Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Malta

Viimati muudetud: 17-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Malta

 

SISUKORD

1. Kohtunikud 1.
2. Peaprokurör 2.
3. Kohtuametnikud 3.
4. Advokaadid 4.
5. Advokaadi abi 5.
6. Kohtute järelevalvekomisjon 6.
7. Notarid 7.

 

1. Kohtunikud

Malta Vabariigis on kahetasandiline kohtusüsteem, mis koosneb kõrgema ja madalama pädevusega kohtutest. Kõrgema pädevuse kohut juhib kohtunik ja madalama pädevusega kohut juhib rahukohtunik.

Vastavalt põhiseadusele nimetab kohtunikud ja rahukohtunikud ametisse president peaministri ettepanekul. Kohtuniku ametisse nimetamise tingimus on kaheteistkümneaastane õigusalane töökogemus ja rahukohtuniku ametisse nimetamisel seitsmeaastane õigusalane töökogemus.

Kohtud on sõltumatud ning lähtuvad oma tegevuses vaid põhiseadusest ja teistest õigusaktidest. Kohtunike sõltumatus tuleneb põhiseadusest, milles on sätestatud, et kohtunik peab ametikoha vabastama 65aastaselt ja rahukohtunik 60aastaselt. Kohtuniku ametist tagandamiseks tuleb tõendada tema võimetust täita kohtuniku ametiülesandeid (mis tuleneb kas kohtuniku füüsilisest või vaimsest tervislikust seisundist või muust põhjusest) või ametialaste käitumisreeglite vastu eksimist ning selleks on vajalik kahe kolmandiku esindajatekoja (House of Representatives) liikmete heakskiit.

Malta kõrgema pädevusega kohtud on:

  • Konstitutsioonikohus
  • Apellatsioonikohus
  • Kriminaalapellatsioonikohus
  • Tsiviilkohus
  • Kriminaalkohus

Ainus otseselt põhiseaduse alusel asutatud kohus on konstitutsioonikohus. Tsiviil- ja kaubandusasjade arutamiseks ning otsustamiseks pädevad kohtud on asutatud vastavalt kohtukorralduse- ja tsiviilmenetluse seadustikule (Code of Organisation and Civil Procedure) (Malta seadustekogu 12. peatükk), samas kui kriminaalasju arutavad kohtud on asutatud vastavalt kriminaalseadustikule (Malta seadustekogu 9. peatükk).

ÜlesÜles

Konstitutsioonikohut ja apellatsioonikohtuid (nii kriminaal- kui tsiviilapellatsioonikohut) kui kõrgema pädevusega kohtuid juhib ülemkohtunik (Chief Justice) ja lisaks kaks kohtunikku, samas kui teisi kõrgema pädevusega kohtuid, sealhulgas apellatsioonikohtuid (nii kriminaal- kui tsiviilapellatsioonikohut) nende madalamas pädevuses, juhib üks kohtunik.

Malta madalama pädevusega kohtud on Malta rahukohus (Court of Magistrates (Malta)) ja Gozo rahukohus (Court of Magistrates (Gozo)). Kõnealuseid kohtuid juhib üks rahukohtunik ja kaebused nende kohtute lahendite peale tuleb esitada vastavale apellatsioonikohtule selle madalama kohtualluvuse järgi.

Gozo rahukohtul on kaks osakonda, mida nimetatakse vastavalt perekonnaasjade osakonnaks ja üldise kohtualluvuse osakonnaks. Perekonnaasjade osakond vaatab läbi asju, mis kuuluvad selle kohtu pädevusse kõrgema kohtualluvuse järgi, samas kui üldise kohtualluvuse osakond vaatab läbi teisi kõnealuse kohtu pädevusse kuuluvaid asju.

Põhiseaduse kohaselt tuleb kohtute järelevalvekomisjonil (Commission for Administration of Justice) koostada eetikakoodeks, millega reguleeritakse kohtunike käitumist. Kõnealuse koodeksi värskeima muudetud versiooni kuupäev on 18. mai 2004.

2. Peaprokurör

Vastavalt põhiseadusele kehtivad peaprokuröriks nimetatud isikule kohtunikega sarnased kriteeriumid. Peaprokurör võib oma ametikohal töötada 60. eluaastani.

Peaprokurör on sarnaselt kohtunikega sõltumatu. Peaprokuröri võib ametist tagandada vaid samadel põhjustel nagu kohtunikke.

Peaprokurör täidab kahte ametiülesannet: ta on riiklik süüdistaja ja valitsuse peamine õigusnõustaja kõigis õigusvaldkondades. Peaprokuröri kohustus on olla: i) valitsuse peamine õigusnõustaja kõigis õigusküsimustes; ii) parlamendile vastuvõtmiseks esitatavate seaduseelnõude koostaja; iii) valitsusepoolse peamise õigusnõustaja rollis on ta kohustatud osa võtma Maltal ja väljaspool Maltat aset leidvatest kohtuvaidlustest. 

ÜlesÜles

Tsiviilõiguse valdkonnas on peaprokuröril kui avaliku huvi kaitsjal lisaks valitsuse õigusnõustamisele mitmeid eri ülesandeid. Ta on seadusest tulenevalt ametiülesande korras kohtukorralduse nõukogu (Rule Making Board), mis võib kehtestada norme kõigis kohtuasjade korraldamisega seotud valdkondades, liige ja ametiülesande korras kohtute järelevalvekomisjoni (Commission for the Administration of Justice), mis teostab järelevalvet kohtute töö üle, liige. Kõnealune komisjon koosneb kümnest liikmest, sealhulgas kohtute esindajatest.

Tsiviilvaidlustes esindab ta valitsust kõikide valitsuse vastu suunatud hagide korral, mis nõude iseloomu tõttu ei ole suunatud konkreetse valitsusasutuse juhi vastu. Lisaks on peaprokurör vastavalt seadusele kohustatud võtma oma valdusesse isikute vara, kes surevad, ilma et neil oleks Maltal teadaolevaid pärijaid. Selle eesmärk on kaitsta kõigi pärandi saamiseks õigustatud isikute huve. Peaprokurör on sellisel juhul kas hageja või kostjana pärandi seadusjärgne esindaja. Samuti võib peaprokurör võtta otseseid meetmeid tsiviilvõlana sissenõutavate trahvide sissenõudmiseks ja ka meetmeid tsiviilmenetluse kohaselt konfiskeerimisele kuuluva vara konfiskeerimiseks. Ta võib isiku vaimsele nõtrusele tuginedes nõuda ka isiku tegevuse tõkestamist või teovõimetuks tunnistamist, kui seda nõuet ei ole esitanud mõni teine isik. Kui isik on kadunud ja eelduste kohaselt surnud, võib peaprokurör asjakohastel tingimustel taotleda pädevalt kohtult selle isiku surnuks tunnistamist.

3. Kohtuametnikud

Kohtukorralduse- ja tsiviilmenetluse seadustikuga (Malta seadustekogu 12. peatükk) on määratletud erinevad kohtuteenistujad. Kõnealuse seadustikuga on ette nähtud kohtusekretärid, kohtu täitevametnikud ja kohtu peadirektor.

ÜlesÜles

Kõik kohtu töötajad on riigiteenistujad. Need töötajad peavad ametisse saamiseks läbima karmi valikuprotsessi; seda protsessi juhib avaliku teenistuse komisjon (Public Service Commission).

Kohtu peadirektor (Director General (Courts)), kelle nimetab ametisse peaminister, vastutab kõigi kohtukantselei, kohtuarhiivide ja kohtuga seotud teenistuste juhtimise eest ning tema ees on aruandekohustuslikud kõik kohtu haldustöötajad.

Justiitsminister on iga kohtu kantselei jaoks eraldi nimetanud ametisse kohtusekretäri. Kohtusekretär saab korraldusi kõrgema pädevusega kohtu kohtunikult või kohtunikelt või madalama pädevusega kohtu rahukohtunikult. Muudel juhtudel saab kohtusekretär korraldusi ülemkohtunikult. Need korraldused peavad olema seotud kohtumenetluse ja -toimingutega.

Kohtusekretäri ülesanded on:

menetluste ja kohtumääruste registreerimine;

kohtu kantseleis säilitatavate aktide või dokumentide ärakirjade autentsuse tõendamine;

kantseleis säilitatavate aktide või dokumentide kadumise, vigastamise või muutmise eest vastutamine;

kohtukulude hindamine ja määramine.

Täitevametnikele on usaldatud kohtulahendite ja muude kohtudokumentide kättetoimetamine ja kohtuotsuste täitmisele pööramine ning kohtu peadirektori ja kohtusekretäri poolt antud ülesannete täitmine. Lisaks kuulub täitevametnike kohustuste hulka korra ja turvalisuse tagamine kohtuhoones, mille puhul on neil kohtuhoones politsei volitused.

Kohtuametnikud peavad riigiteenistujatena järgima riigiteenistujate English - Malti eetikakoodeksit.

ÜlesÜles

Kohtuametnike ülesannete ja kohustuste kohta täiendava teabe saamiseks tutvuge palun 30. märtsil 2004. aastal jõustunud tsiviilmenetluse (registrite, arhiivide ja kohtu peadirektori ning teiste kohtuametnike töökorralduse kohta) määrusega (Subsidiary Legislation 12.21 English PDF File (PDF File 30 KB) Civil Procedure (Regulation of Registries, Archives and functions of Director General (Courts) and other Court Executive Officers) Regulations).

4. Advokaadid

Maltal advokaadina tegutseda soovival isikul peab olema Vabariigi Presidendi poolt väljastatud ja Malta vapipitsatiga kinnitatud luba. Loa saamisel tuleb anda apellatsioonikohtu avalikul istungil ustavus- ja ametivanne.

Samas seadustikus on sätestatud loa saamise kvalifikatsiooninõuded, st:

  • taotleja on hea käitumise ja heade kommetega isik;
  • taotleja on Malta või mõne teise liikmesriigi kodanik või omab muul viisil seaduslikku luba Maltal töötamiseks;
  • taotleja on pärast Maltal või mõnes teises liikmesriigis õigusteaduse õppimist omandanud õigusteaduste doktori akadeemilise kraadi (LL.D.) vastavalt Malta Ülikooli (http://www.um.edu.mt English) põhikirja tingimustele või muu samaväärse kraadi muult pädevalt asutuselt vastavalt kvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise põhimõtetele;
  • taotleja on pärast punktis iii nimetatud nõuete täitmist või, juhul kui ta osaleb regulaarselt Malta Ülikooli õigusteaduste akadeemilisel kursusel, mis tahes ajal pärast nimetatud kursuse viimase akadeemilise aasta algust osalenud vähemalt ühe aasta jooksul regulaarselt Malta advokatuuri kuuluva praktiseeriva advokaadi büroo töös ja kõrgema pädevusega kohtu kohtuistungitel;
  • taotleja valdab täielikult malta keelt, mis on kohtu töökeel;
  • taotlejat on kaks kohtunikku nõuetekohaselt eksamineerinud ja heaks kiitnud ning väljastanud oma allkirja ja templiga kinnitatud tunnistuse, mis tõendab, et eksamineerijad on leidnud, et taotleja vastab ülalnimetatud kvalifikatsiooninõuetele ja et ta on pädev tegutsema advokaadina Malta kohtutes.

Vastavalt põhiseadusele loodud kohtute järelevalvekomisjoni (Commission for the Administration of Justice) kohustuste hulka kuulub nõue, et komisjoni juures peab alaliselt tegutsema advokaatide ja advokaadi abide komitee (Committee for Advocates and Legal Procurators), mille koosseis, ülesanded, õigused ja kohustused on seaduses sätestatud. Komisjon peab oma advokaatide ja advokaadi abide kutsetegevusega seotud ülesandeid täites tegutsema kõnealuse komitee kaudu, sealhulgas käsitlema advokaatide või advokaadi abide eksimusi ametialaste käitumisreeglite vastu kutsetegevuse käigus. Advokaadid peavad järgima kõnealusesse komisjoni kuuluvate advokaatide poolt spetsiaalselt koostatud eetika- ja käitumiskoodeksit (Code of Ethics and Conduct).

ÜlesÜles

Kui komitee leiab, et mõni advokaat või advokaadi abi on oma kutsetegevuse käigus eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu või kui komitee leiab, et advokaat või advokaadi abi on vaimselt küündimatu, mis võib tema kutsetegevust tõsiselt mõjutada, võib komitee:

  • nõuda komisjonilt, et viimane soovitaks peaministril teha Malta presidendile ettepanek peatada kõnealuse advokaadi või advokaadi abi kutsetegevus kas alaliselt või teatud ajavahemikuks;
  • määrata rahatrahvi;
  • teha advokaadile või advokaadi abile hoiatuse või
  • anda advokaadile või advokaadi abile soovitusi, mida peab antud olukorras asjakohaseks.

Õigusvaldkonna ametite kvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise määruses (Subsidiary Legislation 12.17, Mutual Recognition of qualifications of Legal Profession Regulations) (jõustus 1. mail 2004 ) käsitletakse isikute, kes ei ole Malta kodanikud, võimalusi Maltal advokaadina praktiseerida. Isik, kes soovib Maltale asuda ja Maltal advokaadina tegutseda, peab kõigepealt teatama oma soovist Malta presidendile. Sooviavaldusele tuleb lisada tunnistus (mitte vanem kui 3 kuud), mis tõendab, et kõnealune isik on kantud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse registrisse. Malta president võib nõuda, et see isik märgiks ära kutseorganisatsiooni, mille liige ta päritoluliikmesriigis on või kohtuasutuse, kus tal on oma päritoluliikmesriigi seaduste kohaselt õigus praktiseerida. Ta võib mis tahes ajal taotleda oma kraadi tunnustamist vastavalt kutsealase hariduse ja koolituse vastastikuse tunnustamise määrusele (Mutual Recognition of Professional Education and Training Regulations) (2002. aasta juriidilise jõuga teatis 271), et saada Malta advokatuuri liikmeks.

ÜlesÜles

5. Advokaadi abi

Maltal advokaadi abina tegutseda soovival isikul peab olema Vabariigi Presidendi väljastatud ja Malta vapipitsatiga kinnitatud luba. Loa saamisel tuleb anda apellatsioonikohtu avalikul istungil ustavusvanne ja ametivanne.

Loa saamiseks esitatavad kvalifikatsiooninõuded on järgmised:

  • taotleja on hea käitumise ja heade kommetega isik;
  • taotleja on Malta või mõne teise liikmesriigi kodanik või omab muul viisil seaduslikku luba Maltal töötamiseks;
  • taotleja on pärast Maltal või mõnes teises liikmesriigis õigusteaduse õppimist ja pärast eksami sooritamist ainetes, mille peavad omandama advokaadi abi elukutse kandidaadid, saanud vastavalt Malta Ülikooli määrusele heakskiidu õigusteaduskonna eksamikomisjonilt või mõne muu samaväärse kraadi muult pädevalt asutuselt vastavalt kvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise põhimõtetele;
  • taotleja on pärast punktis iii nimetatud eksami sooritamist või mis tahes ajal pärast nimetatud kursuse viimase akadeemilise aasta algust osalenud vähemalt ühe aasta jooksul Malta advokatuuri kuuluva praktiseeriva advokaadi büroo töös ja koolitanud ennast selle kutseala praksises;
  • taotlejat on kaks kohtunikku nõuetekohaselt eksamineerinud ja heaks kiitnud ning väljastanud oma allkirja ja templiga kinnitatud tunnistuse, mis tõendab, et nad on leidnud, et taotleja vastab ülalnimetatud kvalifikatsiooninõuetele ja et ta on pädev tegutsema advokaadi abina Malta kohtus.

Advokaadi abi põhikohustus on abistada advokaate, kelle juures ta töötab, kohtumenetluses, esitada klientide nimel kohtu kantseleisse kirjalikke menetlusdokumente ja osutada advokaadile muud abi seoses kohtuasja ettevalmistamisega.

ÜlesÜles

Advokaadi abidel on nõustamisõigus rahukohtutes ja erikohtutes ning -komisjonides.

Advokaadi abidel on advokaatidega võrdväärsed privileegid ja nende suhtes kehtivad samasugused õiguste äravõtmise tingimused. Advokaadi abide üle teostab samuti järelevalvet kohtute järelevalvekomisjon (Commission for the Adminstration of Justice).

Kohtute järelevalvekomisjon võttis 1998. aastal vastu advokaadi abide eetika- ja käitumiskoodeksi (Code of Ethics and Conduct for Legal Procurators).

6. Kohtute järelevalvekomisjon

Kohtute järelevalvekomisjon (Commission for the Administration of Justice) on loodud vastava põhiseadussätte alusel ja seda juhib Malta president. Komisjoni koosseisu kuulub lisaks üheksa liiget, sealhulgas ülemkohtunik (ase-eesistuja), peaprokurör, kaks kõrgema pädevusega kohtute kohtunike poolt valitud liiget, kaks madalama pädevusega kohtute rahukohtunike poolt valitud liiget, üks peaministri poolt nimetatud liige ja üks opositsiooni juhi poolt nimetatud liige ning advokatuuri (Chamber of Advocates) president.

Komisjoni ülesanne on teostada järelevalvet kõigi kohtute töö üle ja esitada justiitsministrile soovitusi, et tagada kohtute tõhus toimimine. Komisjon nõustab pärast advokaatide ja advokaadi abide komiteega konsulteerimist ministrit kõigis kohtukorralduse ja õigusemõistmisega seotud küsimustes ning sõnastab eetikakoodeksid, millega reguleeritakse kohtunike käitumist.

Komisjonil on õigus vastavalt seadusele kutsuda korrale kutsealal tegutsevaid advokaate ja advokaadi abisid.

7. Notarid

Notarid on riigiteenistujad, kelle kohustus on tõestada isikute poolt nende eluajal sõlmitud akte (inter vivos) ja testamente ning anda nimetatud dokumentidele seeläbi avalik usaldus. Selle kohustuse tõttu on nad vastutavad samade dokumentide hoidmise eest ja neil on õigus väljastada nende dokumentide ärakirju. Malta seadustekogu 55. peatükis notarite kutsetegevuse ja notariaalarhiivide seaduses (Notarial Profession and Notarial Archives Act) on sätestatud notarite ülejäänud õigused ja kohustused.

Notarina ei või tegutseda advokaadi või advokaadi abina tegutsemise luba omavad isikud, samuti panga juhtkonna liikmed, ettevõtjad, ametlikud maaklerid või börsimaaklerid.

Isiku notariks nimetamise tingimused on:

  • ta on Malta kodanik;
  • ta on hea käitumise ja sobivate iseloomuomadustega isik;
  • ta on vastavalt Malta Ülikooli põhikirjale ja määrusele läbinud kursuse, mis on vajalik notari diplomi saamiseks, ning sooritanud ettenähtud eksamid;
  • ta on vähemalt ühe aasta jooksul pärast kursuse viimase akadeemilise aasta lõppu osalenud regulaarselt mõne praktiseeriva notari büroo töös;
  • ta on sooritanud kvalifikatsioonieksami, mis korraldati pärast punktis iv nimetatud tingimuse täitmist.

Notarid annavad enne praktiseerimise alustamist apellatsioonikohtu ees ustavusvande ja ametivande.

Notarite kutsetegevust korraldab notarite kolleegium (Notarial College), kuhu kuuluvad kõik notarid ja mida juhib notarite nõukogu (Notarial Council), mille liikmed valitakse kord aastas kolleegiumi liikmete hulgast. Nõukogul on kohustus uurida notarite ametialast käitumist.

Järelevalvet kõigi notarite, notariaalarhiivide ja avalike registrite üle teostab spetsiaalne notariaaltoimingute revisjonikohus (Court of Revision of Notarial Acts). Selle kohtu liikmed nimetab minister kohtunike ja rahukohtunike hulgast, kelle ametiaeg on lõppenud, ning advokaatide ja notarite hulgast.

Kohus võib eelneva hoiatuseta külastada ja inspekteerida arhiive, avalikke registreid või notaribüroosid, kui ta peab seda otstarbekaks.

Täiendav informatsioon

  • avaliku teenistuse juhtimise koodeks English - Malti
  • advokatuur – Malta English
  • notari kutsetegevuse ja notariaalarhiivide seadus English PDF File (PDF File 238 KB)
  • tsiviilkohtud English PDF File (PDF File 6 KB)

« Juristid - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik