Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Hispaania

Viimati muudetud: 07-12-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Hispaania

 

SISUKORD

1. Mida tähendab mõiste „õigusvaldkonna amet“ Hispaanias? 1.
2. Millised on õigusalal töötamise tingimused? 2.
3. Millistes peamistes valdkondades õigusala töötajad tegutsevad? 3.
4. Millised on peamised õigusvaldkonna ametid Hispaanias? 4.
5. Kas on muid õigusvaldkonna ameteid? 5.
6. Kes tegeleb õigusemõistmisega? 6.
7. Millised on riigiprokuratuuri ülesanded? 7.
8. Millised on kohtusekretäri ülesanded? 8.
9. Millised on kohtusekretäriks saamise tingimused? 9.
10. Kes vastutab kohtusekretäride töö kontrollimise ja järelevalve eest? 10.
11. Kas kohtuteenuste eest võetakse tasu? 11.
12. Millised on notarite ülesanded? 12.
13. Kuidas saadakse notariks? 13.
14. Kes vastutab notarite töö kontrollimise ja järelevalve eest? 14.
15. Kuidas makstakse notariteenuste eest? 15.
16. Millised on äri- ja vararegistrite pidajate ülesanded? 16.
17. Kes vastutab registripidajate töö koordineerimise ja järelevalve eest? 17.
18. Kuidas makstakse vararegistripidaja teenuste eest? 18.
19. Millised on advokaatide ülesanded? 19.
20. Kuidas saadakse advokaadiks? 20.
21. Milliste Hispaanias vastu võetud õigusaktidega on tagatud advokaatide tegutsemisvabadus ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine? 21.
22. Kes vastutab advokaatide töö koordineerimise ja järelevalve eest? 22.
23. Kuidas advokaate tasustatakse? 23.
24. Millised on kohtuadvokaatide ülesanded kohtus? 24.
25. Kuidas saadakse kohtuadvokaadiks? 25.
26. Kes vastutab kohtuadvokaatide töö koordineerimise ja järelevalve eest? 26.
27. Kuidas makstakse kohtuadvokaadi teenuste eest? 27.

 

1. Mida tähendab mõiste „õigusvaldkonna amet“ Hispaanias?

Õigusvaldkonna amet on amet, mis hõlmab õigusaktide loomist ja täitmist ning selleks on vajalik juriidiline eriharidus. Õigusala töötajal peab olema juriidilisi eriteadmisi tõendav kvalifikatsioon.

2. Millised on õigusalal töötamise tingimused?

Kõikidel õigusala töötajatel peab olema akadeemiline kõrgharidus (tavaliselt juriidiline), mis tõendab vajalikke õigusteadmisi. Samuti peavad nad kuuluma õigusala töötajate kutseliitu, mis tagab kutsealal töötajate nõuetekohase tegutsemise nii avalikes kui ka oma liikmete huvides.

Üldiselt tegutsevad õigusvaldkonnas üksnes õigusala töötajad, kuigi seda võivad teha ka muude kutsealade esindajad tingimusel, et neil on nõuetekohane kvalifikatsioon.

3. Millistes peamistes valdkondades õigusala töötajad tegutsevad?

Õigusala töötajad tegutsevad kahes peamises valdkonnas: vaidluste ennetamine ja lahendamine.

Peamised kutsealad vaidluste ennetamise valdkonnas on need, mis tagavad õiguskindluse nõustamis-, dokumentide koostamise või registreerimisteenuste kaudu.

Vaidluste lahendamisega tegelevad õigusala töötajad on peamiselt seotud kohtuvaidlustega. Mõned neist (tavaliselt vaba elukutse esindajad) suunavad ja esindavad menetluse pooli, samas kui teised - kohtunikud, kes kuuluvad riigiteenistujate hulka - juhivad kohtumenetlust ning lahendavad vaidlusi.

4. Millised on peamised õigusvaldkonna ametid Hispaanias?

Vaidluste ennetamisega tegelevad järgmised õigusala töötajad:

ÜlesÜles

  • Advokaadid (abogados), kes annavad juriidilist nõu.
  • Notarid, kes osutavad dokumentide koostamise ja tõendamise ning nõustamisteenuseid.
  • Vara- ja äriregistrite pidajad, kes peavad avalikke registreid, kus registreeritakse kolmandaid isikuid mõjutada võivad olulised õiguslikud tehingud, kontrollivad registrisse kantud dokumentide vastavust õigusnõuetele ja nõustavad inimesi, kes soovivad registrisse kandeid teha.

Vaidluste lahendamisega tegelevad järgmised õigusala töötajad:

  • Advokaadid, kes juhendavad kohtuvaidluse pooli ja lahendavad vaidlusi olemasolevate alternatiivsete süsteemide kaudu.
  • Kohtuadvokaadid (procuradores), kes esindavad pooli kohtus.
  • Kohtusekretärid (Secretarios Judiciales), kes vastutavad kohtumenetluste dokumenteerimise ja sujuva kulgemise eest.
  • Kohtunikud (Jueces ja Magistrados - magistrados on kõrgema kohtu kohtunik), kes lahendavad vaidlusi.

5. Kas on muid õigusvaldkonna ameteid?

Lisaks eelnimetatud õigusala töötajatele on ka teisi spetsialiste, kes tegelevad seadusandlike küsimustega ja kellel peab seetõttu olema erikvalifikatsioon (mitte tingimata juriidiline) konkreetses õigusvaldkonnas ning kes peavad kuuluma kutseliitu.

Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad teatud erialade esindajad, näiteks „graduados sociales” (töö- ja sotsiaalkindlustuse valdkonna konsultandid, kes tegutsevad äriühingute, üksikisikute jne huvides). Kõnealuse kvalifikatsiooniga isikud, kes kuuluvad asjaomasesse kutseliitu, võivad esindada pooli tööõigust käsitlevates menetlustes.

ÜlesÜles

6. Kes tegeleb õigusemõistmisega?

Õigusemõistmine on rahva tahe ja õigust mõistavad monarhi nimel kohtunikud, kes moodustavad kohtuvõimu. Õigust võivad mõista üksnes kohtunikud, st ainult kohtunikud võivad teha kohtuotsuseid ning tagada nende täitmisele pööramise. Kohtunikud on muust riigivõimust sõltumatud ning alluvad üksnes põhiseadusele ja seadustele.

Kohtunikud on riigiteenistujad. Kohtunikud jagunevad kolme kategooriasse: Jueces, Magistrados (kõrgema kohtu kohtunikud) ja Magistrados del Tribunal Supremo (ülemkohtu kohtunikud). Kohtunikukandidaat (juez) peab sooritama väga tihedas konkurentsis eksami ja läbima peaaegu kaks aastat kestva kursuse kolledžis Escuela Judicial de Barcelona. Kõrgema kohtu kohtunikuks (magistrado) edutamine toimub teenistusaja pikkuse alusel, kuigi on võimalik sooritada ka eksam teatavas õigusvaldkonnas (haldus-, töö- või äriõigus). Lisaks on neljandik kohtunike ametikohtadest reserveeritud juristidele, kellel on vähemalt kümneaastane töökogemus ja kellest üks kolmandik peavad olema kohtusekretärid. Enamiku ülemkohtu kohtunike ametikohtadest, kuhu kohtuniku edutab Kohtuvõimu Üldnõukogu (Consejo General del Poder Judicial), täidavad kõrgema kohtu kohtunikud (magistrados), kellel on vähemalt 15aastane töökogemus (sh kümme aastat kõrgema kohtu magistrado'na), kuigi viiendik kohtadest on reserveeritud tunnustatud juristidele, kellel on vähemalt 15aastane töökogemus (vt teabeleht „Kohtukorraldus“).

7. Millised on riigiprokuratuuri ülesanded?

Riigiprokurörid (fiscales) on riigiteenistujad. Riigiprokuröril peab olema juriidiline kõrgharidus või doktorikraad ning ta peab olema sooritanud eksami. Riigiprokurörid kuuluvad kuninglikku prokuratuuriteenistusse (Fiscalía General del Estado) ja töötavad kõikide kõrgemate kohtute juurde kuuluvates prokuratuurides.

ÜlesÜles

Riigiprokuröri ülesanded on järgmised:

  1. Kohtusüsteemi tõhusa toimimise tagamine kooskõlas seadusega ning ettenähtud aja jooksul vajalike toimingute, apellatsioonimenetluste ja muude meetmete abil.
  2. Seadusega neile pandud ülesannete täitmine kohtunike ja kohtute sõltumatuse kaitsmisel.
  3. Põhiseaduses sätestatud institutsioonide ja põhiõiguste ning -vabaduste kaitsmise tagamine vajalike meetmetega.
  4. Kuritegudest tulenevate kriminaal- ja tsiviilmenetluste algatamine ning vajadusel teiste isikute esitatud hagide vaidlustamine.
  5. Kriminaalmenetluses osalemine, kohtult vajalike hagi tagamise abinõude ja asjaolude kindlakstegemiseks vajalike meetmete taotlemine.
  6. Osalemine perekonnaseisu käsitlevates menetlustes ja kõikides muudes seaduses ette nähtud menetlustes õiguspärasuse ja avalike või ühiskondlike huvide kaitseks.
  7. Osalemine seaduses sätestatud tsiviilkohtumenetlustes, mis mõjutavad avalikke huve või alaealiste, puuetega või vähekindlustatud isikute huve kuni neile tavapäraste esindajate määramiseni.
  8. Kohtualluvuse õigsuse ja kohtute pädevuse tagamine kohtualluvuskonflikti või vajadusel pädevuse küsimuse tõstatamisega ning teiste algatatud kohtualluvuskonflikti sekkumisega.
  9. Avalikke ja ühiskondlikke huve mõjutavate kohtuotsuste täitmise tagamine.
  10. Ohvrite kaitse tagamine kohtumenetluses, võimaldades neile tõhusat abi ja nõustamist.
  11. Kaitsemenetlustesse sekkumine.
  12. Kaebuste esitamine põhiseaduslike õiguste kaitseks ja osalemine seaduses ette nähtud viisil menetlustes, mis on õiguspärasuse kaitseks suunatud konstitutsioonikohtusse.
  13. Alaealiste kriminaalvastutusega seoses neile asjaomaste õigusaktidega pandud ülesannete täitmine alaealiste huvides.
  14. Seaduses ette nähtud juhtudel ja korras kontrollikojas algatatud menetlustes osalemine ja õiguspärasuse kaitsmine haldus- ja töökohtumenetlustes asjades, milles nad seaduse kohaselt peavad osalema.
  15. Vajadusel rahvusvahelise kohtuliku kaitse tagamine vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja välislepingutele.
  16. Muude neile riigi õigusaktidega pandud ülesannete täitmine.

8. Millised on kohtusekretäri ülesanded?

Kohtusekretärid (secretarios judiciales) abistavad kohtunikke nende ülesannete täitmisel. Nad koostavad kohtumenetluse dokumente, protokollivad menetluse kõiki etappe (ülekuulamine, kohtuistung jne) ja teavitavad kohtunikke kõikidest esitatud dokumentidest ning eri menetluste tähtaegadest. Kohtusekretär juhendab kohtu töötajaid.

ÜlesÜles

9. Millised on kohtusekretäriks saamise tingimused?

Kohtusekretäril peab olema juriidiline kõrgharidus ning pärast kursuse läbimist kolledžis Centro de Estudios Judiciales peab ta sooritama eksami. Kohtusekretäride täieliku sõltumatuse tagamiseks kehtivad nende suhtes kohtunikega samad nõuded ja keelud.

10. Kes vastutab kohtusekretäride töö kontrollimise ja järelevalve eest?

Kohtusekretärid on justiitsministeeriumi ja kõrgemate kohtute valitsussekretäride alluvuses.

11. Kas kohtuteenuste eest võetakse tasu?

Kõnealuste riiklike teenuste eest tasu ei võeta, v.a teatavast tasemest suurema käibega juriidilised isikud, kes peavad tasu maksma.

Kohtuvaidluse pooled peavad siiski maksma tasu advokaadile, kohtuadvokaadile ja muudele kohtumenetlusse kaasatud spetsialistidele, v.a juhul, kui nad suudavad tõendada, et neil puuduvad selleks vajalikud vahendid (vt nõukogu 28. mai 2001. aasta otsuse artikli 15 punkt c).

12. Millised on notarite ülesanded?

Notar on õigusala töötaja, kelle peamine ülesanne on eraõiguslike tehingutega seotud dokumentide õigsuse tõestamise avaliku teenuse osutamine. Samuti aitavad notarid kõnealuseid dokumente õigesti koostada ning kinnitavad need oma allkirjaga. Notariaadiseaduses on notar määratletud kui riigiteenistuja, kes on volitatud kinnitama lepinguid ja muid kohtuväliseid dokumente kooskõlas seadusega. Notarite ülesanded on kahesugused: isikute nõustamine nende eesmärkide saavutamiseks parimate vahendite leidmiseks ning notari juuresolekul toimunud asjaolude, toimingute või tehingute tõestamine notari koostatud dokumentidega. Kõnealusel tõestamisel on üldsuse jaoks suur väärtus. Isikud võivad notari vabalt valida, v.a erandjuhtudel, mille puhul on seaduses sätestatud teatava notari kasutamine. Notar tõestab dokumente piirkonnas, kuhu ta on ametisse määratud, v.a eriloa olemasolul. Notarite juriidiline haridus ja praktiline kogemus võimaldavad neil tagada isikutele õiguskindluse. Kõnealune koolitus ja kogemus tagavad notariaalsete dokumentide õigsuse, mistõttu kõnealused dokumendid on täitmisele pööratavad ning neid eelistatakse tõendina kohtumenetlustes. Üks kõige olulisematest ülesannetest on vara- või äriregistris registreerimiseks vajalike dokumentide väljastamine. Dokumendid ja toimingud, mida notar võib tõestada, on väga mitmesugused ja jagunevad 12 kategooriasse: perekonnaseisuga seotud toimingud, testamendid, abielulepingud, lepingud, pärijate kinnitused ja taotlused, ühingute ja ettevõtete asutamine, ümberkujundamine ja lõpetamine, laenud ning tagatiseta, tagatisega ja hüpoteeklaenude tunnustamine, võlgade tasumine, igasugused volitused, vekslite protestimine, seadusjärgsete pärijate kinnitused ja üldised juriidilised dokumendid.

ÜlesÜles

Notariaalsed dokumendid on eriti olulised. Notar säilitab tema poolt kinnitatud dokumentide originaalid või allakirjutatud lepingu protokollid 25 aastat väljaandmise kuupäevast alates. Kõnealused lepingu protokollid saadetakse asjaomasesse piirkonnaregistrisse, mida peavad samuti notarid. 100 aasta möödudes saadetakse need haridus- ja kultuuriministeeriumi ajalooarhiivi. Notariaalselt kinnitatud konsulaardokumente säilitatakse Madridis asuvas keskarhiivis.

13. Kuidas saadakse notariks?

Kooskõlas 2. juuni 1944. aasta notariaadimäärusega saadakse notariks avaliku konkursi kaudu. Samuti peab notaril olema Hispaania kodakondsus, ta peab olema seaduses ettenähtud vanuses ja tal peab olema juriidiline kõrgharidus või doktorikraad.

14. Kes vastutab notarite töö kontrollimise ja järelevalve eest?

Notarina töötamise korraldust, notarite ülesandeid ja teenuseid, mida nad võivad isikutele osutada, reguleerib 28. mai 1962. aasta notariaadisüsteemi alusseadus ning notariaadimäärus (2. juuni 1944. aasta dekreet), millega kiideti heaks ja rakendati notaritöö korraldus ja süsteem. Lisaks on olemas täiendavad sätted, näiteks 17. novembri 1989. aasta kuninglik dekreet 1426/1989, millega kehtestatakse notaritasude astmestik. Notareid kontrollib otseselt justiitsministeerium ning registrite ja notariteenuste peadirektoraat.

Kõnealune peadirektoraat juhib ja kontrollib notareid ning teostab nende üle järelevalvet ja lahendab kõik probleemid või küsimused, mis tekivad seoses notarite tegevust käsitlevate õigusaktide kohaldamise ja järgimisega, notarite ametisse nimetamisega, notariaadisüsteemiga ja kutseala reguleerimisega. Samuti lahendab peadirektoraat notaritega seotud kaebusi ning teeb nende kohta otsused.

ÜlesÜles

Notarid kuuluvad kutseliitudesse (Colegios Notariales), mis toetavad neid nende ülesannete täitmisel ja teostavad järelevalvet nende tegevuse üle. Iga liit tegutseb konkreetses piirkonnas. Hispaanias on kõnealuseid piirkondi 16 - Albacete, Palma de Mallorca, Barcelona, Bilbao, Burgos, Cáceres, La Coruña, Granada, Las Palmas de Gran Canaria, Oviedo, Pamplona, Sevilla, Valencia, Valladolid ja Zaragoza. Iga piirkond on omakorda jagatud ringkondadeks, kus tegutsevate notarite arv sõltub kõnealuse ringkonna suurusest.

Colegios Notariales't juhib justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv notarite üldkogu (Consejo General del Notariado).

Hispaania notarid kuuluvad ühingusse Unión Internacional del Notariado Latino Deutsch - English - español - français - italiano, kuhu on koondunud praktiliselt kõikide Euroopa riikide (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia jne), sh Kesk- ja Ida-Euroopa riikide (Venemaa, Leedu, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Sloveenia) notarid. Notarid, kes ühingusse veel ei kuulu, on sellega ühinemas.

ÜlesÜles

15. Kuidas makstakse notariteenuste eest?

Hispaanias võivad kõik notari vabalt valida, v.a seaduses sätestatud juhtudel, nt pärijate kinnituste tõestamisel.

Valitsus sätestas 17. novembri 1989. aasta kuningliku dekreediga 1426/1989 notaritasude astmestiku, mis on kõikidele notaritele sama. Kõnealused tasud on kohustuslikud, st neid ei saa muuta ei notarid ega nende ühingud ning notarid on kohustatud neid oma kutsetegevuses rangelt järgima.

Eelkonsultatsioonid on tasuta. Notarid peavad andma tasuta erapooletut nõu mis tahes era-, tsiviil- või äriõigust käsitlevates küsimustes, millega seoses nendega konsulteeritakse, sh maksuküsimused, isegi kui kavandatud dokumenti hiljem ei koostata.

Teatavate dokumentide puhul on ette nähtud allahindlus. Näiteks on sätestatud 25% allahindlus laenulepingute puhul (vastutus on täielikult tagatud hüpoteegiga) ja 50% allahindlus toimingute ja lepingute puhul, mis on riigile, autonoomsetele piirkondadele, provintsi- või kohalikele omavalitsustele või nende asutustele kohustuslikud ning mis on seotud ametlikult kaitstud eluasemega. Teistel juhtudel, näiteks hääletamiseks volituse tegemisel, on notari teenused tasuta.

Tasudele lisandub 16% käibemaks (Kanaari saartel 4,5% kaudne üldmaks), v.a veksli protestimine, enamik laenulepinguid ja teatavad müügilepingud (nt aktsiate müük, kui võõrandaja on käibemaksukohustuslane), mille puhul käibemaksu ei võeta.

Valitsuse kehtestatud notarite piirkondade süsteem tähendab, et sõltumata inimese elukohast tegutseb tema kodu lähedal alati notar.

ÜlesÜles

16. Millised on äri- ja vararegistrite pidajate ülesanded?

Registripidajaks võib saada isik, kellel on juriidiline kõrgharidus ja kes on sooritanud eksami.

Registripidajad täidavad järgmisi ülesandeid:

nende vastutusalasse kuuluvasse registrisse kandmiseks esitatud dokumentide liigitamine;

üldsuse nõustamine registritega seotud küsimustes (tehingu või lepingu registrisse kandmine, registrisse kandmise tagajärjed jne);

üldsusele juurdepääsu tagamine registrisse kantud andmetele, vajadusel kontrollimine, kas juurdepääsu taotleval isikul on õigustatud huvi andmete vastu ning delikaatsete andmete nõuetekohane kaitsmine.

Kinnisvara-, äri- ja vallasvararegistrid säilitavad sisuliste ja õigusküsimustega seotud avalikke arhivaale, vältides sellega konflikte ning säästes õiguskulusid. Registrikandeid kaitsevad kohtud ning riik on kehtestanud nende sisu tõepärasuse eelduse. See tähendab, et registreeritud õigustel ja asjaoludel on teatavad menetluslikud ja sisulised eelised.

Linnas ja maal asuva kinnisvaraga seotud olulised tehingud kantakse kinnisvararegistrisse. Kinnisvara omandiõigus antakse üle vararegistrisse kandmisega.

Äriühingute ja üksikisikute või varadega (nt investeerimisfondid või pensionifondid) seotud tehingud kantakse äriregistrisse. Registripidajate muud ülesanded on ettevõtjate raamatupidamisdokumentide kinnitamine, raamatupidamise aastaaruannete säilitamine ja avalikustamine ning mõnel juhul ekspertide või audiitorite määramine.

Laevade, õhusõidukite, tööstusmasinate ja muu individuaaltunnustega vallasvara omandiõigus ja koormamine ning ka rentimise üldtingimused kantakse vallasvararegistrisse.

ÜlesÜles

Paljudes autonoomsetes piirkondades hindavad ja koguvad registripidajad registrisse kantavate tehingute pealt ka teatud makse (pärandimaks, tempelmaks jne).

17. Kes vastutab registripidajate töö koordineerimise ja järelevalve eest?

Kinnisvara-, äri- ja vallasvararegistrite pidajad on riigiteenistujad, kes alluvad registripidajate kontrollimise eest vastutava organi – registri- ja notariteenuste peadirektoraadi – kaudu justiitsministeeriumile.

Samuti kuuluvad registripidajad Hispaania Riiklikku Registripidajate Liitu, kellele riik on pannud teatavad järelevalvekohustused.

18. Kuidas makstakse vararegistripidaja teenuste eest?

Riik on sätestanud registripidajate tasud ning neid maksavad otse registripidaja teenuseid kasutavad isikud. Registriteenuste osutamist rahastatakse täielikult kõnealustest tasudest ning registripidajate palk makstakse välja pärast nende töötajate palkade väljamaksmist ning teenuse säilitamiseks vajalike kulude tasumist ja investeeringute tegemist.

19. Millised on advokaatide ülesanded?

Kohtuseaduse artikli 436 ja 22. juuni 2001. aasta kuningliku dekreediga 658/2001heaks kiidetud advokatuuriseaduse artikli 8 kohaselt täidavad advokaadid (abogados) järgmisi ülesandeid:

  1. Poolte nõustamine ja kaitsmine:
    • kõikides kohtumenetlustes (tsiviil-, kriminaal-, haldus-, töö- ja sõjaväekohtu menetlustes);
    • kõikide haldusorganite, ühingute, ettevõtete ja riigiasutuste ees;
    • eraõiguslike asutuste või üksikisikute ees, kui see on vajalik advokaadi ülesannete täitmiseks.
  2. Juriidiline nõustamine.
  3. Kliendi esindamine, v.a juhul, kui see on seadusega reserveeritud muudele kutsealadele.

20. Kuidas saadakse advokaadiks?

Advokaadiks (abogado) saamise tingimused on Hispaanias järgmised:

ÜlesÜles

  • Hispaania või muu ELi liikmesriigi või 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodakondsus.
  • Isik peab olema täisealine ja tal ei tohi olla mis tahes põhjusel advokaadina tegutsemise keeldu.
  • Hispaanias omandatud juriidiline kõrgharidus või sellega võrdväärne välisriigis omandatud ametlikult heakskiidetud kõrgharidus.
  • Kogu Hispaanias tegutsemiseks peab isik olema advokatuuri (Colegio de Abogados) liige piirkonnas, kus asub tema ainus või peamine tegevuskoht.

21. Milliste Hispaanias vastu võetud õigusaktidega on tagatud advokaatide tegutsemisvabadus ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine?

Advokatuuriseaduse kohaselt võivad kooskõlas kehtivate õigusaktidega osutada Hispaanias oma kutsealal teenuseid teistest riikidest pärit advokaadid, kelle puhul eristatakse kahte rühma:

  • ELi liikmesriikide kodanikud ja 2. mail 1992. aastal Oportos sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna asutamislepingu (mille Hispaania ratifitseeris 26. novembril 1993. aastal) osalisriikide kodanikud. Kooskõlas liikmesriikides inimeste ja teenuste vaba liikumise põhimõttega on praegu sätestatud mitu erinevat võimalust:
    • Õigus tegutseda määramata aja jooksul päritoluriigis omandatud kvalifikatsiooniga koos võimalusega asuda pärast kolmeaastast tegelikku ja järjepidevat tegutsemist kutsealal tööle español.
    • Päritolumaal omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, mis annab õiguse tegutseda Hispaania kvalifikatsiooni omavate isikutega samadel tingimustel español.
    • Kutsealal aeg-ajalt teenuste osutamine, kasutades päritoluriigis omandatud kvalifikatsiooni español.
    • Lisaks võivad isikud, kellel puudub päritoluriigis tegutsemise luba, kuid kellel on kutsealal tegutsemiseks vajalik välisriigis omandatud kvalifikatsioon, taotleda kõnealuse kvalifikatsiooni tunnustamist Hispaanias ja astuda seejärel Hispaania advokatuuri liikmeks español.
  • Isikud, kes ei ole ELi või EMP liikmesriigi kodanikud:
    • Hispaania advokatuuri liikmeks saamiseks peab nende kvalifikatsioon olema esmalt ametlikult tunnustatud ja seejärel võivad nad taotleda erandit kodakondsuse alusel (dispensa legal de nacionalidad).

22. Kes vastutab advokaatide töö koordineerimise ja järelevalve eest?

Advokaadid on vaba elukutse sõltumatud esindajad, kes osutavad ühiskonnale teenuseid. Nad ei ole riigiteenistujad ning tegutsevad vaba ja õiglase konkurentsi alusel (advokatuuriseaduse artikkel 1).

ÜlesÜles

Advokaadid peavad järgima:

  • õigusakte;
  • kutseala eetika- ja käitumiskoodeksit.

Advokaatide ülesannete nõuetekohase täitmise tagamise eest vastutavad järgmised organid:

  • riiklikul tasandil advokaatide üldkogu
  • autonoomsetes piirkondades asjaomase piirkonna advokatuur
  • provintsides provintsi või ringkonna advokatuur.

23. Kuidas advokaate tasustatakse?

Osutatud teenuste eest võetakse advokaaditasu ja seda võib maksta kindlaksmääratud tasuna, perioodiliste maksetena või tunnitasuna. Keelatud on osatasu, st advokaadi ja tema kliendi vahel enne menetluse lõppu sõlmitud lepingud, mille kohaselt klient kohustub maksma advokaadile ainult protsendi kasust, mille ta saab menetluse lõppedes, sõltumata sellest, kas tegemist on rahasumma või muu soodustuse, vara või väärtusega.

Klient ja advokaat võivad tasu suuruse vabalt määrata tingimusel, et sellega ei rikuta kutseala eetikakoodeksit ega õiglase konkurentsi eeskirju. Kui advokaat ja klient ei jõua tasus kokkuleppele, kohaldatakse võistlevat menetlust, milles teeb otsuse asja arutav kohtunik.

Kui teistsugusele kokkuleppele ei jõuta või kliendilt nõutakse kulud välja, põhinevad tasud advokatuuri poolt kõnealuses provintsis kehtestatud esialgsetel tasudel, mida kohaldatakse kooskõlas advokatuuri eeskirjade ja tavadega (advokatuuriseaduse artikkel 44).

Kliendid, kellel puuduvad vajalikud vahendid advokaatide ja kohtuadvokaatide teenuste eest maksmiseks, võivad taotleda tasuta õigusabi (vt õigusabi käsitlev teabeleht).

24. Millised on kohtuadvokaatide ülesanded kohtus?

Kohtuadvokaadid (procuradores) esindavad kohtus poolte õigusi ja huve selleks antud volikirja alusel ja tagavad kohtu ning poolte vahelise suhtluse nõuetekohase tõendamise.

25. Kuidas saadakse kohtuadvokaadiks?

Kohtuadvokaadiks saamiseks peab isikul olema Hispaania kodakondsus. Ta peab olema täisealine, juriidilise kõrgharidusega ning omandanud tiitli procurador, mille justiitsministeerium omistab taotlejatele, kes vastavad tingimustele.

Procurador’ina tegutsemiseks tuleb registreeruda Colegio de Procuradores’es, maksta tagatis ja anda kohtu ees vanne.

26. Kes vastutab kohtuadvokaatide töö koordineerimise ja järelevalve eest?

Colegios de Procuradores’e juhtorgani kohustus on tagada, et liikmed täidaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt.

27. Kuidas makstakse kohtuadvokaadi teenuste eest?

Kohtuadvokaatide tasud kehtestab justiitsministeerium.

Täiendav informatsioon

  • RIIGIPROKURATUUR English - español
  • KOHTUSEKRETÄRID español
  • ADVOKAADID español
  • KOHTUADVOKAADID español
  • NOTARID español
  • VARAREGISTRI PIDAJAD English - español

« Juristid - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-12-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik