Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Poola

Viimati muudetud: 03-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Poola

 

SISUKORD

1. KOHTUNIKUD 1.
2. PROKURÖRID 2.
3. KOHTUTÄITURID 3.
4. NOTARID 4.
5. ADVOKAADID 5.
6. ÕIGUSNÕUSTAJAD 6.

 

1. KOHTUNIKUD

Kohtunikud moodustavad juristide seas eraldi rühma; lisaks nõutavale erikvalifikatsioonile eristab neid teistest sõltumatus.

Kohtunike sõltumatuse põhimõte on ette nähtud Poola põhiseaduse artikli 178 lõikega 1, kus on sätestatud, et kohtunikud on oma ametiülesannete täitmisel sõltumatud ning juhinduvad oma töös üksnes põhiseadusest ja õigusaktidest. See tähendab, et kohtunik ei sõltu vaidluse pooltest ega riigiasutustest. Teisest küljest peab kohtunik olema erapooletu, tema kohta kehtivad põhiseaduse ja õigusaktide sätted ning ta peab järgima neid oma ametiülesannete täitmisel.

Kohtuniku määrab Riikliku Kohtunõukogu ettepanekul tähtajatult ametisse Vabariigi President.

Kohaliku kohtu (maa- ja linnakohtu) kohtuniku (madalaim ametikoht kohtuhierarhias) ametisse määramiseks peab isik olema täieõiguslik Poola kodanik, laitmatu mainega, lõpetanud Poola ülikoolis õigusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi õigusteaduses või omandanud Poolas tunnustatud hariduse välismaal; tema tervislik seisund peab olema sobiv kohtunikuna tegutsemiseks; ta peab olema vähemalt 30aastane, sooritanud kohtuniku- või prokurörieksami ning töötanud vähemalt kolm aastat abikohtuniku või -prokurörina või viis aastat kohtuametnikuna. Lõpetatud juristiõppe ja kohtunikukoolituse nõue ei kehti isikute suhtes, kes on töötanud abikohtuniku või kohtuametnikuna vähemalt kuus aastat ja sooritanud kohtunikueksami. Lõpetatud juristiõppe, kohtunikukoolituse ning kindlaksmääratud töökogemuse nõue ei kehti teadusasutustes töötavate õppejõudude suhtes. Lisaks võib kohaliku kohtu kohtunikuna ametisse määrata isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud advokaadi, juristi või notarina. Kõrgema astme kohtu (piirkonnakohtu, apellatsioonikohtu) kohtunikuks määramisel on lisaks eelnimetatud tingimustele nõutav kindlaksmääratud töökogemus kohtunikuna või muu juristina.

ÜlesÜles

Esmalt kiidab kohtunikukandidaadi salajasel hääletusel heaks asjaomase kohtu kohtunike omavalitsuslik organ. Seejärel tutvustab kandidaati Riiklikus Kohtunõukogus justiitsminister, kes võib avaldada tema kohta oma arvamust. Riiklik Kohtunõukogu võtab salajasel hääletusel vastu otsuse edastada kandidatuur presidendile, kes nimetab ametisse kohalike kohtute ning piirkonna- ja apellatsioonikohtute kohtunikud. Edutamine kõrgema astme kohtusse ning uuele ametikohale määramine toimub sama korra kohaselt.

Kohtuniku sõltumatuse tagab asjaolu, et tema ametikoht on eluaegne. Kohtuniku võib ametist tagasi kutsuda, tema volitused peatada või ta ilma tema nõusolekuta teise kohtusse või teisele ametikohale üle viia ainult kohtuotsusega (sh distsiplinaarkohtu otsusega) ja ainult seaduses sätestatud juhtudel (põhiseaduse artikkel 180).

Kohtunik nimetatakse ametisse tähtajatult (põhiseaduse artikkel 179). See tähendab, et pensioniea saabudes (praegu 65 aastat) saab temast pensionil kohtunik, kes säilitab mõned oma õigused ja kohustused. Riiklik Kohtunõukogu võib kohtuniku taotlusel siiski lubada tal jätkata ametiülesannete täitmist kuni 70. eluaastani.

Kohtunikku ei saa kriminaalvastutusele võtta või temalt vabadust võtta õigusaktis määratud kohtu eelneva nõusolekuta (kohtuniku puutumatus). Kohtunikku ei või kinni pidada ega vahistada, v.a juhul, kui ta on sooritanud kuriteo ja tema kinnipidamine on vajalik menetluse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks (põhiseaduse artikkel 181). Kohtunik vastutab ametikohustuste rikkumise ja kergemate süütegude eest ainult distsiplinaarkohtu ees, mis koosneb kohtunikest, kelle määrab kohtunike omavalitsuslik organ.

ÜlesÜles

Kohtunik ei tohi kuuluda erakonda ega ametiühingusse ega tegeleda avaliku tegevusega, mis ei sobi kokku kohtute ega kohtunike sõltumatuse põhimõttega (põhiseaduse artikli 178 lõige 3). Lisaks ei tohi kohtunik tegeleda muu palgatööga ilma pädevate asutuste loata.

Kohtunikud alluvad kohtunike omavalitsuslikule kogule. Kohtunike omavalitsusliku kogu juhtimisorganid on järgmised: piirkonna kohtunike üldkoosolek ja apellatsioonikohtu kohtunike üldkoosolek.

Kohtute haldustegevuse üle teostab järelevalvet justiitsminister.

Kohtunike seisund ja nende sõltumatuse tagatised on sätestatud Poola põhiseaduses ja 27. juuli 2001. aasta üldises kohtute seaduses.

2. PROKURÖRID

Prokuröri peamine ülesanne on seaduste ja korra tagamine ning valvamine kuritegude eest kohtulikule vastutusele võtmise järele, sh kriminaalasjades kohtueelse menetluse korraldamine või selle üle järelevalve teostamine ning kohtus süüdistajana esinemine; kuritegude uurimine, kuritegevusega võitlemine ja kuritegude ennetamine, koostöö teiste asutustega kuritegude ning muude seadusrikkumiste ennetamise valdkonnas.

Lisaks võib prokurör Poola tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 kohaselt nõuda menetluse algatamist mis tahes asjas või osaleda mis tahes käimasolevas kohtumenetluses, kui see on tema arvates vajalik avaliku korra või kodanike huvide või avaliku huvi kaitsmiseks. Perekonnaõiguse asjades, mis ei käsitle omandit, võib prokurör algatada menetluse üksnes seaduses sätestatud juhtudel.

Perekonnaõiguse asjades võib prokurör algatada menetluse, kui õigustatud isik ei suuda asjatundmatuse tõttu või muul mõjuval põhjusel kaitsta oma huvisid või hoidub oma huvide kaitsmisest, kahjustades sellega avalikku huvi. Prokuröri osavõtt on eriti soovitatav järgmistes asjades: abielu kehtetuks tunnistamine, abielu olemasolu või puudumise tuvastamine, isaduse või emaduse eitamine, lapse põlvnemise andmete tühistamine või põlvnemise andmete kehtetuse lõplik tuvastamine, lapsendamine välisriigi kodaniku või välismaal elava Poola kodaniku poolt, lapsendamise tühistamine või vanemaõiguste äravõtmine või isiku eestkoste alt vabastamine.

ÜlesÜles

Haldusasjades on prokuratuuri ülesandeks õigusvastaste otsuste edasikaebamine ning selliste otsuste õigusvastasust käsitlevas kohtumenetluses osalemine.

Prokuratuuri kuuluvad peaprokurör ning üld- ja sõjaväekohtute juurde kuuluvates prokuratuuri allüksustes töötavad prokurörid, kes alluvad peaprokurörile, ning Rahvusliku Mälu Instituudi (Poola rahva vastu sooritatud kuritegude uurimise komisjon) prokurörid. Peaprokurör on prokuratuuri kõrgeim juht. Peaprokurör allub justiitsministrile. Prokurörid töötavad riigiprokuratuuris ja apellatsiooni-, piirkonna- ning kohalikes prokuratuurides.

Prokuratuuri ülesehitus on hierarhiline. See tähendab, et kuigi prokurör on õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisel sõltumatu, peab ta täitma selle prokuröri korraldusi ja juhiseid, kellele ta allub.

Üldprokuratuuride prokurörid nimetab ametisse peaprokurör.

Prokuröri ametikohale asumiseks peab isik olema täieõiguslik Poola kodanik, laitmatu mainega, lõpetanud Poola ülikoolis õigusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi õigusteaduses või omandanud Poolas tunnustatud hariduse välismaal; tema tervislik seisund peab olema sobiv prokurörina tegutsemiseks; ta peab olema vähemalt 26aastane ja sooritanud prokuröri- või kohtunikueksami ning töötanud vähemalt ühe aasta abiprokuröri või -kohtunikuna või läbinud kaadrisõjaväelaste teenistust käsitlevates normides määratud teenistusaja sõjaväeprokuratuuris.

Prokuröriks võib nimetada ka järgmised isikud, kes ei pea sooritama eksamit ega läbima prokuröripraktikat: Poola ülikoolides ja teadusasutustes õigusteadust õpetavad õppejõud, kohtunikud, sõjaväekohtunikud, advokaadid, riigiprokuratuuri õigusnõustajad ja -nõunikud, kes on töötanud sellel ametikohal vähemalt kolm aastat, ning notarid, kes peavad sooritama eksami, kuid kellelt ei nõuta prokuröripraktika läbimist.

ÜlesÜles

Prokurör nimetatakse ametisse tähtajatult, mis tähendab, et pensioniea saabudes saab temast pensionil prokurör, kes säilitab mõned prokuröri õigused ja kohustused.

Prokuröri võib teisele ametikohale üle viia üksnes tema nõusolekul. Ametialaste käitumisreeglite vastu eksimise, sh ilmse ja raske seadusrikkumise ning prokuratuuri maine kahjustamise eest võetakse prokurör distsiplinaarvastutusele prokuröridest koosnevas kohtus.

Sarnaselt kohtunikega on prokuröridele tagatud puutumatus. See tähendab, et prokuröri ei tohi võtta kriminaalvastutusele pädeva distsiplinaarkohtu nõusolekuta ega kinni pidada otsese ülemuse nõusolekuta. See reegel ei kehti aga juhul, kui prokurör tabatakse kuriteo sooritamiselt.

Ametiaja jooksul ei tohi prokurör kuuluda ühtegi erakonda ega tegeleda poliitilise tegevusega.

Prokurör ei tohi tegeleda muu tasustatava tegevusega – v.a õpetamine, teadusuuringud ja teadustöö –, töötada muul ametikohal ega tegeleda kasumi teenimise eesmärgil tegevusega, mis häirib tema ametiülesannete täitmist või võib kahjustada usku tema erapooletusse või kahjustada prokuratuuri mainet, sh äritegevus ja äriühingu juhtimises osalemine.

Prokuröri õiguslik seisund ning tema õigused ning kohustused on sätestatud 20. juuni 1985. aasta prokuratuuriseaduses.

3. KOHTUTÄITURID

Kohtutäitur on kohaliku kohtu juures tegutsev riigiametnik. Kohtutäitur tegeleb täitmisega tsiviilasjades ning täidab teisi talle eri seadustega pandud ülesandeid (nt koostab varaloendeid polski ning koostab kohtu polski või prokuröri polski korraldusel enne kohtumenetluse alustamist või kohtuotsuse langetamist aruandeid kohtuasja asjaolude kohta). Lisaks on kohtutäituril õigus toimetada kätte kohtukutseid, teatisi, vastuväiteid ja kaebusi ning muid dokumente, mis tuleb kätte toimetada allkirja vastu ning kindlal kuupäeval; teostada järelevalvet vabatahtlike avalike enampakkumiste üle, kinnitades madalaima ning kõrgeima hinnaga pakkumised. Täitmisega seotud ülesannete ja muude õigusaktides loetletud ülesannete täitmise eest võtab kohtutäitur täitetasu.

ÜlesÜles

Kohtutäitur tegutseb talle määratud piirkonnas ning võlausaldajal on õigus valida ükskõik milline apellatsioonikohtu tööpiirkonnas tegutsev kohtutäitur. Kohtutäituri tööpiirkond hõlmab kohaliku kohtu tööpiirkonda, selle osa või mitme kohaliku kohtu tööpiirkonda. Igal aastal teeb justiitsminister teatavaks kohtutäiturite tööpiirkondade loetelu ja kohtutäiturite asukohad.

Oma ametiülesannete täitmisel juhindub kohtutäitur üksnes õigusaktidest ja kohtuotsustest. Kohtutäituri tegevuse üle teostab järelevalvet selle kohaliku kohtu esimees, mille tööpiirkonnas kohtutäitur tegutseb. Kohtutäiturite tegevuse ja kohtutäiturite omavalitsusliku organi tegevuse üle teostab järelevalvet justiitsminister.

Kohtutäiturina võib tegutseda iga isik, kes on täieõiguslik Poola kodanik; laitmatu mainega; omandanud kõrgema hariduse õigusteaduse või halduse valdkonnas; läbinud kohtutäituri koolituse, sooritanud kohtutäituri eksami ning on vähemalt 25aastane. Kohtunikud, prokurörid, advokaadid, õigusnõustajad, notarid ja isikud, kes on läbinud kohtuniku-, prokuröri-, advokaadi-, õigusnõustaja- või notarikoolituse, ning isikud, kellel on õigusteaduses doktorikraad, ei pea kohtutäituri koolitust läbima ega eksamit sooritama.

Kohtutäiturid valivad kohtutäiturite omavalitsusliku organi, milleks on riiklik kohtutäiturite konverents, riiklik kohtutäiturite nõukogu, kohtutäiturite kodade liikmete üldkoosolekud ja kohtutäiturite kojad.

Kohtutäiturite ametiülesanded ja kohtutäiturite kogu ülesehitus on sätestatud 29. augusti 1997. aasta kohtutäiturite ja täitemenetluse seaduses.

4. NOTARID

Notariaat on institutsioon, mis vastutab juriidiliste tehingute tagamise ja kehtivale õigusele vastavuse eest. Notariaati esindab notar, st isik, kellele riik on teinud ülesandeks selliste tehingute tegemise, mida pooled peaksid notariaalselt kinnitama või soovivad notariaalselt kinnitada.

ÜlesÜles

Notari peamised ülesanded on notariaalaktide ja notariaalsete protokollide koostamine, kinnitamine ja tõendamine, võlakirju ja tšekke käsitlevate protestide koostamine, pärandi vastuvõtmise või sellest keeldumise avalduste vastuvõtmine, mitmesuguste esemete ja summade hoiulevõtmine. Oma volituste piires tegutseb notar avaliku usaldusisikuna ning talle laieneb riigiametnike kaitse. Seadusega kooskõlas koostatud notariaalakt on ametlik dokument.

Poolas tegutsevad praegu omavalitsuslik notarite koda ja eranotarid. Notarite Koda on kohustuslik organisatsioon, mis tähendab, et notari kutsealal tegutsev isik peab olema Notarite Koja liige. Notarite Koda koosneb piirkondlikest notarite kodadest ja Riiklikust Notarite Nõukogust.

Notarid määrab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister, võttes arvesse asjaomase notarite koja arvamust. Notarina võib tegutseda iga isik, kes on täieõiguslik Poola kodanik; laitmatu mainega; lõpetanud Poola ülikoolis õigusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi õiguse valdkonnas või omandanud Poolas tunnustatud hariduse välismaal; läbinud notarikoolituse, sooritanud notarieksami ja töötanud abinotarina vähemalt kolm aastat ning on vähemalt 26aastane. Notari ametikohale võib määrata ka õigusteaduse õppejõu, kohtunikud, prokuröri, advokaadi või õigusnõustaja, kes on töötanud sellel ametikohal vähemalt kolm aastat.

Notariaadi ülesehitus ja notarite ülesanded on sätestatud 14. veebruari 1991. aasta notariaadiseaduses.

5. ADVOKAADID

Advokatuuri ülesanne on õigusabi andmine, kodanike õiguste ja vabaduste kaitsmine ning seaduste koostamisele ja rakendamisele kaasaaitamine. Advokaadi ametiülesannete hulka kuulub õigusabi andmine, eriti juriidiline nõustamine, juriidiliste arvamuste koostamine, seaduseelnõude koostamine ning kohtus ja ametiasutustes esindamine. Õigusabi antakse eraisikutele, äriühingutele ja organisatsioonidele.

ÜlesÜles

Advokatuur on omavalitsuslik kutseorganisatsioon. Riiklik advokatuur koosneb 24st vandeadvokaatide kojast. Vandeadvokaatide kodade liikmed on advokaadid (vandeadvokaadid) ja advokaadipraktikandid, kes asuvad koja piirkonnas. Advokaadi kutsealal võivad tegutseda üksnes piirkondlikku advokaatide registrisse kantud isikud. Registrisse kandmine on kohustuslik. Riikliku advokatuuri omavalitsuslik organ on advokatuurinõukogu.

Advokatuuri liikmeks võib saada iga isik, kellel on laitmatu maine ja kelle senine käitumine tõendab, et ta tegutseb advokaadi kutsealal nõuetekohaselt; kes on teovõimeline, lõpetanud Poola ülikoolis õigusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi õigusteaduses või omandanud Poolas tunnustatud hariduse välismaal, läbinud Poolas advokaadikoolituse ja sooritanud advokatuurieksami. Kaks viimast nõuet ei kehti õigusteaduse õppejõudude suhtes, isikute suhtes, kes on sooritanud kohtuniku-, prokuröri-, õigusnõustaja- või notarieksami või kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigiprokuratuuri nõunikena. Samuti võivad advokaadikoolitust läbimata sooritada advokatuurieksami järgmised isikud: õigusteaduse õppejõud ja isikud, kes on töötanud kohtuametniku või abikohtunikuna vähemalt viis aastat viimase kaheksa aasta jooksul.

Advokatuuri ülesehitus ja ülesanded on sätestatud 26. mai 1982. aasta advokatuuriseaduses.

Välisriigi advokaadi poolt Poola Vabariigis õigusabi osutamise tingimused on sätestatud 5. juuli 2002. aasta seaduses.

6. ÕIGUSNÕUSTAJAD

Õigusnõustajad tegelevad õigusabi osutamisega, konkreetsemalt juriidilise nõustamise, juriidiliste arvamuste koostamise, seaduseelnõude koostamise ning kohtus ja ametiasutustes esindamisega.

ÜlesÜles

Õigusnõustajad osutavad õigusabi äriühingutele, organisatsioonidele ja üksikisikutele, kuid ei tohi tegutseda kaitsjana kriminaalmenetluses ega rahandusalaseid õigusrikkumisi käsitlevas menetluses.

Õigusnõustaja võib tegutseda vabakutselisena ning töötada samal ajal näiteks töölepinguga.

Õigusnõustajad on koondunud omavalitsuslikku organisatsiooni. Õigusnõustajate omavalitsuslik organisatsioon on sõltumatu ning allub üksnes seadusele.

Õigusnõustajate omavalitsuslikud organisatsioonid on õigusnõustajate piirkondlikud kojad ning riiklik õigusnõustajate nõukogu. Omavalitsuslike organisatsioonide üle teostab järelevalvet justiitsminister.

Õigusnõustaja kutsealal tegutsemiseks peab isik olema kantud õigusnõustajate registrisse ning andma vande.

Õigusnõustajate registrisse võib kanda iga isiku, kes on lõpetanud Poola ülikoolis õigusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi õigusteaduses või omandanud Poolas tunnustatud hariduse välismaal; on teovõimeline; on laitmatu mainega ja tema senine käitumine tõendab, et ta tegutseb õigusnõustaja kutsealal nõuetekohaselt; kes on läbinud Poolas õigusnõustaja koolituse ja sooritanud õigusnõustaja eksami. Õigusnõustaja koolituse läbimise ja eksami sooritamise nõue ei kehti õigusteaduse õppejõudude suhtes, isikute suhtes, kes on sooritanud kohtuniku-, prokuröri-, õigusnõustaja või notarieksami või kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigiprokuratuuri nõunikuna. Samuti võivad õigusnõustaja koolitust läbimata sooritada eksami järgmised isikud: õigusteaduse õppejõud ja isikud, kes on töötanud kohtuametniku või abikohtunikuna vähemalt viis aastat viimase kaheksa aasta jooksul.

Õigusnõustajate töökorraldus ja ülesanded on sätestatud 6. juuli 1982. aasta õigusnõustajate seaduses.

Välisriigi juristi poolt Poola Vabariigis õigusabi osutamise tingimused on sätestatud 5. juuli 2002. aasta seaduses.

Täiendav informatsioon

Poola Vabariigi põhiseadus:

http://www.sejm.gov.pl/prawo/konst/konst.htm Deutsch - English - français - polski

Advokatuurinõukogu:

http://www.adwokatura.pl English - polski

Kohtud - Riigi Teataja:

http://www.bip.gov.pl/index.asp?fid=4590 polski

Riiklik Õigusnõustajate Koda:

http://www.radca.prawny.lex.pl polski

Riiklik Notarite Koda:

http://www.krn.org.pl polski

Varssavi notarite kojad:

http://www.notariusze.pl English - français - polski

Kohtutäiturite omavalitsuslik organ:

http://www.komornik.pl English - polski

Varssavi apellatsioonikohtu prokuratuur:

http://www.pa.waw.pl polski

« Juristid - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik