Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Rootsi

Viimati muudetud: 29-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Rootsi

 

SISUKORD

1. Kohtunikud 1.
2. Advokaadid 2.
3. Prokurátoři 3.
4. Soudní vykonavatelé 4.

 

Ametite tutvustus

1. Kohtunikud

Enamik kohtunikest (domare) töötab ühes kahest riiklikust kohtustruktuurist. Selleks on ühest küljest riiklikud kohtud (allmänna domstolar), mille alla kuuluvad maa- ja linnakohtud (tingsrättar), kuus apellatsioonikohust (hovrättar) ja ülemkohus (Högsta domstolen), teisest küljest riiklikud halduskohtud (allmänna förvaltningsdomstolar), mille alla kuuluvad ringkonna halduskohtud (länsrättar), teise astme halduskohtud (4) (kammarrättar), ja kõrgem halduskohus (Regeringsrätten). Kohtunik, kes ei ole kohtu või allüksuse president, kannab ringkonnakohtus ja maakonna halduskohtus nimetust rådman, riiklikus apellatsioonikohtus hovrättsråd ja teise astme halduskohtus kammarrättsråd. Kohtunikku, kes juhib ringkonda, nimetatakse ringkonnakohtus ja ringkonna halduskohtus chefsrådman, riiklikus apellatsioonikohtus hovrättslagman ja teise astme halduskohtus kammarrättslagman. Kohtu presidenti nimetatakse ringkonnakohtus ja ringkonna halduskohtus lagman ning riiklikus apellatsioonikohtus ja teise astme halduskohtus president. Ülemkohtu kohtunikke kutsutakse justitieråd.

Kohtunik peab olema Rootsi kodanik. Kohtunikul peab olema Rootsis antud bakalaureuse- (juris kandidatexamen) või magistrikraad (juristexamen) õigusteaduse alal. Teatavatel tingimustel loetaks juriidilist väljaõpet mõnes teises Põhjamaade riigis nimetatud kraadidega samaväärseks. Kohtunikuks ei nimetata isikut, kes on maksejõuetu (pankrotis) või kelle vara on läinud pankrotihalduri kätte (förvaltarskap).

Kohtunikud nimetab taotlusmenetluse alusel ametisse valitsus. See ei kehti kõrgemate kohtuametnike kohta. Kohtunikud nimetatakse ametisse vastavalt nende võimetele ja sobivusele. Valiku tegemisel aitab valitsust spetsiaalne juristide ametisse nimetamise komisjon. Komisjoni peamiseks funktsiooniks on valitsusele soovituste andmine kohtuniku ametisse nimetamisel.

ÜlesÜles

Kohtunikud võtab tööle riik ja neil on ametiisiku staatus. Kohtunikku võib ametist tagandada üksnes siis, kui ta osutub tööks sobimatuks, jätab korduvalt unarusse oma tööülesanded, sooritab kriminaalkuriteo või jõuab pensioniikka. Konstitutsioon tagab kohtunikele sõltumatuse oma kohustuste täitmisel.

Rootsis peavad tulevased kohtunikud kutse saamiseks läbima spetsiaalse väljaõppe. Professionaalsete kohtunike ridu täiendavad peamiselt kohtuniku väljaõppega isikud. Ametlikult sellist väljaõpet ei nõuta. Kohtuniku ametikohta võib taotleda iga juristiharidusega inimene. Tavaliselt eelistatakse aga väljaõpet saanud kandidaate.

Kohtuniku väljaõppesse võetakse isikud, kellel on nii bakalaureusekraad õigusteaduse alal ja kohtuametniku (notarie) kvalifikatsioon, st ta peab olema töötanud vähemalt kaks aastat ringkonnakohtu või ringkonna halduskohtu ametnikuna. Kohtuniku väljaõppesse vastuvõetud isik võetakse tööle ringkonnakohtu ametnikuna (hovrättsfiskal või kammarrättsfiskal) ringkonna või teise astme halduskohtusse 6kuuse katseajaga. Kui tema tööga katseajal ollakse rahul, võetakse ta alaliselt tööle apellatsioonikohtusse kohtuametnikuna. Pärast kaheaastast kohtuametnikuna töötamist võib ta kaks järgmist aastat töötada abikohtunikuna (tingsfiskal või länrättsfiskal) ringkonnakohtus või ringkonna halduskohtus. Abikohtunikud töötavad samadel alustel nagu koosseisulised kohtunikud.

Väljaõppe viimasel etapil töötab abikohtunik vähemalt kaks aastat riiklikus või teise astme halduskohtus kohtunikuna. Pärast abikohtuniku aja lõppemist määratakse ta kohtu kaasistujaks (assessor) riiklikus või teise astme halduskohtus ja sellega on väljaõpe lõppenud.

ÜlesÜles

Kohtu kaasistuja, kes soovib saada koosseisuliseks kohtunikuks, töötab pärast ametialast väljaõpet tavaliselt mõni aasta väljaspool kohtusüsteemi, et saada erinevaid kogemusi ja täiendada oma oskusi konkureerimaks koosseisulise kohtuniku ametikohale.

Isiku ja üldsuse usaldus õigussüsteemi suhtes tagatakse sellega, et kohtunikud langetavad kohtuotsuseid ilma väliste mõjutusteta. Kohtupidamise reeglites on sätestatud põhiprintsiibid, kuidas kohtunikud peavad oma igapäevatöös käituma, samuti on seal toodud kohtunikele esitatavad nõudmised, nagu näiteks objektiivsus, erapooletus ja võrdne kohtlemine. Eraldi on sätestatud kohtunike diskvalifitseerimine teatavatest kohtuasjadest.

Riiklike ja riiklike halduskohtute kohtunikud ei ole reeglina spetsialiseerunud ja tegelevad kõigi kohtuasjadega.

Vastavalt eelpoolöeldule on Rootsis kohtunikuks saamise eelduseks Rootsi kodakondsus. Ükski säte ei näe ette, et seda ametit võiks taotleda välismaalane.

2. Advokaadid

Kõik Rootsi advokaadid (advokater) töötavad erapraksise alusel; varem eksisteerinud riiklikud advokaadibürood (allmänna advokatbyråer) on ära kaotatud. Vastupidiselt paljudele välismaistele õigussüsteemidele võib Rootsis esineda inimene kohtus kaitsjana omaenda kohtuprotsessil. Osapoolel ei ole mingit kohustust olla esindatud või palgata advokaat. Osapoolt kohtumenetlusel esindav või nõu andev isik ei pea olema advokaat. Teisi kohtus esindav isik peab vastama teatavatele nõutele, kuid tal ei pea olema advokaadi kutsenimetust. Seevastu peavad olema täidetud sellised nõuded, nagu alaline elukoht, keeleoskus ja sobivus. Mõnes mõttes on advokaadid privilegeeritud seisuses. Välja arvatud teatavad erandid, näiteks võib kohtu poolt nimetatud kaitsjana tegutseda üksnes advokaat. Süüdistatava kaitsjaks võib olla igaüks, kes vastab seaduslikule esindajale esitatud nõuetele. Vastupidiselt teistele riikidele teevad nii süüdistaja nimetatud kaitsja kui ka kohtu poolt nimetatud kaitsja ühtviisi head tööd, sest suurel osal protsessidest on mõlemad kaitsjad advokaadid. Rootsis on advokaat (advokat) Rootsi advokatuuri liige (Sveriges advokatsamfund). Advokatuuri liikmed peavad vastama teatavatele ametlikele nõuetele ning neil peab olema tööks vajalik pädevus, kogemus ja kvalifikatsioon.

ÜlesÜles

Isik, kes soovib saada advokaadiks või advokatuuri liikmeks, peab:

  • elama alaliselt Rootsis, ELis, EMPs või Šveitsis;
  • omama bakalaureuse- või magistrikraadi õigusteaduse alal;
  • olema töötanud pärast kraadi saamist viis aastat õiguse alal, sellest vähemalt kolm aastat kas advokaadi abina advokaadibüroos või juhtinud erapraksist;
  • olema sooritanud advokaadi eksami;
  • peab oma iseloomult sobima advokaadiks (taotleja ei tohi olla kohtunik, prokurör või muu ametiisik) ja olema maksejõuline (vastu ei võeta isikuid, kes on maksejõuetud (pankrotis) või kelle vara on läinud pankrotihalduri kätte).

Pädevusnõuded peavad tagama, et advokaadiks pürgijatel on olemas vajalikud teadmised ja nad sobivad sellesse ametisse: advokaadi kutsenimetus tagab kvaliteedi. Igaüks, kes ebaõigesti nimetab ennast tunnustatud advokaadiks, sooritab seda tehes õigusvastase teo ja peab maksma trahvi.

Igaüks võib asutada advokaadibüroo. Selleks et nimetada ennast õigusnõustajaks (jurist) ja osutada õigusabi, pole vaja spetsiaalset väljaõpet või kogemusi.

Seadus keelab töötada õigusnõustajatena isikutel, kes sooritavad õigusabi andmise ajal kuriteo. Sellistel isikutel keelatakse õigusabi andmine kuni 10 aastaks. Õigusabi andvat inimest võib karistada trahvi või kuni kaheaastase vangistusega, kui tema hooletus ajendab kriminaalkuritegu sooritama. Kuid advokatuuri kuuluvat advokaati võib sellise hooletu nõustamise eest kohtusse kaevata üksnes pärast advokatuuriga konsulteerimist.

Advokaatide töö on reguleeritud seadusandlusega (Kohtumenetluse seaduse 8. peatükk). Seadusandlus reguleerib advokatuuri vastuvõtmise nõudeid, registreerimist, töötamist, ühisomandust partnerluse korral, järelevalvet jms. Head tavad sisalduvad lisaks seadusandlusele ka advokatuuri hartas (stadgar) ning selle juhendites. Advokatuuri harta on kehtestatud valitsuse poolt, mis tähendab, et advokatuur on eraõiguslike tunnustega eraõiguslik asutus, mitte lihtsalt ametiasutus. Hartal on valitsuse otsuse (förordning) staatus.

ÜlesÜles

Õiguspraktika eeskirjade nurgakiviks on sõltumatus. Sõltumatusenõue on mõeldud ühiskonna huvide kaitseks, sest advokaatikutse eeldab ranget ametisaladuste hoidmist ja kõrvalekaldumatut õigusabi andmist, kusjuures lähtutakse üksnes kliendi huvidest. Palju nõudeid on seotud heade tavadega; heade tavade alalhoidmiseks on advokaatidele kehtestatud distsiplinaarjärelevalve. Advokaaditöös kasutatavad eeskirjad, eeskätt organisatsiooni, kvalifikatsiooni, kutseeetika, kontrolli ja vastutusega seotud eeskirjad peavad tagama advokaatide sõltumatuse, aususe ja kogemused; kõike seda on õigusteenuste tarbijatel õigus nõuda ja see on ka tõhusa õigusmõistmise vajalikuks tingimuseks.

Enamik advokaate spetsialiseeruvad perekonnaõigusele, kriminaalõigusele, äriõigusele jms. Kaitseadvokaadid spetsialiseeruvad sageli teatavat tüüpi kriminaalasjadele, näiteks finantskuritegu, narkootikumid, kuriteod naiste vastu või alaealiste sooritatud kuriteod. Mõned advokaadid spetsialiseeruvad inimõigusi käsitlevatele kohtuasjadele. Nad esindavad osapooli, kes toovad kohtuasju Euroopa kohtu ette.

Kuna seal pole olla esindatud või palgata advokaati, ei ole seadusliku esindaja kasutamine kohustuslik.

Advokaatide tegevust ja tunnustamist käsitletakse määruses 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (advokaatide direktiiv) ja määruses 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegevust advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (tunnustamise direktiiv).

ÜlesÜles

Isik, kes soovib saada advokaadiks või advokaatuuri liikmeks, peab elama alaliselt Rootsis, ELis, EMÜs või Šveitsis; tal peab olema Rootsis antud bakalaureuse- või doktorikraad õigusteaduse alal; ta peab olema sooritanud advokaadieksami; tal peab olema hea maine ja ta peab sobima advokaaditööks. Isikuid, kes on advokaadiõppe läbinud ELis, EMÜs või Šveitsis ning kes on sooritanud Rootsis advokaadieksami tõestamaks, et nad tunnevad piisavalt Rootsi õigussüsteemi, loetakse Rootsi väljaõppe ja Rootsi advokaadieksami nõuetele vastavateks ning kui neid loetakse sobivateks ka muudes aspektides, võib neid vastu võtta advokatuuri ja nad võivad Rootsis töötada nimetuse all advokat. Sama kehtib isiku kohta, kes on advokatuuri liige ja on edukalt praktiseerinud advokaadina Rootsis ning tegelenud peamiselt Rootsi seadusandlusega või kes on mingil muul viisil saanud piisavalt teadmisi ja kogemusi, et teda liikmeks vastu võtta.

Rootsis ei ole erinõudeid, mis reguleerivad isikute kutsekvalifikatsiooni, kes soovivad saada advokaadiks oma riigis saadud kutsenimetuse all.

Üldjuhul ei tehta Rootsis tegutseda soovivatele välismaa advokaatidele takistusi ka siis, kui nende kutset ei ole Rootsis tunnustatud. Erandiks on see, kui tegevus sisaldab osapoole esindamist Rootsi kohtus. Selleks, et osapoolt esindada või tegutseda süüdistaja määratud kaitsjana peab advokaat vastama teatavatele sobivusnõuetele, muuhulgas hea maine, Rootsi õigussüsteemi tundmine ja elamine Rootsis, ELis, EMÜs või Šveitsis. Advokaadid, kes soovivad et neid Rootsis tunnustatakse, peavad end registreerima advokatuuris, millega nad satuvad advokatuuri järelevalve alla. ELis, EMÜs või Šveitsis tunnustatud advokaatidele, kes taotlevad tegevusluba Rootsis, kehtivad üldjoontes samad eeskirjad kui Rootsi advokaatidele.

ÜlesÜles

Selleks, et tegutseda Rootsis advokaadina, ei pea advokaat olema Rootsis tunnustatud. Kuid teistes EL riikides tunnustatud advokaadid, kes soovivad alaliselt praktiseerida Rootsis, s.t lasta end Rootsis tunnustada, kasutades oma riigi kutsenimetust, peavad end registreerima Rootsi advokatuuris. Sellega satuvad nad advokatuuri järelevalve alla.

Rootsis praktiseerimiseks ei ole vaja Rootsi kodakondsust. Välismaa advokaat võib Rootsis töötada oma riigi kutsenimetuse all, kuid alaliseks tegutsemiseks advokaadi kutsealal peab ta end registreerima. Alates 1. juulist 2002 ei kehti Rootsi advokatuuri liikmeks saamisel kodakondsusnõue, mis tähendab seda, et pärast kolmeaastast tõhusat ja regulaarset tegevust peamiselt Rootsi seadusandluses loetakse välismaalane Rootsi väljaõppele ja Rootsi advokaadieksami nõuetele vastavaks ning kui ta arvatakse olevat sobiv ka muudes aspektides, võib teda advokatuuri vastu võtta ja ta võib Rootsis töötada nimetuse all advokat.

Välismaised advokaadifirmad ei vaja Rootsis töö alustamiseks eelnevat luba.

Õigustegevus ei pea olema tegevus kindlas õigusvaldkonnas. Kasutatakse eri liiki partnerluse vorme. Ka partnerlus ei pea esinema kindlas vormis.

Isik, kes veel ei ole praktiseeriv advokaat ja kes soovib saada Rootsis tunnustatud välismaist õigusalast kraadi, et töötada näiteks advokaadi abina advokaadibüroos, peab läbima spetsiaalse teadmistetesti, kui tema kraadiõpe erineb nii kestuse kui sisu poolest oluliselt Rootsi kraadiõppest.

Kui advokaadid töötavad partnerluse alusel, võib ühisomanikuks või partneriks olla üksnes advokaat, välja arvatud kui advokatuuri juhatus annab vastava loa (vt kohtumenetluse seaduse 8. peatüki, 4. jao 2. alajagu ja Rootsi advokatuuri heade tavade kohta kehtestatud eeskirjade 3. jao 4. alajagu). Advokaati ei tohi tööle võtta isik, kes pole advokaat, välja arvatud kui advokatuur annab vastava loa (vt kohtumenetluse seaduse 8. peatüki, 2. jao 6. alajagu). See tähendab, et ühisomandi saamiseks partnerettevõttes peab isik elama alaliselt ELis, EMÜs või Šveitsis. Kuna advokaadiks saamisel ei kehti enam kodakondsusnõuet, ei ole tähtis ka rahvus.

ÜlesÜles

Kuid advokaadi partneriks firmas ei tohi olla isik, kellel on teine elukutse, näiteks raamatupidaja. Multidistsiplinaarse partnerluse keelamist arutleti ja see kiideti heaks Euroopa Kohtus Nova kohtuasjas.

3. Prokurátoři

Prokurátoři hrají velmi důležitou úlohu v soudním systému a trestním řízení. Prokurátor řídí vyšetřování trestných činů, rozhoduje, zda má být podána obžaloba, a vede trestní stíhání u soudu. V zásadě přísluší prokurátorovi stejné nezávislé postavení jako soudci, a prokurátor například osobně rozhoduje o tom, zda bude vedeno soudní stíhání či nikoli.

Prokurátor musí být švédským občanem. Uchazeči o funkci prokurátora musí získat švédský bakalářský nebo magisterský titul v oboru právo a dva roky působit jako soudní úředníci u okresního soudu nebo krajského správního soudu. Za určitých podmínek je právnické vzdělání získané v jiné severské zemi považováno za rovnocenné uvedeným titulům v oboru právo.

Státní prokurátoři jsou jmenováni rozhodnutím generálního prokurátora.

Prokurátoři jsou organizováni v okresech, v nichž působí okresní prokurátoři (kammaråklagare). Vedoucí okresu se nazývá hlavní prokurátor (chefsåklagare). Vrchní prokurátor (överåklagare) stojí obvykle v čele orgánu tvořeného několika okresy. Nejvyšším prokurátorem v zemi je generální prokurátor (Riksåklagaren).

Všichni státní prokurátoři jsou oprávněni podávat obžaloby k okresnímu a odvolacímu soudu. Pouze generální prokurátor však může vést obžalobu u Nejvyššího soudu.

ÜlesÜles

Ve Švédsku absolvují budoucí prokurátoři odbornou přípravu zaměřenou přímo na výkon tohoto povolání. Prokurátoři jsou jmenováni zejména z řad osob, které absolvovaly odbornou přípravu na výkon povolání prokurátora. Tato odborná příprava není formálně vyžadována. O funkci prokurátora se může ucházet kdokoli, kdo má právní kvalifikaci a absolvoval požadovanou praxi jako soudní úředník.

Aby mohli být přijati ke studiu, musí mít čekatelé bakalářský nebo magisterský titul v oboru právo a absolvovat praxi soudního úředníka. Osoba, která byla přijata ke studiu, bude zaměstnána jako prokurátor-čekatel (åklagaraspirant). Čekatel získá místo v týmu prokurátorů a plní jednoduché povinnosti pod dohledem školitele. Po devíti až dvanácti měsících skládá čekatel zkoušku, jejímž cílem je zjistit, zda může být podmínečně přijat na místo asistenta prokurátora (assistentåklagare).  Po dvou letech působení ve funkci asistenta skládá budoucí prokurátor další zkoušku, na jejímž základě bude jmenován okresním prokurátorem. Existuje zvláštní školení pro prokurátory, kteří se hodlají specializovat na určité formy trestné činnosti, např. trestné činy spojené s drogami, trestné činy v oblasti životního prostředí nebo finanční trestné činy.

Prokurátor řídí předběžné vyšetřování, rozhoduje o způsobu vedení vyšetřování, jaké akty mají být vyšetřeny, jaké donucovací prostředky je třeba přijmout, atd. Je důležité, aby prokurátor plnil své povinnosti nezávisle tak, aby byl případ projednán řádně a právně bezvadným způsobem. Prokurátor musí provést předběžné vyšetřování objektivně: je rovněž nutné zohlednit okolnosti svědčící ve prospěch podezřelé osoby. Existují předpisy opravňující podezřelého nahlížet do spisů z vyšetřování. Generální prokurátor vydal řadu pokynů, které upravují postup v případě různých druhů trestných činů. Platí rovněž zvláštní pravidla pro vyloučení prokurátorů z projednávání některých případů.

ÜlesÜles

V rámci systému státní prokuratury se někteří prokurátoři specializují na určité oblasti, např. trestné činy v oblasti životního prostředí, finanční trestné činy nebo trestné činy spojené s drogami. Převážná většina těchto prokurátorů pracuje v týmech obyčejných státních prokurátorů. Prokurátoři specializující se na finanční trestné činy však působí ve zvláštním orgánu, Úřadu pro vyšetřování finanční trestné činnosti, kde spolupracují se specializovanými policisty a ekonomy.

Jak je uvedeno výše, je pro výkon funkce prokurátora požadováno švédské občanství. Neexistuje žádný předpis, který by umožňoval jmenovat do této funkce státní příslušníky jiných zemí.

4. Soudní vykonavatelé

Soudní vykonavatel (kronofogde) je státní zaměstnanec pracující na Exekučním úřadě (kronofogdemyndighet). Soudní vykonavatel se zabývá například výkonem rozhodnutí a neplacenými soukromými a veřejnými žalobami (viz kapitola o „Výkonu rozhodnutí"). Soudní vykonavatel rovněž zastupuje stát v soudním řízením o úpadku, vyrovnání nebo reorganizaci dluhu.

Vedoucím odboru nebo oddělení Exekučního úřadu bývá zásadně soudní vykonavatel. Není však stanoveno, že vedoucím Exekučního úřadu musí být soudní vykonavatel.

Existuje zvláštní odborná příprava pro soudní vykonavatele. Aby mohli být přijati ke studiu, musí být čekatelé švédskými občany, mít bakalářský nebo magisterský titul v oboru právo a absolvovat praxi soudního úředníka. Práce soudního úředníka může být nahrazena určitými jinými druhy praxe, a na základě výjimky může být tento požadavek zrušen.

Osoba, která byla přijata ke studiu, bude zaměstnána jako čekatel na funkci soudního vykonavatele (kronofogdeaspirant). Odborná příprava trvá přibližně 40 týdnů, v jejichž průběhu se střídá praktická a teoretická část. Čekatel poté skládá zkoušku, na jejímž základě bude jmenován soudním vykonavatelem.

Vyloučení soudních vykonavatelů z projednávání určitých případů se řídí obdobnými pravidly, jaké platí pro soudce.

Soudní vykonavatelé pracující v inkasním oddělení nejsou zásadně specializovaní. Soudní vykonavatelé se však mohou specializovat např. na prodej majetku nebo na dohled nad konkursním řízením.

Jak je uvedeno výše, je pro výkon funkce soudního vykonavatele požadováno švédské občanství. Neexistuje žádný předpis, který by umožňoval jmenovat do této funkce státní příslušníky jiných zemí.

« Juristid - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 29-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik