Euroopa Komisjon > EGV > Elatisnõuded > Austria

Viimati muudetud: 16-03-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Elatisnõuded - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendavad mõisted "ülalpidamine" ja " ülalpidamisnõue" Austria õiguses? 1.
2. Kui vanal lapsel on õigus ülalpidamisele? 2.
3. Millistel juhtudel kohaldatakse Austria õigust? 3.
4. Millise riigi õigust kohaldavad Austria kohtud, kui Austria õigus ei ole kohaldatav? 4.
5. Kas õigustatud isik peab oma ülalpidamisnõude tunnustamiseks pöörduma mingi organisatsiooni, (keskse või kohaliku) haldusasutuse või kohtu poole? 5.
5.A. Kuidas peaksin ülalpidamisnõude sellisele organisatsioonile või (kesksele või kohalikule) haldusasutusele esitama? Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse? 5.A.
6. Kas taotluse võib esitada sugulase, lähedase tuttava või alaealise nimel? 6.
7. Kuidas saab taotluse esitaja, kes tahab asja kohtusse anda, teada, missugune on pädev kohus? 7.
8. Kas taotluse esitajal peab olema esindaja (advokaat või muu isik), et asi kohtusse anda? 8.
9. Kas kohtumenetlus toob taotluse esitajale kaasa kulutusi? Kui jah, siis kui suured need ligikaudu on? Kas taotluse esitaja, kes on majanduslikult vähekindlustatud, saab taotleda menetlusabi? 9.
10. Milline on kohtu poolt määratud tõenäoline elatis? Kui elatis määratakse, siis kuidas määratakse selle suurus? Kuidas see viiakse vastavusse elukalliduse ja muutunud perekonnaseisuga? 10.
11. Kuidas ja kellele elatist makstakse? 11.
12. Kuidas saab elatusraha maksmisest kõrvale hoidvat isikut sundida elatusraha maksma? 12.
13. Kas organisatsioonid või (kesksed või kohalikud) haldusasutused aitavad elatusraha sisse nõuda? 13.
14. Kas nad võivad elatusraha osaliselt või täies ulatuses võlgniku asemel ise maksta? Mis juhtub, kui taotleja elab Austrias, võlgnik aga välismaal? 14.
15. Kas taotleja saab kasutada mingi organisatsiooni või (keskse või kohaliku) haldusasutuse abi? 15.
16. Kui jah, siis mis on nende organisatsioonide või haldusasutuste nimetused ja aadressid? 16.
17. Mida kujutab enesest nende organisatsioonide või haldusasutuste abi? 17.
18. Kas taotleja võib pöörduda otse nende organisatsioonide või haldusasutuste poole? 18.
19. Kui jah, siis mis on nende organisatsioonide või haldusasutuste nimetused ja aadressid? 19.
20. Mida kujutab enesest nende organisatsioonide või haldusasutuste abi? 20.

 

1. Mida tähendavad mõisted "ülalpidamine" ja " ülalpidamisnõue" Austria õiguses?

Kes võib teiselt isikult nõuda ülalpidamist:

- lapsed vanematelt?

Vanemad peavad jõudumööda proportsionaalselt andma oma panuse nende elutingimustele vastavate lapse vajaduste rahuldamisse, arvestades lapse andeid, võimeid, kalduvusi ja arenguvõimalusi. Vanem, kes juhib ja korraldab kodumajapidamist, kus laps kasvab, annab sellega oma panuse. Teine vanem peab last toetama rahaliselt.

- vanemad lastelt?

Arvestades oma elutingimusi on laps kohustatud oma vanemaid ülal pidama, kui vanem ei ole võimeline end ise ülal pidama ja ta ei ole temal lasunud lapse ülalpidamiskohustust jämedalt rikkunud.

- lahutatud abikaasad teineteiselt?

Üksi või peamiselt süüdi olev abikaasa peab teisele, kuivõrd viimase sissetulekud varast ja tema töise tegevuse tulud, mida vastavalt asjaoludele võib eeldada, ei ole piisavad, abikaasade elutingimusi arvestades maksma kohast elatusraha. Kui lahutuses on süüdi mõlemad abikaasad ja kumbki abikaasadest ei ole ülekaalukalt süüdi, võib abikaasale, kes ise ei suuda end üleval pidada, määrata ülalpidamise toetuse, kui ja kuivõrd see on teise abikaasa vajadusi ning varalisi ja tööalaseid asjaolusid arvestades põhjendatud. Toetuse maksmise kohustus võib olla ajaliselt piiratud. Kui lahutus on sõlmitud poolte kokkuleppel, võivad abikaasad sõlmida vabal tahtel kokkuleppe selle kohta, kas üks peab teisele elatusraha tasuma, või loobuvad nad vastastikustest ülalpidamisnõuetest.

- muud isikud teineteiselt?

Abikaasad peavad jõudumööda andma ühise panuse nende elutingimustele kohaste vajaduste katmiseks. Ka kehtiva abielu korral on seega mittetöötaval abikaasal õigus nõuda ülalpidamist töötavalt abikaasalt. Kui abikaasad elavad ühises majapidamises, tasutakse elatist põhimõtteliselt loonustasuna. Pärast ühise majapidamise lõpetamist tasutakse elatusraha. 

ÜlesÜles

2. Kui vanal lapsel on õigus ülalpidamisele?

Lapse õigus ülalpidamisele lõppeb enese ülalpidamisvõime tekkimisega, mis ei sõltu kindla vanuse saavutamisest (eriti täisealiseks saamisest), vaid sellest, kas laps on suuteline ise teenima enese kohaseks ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Enese ülalpidamisvõime hindamisel on määravad lapse ja vanemate elutingimused.

3. Millistel juhtudel kohaldatakse Austria õigust?

Ülalpidamise määramisel lähtutakse Austria õigusest, kui:

  1. alla 21 aasta vanuse ülalpidamisõigust omava isiku alaline elukoht on Austrias;
  2. alla 21 aasta vanune isik esitab ülalpidamistaotluse Austria kohtule ja on Austria kodanik ning ülalpidamiskohustust kandev isik on samuti Austria kodanik, kelle alaline elukoht on Austrias;
  3. ülalpidamist taotlev abikaasa on Austria kodanik ja ka teine abikaasa oli või on austerlane;
  4. ülalpidamist taotlev abikaasa on alati olnud muus kodakondsuses kui teine abikaasa või pole kummalgi enam algset ühist kodakondsust ja mõlema alaline elukoht on või on olnud Austrias ja ühel neist on alaline elukoht Austrias; või
  5. rahvusvahelise eraõiguse sätete järgi (vaata vastus küsimusele 4) ei kuulu kohaldamisele ükski muu õigus ja tugevaim on side Austriaga.

4. Millise riigi õigust kohaldavad Austria kohtud, kui Austria õigus ei ole kohaldatav?

  1. Abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamisnõue teise abikaasa vastu lahendatakse abikaasade ühise kodakondsuse riigi õiguse järgi (tõendatud kodakondsuse alusel), sellise puudumisel viimase ühise kodakondsuse riigi õiguse järgi, kui ühel abikaasadest on see säilinud. Kui abikaasadel ei ole ühist kodakondsust või kummalgi pole see säilinud, on määrav selle riigi õigus, kus on mõlema abikaasa alaline elukoht. Kui nende alalised elukohad on erinevates riikides, kohaldatakse selle riigi õigust, kus mõlemal oli nende viimane alaline elukoht, kui ühel neist on see säilinud. Kui neil pole kunagi olnud alalist elukohta samas riigis või kui kummalgi neist ei ole enam alalist elukohta selles riigis, otsustatakse elatise määramine selle riigi õiguse kohaselt, millisega on kõige tihedam side.
  2. Alla 21 aasta vanuste isikute ülalpidamisnõue lahendatakse selle riigi õiguse kohaselt, kus on nende alaline elukoht, kui see riik on 24. oktoobri 1956. aasta Haagi konventsiooni (laste ülalpidamiskohustusele kohaldatava õiguse kohta) allkirjastanud riik.
  3. Vanemate ülalpidamisnõuded lapse vastu või lapse nõuded vanemate vastu, kui laps on üle 21 aasta vana või kui tema alaline elukoht ei ole ülalnimetatud konventsioonile alla kirjutanud riigis, lahendatakse lapse kodakondsusest lähtuvalt.
  4. Kõigi muude ülalpidamisnõuete korral on määrav selle riigi õigus, millega on kõige tihedam side.

5. Kas õigustatud isik peab oma ülalpidamisnõude tunnustamiseks pöörduma mingi organisatsiooni, (keskse või kohaliku) haldusasutuse või kohtu poole?

Põhimõtteliselt võivad ülalpidamiskohustusega isik ja selleks õigustatud isik sõlmida kohtuvälise kokkuleppe maksekohustuste kohta. Kui on tegemist lapse ülalpidamisega, võib sellise kokkuleppe sõlmida ka noorsooameti ametniku (Jugendwohlfahrtsträger) juuresolekul. Kui kokkulepet ei saavutata, peab isik, kellel on õigus nõuda ülalpidamist, pöörduma pädeva esimese astme piirkonnakohtusse (Bezirksgericht).

ÜlesÜles

5.A. Kuidas peaksin ülalpidamisnõude sellisele organisatsioonile või (kesksele või kohalikule) haldusasutusele esitama? Millist menetlust sellisel juhul kohaldatakse?

Alaealised lapsed võivad esimese astme piirkonnakohtusse (Bezirksgericht) esitada hagita menetluses avalduse lapse elatusraha määramiseks.

Täisealised lapsed ja muud isikud, kellel on õigus ülalpidamisele, peavad esimese astme kohtusse esitama ülalpidamishagi, mis lahendatakse tavapärases tsiviilkohtu menetluses.

6. Kas taotluse võib esitada sugulase, lähedase tuttava või alaealise nimel?

Põhimõtteliselt peavad kõik isikud ülalpidamisnõude rahuldamist taotlema enda nimel. Alaealise lapse eest peab vastavad avaldused esitama lapse seaduslik esindaja.

7. Kuidas saab taotluse esitaja, kes tahab asja kohtusse anda, teada, missugune on pädev kohus?

Ülalpidamisnõuded võib - vastavalt sellele, kellel on õigus ülalpidamisele ja kes on kohustatud isik - esitada erinevaid menetlusvorme (menetlus hagi alusel, hagita menetlus) kasutades ja erinevates kohtutes. Põhimõtteliselt kehtib järgmine: ülalpidamisnõuded vaatab läbi esimese astme piirkonnakohus (Bezirksgericht). Abielust tulenev ülalpidamisnõue kuulub selle kohtu pädevusse, kes lahendab abieluga seotud vaidlusi. Lapse ja vanemate ülalpidamisnõuded võib esitada esimese astme kohtule (Bezirksgericht), mille piirkonnas on ülalpidamisõigusliku isiku alaline elukoht, elukoha puudumisel Austrias kohtule, mis asub ülalpidamisõigusliku isiku elukohas. Kui alalist elukohta Austrias ei ole, on pädev kohus, mille piirkonnas on seadusliku esindaja alaline elukoht; sellise puudumisel Austrias, kui on tegemist alaealisega, kohus, mille piirkonnas on ühe vanema alaline elukoht, kui on tegemist muu hooldajaga, tema viimase Austria alalise elukoha järgne kohus; vastasel korral Viini kesklinna piirkonna kohus (Bezirksgericht Innere Stadt Wien).

ÜlesÜles

8. Kas taotluse esitajal peab olema esindaja (advokaat või muu isik), et asi kohtusse anda?

Ülalpidamisasjades, mida lahendatakse hagimenetluses, võib kumbki pool end esimese astme kohtus ise esindada või lasta end esindada mis tahes isikul; kui asja rahaline väärtus ületab 4000 eurot, võivad pooled siiski - kui nad end ise ei esinda - lasta end esindada ainult advokaadil. Kui asja arutatakse hagita menetluses, ei ole esindamine kohustuslik, kuid on lubatud.

9. Kas kohtumenetlus toob taotluse esitajale kaasa kulutusi? Kui jah, siis kui suured need ligikaudu on? Kas taotluse esitaja, kes on majanduslikult vähekindlustatud, saab taotleda menetlusabi?

Nii hagimenetluses kui hagita menetluses tekivad harilikult kohtukulud. Kohtukulude suurus on kindlaks määratud kohtukulude seaduses ja see sõltub peamiselt ülalpidamisnõude suurusest. Alaealise taotleja puhul ei tasu kohtukulusid - sõltumata otsusest - kunagi alaealine taotleja, vaid alati ülalpidamiskohustusega isik. Üksikjuhtumi kohtukulude eeldatava suuruse peaks küsima järgi kohtust. Kui hageja rahalised võimalused ei ole piisavad, võib ta üldise menetlusabi põhimõtte kohaselt taotleda kohtukulude tasumise ajatamist.

10. Milline on kohtu poolt määratud tõenäoline elatis? Kui elatis määratakse, siis kuidas määratakse selle suurus? Kuidas see viiakse vastavusse elukalliduse ja muutunud perekonnaseisuga?

Abikaasa ega lapse elatusraha suuruse määramiseks ei ole konkreetseid seadusega kehtestatud eeskirju. Õigusemõistmisel on siiski välja töötatud protsentuaalsed määrad, millest otsust langetavad organid võivad elatise suuruse määramisel lähtuda. Kui pärast kohtu poolt elatusraha kindlaks määramist on asjaolud muutunud, võib taotleda uue elatusraha määramist.

ÜlesÜles

11. Kuidas ja kellele elatist makstakse?

Elatist makstakse rahas ja otse elatusraha saama õigustatud isikule (või tema pangakontole). Lapse elatusraha võib maksta vanemale, kes last hooldab ja kasvatab.

12. Kuidas saab elatusraha maksmisest kõrvale hoidvat isikut sundida elatusraha maksma?

Kui ülalpidamiskohustus on sätestatud kohtuotsusega, määrusega või ametliku dokumendiga, võib elatusraha võlgnevale isikule kohaldada sundtäitmist, kui ta oma maksekohustust ei täida.

Kui elatusraha võlgnev isik ei täida oma maksekohustust alaealise isiku suhtes, võib see kaasa tuua kriminaalõiguslikke tagajärgi.

13. Kas organisatsioonid või (kesksed või kohalikud) haldusasutused aitavad elatusraha sisse nõuda?

Ainult alaealiste laste puhul toetab liidumaa noorsooameti ametnik lapse seaduslikku esindajat ülalpidamisnõuete maksma panekul.

14. Kas nad võivad elatusraha osaliselt või täies ulatuses võlgniku asemel ise maksta? Mis juhtub, kui taotleja elab Austrias, võlgnik aga välismaal?

Teatud asjaoludel võib kohus määrata alaealistele lastele elatusraha avansi maksmise riigi poolt. Riik maksab sellistel juhtudel elatusraha ettemaksena, võlgnetavad summad nõutakse ülalpidamiskohustust omavalt isikult sisse sundtäitmise korras.

Kui elatusraha ettemaksena maksmise tingimused on täidetud, ei ole oluline, kas ülalpidamiskohustust omav isik asub Austrias või mingis muus riigis.

15. Kas taotleja saab kasutada mingi organisatsiooni või (keskse või kohaliku) haldusasutuse abi?

Taotleja, kes elab välismaal, saab kasutada (kesk- või kohaliku) asutuse abi ainult juhtudel, millele kohaldatakse 20. juuni 1956. aastal vastu võetud ÜRO konventsiooni välisriigist ülalpidamise taotlemise kohta. Avaldus tuleb esitada taotleja elukohariigi edastusasutuses. Välismaine edastusasutus edastab seejärel avalduse koos kõigi vajalike dokumentidega Austria asutusele (justiitsministeerium DeutschEnglishfrançais osakond I 10). Justiitsministeerium omakorda edastab avalduse pädevale kohtule (ülalpidamisasja menetluse algatamiseks ja läbiviimiseks või elatusraha maksmise otsuse või muu täitedokumendi täitmiseks).

Taotleja võib loomulikult ka pöörduda otse pädevasse kohtusse. Sellisel juhul peab ta aga ise hoolitsema selle eest, et kõik formaalsed tingimused oleksid täidetud. Üldiselt kehtivate tingimuste raames võib taotleda ka vabastust kohtukulude tasumisest (vaata “kohtukuludest vabastamine – Austria”).

16. Kui jah, siis mis on nende organisatsioonide või haldusasutuste nimetused ja aadressid?

Vaata vastus küsimusele 15.

17. Mida kujutab enesest nende organisatsioonide või haldusasutuste abi?

Vaata vastus küsimusele 15.

18. Kas taotleja võib pöörduda otse nende organisatsioonide või haldusasutuste poole?

Vaata vastus küsimusele 15.

19. Kui jah, siis mis on nende organisatsioonide või haldusasutuste nimetused ja aadressid?

Vaata vastus küsimusele 15.

20. Mida kujutab enesest nende organisatsioonide või haldusasutuste abi?

Vaata vastus küsimusele 15.

« Elatisnõuded - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 16-03-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik