Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Kreeka

Viimati muudetud: 14-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Kreeka

 

SISUKORD

I. KOHTUNIKUD I.
II. PROKURÖRID II.
III. KOHTUSEKRETÄRID III.
IV. KOHTUTÄITURID IV.
V. NOTARID V.
VI. HÜPOTEEGIREGISTRI PIDAJAD VI.
VII. ADVOKAADID VII.

 

I. KOHTUNIKUD

Kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on lõpetanud kõrgkooli õigusteaduskonna, on läbinud edukalt asjakohase konkursi (sooritanud suulise ja kirjaliku eksami) ning lõpetanud edukalt kursused riiklikus kohtunike koolis. Avaliku tsiviil- ja kriminaalkohtu puhul on esimeseks võimalikuks ametikohaks esimese astme kohtu abikohtunik; edasi tulevad esimese astme kohtu kohtuniku ametikoht, esimese astme kohtu esimehe ametikoht, teise astme kohtu kohtuniku ametikoht, teise astme kohtu esimehe ametikoht, ülemkohtu kohtuniku ametikoht (Áreios Págos), ülemkohtu aseesimehe ametikoht ja ülemkohtu esimehe ametikoht. On olemas ka avalikud ja samasuguste ametiastmetega halduskohtud, mille kõrgem aste on riiginõukogu, s.o haldusõiguse valdkonna ülemkohus, ja kontrollikoda, mis kontrollib peamiselt riiklikke kulutusi.

Tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas moodustavad rahukohtunikud kohtunike erikategooria: nad saavad sellel ametikohal töötada pärast suulise ja kirjaliku konkursi läbimist ja nad võivad tõusta A-, B-, C- ja D-kategooria rahukohtunikeks.

II. PROKURÖRID

Prokurörid töötavad tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas ning nad nimetatakse oma ametikohale ja tõusevad karjääriredelil samamoodi nagu kohtunikud. Kreeka põhiseaduse järgi nimetatakse kohtunikud ja prokurörid eluks ajaks, s.t et nad jätkavad teenistust isegi juhul, kui kohus või ametkond kaotatakse. Kreekas on 1559 kohtunikku ja 524 prokuröri.

Kohtunikud ja prokurörid alluvad kohtute korralduse seadustikule, milles on sätestatud nende teenistustingimused, kohustused ja edutamine ning mis sisaldab sätteid nende vastutuse, käitumise ja tegevuse kohta. Seadustik sisaldab ka sätteid distsiplinaarnõukogu ja distsiplinaarkaristuste kohta.

ÜlesÜles

III. KOHTUSEKRETÄRID

Kohtusekretärid (dikastikoí ypálliloi) peavad edukalt läbima avaliku konkursi, mille järel nad võivad töötada riigi kõigis kohtutes ja prokuratuurides. Nad nimetatakse ametisse alaliselt, s.t et nad töötavad seni, kuni eksisteerib vastav kohus või ametikoht. Nende teenistustingimused on reguleeritud avaliku teenistuse seadustiku ja konkreetselt nende kutseala puudutavate normidega.

IV. KOHTUTÄITURID

Kohtutäiturid (dikastikoí epimelités) töötavad samuti riigi kohtutes. Nad nimetatakse ametisse tavaliselt alaliselt. Nende ülesanne on tegeleda dokumentidega ning toimetada kätte kohtukutseid, kohtuotsuseid ja üldiselt kohtudokumente. Nende teenistustingimused on samuti reguleeritud avaliku teenistuse seadustiku ja erinormidega.

V. NOTARID

Notarid (symvolaiográfoi) on riigiametnikud, kes palka ei saa. Nad nimetatakse olemasolevatele ametikohtadele pärast avaliku konkursi läbimist; nende põhiülesanne on koostada lepinguid, testamente, eellepinguid jne. Nende teenistustingimused reguleeritakse notariseadustikuga ja nad kuuluvad notarite kutseühingutesse.

VI. HÜPOTEEGIREGISTRI PIDAJAD

Hüpoteegiregistri pidajad (ypothikofýlakes) on tavaliselt riigiametnikud, kes ei saa palka. Nad nimetatakse olemasolevatele ametikohtadele eritingimuste täitmise korral ja avaliku konkursi läbimise järel. Nende põhiülesanne on pidada registrit järgmiste dokumentide kohta: a) kinnisvarahüpoteegid, eelisõigused ja sundtäitmised, b) kinnistute omandiõiguse üleminek ning c) kinnisvaraga seotud kohtuvaidlused ja muud dokumendid. Nad moodustavad kutseühinguid.

ÜlesÜles

VII. ADVOKAADID

Advokaadid saavad hakata oma kutsealal tegutsema pärast konkursi läbimist ja nad kuuluvad advokatuuri koosseisu; iga esimese astme kohtu juures on olemas advokatuur. Seda kutseala reguleeritakse advokaatide seadustikuga, kus on sätted distsiplinaarõiguse, teenustasude ja üldise karjääriredelil edenemise kohta. Advokaadid peavad järgima ka käitumisnorme ja advokatuuri eeskirju. Esialgu nimetatakse nad ametisse esimese astme kohtu juurde, seejärel võivad nad praktiseerida teise astme kohtus ja ülemkohtus, sõltuvalt praktiseerimisajast ja käsitletavate juhtumite liigist.

Vastavalt presidendi määrusele 152/2000, millega võimaldatakse nendel advokaatidel tegutseda alaliselt advokaadi kutsealal Kreekas, kes on oma kvalifikatsiooni saanud muus ELi liikmesriigis (direktiiv 98/5/EÜ), võivad advokaadid, kes on ELi liikmesriikide kodanikud, praktiseerida Kreekas alaliselt kas füüsilisest isikust ettevõtja või palgalise töötajana. Selline isik peab olema oma kvalifikatsiooni saanud mõnes muus liikmesriigis. Kreekas peab ta end registreerima advokatuuri juures ja asutama advokaadibüroo selles piirkonnas, kus ta praktiseerib. Ta peab esitama:

  1. oma kodakondsust tõendava kirja riigi- või haldusasutuselt;
  2. tõendi kriminaalkaristuste olemasolu või puudumise kohta ja kolme viimase kuu jooksul väljastatud ja registrisse kandmist ning ametit tõendava dokumendi oma päritoluriigi pädevalt asutuselt, kes talle kutsekvalifikatsiooni andis, või muult oma päritoluriigi pädevalt asutuselt; tõendil peavad olema märgitud selle väljastamise eesmärk ja advokaadiks saamise üksikasjad, ametialased edusammud, võimalikud tema kohta tehtud distsiplinaarotsused ja talle määratud karistused; taotluse tagasilükkamise saab vaidlustada riiginõukogus 60 päeva jooksul pärast seda, kui huvitatud isik või tema esindaja sai Kreekas asuval aadressil teate keeldumise kohta;
  3. oma päritoluriigi keeles või ühes selle riigikeeles selgelt väljendatud kutsenimetuse;
  4. oma päritoluriigi kutseühingu registreeritud nimetuse või selle kohtu nime, kus tal on oma päritoluriigi seaduste järgi õigus tegutseda.

Kui advokaadi registreerimise taotlus rahuldatakse, on tal samasugused kohustused ja õigused nagu Kreeka advokaatidel, kuid ta saab Kreekas täieõiguslikuks advokaadiks üksnes siis, kui on suuteline tõendama tegelikku ja pidevat praktiseerimist oma kutsealal Kreekas kolme aasta vältel. Nende kolme aasta jooksul peab seda advokaati, kes soovib klienti esindada, abistama advokaat, kellel on õigus ilmuda juhtumit käsitleva kohtu ette. Toiminguid või ülesandeid, mida Kreeka õigusaktides peetakse riigivõimu teostamiseks, võib läbi viia üksnes Kreeka kodanikust advokaat. Kreekas praktiseeriv advokaat võib üksi või koos teiste advokaatidega tegutseda kutsealal oma päritoluriigi kutsenimetuse all ja päritoluliikmesriigi sellise rühmituse liikme või partnerina, millel on Kreekas oma filiaal või kontor.

« Juristid - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik