Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Holland

Viimati muudetud: 28-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Holland

 

SISUKORD

1. Kohtunik 1.
2. Kohtusekretär 2.
3. Prokurör 3.
4. Advokaat 4.
5. Notar 5.
6. Kohtutäitur (gerechtsdeurwaarder6.

 

1. Kohtunik

Kohtuniku ülesanne on erapooletu otsuse tegemine õigusvaidlustes, sealhulgas ka vaidlustes, mille pool on valitsus. Valitsuse suhtes erapooletuse tagamiseks on kehtestatud eriline süsteem kohtunike valimiseks ja ametisse nimetamiseks ning kohtuniku õiguslik seisund erineb teiste valitsusametnike õiguslikust seisundist.

Kõigil, kes soovivad saada kohtunikuks, peab olema vähemalt seitse aastat erialast töökogemust. Vajaliku töökogemuse võib omandada süsteemisisese väljaõppe kaudu või mujal õiguse rakendamise kogemusi omandades. Kohtusüsteem korraldab vajaliku väljaõppe.

Kohtunikud nimetab ametisse kuningas justiitsministeeriumi ettepanekul. Kohtunikuks võib nimetada ainult Madalmaade kodanikke. Lisaks peavad kohtunikukandidaadid olema omandanud Madalmaade ülikoolis kraadi õigusteaduse erialal.

Kohtunikuks nimetamiseks on vajalik soovitus riiklikult valimiskomiteelt, kuhu kuuluvad eri kohtute ja riigiprokuratuuri liikmed ning ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kohtunik määratakse õigust mõistma konkreetses kohtus. Kohtunik jäetakse määramata juhul, kui asjaomane kohus on juba uue kohtuniku ametisse nimetanud. Tänu nendele tingimustele on ametisse nimetamise süsteem väga objektiivne. Kohtunik on eristaatusega valitsusametnik. Pärast esimest ametisse nimetamist ei vaja kohtunik enam soovitust mujal tööle asumiseks.

Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 70 aastat. Varem saavad kohtunikud ametist lahkuda ainult tagandamise korral, milleks annab korralduse Madalmaade kõrgeim kohus, Hollandi ülemkohus (Hoge Raad der Nederlanden), ülemkohtu peaprokuröri (procureur-general) ettepanekul. Selline süsteem tagab piisava kaitse poliitilise mõjutamise eest ametisse nimetamisel ja tagandamisel.

ÜlesÜles

Hollandi põhiseadus näeb ette, et kohtunikud lahendavad vaidlusi, samuti sisaldab põhiseadus sätteid kohtuniku õigusliku seisundi kohta.

Kehtiva õiguse nõuete kohaselt korraldavad kohtunikud vaidluse lahendamise oma äranägemise järgi ning määravad suures osas menetluse tegeliku käigu, nt menetluse eri staadiumide kestuse. Kui poolel tekib menetluse käigus kahtlus kohtuniku erapooletuses, siis selleks on seadusega ette nähtud võimalus vaidlust lahendav kohtunik taandada.

Võib juhtuda, et üks kohtuasja pooltest ei ole rahul kohtuniku tööga. Tehakse vahet kohtu langetatud otsusel ning kohtuniku käitumisel. Juhul kui rahulolematus on tingitud kohtuotsusest, on etteheiteid tegeval poolel tavaliselt võimalus esitada apellatsioonkaebus. Kaebused kohtuniku käitumise peale tuleb esitada selle kohtu distsiplinaarkolleegiumile, mille teenistuses kohtunik on. Igas kohtus on vastu võetud kaebuste menetlemise kord, mis sätestab kaebuste lahendamise põhimõtted.

Kohtuniku käitumine on reguleeritud seadusega. Selle eesmärk on kohtuniku erapooletuse tagamine.

Kohtunikud töötavad kohalikes kohtutes (rechtbanken). Kohalikes kohtutes on neli osakonda: tsiviilõiguse, karistusõiguse-, haldusõiguse- ja munitsipaalosakond. Kohtunike, kes töötavad viimati nimetatud sektoris, kutsutakse kantonrechter ning teiste sektorite kohtunikke rechter. Apellatsioonikohtus ja ülemkohtus töötavaid kohtunikke nimetus on raadsheer.

Kehtib nõue, et kohtunik lahendab samaaegselt ainult ühe osakonna vaidlusi ning hiljem tegeleb teise osakonna vaidlustega. Kohtunikul peavad olema põhjalikud teadmised kahes valdkonnas. Selle põhimõtte eesmärk on vältida olukorda, kus kohtunik süveneb liiga pikalt ja põhjalikult ühte valdkonda.

ÜlesÜles

Kantonrechter'id lahendavad vaidlusi ainuisikuliselt. Tavaliselt lahendavad kohaliku kohtu kohtunikud vaidlusi ainuisikuliselt, kuid teatavaid kohtuvaidlusi lahendab kolmest kohtunikust koosnev kolleegium. Apellatsioonikohtus vaatab apellatsioonkaebuse läbi kolmest kohtunikust koosnev kolleegium juhul, kui kaebust ei saa läbi vaadata kohtunik üksi. Eeltoodu on reguleeritud seadusega. Ülemkohtus vaatab kõik kassatsioonkaebused läbi viiest kohtunikust koosnev kolleegium.

2. Kohtusekretär

Kohtunikku abistab alati kohtusekretär (griffier). Osa kohtusekretäre vastutab kohtuvaidlusega kaasneva paberitöö eest. Teised, kes on saanud rohkem õigusalast väljaõpet, aitavad kohtunikel ette valmistada kohtuistungit, koostavad kohtuistungi ametliku protokolli ning kohtuniku juhendamisel otsuste eelnõusid.

Kohtunike kohta saab rohkem teavet veebilehelt www.rechtspraak.nl English - Nederlands. Tegemist on kohtusüsteemi ametliku kodulehega. See veebileht sisaldab teavet selle kohta, kuhu saata dokumendid; teavet kohtu postiaadresside, meiliaadresside ja vastuvõtuaegade kohta; teavet, kuidas kohtumajani jõuda, ja teavet kaebuste lahendamise menetluse kohta jne.

3. Prokurör

Prokuröri (Officier van Justitie) peamine ülesanne on isikute suhtes kriminaalmenetluse algatamine. Prokurör võib osaleda ka selliste tsiviilasjade läbivaatamisel nagu eestkostja määramine, isiku sunniviisiline paigutamine psühhiaatriahaiglasse või sünni-, abielu- ja surmaregistrite ametlike dokumentide muutmise taotlemine. Prokurör kuulub prokuratuuri koosseisu. Prokuratuur kuulub justiitsministri vastutusalasse. Riigiprokuratuuri (Openbaar Ministerie ehk OM) haldusalasse kuulub üldprokuratuur (parket-generaal) ja igas kohtus on oma prokuratuur (parket). Nii apellatsioonikohtus kui ka ülemkohtus kutsutakse prokuröri Advocaat-Generaal. Ülemkohtu prokuratuur on sõltumatu ja seda juhib Procureur-Generaal.

ÜlesÜles

Vt lisaks www.om.nl Nederlands (ainult hollandi keeles).

4. Advokaat

Advokaadi ülesanne on tagada, et tema kliendi õigusi ei kahjustataks. Sellest eesmärgist lähtuvalt annavad advokaadid õigusnõu ning esindavad oma kliente õiguslikes vaidlustes ja kohtus.

Advokaadil on kliendi ees ametisaladuse hoidmise kohustus ja ta võib taotleda esindamise ainuõigust. Teisisõnu, advokaadil ei ole kohustust avaldada kohtule kogu kliendilt saadud teavet. Advokaadid töötavad peamiselt selles piirkonnas, kus nad on registreeritud, kuid neil on õigus töötada igas kohalikus kohtus ja apellatsioonikohtus.

Isikud, kelle tsiviilasja arutab munitsipaalkohus (kantonrechter), ei pea kasutama advokaadi teenust. Ülejäänud tsiviilvaidlustes (kohalikus kohtus, apellatsioonikohtus ja ülemkohtus) peab kodanikku esindama advokaat. Seda kutsutakse kohustuslikuks esinduseks (verplichte procesvertegenwoordiging).

Suhteliselt väikese sissetulekuga isikutel on õigus saada õigusabi (vt teabelehte õigusabi kohta). Neile määratakse advokaat. Õigusabi tähendab, et advokaaditasu hüvitab valitsus. Õigusemõistmist sooviv isik tasub advokaadikulud ainult osaliselt, kusjuures summa sõltub isiku sissetulekust ja muust varast.

Advokatuuri võivad kuuluda kõik, kes on omandanud Hollandi ülikoolis kraadi õigusteaduse erialal.

Esimese kolme aasta jooksul pärast advokatuuri liikmeks saamist on advokaat kohustatud osutama õigusteenust praktikandina teise advokaadi juhendamisel. See tähendab, et advokaadiks ei ole võimalik saada, kui ei leidu advokaati, kes oleks nõus juhendama. Teiste ELi liikmesriikide advokaadid võivad esitada Hollandi advokatuuri liikmeks astumise avalduse tingimusel, et nad vastavad Euroopa direktiivide nõuetele. Teise liikmesriigi advokaatidel on teises liikmesriigis lubatud ajutiselt oma teenuseid osutada tingimusel, et nad teevad seda koostöös kohaliku advokaadiga.

ÜlesÜles

Advokaat on vaba elukutse esindaja (vrije beroepsbeoefenaar).

Kõnealusel kutsealal tegutsemist, advokaatide õigusi, advokatuuri liikmeks saamist ja advokatuurist väljaheitmist reguleerivad normid on sätestatud Hollandi advokatuuriseaduses (Advocatenwet) ning mitmes dekreedis ja määruses, sh 1998. aasta raamatupidamismääruses (Boekhoudverordening 1998), rahalisi hüvitisi käsitlevas määruses (Verordening op de financiële bijdrage) ja määruses kutsealase väljaõppe kohta (Verordening op de praktijkuitoefening).

Seaduse kohaselt on iga Madalmaades tegutsev advokaat Hollandi advokatuuri liige (Nederlandse Orde van Advocaten ehk NOvA). Advokaadid alluvad distsiplinaarmenetlusele.

Kõnealuse kutseühingu seaduses sätestatud ülesanded tagavad selle liikmete poolt osutavate teenuste kvaliteedi. Advokatuuri ülesanne on:

  • advokatuuri liikmetele laiaulatusliku väljaõppe korraldamine,
  • määruste ja muude advokaatide jaoks siduvate eeskirjade koostamine,
  • distsiplinaarmenetlus,
  • teabe vahendamine ja teenuste pakkumine oma liikmetele,
  • valitsuse nõustamine seoses poliitikakavade ja seaduseelnõudega.

Lisaks advokatuuri kuulumisele on paljud advokaadid ka kindla õigusvaldkonnaga tegeleva kutseühingu liikmed. Need advokaadid on spetsialiseerunud kindlale õigusvaldkonnale, näiteks perekonnaõigusele, sotsiaalkindlustusõigusele, tööõigusele, karistusõigusele või üüriõigusele.

Tavaliselt ühendavad sellised asjatundjad oma jõud kutseühingus, mille kohta saab teavet veebiaadressilt www.advocatenorde.nl/advocaten/adressen_en_ledenlijst.asp Nederlands.

ÜlesÜles

Rohkem teavet juristi elukutse kohta võib leida veebilehelt www.advocatenorde.nl English - Nederlands.

Kui te elate välismaal ning teil on raskusi Madalmaades advokaadi leidmisega, siis võite pöörduda Haagi tasuta õigusabi komisjoni poole (Raad voor rechtsbijstand). Üksikasjalikumat teavet leiab teabelehelt nr 6.

5. Notar

Notari ülesanne on selliste dokumentide nagu notariaalaktide (akten)- koostamine, mille õigsusele saab tugineda kodanik ja mille õigsusele saab tugineda õiguse rakendamisel. Notar tagab, et notariaalaktis oleksid asjakohased asjaolud esitatud tõeselt ning et selles oleks õigesti väljendatud poolte kokkulepe. Hollandi õiguse kohaselt on notariaalakt erilise tõendusjõuga.

Notarite tegevusvaldkonnad on ennekõike perekonnaõigus, äriühinguõigus ja (kinnis)omandiõigus. Seadus sätestab, et paljud õigusaktid omandavad õigusliku tähenduse tingimusel, et need on notariaalsest tõestatud. Sellised aktid on näiteks juriidiliste isikute - liitude, sihtasutuste, aktsiaseltside - asutamisdokumendid; nende põhikirjade/asutamisdokumentide muutmine; registreeritud vara - kinnisvara, registreeritud laevade - omandi üleminek; testamentide ning abielueelsete ja -järgsete lepingute koostamine.

Notar hoiustab enda koostatud notariaalaktide originaalid, millega on hiljem võimalik tutvuda. Tehingu pooltele väljastab notar algärakirjad. Sobivaks näiteks on testament. Pärast isiku surma annab notar pärijatele üle originaaltestamendi ärakirja. Notar võib täita teatavaid ülesandeid pärimisasjades.

ÜlesÜles

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja ning sellest ametist tulenevalt on tal pädevus koostada notariaalselt tõestatud akte (authentieke akten). Selliste dokumentide tõendusjõud on palju suurem kui isiklikel dokumentidel. Kuigi Madalmaades tegutsevad notarid on avalik-õigusliku ameti kandjad, on nad vabad oma tasumäärade kehtestamisel. Notarid vastutavad ise notaribüroo majandustegevuse eest ja nad on peaaegu vabakutselised. Hollandi õiguses on kehtestatud normid, mis võimaldavad notaril pidada oma ametit sõltumatult ja erapooletult ning seista nõuetekohase hoolikusega poolte huvide eest.

Notarid nimetab ametisse kuningas justiitsministri ettepanekul. Notariks võib nimetada ainult Hollandi kodanikke. Peale selle peavad notarikandidaadid olema omandanud kraadi notariaadiõiguse erialal või läbinud sellega sarnase ELi direktiividele vastava väljaõppe. Enne ametisse nimetamist peab notariaadiõigusele spetsialiseerunud jurist läbima kuus aastat kestva notarikandidaadi väljaõppe Madalmaades tegutsevas notaribüroos. Väljaõppe esimese kolme aasta jooksul saavad notarikandidaadid erialase ettevalmistuse. Justiitsministrile esitatud ametisse nimetamise avaldusele peab olema juurde lisatud äriplaan.

Kõnealusel kutsealal tegutsemist, notari õigusi, ametisse nimetamist ja ametist tagandamist reguleerivad normid on sätestatud notariaadiseaduses (Wet op het notarisambt ehk Wna) ning mitmes dekreedis ja määruses, näiteks dekreedis notarikandidaadi kutsenõuete kohta (Besluit beroepsvereisten kandidaat-notaris), kutse-eetika ja käitumiseeskirjade määruses (Verordening beroeps- en gedragsregels) ja interdistsiplinaarse koostöö määruses (Verordening interdisciplinaire samenwerking).

ÜlesÜles

Ühest küljest on notar kohustatud täitma kõiki ülesanded, mis on temale seadusega määratud või mida taotleb tehingupool, kuid teisest küljest on tal kohustus keelduda õigusteenuste osutamisest, kui see on ebaseaduslik või vastuolus avaliku korraga, kui selle tulemusel valmiks ilmse õigusvastase eesmärgi või tagajärjega notariaalakt või kui esinevad muud seadusega sätestatud keeldumise alused.

Õigusteenuse osutamise kohustus ei välista seda, et notarid võivad spetsialiseeruda kindlale õigusvaldkonnale. On olemas mitu notarite ja notarikandidaatide kutseühingut, mis on spetsialiseerunud kas ühele või mitmele notariaadiõiguse valdkonnale: põllumajanduse valdkonna notarite kutseühing (Vereniging voor Agrarisch Specialisten in het Notariaat ehk VASN), kinnisvara planeerimise valdkonna notarite kutseühing (Vereniging van Estate Planners ehk VEP), tsiviilvaidlusi vahendav notarite kutseühing (Vereniging van Mediators in het Notariaat ehk VMSN) ja infotehnoloogia valdkonna notarite kutseühing (Vereniging voor Notariaat en Informatietechnologie ehk VNI).

Seadusest tulenevalt on iga Madalmaades tegutsev notar ja notarikandidaat Hollandi õiguse alusel moodustatud avalik-õigusliku organisatsiooni Notarite Koja liige (Koninklijke Notariële Beroepsorganisatie ehk KNB). Notarite Koja peamine ülesanne on nõuetekohase ametipidamise edendamine. Lisaks pakub kõnealune organisatsioon oma liikmetele mitmeid tooteid ja teenuseid.

Notarite Koja ülesanded seadusest tulenevalt on järgmised:

  • määruste ja eeskirjade koostamine;
  • nõuetekohase ametipidamise edendamine;
  • ametipraktika edendamine;
  • ametipidamise au ja väärikuse järele valvamine.

Notarite ja notarikandidaatide suhtes kohaldatakse kohustuslikke distsiplinaareeskirju, mida rakendab distsiplinaarkomisjon (tööpiirkond langeb kokku kohtu piirkonnaga). Distsiplinaarkomisjon koosneb viiest liikmest, kellest üks, kes on ringkonnakohtu president, on komisjoni esimees. Distsiplinaarkomisjoni otsuste peale saab edasi kaevata Amsterdami apellatsioonikohtusse.

ÜlesÜles

Rohkem teavet notari tegevuse kohta võib leida veebilehelt www.notaris.nl Nederlands.

6. Kohtutäitur (gerechtsdeurwaarder)

Hollandi kohtutäiturile on usaldatud selliste ametiülesannete täitmine, mida ei saa mitte kellelegi teisele usaldada. Kohtutäituri ametiülesanded on ennekõike järgmised:

kohtukutsete ja muude dokumentide kättetoimetamine, kohtuvaidluste algatamine ja juhtnööride andmine kohtuvaidlustes;

kohtumääruste, teatiste, protestikirjade ja teiste kohtudokumentide kättetoimetamine;

eluruumidest väljatõstmine, arestimine, vara müümine kohtumääruse alusel; ülesannete täitmine seoses kohtumääruse ning selliste õigusaktide täitmata jätmisega, mis on täitekorralduse osa või mille täitmine on vajalik täitekorralduse täitmiseks või õiguste tagamiseks;

järelevalve sellise avaliku enampakkumise üle, mis on seotud vallasvara vabatahtliku müügiga.

Kuivõrd nimetatud ülesannete täitmine on seotud tsiviilõigusega, on nende täitmise kohustus pandud kohtutäiturile.

Kohtutäitur on kuninga poolt ametisse nimetatud avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik ametipalka ei maksa. Nad vastutavad oma majandustegevuse eest ise. Lisaks ametiülesannetele on kohtutäituril õigus tegeleda kõrvaltegevusega tingimusel, et see ei kahjusta ega takista nõuetekohast ja sõltumatut ametipidamist ega kahjusta selle mainet. Madalmaades tegutsevatel kohtutäituritel on õigus esindada vaidluse pooli munitsipaalkohtus, täita sundvalitseja ja halduri ülesandeid, viia läbi inventuure ja hindamisi, nõuda sisse raha kolmandate isikute kasuks ning koostada ametlikke protokolle teatavate asjaolude tõestamiseks.

ÜlesÜles

Kohtutäituri tasu määrad, mille peab hüvitama võlgnik, on sätestatud dekreedis kohtutäituri tasu määrade kohta (Besluit tarieven ambtshandelingen gerechtsdeurwaarders). Täitekulud, mille kannab klient, otsustab kohtutäitur ning need kujunevad kohtutäituri ja kliendi kokkuleppe tulemusel. See kehtib ka välisriigist tellitavate toimingute suhtes.

Kohtutäituri kutsealal tegutsemist, täituri õigusi, ametisse nimetamist ja ametist tagandamist reguleerivad normid on sätestatud kohtutäituri seaduses (Gerechtsdeurwaarderswet) ning mitmes dekreedis ja määruses, näiteks dekreedis kohtutäituri väljaõppe ja kandidaadiaja kohta (Besluit opleiding en stage gerechtsdeurwaarder), dekreedis äriplaani kohta (Besluit ondernemingsplan), raamatupidamise määruses (Administratieverordening) ning kutse-eetika ja käitumiseeskirjade määruses (Verordening beroeps- en gedragsregels).

Seadusest tulenevalt on kõik Madalmaades tegutsevad kohtutäiturid ja kohtutäiturikandidaadid Kohtutäiturite Koja (Koninklijke Beroepsorganisatie van Gerechtsdeurwaarders ehk KBvG) liikmed. Selle organisatsiooni peamine ülesanne on edendada nõuetekohast kutsetegevust, liikmete kohast käitumist ja asjatundlikkust. Nendes aspektides võib kõnealune organisatsioon kehtestada oma liikmetele kohustusi ja eeskirju. Distsiplinaarkomisjon otsustab distsiplinaarkaristuse rakendamise üle ja komisjoni otsuste peale saab edasi kaevata Amsterdami apellatsioonikohtusse.

Juhul kui vajate kohtutäituri teenuseid, on õigem arvestada kohtutäituri tööpiirkonnaga. Euroopa justiitsatlase kodulehel http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil on loetletud kõikide Euroopa riikide kohtutäiturite aadressid pealkirja all „Dokumentide kätteandmine” ja seejärel „Kohtutäiturid”.

Rohkem teavet ja aadresse leiate Kohtutäiturite Koja kodulehelt www.kbvg.nl Deutsch - English - français - Nederlands.

« Juristid - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik