eeskirju ja seda, kui kiiresti otsus tuleb langetada).

ÜlesÜles

4. Millist seadust kohaldavad Belgia kohtud, kui Belgia seadused ei ole kohaldatavad?

Kui elatise taotleja ja isik, kellel on elatise maksmise kohustus, elavad mõlemad Belgia territooriumil:

Teatavatel Belgia rahvusvahelise eraõigusega sätestatud juhtudel võib kohaldada välisriigi õigust. Ülejäänud juhtudel kohaldatakse Belgia õigust.

5. Kas hageja peab elatise väljanõudmiseks pöörduma mingi kindla asutuse, haldusasutuse või kohtu poole?

Elatise maksja võib elatise saaja vajadustele reageerida vabatahtlikult. Kui see nii ei ole, kui tegemist on vaidluse, mittenõustumise või maksmise lõpetamisega, on vajalik kohtutoiming.

6. Kas pädevas asutuses, haldusasutuses või kohtus on võimalik alustada menetlust oma sugulase, lähedase või alaealise lapse nimel?

Elatusraha määramise menetlus toimub isiklikult elatise saaja nimel. Taotlus esitatakse kohtule kas isiklikult taotleja või tema advokaadi poolt (kohtuseadustiku artiklid 1253 b, 1254 ja 1320).

Kui elatise saaja ei ole teovõimeline, tegutseb tema nimel tema õiguslik esindaja (isa, ema, hooldaja jne).

7. Kui hageja soovib pöörduda kohtuasutuse poole, kuidas saab ta teada, milline on pädev kohtuasutus?

Rahukohtunikul (juge de paix) on üldine pädevus elatiste määramisega seotud vaidluste osas (kohtuseadustiku artikkel 591 lõige 7), kuid selles pädevusalas on ka erandeid.

Lapse nõue mehe vastu, kellega tema emal olid suhted tema õiguslikult määratud eostamisajal (tsiviilseadustiku artikkel 336), kuulub esimese astme kohtu (tribunal de première instance) pädevusse (tsiviilseadustiku artikkel 338).

ÜlesÜles

Teatavatel kindlatel põhjustel toimuva lahutus- või kooselu lõpetamise menetluse korral kuuluvad isikutesse, elatistesse ja abikaasade ja laste varasse puutuvad küsimused kokkuvõtte tegeva esimese astme kohtu esimehe pädevusse (kohtuseadustiku artikkel 1280). Lahutusmenetluse avaistungil võib kohtunik kinnitada abikaasade osalise või täieliku kokkuleppe elatisega seotud ajutiste meetmete ja/või laste elatisega seotud küsimustes (kohtuseadustiku artikli 1258 lõige 2). Kui kokkuleppesse ei tehta hilisemaid muudatusi, jätkub laste suhtes kehtestatud ajutiste meetmete mõju ka pärast lahutust (tsiviilseadustiku artikkel 302).

Elatise määramiseks pärast lahutust (tsiviilseadustiku artiklid 301, 306, 307 ja 307 b) on sõltuvalt lahutuse etapist pädevaks kohtuks kas rahukohtunik või kohus, mis tegeleb lahutusmenetlusega. Kui lahutuse osas on välja kuulutatud lõplik kohtuotsus, on pädevaks üksnes rahukohtunik.

Kui tegemist on vastastikusel kokkuleppel toimuva lahutuse või kooselu lõpetamisega, määravad osapooled lahutusele eelneva kokkuleppega lastele või teisele abikaasale makstava elatise suuruse. Rahukohtuniku pädevusse kuulub muudatuste tegemine laste elatise osas. Samas on teada, et noorsookohtul (tribunal de jeunesse), kelle pädevusse kuuluvad kõik vanemlike õigustega seotud sätted ja küsimused (tsiviilseadustiku artikkel 387 b), on õigus vastu võtta otsuseid laste elatisega seotud küsimustes.

8. Kas taotlejat peab kohtu poole pöördumisel esindama vahendaja (advokaat, teatav asutus, mõni teine esindaja ...)? Kui see ei ole vajalik, siis kuidas toimub menetluse alustamine?

Vt küsimust 6. Sõltuvalt menetlusest, toimub selle alustamine kas kohtutäituri esitatava kohtukutsega või kohtule esitatava hagiga. Advokaadi osalemine ei ole kohustuslik.

ÜlesÜles

9. Kas kohtumenetlus on tasuline? Kui on, siis kui suure kogusummaga tuleks arvestada? Kui hageja rahalised vahendid ei ole piisavad, kas tal on õigus vabastamisele kohtukulude kandmisest?

Kohtumenetlus on tasuline. Lõplikku kogusummat ei ole võimalik kindlaks määrata, see sõltub sellest, milline on algatatud menetlus, kohtukuludest, kui menetluses osaleb advokaat, siis ka advokaaditasudest. Menetluse kulude katmisel riigi õigusabi kaudu kehtivad üldõigusega kohaldatavad eeskirjad (vt „Õigusabi - Belgia“).

10. Missuguses vormis abi on kohtuotsuse alusel võimalik määrata? Kui tegemist on rahalise toetusega, siis kuidas toimub selle suuruse arvutamine? Kas seda summat on võimalik muuta vastavalt elatustaseme või olukorra muutumisega?

- Abi olemus.

Oma vormilt on abi regulaarne elatusraha. Teatavatel juhtudel võib elatis olla kapitaliseeritud (tsiviilseadustiku artikkel 301 lõige 5).

- Abi suuruse määramine ja indekseerimine.

Kindlat skaalat ei ole määratud. Elatis määratakse sellises ulatuses, mis võtab arvesse selle taotleja vajadusi ja selle maksja rahalisi võimalusi (tsiviilseadustiku artiklid 208 ja 209).

Isa ja ema ülalpidamiskohustus laste suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 203) on määratud vastavalt nende võimalustele ning see kohustus peab katma laste peavarju, ülalpidamise, järelevalve, koolituse ja hariduse kulud (kuni lapse haridustee lõpuni). Olemuselt on elatis last „hoidvale” vanemale makstav igakuine toetus. Nii isa kui ema võivad omalt poolt nõuda teiselt abikaasalt toetust omaenda eluaseme ja ülalpidamisega jne seotud kulude katteks (tsiviilseadustiku artikkel 203 a).

ÜlesÜles

Elatusraha suurus, mida maksab mees, kellel olid intiimsuhted lapse emaga lapse õiguslikult määratud eostamisajal, määratakse kindlaks lähtuvalt lapse vajadustest ja elatise maksja varanduslikust seisust, võimalustest ja sotsiaalsest staatusest (tsiviilseadustiku artikkel 336).

Teatavatel kindlatel põhjustel toimuva abielulahutuse järel määratav elatusraha peab selle saajal võimaldama tema sissetulekuid ja võimalusi arvestades tagada oma ülalpidamist samadel tingimustel kui ühise elu kestel (tsiviilseadustiku artikli 301 lõige 1). Elatisele kohaldatakse täies ulatuses tarbijahinnaindeksit (artikkel 301, lõige 2). Elatise ulatus ei või ületada üht kolmandikku elatist maksva abikaasa sissetulekutest. Kui elatusraha on määratud pärast lahutust, mille aluseks on kooselu puudumine enam kui kahe aasta jooksul, võib tsiviilseadustiku artikli 307 a kohaselt elatise suurus ületada üht kolmandikku elatist maksva abikaasa sissetulekutest (sellele vastanduvad arbitraažikohtu (Cour d’arbitrage) kohtuotsused 48/2000 ja 163/2001). Kui abielu lahutamine toimub vastastikuse kokkuleppe alusel, määravad abikaasad ise ühe abikaasa poolt teisele makstava elatise suuruse ja selle, kas elatise suurus kohandub elatustaseme muutustega (kohtuseadustiku artikli 1288 lõige 4).

Nagu mainiti vastuses küsimusele 1, põhineb abikaasade vaheline ülalpidamiskohustus tsiviilseadustikuga (artiklid 213 ja 221) sätestatud kohustusel teineteist toetada ja abistada ning osaleda abiellumisega seotud kulude kandmisel (tsiviilseadustiku artiklid 213 ja 221).

11. Kuidas ja kellele toimub elatusraha väljamaksmine?

Elatusraha makstakse välja elatise saajale või tema esindajale. Elatusraha on olemuselt iga kuu väljamakstav toetus. Teatavatel juhtudel võib elatis aga olla ka kapitaliseeritud.

ÜlesÜles

12. Kui elatusraha võlgnik ei ole vabatahtlikult nõus maksma, milliseid võimalusi on teda maksma sundida?

Elatise saaja, kellele on väljastatud täitmisotsus, võib oma nõude pöörata sundtäitmisele. Teatavatel tingimustel on võimalik rakendada elatise maksmise kohustust mitte täitva elatise maksja vallas- või kinnisvara arestimist (kohtuseadustiku artikkel 1494). Võimalik on kasutada isegi kolmanda isiku, näiteks elatise maksja tööandja vahendusel rakendatavat arestimist kohtuotsuse täitmiseks (kohtuseadustiku artikkel 1539). Ja lõpuks on teatavatel tingimustel, kui elatise saajale ei ole veel väljastatud täitmisotsust, võimalik rakendada elatise maksja vara suhtes ennetavat arestimist, selleks, et vara säiliks elatise hilisema maksmise jaoks (kohtuseadustiku artikkel 1413).

Välja on töötatud lihtsustatud täitmismehhanism. Selle kohaselt edastatakse teatavad summad kolmandatelt isikutelt otse elatise saajale või võimaldatakse elatise saajal kasutada kolmandate isikute poolt elatise maksjale makstavat töötasu või teisi sisetulekuid. Rahasummade edastamise aluseks on abikaasade või endiste abikaasade vaheline seadusjärgne ülalpidamiskohustus (tsiviilseadustiku artiklid 220, lõige 3, 221, 223 ja 301 a ning kohtuseadustiku artiklid 1280 ja 1306), laste ülalpidamise, harimise ja koolitamise kohustus, mis jaguneb ühetaoliselt lapse isa ja ema vahel ning mis on sätestatud tsiviilseadustiku artikliga 203 a, ja ülenejate ja alanejate sugulaste vahel sätestatud ülalpidamiskohustus (tsiviilseadustiku artikkel 203 b).

ÜlesÜles

Lisaks sellele hõlmab kriminaalseadustik artiklit, mis käsitleb perekonna hülgamist (artikkel 369 a), mille kohaselt on võimalik kohtulikult jälitada isikut, kellelt on lõpliku kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei ole kahe aasta jooksul tahtlikult seda kohustust täitnud.

13. Kas asutus või haldusasutus saab anda abi elatusraha sissenõudmisel?

Kui elatise saaja ei suuda saavutada elatise väljamaksmist, vaatamata punkt 12 all viidatud meetmetele, võib ta pöörduda elatisnõuete teenistuse poole (riikliku föderaalse rahandusameti juures) pärast selle teenistuse töölerakendamist. Selle teenistuse ülesandeks saab olema elatiste avansside eraldamine ühe või mitme makseperioodi ulatuses ning väljamakstud avansside ning elatise saajate elatisnõuetega seotud lisatasude väljanõutamine elatusraha võlgnikelt.

Kuni selle teenistuse töölerakendamiseni peab elatise saaja pöörduma sotsiaalabi avaliku keskuse (CPAS) poole, kes võib talle välja maksta avansse ühe või mitme järjestikuse elatusraha makseperioodi ulatuses (8. juuli 1976 seaduse artikkel 68 a CPAS moodustamisest). See võimalus laieneb üksnes laste elatistele ning elatist saava lapse alaline elukoht peab olema Belgias.

14. Kas asutused või haldusüksused võivad maksta elatist osaliselt või täielikult elatusraha võlgniku asemel?

C.P.A.S võib sotsiaalabi andes maksta elatist osaliselt või täies ulatuses elatise maksja asemel. Väljamakstavad summad nõutakse välja isikult, kellelt elatis välja on mõistetud, eeldusel, et sellel isikul on elatise maksmiseks olemas rahalised võimalused.

ÜlesÜles

15. Kas elatise taotlejal on õigus saada abi mõnelt Belgia asutuselt või haldusasutustelt?

Kui taotleja elab Belgias ja elatise maksja elab mõnes teises riigis, võib elatise taotleja, kellele elatis on välja mõistetud kohtu otsusega, pöörduda abi saamiseks Belgia ametiasutuse poole:

Service Public Fédéral Justice - Direction générale de la Législation et des Libertés et Droits fondamentaux :

Selle ametiasutuse tegevuse aluseks on New Yorgi 20. juuni 1956 konventsioon français välisriigist ülalpidamise taotlemise kohta, mis on heaks kiidetud 6. mai 1966 seadusega, ning nimetatud asutus on selle konventsiooni osas vahendavaks asutuseks Belgias.

16. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda?

S.P.F. Justice

Convention de New York

Boulevard de Waterloo, 115

1000 Bruxelles

Belgique.

Tél. : +32 (0)2/542.65.11

Fax : +32 (0)2/542.70.06

17. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib elatise taotlejale pakkuda?

Kui taotleja elab teises riigis ja ülalpidamiskohustust omav isik elab Belgias, nähakse New Yorgi konventsiooniga ette, et vahendav asutus (antud juhul Belgia asutus) võtab elatise saaja nimel kõik vajalikud meetmed elatise väljamaksmise kindlustamiseks. Esmajärjekorras tuleb välja selgitada elatise maksja asukoht ning püüda saavutada koostöös kohtuasutustega elatiste väljamaksmine kokkuleppe korras. Kui sellist kokkulepet ei ole võimalik saavutada või kui sellest kokkuleppest ei peeta kinni, algatab vahendav asutus elatise saaja nõusolekul tema nimel tasuta kohtumenetluse, menetleb elatisnõuet kohtus ning viib kohtuotsuse ellu.

18. Kas taotleja võib otseselt pöörduda mõne Belgia asutuse või haldusasutuse poole?

Taotleja, kelle alaline elukoht ei ole Belgias, peab pöörduma nimetatud konventsiooniga hõlmatavate küsimustega tegeleva keskvõimuasutuse poole oma riigis. Tal ei ole võimalik pöörduda otseselt Belgia asutuse või haldusasutuse poole.

19. Jaatava vastuse korral, mis on sellise asutuse või haldusasutuse nimetus ja aadress? Kuidas tuleks nende poole pöörduda?

Vastus on eitav, vt küsimust 18.

20. Missugust abi see asutus või haldusasutus võib taotlejale pakkuda?

Vastus on eitav, vt küsimust 18.

« Elatisnõuded - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik