Õiguskord
Õiguskorraldus
Juristid
Õigusabi
Kohtute pädevus
Asja kohtusse andmine
Menetlustähtajad
Kohaldatav õigus
Dokumentide kätteandmine
Tõendite kogumine ja tõendamisviis
Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud
Kohtuotsuste jõustamine
Liht- ja kiirmenetlused
Abielulahutus
Vanemlik vastutus
Elatisnõuded
Pankrott
Vaidluste alternatiivsed lahendused
Kuriteoohvritele hüvitise maksmine
Automaatne töötlemine
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kohtunik on riigiametnik. Kohtunik on sõltumatu ning allub üksnes seadusele. Riigiasutused, avalik-õiguslikud ja poliitilised organisatsioonid ning muud juriidilised ja füüsilised isikud on kohustatud austama kohtu sõltumatust ja kohtunike puutumatust. Kellelgi ei ole õigust nõuda kohtunikult ütlusi või selgitusi seoses konkreetse kohtuasja uurimisega või sekkuda mis tahes põhjendusel või ettekäändel õigusemõistmisse. Kohtunik on õigusemõistmisega seotud ametiülesannete täitmisel puutumatu. Kohtuniku ametikoht on kokkusobimatu erakonda või mis tahes muusse poliitilisse organisatsiooni kuulumisega.
Prokurör on õigussüsteemis tegutsev ametiisik, kes osaleb kohtuasjade uurimises ning täidab teisi seaduses ette nähtud ülesandeid. Prokuratuuri koosseisu kuuluvad järgmised ametiisikud: peaprokurör, vanemprokurör, asevanemprokurör ja prokurörid, kes töötavad prokuratuuris erinevatel tasanditel. Prokuröri ametijärk määratakse lähtuvalt ametikohale esitatavatest nõudmistest, prokuröri ametialastest teadmistest, kvalifikatsioonist ja töökogemusest.
Prokurör teeb konkreetses asjas otsuseid sõltumatult ja üksnes vastavalt oma veendumustele ning õigusaktidele, võttes seejuures arvesse, et kõik isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, järgides süütuse presumptsiooni, tõde ja seaduslikkust. Prokurör töötab sõltumatult valitsus- või haldusasutuste ning ametiisikute mõjust ja allub üksnes seadusele.
Kohtu aseesimees - vastutab kohtu töökorralduse eest. Sellel ametikohal töötaval isikul peaks olema õigusteaduse kraad.
Kohtunikuabi - võtab vastu kohtusse pöördujad ning nende hagiavaldused või muud avaldused, valmistab ette kohtuistungeid, täidab muid kohtuniku poolt talle antud ülesandeid. Sellel ametikohal töötaval isikul peaks olema õigusteaduse kraad.
Kohtunõunik - analüüsib kohtupraktikat ning statistilisi andmeid ning teeb neist kokkuvõtteid, tegeleb muu metoodilise tööga. Sellel ametikohal töötaval isikul peaks olema õigusteaduse kraad.
Kantselei juhataja - juhib ja korraldab kohtukantselei tööd. Sellel ametikohal töötaval isikul peaks olema õigusteaduse kraad.
Kohtuistungi sekretär - osaleb kohtuistungitel, kui seadus nõuab kohtumenetluse protokollimist. Sellel ametikohal töötaval isikul peab olema lõpetatud keskharidus või (juriidiline) keskeriharidus.
Kohtukuller - toimetab adressaatidele kätte kohtukutseid, süüdistusakte ja muid dokumente. Sellel ametikohal töötaval isikul peaks olema lõpetatud keskharidus.
Kohtutõlk - osaleb kohtuistungitel seaduses ette nähtud juhtudel; tõlgib kohtudokumente. Sellel ametikohal töötaval isikul peaks olema kõrgharidus.
Kohtu haldusametnik - vastutab kohtumaterjalide ja sobivate ruumide olemasolu eest ning tegeleb kohtu töö praktilise korraldamisega.
Kohtutäiturid töötavad kohtusüsteemis piirkonnakohtute juures ning nad tegelevad kohtuotsuste ja muude asutuste otsuste täitmisega, samuti on neil muud õigusaktides sätestatud ülesanded. Kohtutäitur on oma ametiülesannete täitmisel võrdsustatud riigiametnikuga. Kohtutäitur on sõltumatu ja allub üksnes seadusele.
Kohtutäitur on vaba elukutse esindaja. Kohtutäituri poole saab pöörduda vahetult ja toiminguid teeb ta isiklikult. Kohtutäituri töö (tegevus) on intellektuaalne ning ei ole suunatud kasumi teenimisele. Kohtutäitur on oma kutsetegevuses rahaliselt sõltumatu.
Kohtutäitur kannab oma tegevuse eest distsiplinaar-, tsiviil- ja kriminaalvastutust õigusaktides sätestatud korras.
Kohtutäituri poolt tema kutsetegevuse käigus väljastatud nõuded ja korraldused on siduvad kõikidele riigi territooriumil asuvatele isikutele. Kohtutäituri ametiülesannete hulka kuulub järgmiste kohtuotsuste ja muude asutuste otsuste sundtäitmine:
Kõikide täidetud ülesannete ning õigusabi osutamise eest on kohtutäituril õigus saada tasu, mida makstakse riigilõivust eraldi. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid, mille kohaselt tema töö eest makstav tasu on sätestatud tavamääradest erinev.
Vannutatud notarid töötavad kohtusüsteemis piirkondlike kohtute juures ning täidavad seaduses ette nähtud ülesandeid. Notar on oma ametiülesannete täitmisel võrdsustatud riigiametnikuga ning allub üksnes seadusele. Oma ametiülesannete täitmisel järgib notar sõltumatult ja erapooletult füüsiliste ja juriidiliste isikute kodanikuõigusi ning õiguslikke huve.
Vannutatud notar on vaba elukutse esindaja. Tema töö (tegevus) on intellektuaalne ning ei ole suunatud kasumi teenimisele. Vannutatud notar on oma kutsetegevuses rahaliselt sõltumatu.
Vannutatud notari pädevusse kuulub:
Vannutatud notari õigused:
Kõikide täidetud ülesannete ning õigusabi osutamise eest on vannutatud notaril õigus saada tasu, mida makstakse riigilõivust eraldi.
Advokaat on sõltumatu õigusvaldkonna spetsialist, kes osutab õigusabi, kaitstes ja esindades isikute õiguslikke huve kohtus ning kohtueelses uurimises ning andes õiguslikku nõu, koostades juriidilisi dokumente ja osutades muid õigusalaseid teenuseid.
Lätis võib advokaadina tegutseda:
Lätis advokaadina tegutsevad välisriikide kodanikud, v.a ELi liikmesriikide advokaadid, alluvad Läti suhtes siduvatele rahvusvahelistele õigusabilepingutele.
Advokaadid tegutsevad õigussüsteemis, sooritades poolte (hageja ja kostja), kriminaalmenetluses kahtlustatava või muude menetlusosaliste (klientide) nimel toiminguid Läti Vabariigi kohtutes ja kohtueelse uurimise asutustes; advokaadi valivad pooled, kriminaalmenetluses kahtlustatav või muud menetlusosalised (kliendid) või õigusaktides sätestatud juhtudel kohtuesimees, kohtueelse uurimise asutuse juht või Läti vandeadvokaatide nõukogu. Samuti osutavad advokaadid muud õigusabi vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.
Advokaat on oma kutsetegevuses sõltumatu ja allub üksnes seadusele. Vandeadvokaat on vaba elukutse esindaja. Vandeadvokaadi poole saab pöörduda vahetult ja õigusabi osutab ta isiklikult; tema töö (tegevus) on intellektuaalne ning ei ole suunatud kasumi teenimisele. Vandeadvokaat on oma kutsetegevuses rahaliselt sõltumatu.
ELi liikmesriigi advokaat peab esitama Läti vandeadvokaatide nõukogule tõendi selle kohta, et ta on registreeritud oma asukohariigi (ELi liikmesriik, kus advokaat enne Lätis tegutsema asumist omandas õiguse kasutada advokaadi kutsenimetust) pädeva asutuse juures. Seejärel kannab Läti vandeadvokaatide nõukogu ELi vandeadvokaadi eriregistrisse. ELi liikmesriigi advokaat, kes tegutseb oma asukohariigis kasutatava kutsenimetusega, võib kriminaalasjades osaleda üksnes koos advokaadiga, kes on Läti vandeadvokaatide nõukogu liige.
Kui ELi liikmesriigi advokaat tõendab, et ta valdab Läti Vabariigi ametlikku keelt ning tunneb Läti seadusi ja Läti vandeadvokaatide nõukogu kinnitab, et advokaadi kutsekvalifikatsioon vastab advokaadina tegutsemise nõuetele, on tal Läti vandeadvokaatidega samad kutsealal tegutsemise õigused ja kohustused. Kui ELi liikmesriigi advokaat on tegutsenud Lätis oma kutsealal oma asukohariigi kutsenimetusega vähemalt kolm aastat järjest ning tõendanud Läti vandeadvokaatide nõukogule, et ta tunneb Läti seadusi ning et tal on asjaomased kogemused, antakse talle kutsekvalifikatsiooni tunnistus.
Vandeadvokaadid esindavad kliente tsiviil- ja haldusasjades, esindavad kannatanuid, tsiviilhagejaid ja -kostjaid kriminaalasjades ning osutavad (tasuta) õigusabi kõikidele isikutele kriminaalasjades; advokaadi valib klient, kohtu esimees või kliendi taotlusel Läti vandeadvokaatide nõukogu.
Töötasu suurus määratakse vandeadvokaadi ja kliendi vahel sõlmitud kirjalikus lepingus. Sellise lepingu puudumisel määratakse töötasu vastavalt seaduses ette nähtud määradele.
« Juristid - Üldteave | Läti - Üldteave »
Viimati muudetud: 15-02-2008

