Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Ungari

Viimati muudetud: 26-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Ungari

 

SISUKORD

1. Kohtunikud 1.
2. Prokurörid 2.
3. Kohtusekretärid 3.
4. Kohtutäiturid 4.
5. Ungari õigussüsteemis ei tunta “avoué”-nimelist ametit. 5.
6. Vandeadvokaadid, õigusnõustajad 6.
a) Vandeadvokaadid a)
b) Õigusnõustajad b)
7. Notarid 7.

 

1. Kohtunikud

Vastavalt põhiseadusele on kohtunikud sõltumatud; nad teevad otsuseid seaduste alusel ja kooskõlas oma siseveendumustega ning neid ei või kohtuotsuste tegemisel mõjutada ega suunata.

Kohtunike ametissemääramise õigus on Ungari presidendil Riikliku Kohtute Nõukogu (RKN) eelneva soovituse alusel. RKN täidab kohtute puhul tsentraalseid haldusülesandeid.

 Iga isiku, kes:

  • on Ungari kodanik;
  • on kriminaalkorras karistamata;
  • on hääleõiguslik;
  • on akadeemilise kõrgharidusega õigusteaduses;
  • on kutsekvalifikatsiooniga õigusvaldkonnas;
  • kohustub avalikustama oma majandusliku seisu seadusega ettenähtud korras,

võib määrata kohtunikuks.

Kohtunikud määratakse esmalt ametisse kolmeks aastaks. Pärast seda võib RKN soovitada määrata nad ametisse tähtajatult. Kohtunikud määrab kohtutesse RKN ning nad spetsialiseeruvad tsiviil-, kriminaal- või haldusõigusele.

Lisaks oma ametikohustuste täitmisele võivad kohtunikud töötada ainult teaduse, kunsti, kirjanduse, hariduse ja tehnilise konstrueerimise valdkondades, ent seda tehes ei tohi nad ohustada oma sõltumatust ega erapooletust ning see ei tohi takistada neil tööülesannete ega ametikohustuste täitmist. Kohtunikud ei või astuda parteide liikmeteks ega osaleda poliitilises tegevuses. Lisaks ei tohi kohtunikud olla parlamendiliikmed, kohalikud valitud rahvaesindajad, linnapead ega majandusühenduste tegevjuhid.

Seadusliku puutumatuse alusel, millele kohtunikel on õigus, saab algatada nende suhtes kriminaalmenetluse ja menetluse rikkumise korral või rakendada sunnimeetmeid – välja arvatud juhul, kui nad tabatakse otse teolt – ainult ametisse nimetava üksuse või sellise üksuse heakskiidul, kellel on õigus neid valida. Kohtunikud võivad menetluse rikkumise puhul loobuda oma puutumatusest.

ÜlesÜles

Ametikohaga seotud kohustuste jämedat rikkumist ning oma elustiili või käitumisega kohtunike maine kahjustamist või ohustamist peetakse kohtunike puhul distsiplinaarsüüteoks.

Kohtunikel on oma rahalise tasu hulgas õigus tasudele, erihüvedele, muudele tasudele, lisatasudele ja kulude hüvitamisele. Kohtunike töötasu koosneb põhitasust ja erinevatest boonustest. Kohtunike põhitasu määratakse kindlaks vastavalt teenistusstaažil põhinevatele palgaastmetele.

2. Prokurörid

Riigiprokuratuuri ülesannete hulka kuuluvad kodanike õiguste kaitse tagamine ning järjekindel süüdistuste esitamine kõigis põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ja iseseisvust kahjustavates või ohustavates tegevustes. Selleks riigiprokuratuur:

  • korraldab konkreetsete juhtumite juurdlusi ja teostab kontrolli juurdluste õiguspärasuse üle;
  • esindab kohtumenetlustes süüdistajat;
  • teostab kontrolli kohtuotsuste täitmise õiguspärasuse üle; ja
  • aitab tagada, et kõik organisatsioonid ühiskonnas, kõik valitsusasutused ja kodanikud peavad kinni seadustest ja õigusaktidest, et seista õigusriigi põhimõtete eest seaduste rikkumise korral.

Riigiprokuratuur on tsentraliseeritud organisatsioon, mida juhib peaprokurör, kes on vastutav parlamendi ees. Prokuröre nimetab ametisse ja tagandab ametist peaprokurör. Prokuröriks saab nimetada Ungari kodaniku, kellel on hääleõigus, kellel on akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning kutsekvalifikatsioon õigusvaldkonnas. Prokurörid nimetatakse esmalt ametisse kolmeks aastaks ja seejärel tähtajatult.

ÜlesÜles

Prokurörid ei tohi astuda parteide liikmeteks ega osaleda poliitilistes tegevustes. Lisaks ei tohi prokurörid olla samal ajal parlamendiliikmed ega kohalikud valitud rahvaesindajad ning järelikult ei või nad saada tasu mingi muu tegevuse eest peale tegevuste teaduse, hariduse, kunsti ja autoriõiguse kaitse valdkondades, nad ei tohi võtta tasu oma tööülesannetega seotud avalike esinemiste eest, nad ei tohi osaleda äriühingu järelevalvekomitee töös ega võtta endale muid nende ametiga ühtesobimatuid ametikohti.

Ka prokuröridel on õigus seaduslikule puutumatusele. Järelikult saab prokuröre vahistada ainult peaprokuröri heakskiidul. Nende suhtes ei saa algatada kriminaalmenetlust ega menetlust rikkumise puhul ega rakendada nimetatud menetlustega seotud sunnimeetmeid, välja arvatud juhul, kui nad tabatakse otse teolt. Prokurörid ei või loobuda oma puutumatusest, välja arvatud menetluse rikkumise korral.

Prokuröridel on oma rahalise tasu hulgas õigus tasudele, erihüvedele, muudele tasudele, lisatasudele ja kulude hüvitamisele. Prokuröride töötasu koosneb põhitasust ja erinevatest boonustest. Prokuröride põhitasu määratakse kindlaks vastavalt teenistusstaažil põhinevatele palgaastmetele.

3. Kohtusekretärid

Kohtusekretärid on kõrgharidusega ametnikud, kes kohtuniku töövaldkonna piires tegutsedes täidavad kohtunike kontrolli ja järelevalve all iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Kohtusekretäridel on kõrgkooliharidus.

Kohtusekretärid täidavad tsiviilasjade puhul kõiki kohtu töövaldkonna ülesandeid, mida kohtunikud neile annavad; neil ei ole siiski õigust kohut mõista, näha ette ajutisi meetmeid, turvameetmeid, anda loobumiskorraldusi ega lükata tagasi mis tahes hagiavaldust ilma korraldust väljastamata ning nad ei või tegutseda juhtudel, mis kuuluvad seadusega juhtiva vanemkohtusekretäri ametiülesannete hulka. Kriminaalmenetluse korral on õigusnormidega täpselt kindlaks määratud, milliseid ülesandeid võivad kohtusekretärid menetluse käigus täita, sealhulgas näiteks istungi protokollija ülesannete täitmine ja stenografeerimine, toimingud ametlike dokumentide teatavaks tegemiseks, dokumentide koopiate tegemine ja väljastamine ning toimingud süüdistatava või tunnistaja alalise asukoha või elukoha teatamiseks.

ÜlesÜles

Kohtusekretärid on kohtutöötajad; kohtusekretärid määratakse ametisse järgmiste kriteeriumide alusel:

  • vanus 18 aastat;
  • kriminaalkorras karistamata;
  • hääleõiguslik;
  • Ungari kodakondsus;
  • kohtusekretäri erialane kvalifikatsioon;
  • majandusliku seisu avalikustamiseks vajaliku teatise esitamine.

Kohtusekretärid ei või tegeleda millegi sellisega, mis on ühtesobimatu nende ametikohaga või ohustab nende võimet teha oma tööd erapooletult ja mõjutustest vabana. Kohtusekretärid ei või kuuluda parteidesse mitte ühelgi positsioonil ega esineda avalikkuse ees parteide nimel või huvides. Kohtusekretärid võivad asuda tasustatavale tööle ainult oma tööandja eelneval nõusolekul, välja arvatud teaduse, hariduse, kunsti, toimetamise ja spordi valdkonnas ning õiguskaitse alla kuuluvate intellektuaalsete tegevuste puhul.

Ametikohaga seotud kohustuste jämedat rikkumist käsitletakse kohtusekretäride puhul distsiplinaarsüüteona.

Kohtusekretäridel on oma rahalise tasu hulgas õigus tasudele, erihüvedele, muudele tasudele, lisatasudele ja kulude hüvitamisele. Kohtusekretäride töötasu koosneb põhitasust ja erinevatest boonustest. Põhitasu määratakse kindlaks kohtu teenistusstaažist lähtuvate palgaklasside ja -astmete põhjal.

4. Kohtutäiturid

Täitetoiminguid teostavad kohtutäiturid (sõltumatud kohtutäiturid ja maakonnakohtute kohtutäiturid).

Iga isiku, kes:

  • on Ungari kodanik;
  • on kriminaalkorras karistamata;
  • on vähemalt 24-aastane;
  • on hääleõiguslik;
  • on sooritanud kohtutäituri kutseeksami;
  • on töötanud kaks aastat kohtutäituri asetäitjana,

võib määrata kohtutäituriks.

ÜlesÜles

Lisaks oma tööülesannete täitmisele võivad kohtutäiturid rahateenimise eesmärgil tegutseda ainult teaduse, kunsti, kirjanduse, hariduse, tehnilise konstrueerimise ja spordi valdkondades. Välja arvatud osalemine kohtutäituri büroo tegevuses, ei või kohtutäiturid tegeleda ettevõtlusega, millega kaasneb isiklik osalus või piiramatu finantsvastutus, tegeleda vahendamisega kinnisvara või laenutehingute valdkonnas ega võtta endale finantskohustusi seoses kohtutäituri tegevusega ega mis tahes muid kohustusi lepingute garanteerimiseks.

Reeglina nõuavad tsiviilasjades tehtud otsuste nõudeid sisse sõltumatud kohtutäiturid. Justiitsminister määrab sõltumatud kohtutäiturid vastava kindlaksmääratud kohaliku kohtu alluvusse etteantud pädevusvaldkonnas.

Kohtutäiturite puhul käsitletakse distsiplinaarsüüteona ametikohaga seotud kohustuste jämedat rikkumist, ülesannete täitmiseks vajaliku avalikkuse usalduse ohustamist ning oma elustiili või käitumisega kohtutäiturite maine kahjustamist. Laiduväärt käitumist, mis on tõsises vastuolus kohtutäiturite liidu suunistega, ning liidu liikmemaksude maksmata jätmist käsitletakse samuti distsiplinaarsüüteona.

Sõltumatud kohtutäiturid ei ole riigiteenistujad; kliendid maksavad neile tasu tehtud töö eest.

Maakohtute kohtutäiturid tegutsevad ainult konkreetses kitsas valdkonnas, nõudes sisse riigile võlgnetavaid kohtulikke nõudeid ning töötades maakohtutes kohtutöötajatena. Maakohtu esimees annab välja vastavaid halduslitsentse ning tal on õigus maakohtute kohtutäiturite ametisse nimetamiseks. Teenistuse lõpetamine leiab aset samadel tingimustel, mida kirjeldati sõltumatute kohtutäiturite puhul.

ÜlesÜles

5. Ungari õigussüsteemis ei tunta “avoué”-nimelist ametit.

6. Vandeadvokaadid, õigusnõustajad

a) Vandeadvokaadid

Oma ametis aitavad vandeadvokaadid kaasa oma klientide õiguste tagamisele ning nende kohustuste täitmisele. Advokaadid võivad oma klienti seadusjärgselt esindada kõikides asjades ja kõikide ametiasutuste ees. Advokaadid on oma kutsetegevuses sõltumatud, mis tähendab, et nad ei või suunata ning nad ei tohi võtta endale kohustusi, mis seda sõltumatust ohustavad (nt nad ei tohi olla palgatöötajad).

Tasustatavad toimingud, mida võivad teostada ainult advokaadid:

  • esindamine ja kaitsmine kõikides kriminaalasjades;
  • õigusalane konsulteerimine;
  • juriidiliste dokumentide koostamine ja parandamine;
  • seoses eelnevate toimingutega raha ja väärisesemete deponeerimine.

Kuigi need ei kuulu üksnes advokaatide tegevuste hulka, võivad advokaadid tänapäevase majanduselu nõudmiste tõttu täita ka selliseid ülesandeid nagu nõustamine maksustamisküsimustes, kinnisvaraagentuuri tehingud ja kohtuväline lepitamine.

Lisaks advokaadiabidele võib advokaadi toiminguid teha mis tahes isik, kes on advokatuuri liige ning on andnud advokaadi vande. Advokatuuri vastuvõtmise nõuded: Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakonsus, kriminaalkorras karistamata, akadeemiline õigusharidus ja Ungari õigusteaduse kutseeksami sooritamine, vastutuskindlustuse ja sobivate kontoriruumide olemasolu.

ÜlesÜles

Euroopa Liidu liikmesriikide advokaadid võivad teostada Ungaris advokaadi toiminguid kolmes põhivormis: erakorralise teenuse osutajana, korrapäraselt või advokatuuri liikmena. Erakorraliste teenuste osutajad peavad end registreerima teenuse pakkumise koha pädevas advokaatide assotsiatsioonis. Kes soovivad advokaadi teenuseid korrapäraselt pakkuda, peavad taotlema advokatuuri vastuvõttu kontori asukohale vastavas pädevas advokaatide ühingus. Registrisse kantud Euroopa Ühenduse juristid võivad taotleda advokatuuri vastuvõtmist, kui nad vastavad seadusega ettenähtud nõuetele [nt seadusega ettenähtud praktiseerimisperiood on möödas, aga nad tõendavad oma pädevust Ungari õiguse (nagu ka Euroopa Liidu õiguse) alal, nad valdavad oma tegevuse jaoks piisaval määral ungari keelt jne]. Advokatuuri vastuvõetud Euroopa Ühenduse juristil on õigus kasutada advokaadi ametinimetust ning talle laienevad samad reeglid nagu Ungari advokaatide suhtes.

Advokaadid ei või olla palgalised töötajad – välja arvatud advokaadiabid –, luua teenindussuhteid ega muid juriidilisi suhteid, millega kaasneb töötamiskohustus, ning nad ei või tegeleda ettevõtlusega, kui see eeldab isiklikku kaasatust või sellega kaasneb piiramatu finantsvastutus. Lisaks oma kutsealasele tegevusele võivad advokaadid tegutseda ainult teaduse, kunsti, spordi, hariduse jms valdkondades. Advokaadid võivad siiski olla parlamendiliikmed ja kohaliku omavalitsuse esindajad.

Advokaatide suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus seoses kõikide faktide ja andmetega, mis saavad neile teatavaks kutsealase tegevuse käigus.

Advokaatide puhul käsitletakse distsiplinaarsüüteona praktiseerivate advokaatide kutsealaseid toiminguid reguleerivate seadustega kindlaks määratud kohustuste ning advokaatide ühingu eetikakoodeksi jämedat rikkumist ning väljaspoole kutsetoiminguid jäävat laiduväärt käitumist, mis kahjustab advokaatide mainet.

ÜlesÜles

Reeglina sõltub advokaatide tasu advokaadi ja kliendi vahelisest vabast kokkuleppest. Advokaatide teenustasud on reguleeritud ainult juhul, kui nad on kohtumenetluses määratud (tasuta) kaitsja rollis.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on ette nähtud kaitseadvokaadi kohalolek järgmistel juhtudel:

  • kriminaalkuritegu, mille puhul on seadusega ettenähtud 5-aastane või pikem vangistus;
  • süüdistatav on vahi all;
  • süüdistatav on kurt, tumm, pime või oma õigus- ja teovõimest hoolimata vaimselt ebapädev;
  • süüdistatav ei oska ungari keelt või menetluse keelt;
  • süüdistatav ei suuda ennast ise kaitsta muudel põhjustel;
  • see on spetsiaalselt seadusega ette nähtud (nt kui süüdistatav on alaealine).

Tsiviilmenetluse seadustiku kohaselt on seadusjärgne esindamine ette nähtud järgmistel juhtudel:

  • pooltele, otsuse edasikaebamisel teise astme kohtusse, nagu ka asja sisulise läbivaatamise otsuse puhul või kaebuse või avalduse puhul, millega taotletakse asja läbivaatamist seadusega sätestatud korras riigikohtus;
  • muudel seadusega (nt äriühinguõigus) määratletud juhtudel.

Advokaadid võivad oma toiminguid teha ka advokaadiabidena. Advokaadiabid on isikud, kes tegelevad kutsetegevusega advokaadi või advokaadibüroo teenistuses. Advokaadiabidel ei ole õigust anda kaasallkirja.

b) Õigusnõustajad

Õigusnõustaja põhiülesanne on aidata kaasa selle organisatsiooni tegevusele, kus ta töötab. Õigusnõustajad on selle firma juriidilised esindajad, kus nad töötavad, andes õigusalast nõu ja teavet; nad koostavad taotlusi, lepinguid ja muid dokumente; ja osalevad juriidilise töö korraldamisel. Reeglina täidavad õigusnõustajad vastupidiselt advokaatidele oma tööülesandeid, mis on advokaatide ülesannetest piiratumad, palgatöötajatena. Õigusnõustajate töötasu põhineb tööseadusandlusel.

ÜlesÜles

Õigusnõustajaks võib saada iga isik, kes on kantud maakohtu (Budapestis on selleks Budapesti Linnakohus) hallatavasse registrisse. Isikud, kellel on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu mis tahes liikmesriigi kodakondsus, kes ei ole kriminaalkorras karistatud, kellel on akadeemiline õigusalane haridus ja kes on sooritanud Ungari õigusteaduse kutseeksami, tuleb registrisse kanda. Teatavatel juhtudel võib justiitsminister teha kodakondsuse nõude suhtes erandi.

7. Notarid

Notarite tegevuse eesmärgiks on hoida ära õiguslike vaidluste teke. Notaritel on õigus teha oma toiminguid ainult juhul, kui nad kuuluvad notarite ühingusse. Seaduse kohaselt nimetab justiitsminister notarid ametisse töötamiseks kindlates peakontorites ning tähtajatult. Notariks saab määrata iga isiku, kes ei ole kriminaalkorras karistatud, kes on Ungari kodanik, kellel on akadeemiline õigusalane haridus, kes on sooritanud Ungari õigusteaduse kutseeksami, kellel on vähemalt 3-aastane tõendatav erialane staaž õigusnõustaja abina ning kes on avalikustanud oma majandusliku seisu. Lisaks on notarid kohustatud sõlmima vastutuskindlustuslepingu ning tagama selle kehtivuse oma kutsetegevuse perioodi jooksul.

Ainult notarite poolt teostatavate toimingute hulka kuuluvad juriidiliste tehingute, tahteavalduste ja juriidiliste faktide registreerimine avalike juriidiliste dokumentidena. Üks notarite traditsioonilisi ülesandeid on testamendi kinnitamine ja muude kohtuväliste menetluste teostamine. Veel üheks tähtsaks notarite poolt täidetavaks ülesandeks on vallasvarahüpoteekide teatmestute pidamine nagu ka deposiitidega tegelemine, mille käigus nad võtavad vastu raha, väärtasju ja väärtpabereid asjaomaste poolte volitusel eesmärgiga anda need üle õigustatud poolele.

Notarite puhul käsitletakse distsiplinaarsüüteona seadusega määratud kohustuste jämedat rikkumist või täitmata jätmist. Notarite puhul käsitletakse distsiplinaarsüüteona ka nende laiduväärt käitumist, mis on vastuolus notarite ühingu suunistega või võib kahjustada notarite mainet.

Keskmiste (pikkuse, juriidilise hinnangu ja vastutuse poolest) toimingute eest oma kontoris on notaritel õigus saada seadusega määratud suuruses tasu. Erandlikel juhtudel (nt juhtumite puhul, mis eeldavad eriti keerulise hinnangu andmist) võib tasu erineda tavalisest tasust. Kui on võimalik kindlaks määrata notari tegevuse objekti väärtus, siis määratakse notari tasu selle põhjal. Kui notari tegevuse objekti väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, siis määratakse notari tasu ametitoimingule kuluva aja põhjal. Kindlaks on määratud notarite poolt dokumentide koopiate kinnitamise hind.

Kuna Ungari kodakondsus on põhinõudeks nii kohtuniku, prokuröri, kohtusekretäri, kohtutäituri kui notarina ametisse nimetamisel, siis ei või muude riikide kodanikke Ungaris neisse ametitesse nimetada.

« Juristid - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 26-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik