Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Sloveenia

Viimati muudetud: 27-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Sloveenia

 

SISUKORD

Kohtunikud Kohtunikud
Jurist-asjaajaja Jurist-asjaajaja
Prokurör Prokurör
Riigiprokurör Riigiprokurör
Advokaat Advokaat
Notariaat Notariaat

 

Sloveenia Vabariigis võib kõrgharidusega jurist tegutseda mitmel kutsealal, sh kohtunikuna, jurist-asjaajajana, prokurörina, riigiprokurörina, advokaadi ja notarina – nimetatud kutsealad on osa kohtusüsteemist.

Kohtunikud

Kohtunike seisundit reguleerivad Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artiklid 125–134 ja kohtuteenistuse seadus. Kohtunikud nimetab Kohtunõukogu ettepanekul ametisse Rahvusnõukogu. Kohtunikuamet on eluaegne. Vanusepiirangud ja muud ametisse valimise tingimused on sätestatud seaduses. Kohtuniku ametikohta võib taotleda isik, kes on Sloveenia kodanik, valdab sloveeni keelt, on töövõimeline ja hea tervisega, vähemalt 30aastane, on omandanud kraadi õigusteaduses Sloveenias või tunnustatud kraadi õigusteaduses välismaal, on sooritanud riigieksami õigusteaduses ning kellel on kohtunikuametiks sobivad isikuomadused. Kohtunike töötasud on sätestatud kohtuteenistuse seaduses samadel alustel Rahvusnõukogu liikmete töötasudega. Kohtunik on riigiametnik, kes peab oma ülesannete täitmisel järgima põhiseadust ja muid õigusakte. Kohtunik ei tohi töötada muudes riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ja poliitiliste erakondade organites ega muudes seaduses sätestatud ametites või kutsealadel. Kohtunike seas ei ole ametlikku haridusest tulenevat spetsialiseerumist. Õigusvaldkond, milles kohtunik peamiselt tegutseb, on määratud iga kohtu kodukorraga ning igal kohtul on eri liiki vaidluste lahendamisega tegelevad eri osakonnad, mille juurde kohtunikud määratakse vastavalt nende aasta töökavale. Kohtunõukogu otsustab edutamise kõrgemale kohtuniku ametikohale ning palgaastmestikus kõrgemale liikumise. Samuti teeb kõnealune organ Rahvusnõukogule kohtuniku ametist vabastamise ettepaneku, kui kohtunik rikub oma ülesannete täitmisel põhiseadust või rikub tõsiselt seadust või paneb ametiõigusi kuritarvitades toime tahtliku kuriteo. Kohtunike edutamine kohtunikuametis on sätestatud Sloveenia kohtukorralduses. Kohtunik võib olla kohaliku kohtu kohtunik, piirkonnakohtunik, kõrgema kohtu kohtunik või ülemkohtu kohtunik. Kohtunikud kuuluvad õigusliitu, mis on rahvusvahelise õigusühingu osa.

ÜlesÜles

Jurist-asjaajaja

Jurist-asjaajaja on riigiteenistuja seisundis kohtutöötaja. Tema ülesanded on sätestatud kohtute seaduses ja kohtuid käsitlevates määrustes ning konkreetsemalt iga õigusvaldkonna menetlusnormides. Jurist-asjaajaja (kõrgharidusega jurist, kes on sooritanud riigieksami) peamine ülesanne on kohtuniku abistamine. Seega tegeleb jurist-asjaajaja kohtuistungite ettevalmistamisega, poolte küsitlemisega, protokollide taotluste vastuvõtmise ja täitedokumentide koostamisega, maaregistriga, kohtuväliste ja peatatud menetlustega. Jurist-asjaajaja töötasu on sätestatud seaduses ning ta määratakse asjakohasesse ametisse, mis on määratletud riigiteenistuse seaduses.

Prokurör

Põhiseaduse artikli 135 kohaselt esitab prokurör süüdistusi kriminaalasjades ning tal on muud seaduses sätestatud õigused. Prokuratuuri töökorraldus ja pädevus on sätestatud prokuratuuriseaduses. Seoses prokuröri õigustega, mis tulenevad tema seisundist Sloveenia riigiteenistujana, on prokuröri seisund võrdne kohtuniku seisundiga, v.a juhul, kui prokuratuuriseaduses on sätestatud teisiti. Prokuröride töötasu on seotud Rahvusnõukogu liikmete töötasuga. Prokurör on ametnik, kes täidab oma ülesandeid prokuratuuris. Prokuröri nimetab ametisse Sloveenia valitsus justiitsministeeriumi ettepanekul. Minister esitab prokuröri kandidaadi pärast prokuröride nõukogult arvamuse saamist. Tingimused, millele prokuröri ametikoha kandidaadid peavad vastama, on seotud kohtuniku ametisse nimetamise tingimustega. Prokuröride spetsialiseerumine sõltub iga prokuratuuri sisekorrast. Prokurör täidab oma ülesandeid kooskõlas põhiseaduse ja muude õigusaktidega. Prokuröri ametikohal töötaja ei tohi töötada muudes riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes, erakondade organites ega muudel seaduses sätestatud ametikohtadel või kutsealadel. Prokuratuurid jagunevad ringkonnaprokuratuurideks, kõrgema astme prokuratuurideks ja riigiprokuratuuriks; kõnealusel jaotusel põhineb ka prokuröride edutamine. Prokuröridel on abid, kelle seisund ja ametisse nimetamise tingimused on võrdväärsed kohaliku kohtu kohtunike seisundi ja ametisse nimetamise tingimustega.

ÜlesÜles

Riigiprokurör

Riigiprokuröri ülesanded on sätestatud riigiprokuratuuri seaduses. Riigi peaprokuratuur esindab kohtus riiki, riigiasutusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning täidab muid seaduses sätestatud ülesandeid. Riigi peaprokuratuuri ülesandeid täidavad riigi peaprokurör, riigiprokurörid ja riigiprokuröride abid. Riigiprokurörid ja riigiprokuröri abid nimetab ametisse Sloveenia valitsus justiitsministeeriumi ettepanekul pärast riigi peaprokuröriga konsulteerimist. Ametiaeg kestab kaheksa aastat ja seda on võimalik pikendada. Riigiprokuröri ametisse nimetamise tingimused on samad kohtunike ametisse nimetamise tingimustega, millele lisandub töökogemuse nõue. Riigiprokurör täidab oma ülesandeid kooskõlas põhiseaduse ja muude õigusaktidega. Ta peab esindama riiki ametiülesande korras. Riigiprokuröri töötasu on seotud Rahvusnõukogu liikmete töötasudega. Sätted kohtuniku ametikoha kokkusobimatuse kohta muude ametikohtadega kehtivad mutatis mutandis ka riigiprokuröri ametikoha suhtes.

Advokaat

Põhiseaduse artiklis 137 on sätestatud, et advokaadi ametikoht on õigussüsteemi kuuluv sõltumatu ametikoht ning see on reguleeritud seadusega. Advokatuuriseaduses on sätestatud, et oma ülesannete täitmisel annab advokaat juriidilist nõu, esindab ja kaitseb pooli kohtus ja muudes riigiasutustes, koostab dokumente ning esindab pooli õigussuhetes. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib poolt kohtus tasu eest esindada üksnes advokaat. Advokaat peab vastama järgmistele tingimustele:

ÜlesÜles

  1. olema Sloveenia kodanik,
  2. olema töövõimeline ning hea tervisega,
  3. olema omandanud juristi kutsenimetuse koos kraadiga Sloveenia kõrgkoolis või olema omandanud kraadi õigusteaduses Sloveenia Vabariigis tunnustatud välisriigi kõrgkoolis,
  4. olema sooritanud riigieksami õigusteaduses,
  5. omama nelja-aastast töökogemust advokaadi abina, sellest vähemalt üks aasta teise advokaadi juures,
  6. valdama sloveeni keelt,
  7. tal peab olema advokaadi ülesannete täitmiseks vajalik usaldusväärne maine,
  8. omama advokaadi ülesannete täitmiseks vajalikku sisseseadet ning ruume.

Välisriigi advokaat, kes on omandanud advokaadina tegutsemise õiguse oma päritoluriigis, võib seaduses sätestatud tingimustel tegeleda Sloveenia Vabariigis järgmiste tegevustega:

  • osutada advokaaditeenuseid,
  • tegutseda advokaadina päritoluriigi kutsenimetuse all,
  • tegutseda advokaadina kutsenimetuse all „advokaat”.

Päritoluriigiks on riik, kus advokaadil on õigus tegutseda advokaadina kutsenimetuse all, mis on saadud kooskõlas kõnealuse riigi õigusnormidega.

Euroopa Liidu teiste liikmesriikide advokaadid käesoleva seaduse tähenduses on need, kellel on õigus tegutseda advokaadina mis tahes liikmesriigis kutsenimetuse all, mis on saadud kooskõlas kõnealuse riigi õigusnormidega.

Advokaadi amet on kokkusobimatu järgmisega:

  1. töötamine muus ametis, v.a teaduse, hariduse, kunsti või reklaami valdkonnas;
  2. töötamine palgalise riigiametnikuna;
  3. töötamine notarina;
  4. ettevõtte juhtimine;
  5. muu töö, mis on vastuolus advokaadi ameti väärikuse ja sõltumatusega.

Advokaat ei tohi oma tegevust reklaamida. Ta võib tegutseda advokaadina iseseisvalt või advokaadibüroos. Advokaadina tegutsemise õigus omandatakse advokatuuri advokaatide nimekirja kandmisega. Advokaadid, kes on saavutanud spetsialiseerumiseks nõutava taseme või suuna, võivad eritingimustel taotleda advokatuurilt spetsialiseerunud advokaadi seisundi tunnustamist. Advokaatide peamine organisatsioon on advokatuur, millel on oma õigused ja põhikiri. Teistest riikidest pärit advokaadid peavad enne advokaadina registreerimist sooritama eksami, mille käigus kontrollitakse nende teadmisi Sloveenia õigussüsteemist. Teistest riikidest pärit advokaatide eksamit käsitlevas dekreedis on täpsemalt sätestatud eksami sisu ja sooritamise tingimused. Advokaaditeenuste eest tasumist reguleerib advokaaditeenuste hinnakiri, mille koostab advokatuur justiitsministri heakskiidul.

ÜlesÜles

Notariaat

Põhiseaduse artikli 137 lõikes 2 on sätestatud, et notariaat on avalik teenistus, mida reguleerib seadus. Notariaadiseaduses on sätestatud et: käesoleva seaduse kohaselt on notar avalik-õiguslik isik, kellele riik on andnud õiguse koostada avalikke dokumente, mis käsitlevad seaduslikku äritegevust, tahteavaldusi ja õigusi andvaid asjaolusid; notar võtab hoiule dokumente, raha ja väärtpabereid nende edastamiseks kolmandatele isikutele või riigiasutustele; kohtu korraldusel võib notar täita ülesandeid, milleks teda on vastavalt seadusele volitatud. Ametisse nimetamiseks peab notar vastama järgmistele tingimustele:

  1. olema Sloveenia kodanik,
  2. olema töövõimeline ning hea tervisega,
  3. olema omandanud juristi kutsenimetuse koos kraadiga Sloveenia kõrgkoolis või olema omandanud kraadi õigusteaduses Sloveenia Vabariigis tunnustatud välisriigi kõrgkoolis,
  4. olema sooritanud riigieksami õigusteaduses,
  5. omama viieaastast töökogemust juristina, sellest vähemalt üks aasta kohtus, advokaadibüroos või riigiprokuratuuris,
  6. olema notari ülesannete täitmiseks piisavalt usaldusväärne,
  7. valdama sloveeni keelt,
  8. omama notari ülesannete täitmiseks vajalikku sisseseadet ning ruume,
  9. olema noorem kui 64aastane.

Eelmise lõigu punktist 1 sõltumata võib notari ametisse nimetada ka ülejäänud tingimustele vastava välisriigi kodaniku, kui see on õiguslikult ja tegelikult vastastikku kasulik.

Notari amet on kokkusobimatu advokaadi või muu tasustatud kutseala või tegevusega.

Notar ei tohi täita ülesandeid, mis on vastuolus notari ülesannete täitmiseks nõutava usaldusväärsuse ja aususega või mis võivad kahjustada usku notari erapooletusse või tema koostatud dokumentide usaldusväärsusesse.

Notari nimetab vabale ametikohale justiitsminister. Enne notari ametisse nimetamist küsitakse esitatud kandidaatide kohta Sloveenia Notarite Koja arvamust. Notarite arv on piiratud ning see määratakse kindlaks vastavalt justiitsministri sätestatud piirmääradele. Üldiselt tegutseb iga kohaliku kohtu tööpiirkonnas üks notar või üks notar 20 000 elaniku kohta, kui rahvastiku tihedus on suurem või majandustegevus elavam. Enne ametisse asumist annab notar vastutavale kõrgema kohtu esimehele ametivande. Seaduses sätestatud rikkumiste korral vabastab justiitsminister notari ametist. Notarite peamine organisatsioon on notarite koda.

Sloveenias on spetsialiseerunud advokaadi tegutsemine esindajana seotud kohustuste või nõuetega, mis on sätestatud eraldi menetlusnormidega. Põhimõtteliselt võib kohalikus kohtus pooli esindada ka isik, kes ei ole advokaat või ei ole sooritanud riigieksamit õigusteaduses. Piirkonnakohtus või kõrgema astme kohtus võib pooli esindada siiski ainult advokaat või muu isik, kes on sooritanud riigieksami ja esitab selle kohta kohtule tõendi. Erikord kehtib kriminaalõiguses, kus kriminaalmenetluse seaduses on sätestatud, et advokaat esindab pooli ametiülesannete korras.

« Juristid - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik