Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Saksamaa

Viimati muudetud: 27-12-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Saksamaa

 

SISUKORD

1. Kohtunikud 1.
2. Prokurörid 2.
3. Advokaadid 3.
4. Patendiadvokaadid 4.
5. Notarid 5.
6. Kohtunikuabid 6.
7. Kohtusekretärid 7.
8. Kohtutäiturid 8.

 

1. Kohtunikud

Õiguslik seisund

Kohtunikel on riigiga eriline avalik-õiguslik riigiteenistujate omast erinev teenistus- ja usaldussuhe (Richterverhältnis). Nimelt ei ole kohtunikud erinevalt riigiteenistujaist kohustatud järgima kellegi poolt antud juhiseid. See õiguslik suhe on avalik-õigusliku töösuhte vorm, kus avaliku teenistuse töötajad on  kohtuvõimu esindajatena pädevad langetama kohtuotsuseid. Kohtunike tööandjaiks on kas föderaalvalitsus või üks kuueteistkümnest liidumaast.

Baieri, Mecklenburg-Vorpommerni, Alam-Saksi, Nordrhein-Westfaleni, Rheinland-Pfalzi, Saarimaa, Saksimaa ja Saksi-Anhalti liidumaades valib ning määrab kohtunikud ametisse täitevvõimuorgan ning reeglina kannab poliitilist vastutust pädev minister, enamasti liidumaa justiitsminister.

Teistes liidumaades osaleb kohtuniku ametissemääramisel kohtunikevalikukomisjon (Richterwahlausschuss). Eri liidumaades varieeruvad kohtunikevalikukomisjonide koosseis ja funktsioonid suurel määral. Enamasti kuuluvad valikukomisjonidesse parlamendiliikmed või nende juhiseid järgivad isikud; mõnikord ka kohtunike esindajad ning paljudes liidumaades üks kuni kaks vandeadvokaati.

Otsused kohtunike ametissemääramiseks kõrgematesse föderaaltasandi kohtutesse (Riigikohtusse (Bundesgerichtshof), Föderaalsesse Halduskohtusse (Bundesverwaltungsgericht), Föderaalsesse Maksukohtusse (Bundesfinanzhof), Föderaalsesse Töökohtusse (Bundesarbeitsgericht), Föderaalsesse Sotsiaalkohtusse (Bundessozialgericht)) teeb föderaalne kohtunikevalikukomisjon ja föderaalminister, kelle vastutusalasse vastav kohus jääb. Ametlikult algab föderaalkohtunike töösuhe siis, kui föderaalpresident nad ametisse määrab. Teiste föderaalkohtute kohtunikud määrab ametisse föderaalpresident vastava föderaalministri ettepanekul ilma kohtunikevalikukomisjoni osavõtuta.

ÜlesÜles

Bundesverfassungsgericht (Föderaalne Põhiseaduskohus) on üheaegselt nii kohus kui ka põhiseaduslik organ. Pooled Föderaalse Põhiseaduskohtu kohtunikud valib Bundesrat (föderaalnõukogu) ning ülejäänud kohtunikud valib 12-liikmeline Bundestag’i (parlamendi alamkoja) delegaatide komisjon kahekolmandikulise häälteenamusega. Kohtunikud kinnitab ametisse föderaalpresident.

Föderaalkohtute ja liidumaade kohtutes töötavate kohtunike töötasu on individuaalne ja seda reguleerib föderaalne palgaseadus (Bundesbesoldungsgesetz); palgad määratakse kooskõlas palgamäärusega R. Põhipalk arvestatakse eelkõige vastavalt palgaastmetele, mis eranditult on seotud kohtunikele antud funktsioonidega. Kohtunik liigub palgaastmestikul ülespoole ainult siis, kui talle antakse kõrgemalt väärtustatud tööülesanded. Kahel madalamal palgaastmel (R1 ja R2) olevate kohtunike palgataseme määrab vanus. Palka maksab tööandja, kelle alluvuses kohtunik töötab (föderaalvalitsus või liidumaa).

Ametit reguleerivad siseriiklikud õigusnormid

Kohtunikustaatusega seonduvad põhisätted on toodud põhiseaduse (Grundgesetz) eraldi osas, mis käsitleb kohtumõistmist (Rechtssprechung). Põhiseadus sätestab, et õigus kohtuotsuste tegemiseks on usaldatud kohtunikele (§ 92) ning tagab kohtu õigusliku sõltumatuse (§ 97 punkt 1).

Kohtunike õigussuhete struktuuri käsitletakse lähemalt eraldi seadustes, eelkõige saksa kohtunikeseaduses (Richtergesetz), mis keskendub peamiselt professionaalsete kohtunike õigusseisundile. 

ÜlesÜles

Kohtunikeseaduse 1. osa sisaldab föderaalvalitsuse ja liidumaade teenistuses olevate kohtunikke puudutavaid sätteid, eriti nende staatust käsitlevaid sätteid. Seaduse 2. osa sätestab föderaalvalitsuse teenistuses olevate kohtunike õigussuhted. 3. osa määrab raamotsustena põhimõtted liidumaade teenistuses olevatele kohtunikele. Need raamotsused on lisatud ka kõikide liidumaade kohtunikeseadustesse – kõigil kuueteistkümnel liidumaal on oma kohtunikeseadus.

Õigustehnilistel põhjustel viitavad Saksa kohtunikeseadus ja liidumaade kohtunikeseadused osalt ka muudele sätetele. Näiteks viidatakse kohtunikke ja riigiteenistujaid ühtmoodi puudutavates küsimustes avaliku teenistuse seadusele (Beamtenrecht). Kuigi Saksamaa Liitvabariigis on alates 1975. aastast kohtunike palgad sätestatud iseseisva palgamäärusega, moodustab see palgamäärus osa föderaalsest palgaseadusest (Bundesbesoldungsgesetz), millega määratakse riigiteenistujate, sõjaväelaste ja kohtunike palgad.

Saksa kohtunikeseaduse sätteid kohaldatakse Föderaalse Põhiseaduskohtu kohtunikele ainult sel määral, kuivõrd need sobivad kokku nende kohtunike põhiseaduses ja föderaalses põhiseaduskohtuseaduses (Gesetz über das Bundesverfassungsgericht) sätestatud erilise õigusliku seisundiga.

Spetsialiseerumine

Saksamaal menetlevad kriminaal- ja tsiviilasju „tavalised” kohtud. Nendes valdkondades teevad kohtuotsuseid alama astme kohtud (Amtsgericht), liidumaakohtud (Landgericht), kõrgema astme liidumaakohtud (Oberlandesgericht) ja kõrgeima instantsina Riigikohus (Bundesgerichtshof). Lisaks on veel neli spetsialiseeritud kohtualluvust: halduskohtud (siia kuuluvad halduskohtud (Verwaltungsgericht), kõrgemad halduskohtud (Oberverwaltungsgericht) või teise astme halduskohtud (Verwaltungsgerichtshof), Föderaalne Halduskohus (Bundesverwaltungsgericht)), finantskohtud (siia kuuluvad finantskohtud (Finanzgericht) ja Föderaalne Finantskohus (Bundesfinanzhof), töökohtud (koosneb töökohtutest (Arbeitsgericht), liidumaa tasandi töökohtutest (Landesarbeitsgericht) ja Föderaalsest Töökohtust (Bundesarbeitsgericht))  ning sotsiaalkohtud (koosnevad sotsiaalkohtutest (Sozialgericht), liidumaa tasandi sotsiaalkohtutest (Landessozialgericht) ja Föderaalsest Sotsiaalkohtust (Bundessozialgericht)). Lisaks neile on spetsialiseerunud föderaalkohtutena veel Föderaalne Patendikohus (Bundespatentgericht) ja sõjakohus. Kõigi nendes kohtutes töötavate kohtunike tööandjaks on kas föderaalvalitsus või liidumaad.

ÜlesÜles

Föderaalse põhiseaduskohtu ja liidumaade põhiseaduskohtute kohtunikel on eriline positsioon, kuna need kohtud on põhiseaduslikud organid, mille õigusi ja kohustusi sätestavad eraldi seadused. Föderaalse põhiseaduskohtu puhul on selleks põhiseadus ja föderaalse põhiseaduskohtu seadus ning liidumaade põhiseaduskohtutel liidumaade põhiseadused ja vastavad kohtunikeseadused.

Kas kohtuniku osalemine on vabatahtlik või kohustuslik?

Kuivõrd põhiseadus sätestab, et kohtuotsuste tegemise õigus on usaldatud kohtunikele, on nende osalemine kohtuasjade lahendamisel kohustuslik.

Kutseühendused

Teatud määral osalevad kohtunike kutseühendused kohtunikke puudutavate õigusvaldkonna otsuste vastuvõtmisel. Selles tähenduses määrab Saksa kohtunikeseadus kaks erineva koosseisu ja funktsioonidega organit: presidendinõukogu, mis osaleb selles töös enne kohtuniku valimist või ametissemääramist ja kohtunike nõukogu, mis osaleb sotsiaal- ja üldist laadi otsuste vastuvõtmisel.

Põhiseadus sätestab Saksamaal ühinemisvabaduse, nii et kohtunikud võivad moodustada kutseühendusi, kuid ei ole kohustatud seda tegema.

Välismaalaste võimalused

Välismaalased Saksamaal kohtunikuna töötada ei saa. Vastavalt saksa kohtunikeseadusele võivad kohtunikuametit pidada ainult isikud, kes on saksa kodanikud põhiseaduse tähenduses.

2. Prokurörid

Õiguslik seisund

Liidumaa poolt töölevõetud prokurörid määrab ametisse liidumaa valitsus, vastava liidumaa peaminister või justiitsminister ning föderaalvalitsuse poolt töölevõetud prokurörid määrab ametisse föderaalse justiitsministri ettepaneku alusel föderaalpresident föderaalnõukogu (Bundesrat) nõusolekul. Riigiteenistujatena on prokurörid avaliku teenistuse töötajad. Oma palga saavad nad tööandjatelt (föderaalvalitsuselt või liidumaalt), nende palka reguleerib föderaalne palgaseadus (Bundesbesoldungsgesetz) ning see vastab kohtunike palkadele.

ÜlesÜles

Ametit reguleerivad siseriiklikud õigusnormid

Prokuröriks saab määrata vaid isikuid, kelle kvalifikatsioon võimaldab neil töötada kohtunikuna. Prokuratuuris töötavad riigiteenistujad ei ole sõltumatud, vaid peavad järgima neile antud teenistusjuhiseid. Juhiste andmise õigus on vanemprokuröridel ja justiitsministril. Spetsiaalseid kutse-eetika reegleid prokuröridele pole.

Spetsialiseerumine

Seadusega sätestatud reegleid prokuröride spetsialiseerumiseks või kategooriateks ei ole. Tavapraktikas siiski spetsialiseerutakse teatud valdkonnale (nt majanduskuriteod, organiseeritud kuritegevus, eriti rasked isikuvastased kuriteod).

Kas prokuröri osavõtt on vabatahtlik või kohustuslik?

Saksamaal on süüdistuse esitamise ainuõigus prokuröril. Põhimõtteliselt võib kriminaalasjades süüdistusi esitada ainult prokuratuur ning selleks on ta piisava aluse leidumisel ka kohustatud.

Kutseühendused

Prokuröridel pole spetsiaalseid kutseühendusi, mille liikmeksolek oleks prokuröridele kohustuslik. Prokuröridel on võimalus liituda kohtunike kutseühendustega.

Välismaalaste võimalused

Prokuröriks on lubatud määrata ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikke.

3. Advokaadid

Õiguslik seisund

Saksamaal on advokaadid „sõltumatute õigusteenuse osutajatena” sõltumatu elukutse esindajad. Advokaadipraksise alustamiseks on vajalik olla advokatuuri liige. Liikmeksvõtmise protseduuri viivad läbi advokatuurid (Rechtsanwaltskammern). Advokatuuri liikmeks võetakse vaid isikuid, kes vastavad Saksa kohtunikeseaduses sätestatud kohtunikele esitatud nõuetele. Euroopa riikidest pärit advokaatide kohta sätestatut vt allpool. Kvalifitseerumise eelduseks on ülikooli õigusteaduse õppekava täitmine (kestusega vähemalt kolm ja pool aastat) koos esimese riigieksami sooritamisega ning seejärel vähemalt kaks aastat töötamist erialasel tööl ning teise riigieksami sooritamine.

ÜlesÜles

Ametit reguleerivad siseriiklikud õigusnormid

Advokaadi staatust, nõudeid ametisse astumiseks, advokaatide õigusi ja kohustusi, advokatuuride töökorraldust ja kohustusi ning advokaatide järelevalvet ja distsiplinaarmenetlusi aukohtus (Anwaltsgericht) reguleerib advokaatide kohta käiv föderaalmäärus (Bundesrechtsanwaltsordnung-BRAO). Üksikasjalikumalt on advokaadikutsega seonduvad õigused ja kohustused sätestatud advokaatide kutse-eeskirjades (Berufsordnung für Rechtsanwälte – BORA), mille võtab seadusest tulenevatel alustel vastu Föderaaladvokatuur (Bundesrechtsanwaltskammer). Advokaatide töötasu reguleerib advokaatide töötasu seadus (Rechtsanwaltsvergütungsgesetz – RVG).

Kas advokaadi kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Halduskohtutes arutatavate tsiviilasjade puhul pole tavaliselt advokaadi osavõtt nõutav. Advokaadi kasutamine on kohustuslik kõikides liidumaakohtutes, kõrgemates liidumaakohtutes ja Riigikohtus toimuvates menetlustes ja paljudes perekonnaasju puudutavates alama astme kohtute menetlustes.

Esimese astme töökohtutes menetletavates töövaidlustes võivad pooled end ise esindada. Liidumaade töökohtutes ja Föderaalses Töökohtus toimuvates menetlustes peavad menetlusosalisi esindama volitatud esindajad. Peale advokaatide võivad volitatud esindajateks olla ka ametiühingute või tööandjate liitude esindajad või nimetatud organisatsioonide esindajad kombineeritult, juhul kui neil on põhikirja alusel või volikirjaga antud esindusõigus ja kui nende organisatsioon või selle liikmed on menetlusosalised.

Kutseühendused

Kõik advokaadid on oma tööpiirkonna järgse advokatuuri liikmed. 27 advokatuuri, mis avalik-õiguslike organitena tegutsevad liidumaa tasemel iga kõrgema astme liidumaakohtu (Oberlandgericht) tööpiirkonnas, moodustavad koos Riigikohtu juures tegutseva advokatuuriga Föderaalse Advokatuuri (www.brak.de Deutsch) Suurim eraõiguslik liit on Deutsche Anwaltverein (www.anwaltverein.de Deutsch - English - español - français), millega on vabatahtlikkuse alusel liitunud ligikaudu pool advokaatidest.

ÜlesÜles

Välismaalaste võimalused

Saksamaa seadus, mis käsitleb Euroopa advokaatide praksist Saksamaal (Gesetz über die Tätigkeit europäischer Rechtsanwälte in Deutschland – EuRAG), sätestab tingimused, mille alusel Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide ning Šveitsi kodanikud, kellel on õigus töötada advokaadina oma päritoluriigis või kellel on oma päritoluriigis advokaadina tegutsemise õigust andev advokaaditunnistus ning kes tegutsevad oma erialal Saksamaal (teenuste osutamine, firma asutamine sama ärinimega, mis päritoluriigis), võivad saada tunnustuse töötamiseks advokaadina Saksamaal. Teiste välismaiste advokaatide võimalusi Saksamaal advokaadina tegutsemiseks reguleerib BRAO.

4. Patendiadvokaadid

Õiguslik seisund

Sarnaselt advokaatidega on patendiadvokaadid Saksamaal „sõltumatute õigusteenuse osutajatena” sõltumatu elukutse esindajad. Nende nõustamis- ja esindusvolitused piirduvad tööstusomandiõigusega. Tegutsemiseks on vajalik litsents, mille annab Saksamaa Patendi- ja Kaubamärkide Ameti (www.dmpa.de; „informatsioon”, „patendiadvokaadid ja esindamine”) president. Patendiadvokaadina võivad töötada tehnilise kvalifikatsiooniga isikud (teadusliku või tehnilise õppekava täitmine koos lõpueksami sooritamisega, üks aasta praktilist tehnilist tööd), kes on läbinud tööstusomandiõigusalase koolituse (34 kuud, see ei kehti patendispetsialistidele, kes on töötanud oma erialal kümme aastat) ja sooritanud patendiadvokaadi eksami.

Kutseala reguleerivad siseriiklikud õigusnormid

Saksa patendiadvokaatide määrustik (Patentanwaltsordnung) sätestab patendiadvokaatide staatuse, nõuded ametisseastumiseks, patendiadvokaatide õigused ja kohustused, Patendiadvokaatide Liidu, kutsealase järelevalveorgani ning distsiplinaarkohtu korralduse ja funktsioonid. Üksikasjalikumalt on patendiadvokaadi kutsega seonduvad õigused ja kohustused sätestatud Saksamaa patendiadvokaatide kutse-eeskirjades (Berufsordnung der Patentanwälte), mille seadusest tulenevalt võtab vastu Patendiadvokaatide Liit.

ÜlesÜles

Kutseühendused

Kõik patendiadvokaadid kuuluvad Patendiadvokaatide Liitu (Patentanwaltskammer), mis on avalik-õiguslik ühendus (www.patentanwalt.de Deutsch).

Välismaalaste võimalused

Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide kodanikud, kellel on oma päritoluriigis patendiadvokaadina tegutsemise õigust andev tunnistus, võivad teha Saksamaal patendiadvokaadina tegutsemise õiguse saamiseks sobivustesti (vastavalt Saksa seadusele, mis käsitleb patendiadvokaadina tegutsemise õigust andvat sobivustesti (Gesetz über die Eignungsprüfung für die Zulassung zur Patentanwaltschaft)). Võimalusi firma asutamiseks sama ärinimega, mis päritoluriigis, sätestab patendiadvokaatide määrustik .

5. Notarid

Õiguslik seisund

Notarid on avalik-õigusliku ameti sõltumatud kandjad, kes määratakse ametisse õigusliku tähendusega tehingute tõendamiseks ning muude õiguskindlust tagavate ametitoimingute sooritamiseks. Notari määravad ametisse liidumaade õigus-haldusorganid. Ametissemääramise tingimuseks on Saksa kodakondsus ja vastavus Saksa kohtunikeseaduses kohtunikele esitatud nõuetele. Eelduseks on ülikooli õigusteaduse õppekava täitmine (kestusega vähemalt kolm ja pool aastat) koos esimese riigieksami sooritamisega ning seejärel erialane töö kahe aasta jooksul ning teise riigieksami sooritamine. Mõnedes Saksamaa osades määratakse notariametisse advokaadid ning lisaks advokaadiülesannetele täidavad nad ka notariülesandeid (advokaat-notarid). Teistes Saksamaa osades täidavad notarid ainult notariülesandeid (põhikohaga notarid). Baden Württembergis on osa notareid riigiteenistujad.

ÜlesÜles

Kutseala reguleerivad siseriiklikud õigusnormid

Notarite staatus, nõuded ametisseastumiseks, õigused ja kohustused, notarite kodade korraldus ja funktsioonid ja distsiplinaarmenetlused on sätestatud Saksa föderaalses notarite määrustikus (Bundesnotarordnung). Üksikasjalikumalt on ametialased õigused ja kohustused sätestatud notarite kodade poolt vastuvõetud seadusel põhinevates määrustes. Notari tasu (lõivud ja kulud) reguleerib vabatahtliku õigushooldega seonduvate toimingute eest makstavat tasu käsitlev seadus (tasude juhend) - Gesetz über die Kosten in Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit (Kostenordnung).

Kas notariteenuste kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Mõningate eranditega (eriti konsulaarõiguse valdkonnas) on notaritel ametlike dokumentide tõendamise ainuõigus. Vastavalt seadusele tuleb ametlikult tõendada eriti kinnisvaraga seonduvaid lepingud ning teatud tehingud äriõiguse, perekonnaõiguse ja pärimisõiguse valdkonnas.

Kutseühendused

Kõik notarid on oma asukohajärgse notarite koja liikmed. 21 notarite koda, mis tegutsevad avalik-õiguslike organitena iga kõrgema astme liidumaakohtu (Oberlandgericht) tööpiirkonnas, moodustavad Föderaalse Notarite Koja (info ja aadressid: www.bnotk.de Deutsch - English - español - français).

ÜlesÜles

6. Kohtunikuabid

Õiguslik seisund

Kohtunikuabid on sõltumatud õigusteenuste osutajad. Nende funktsioonid ja õiguslik seisund on sätestatud Saksa kohtunikuabiseaduses (Rechtspflegergesetz). See seadus sisaldab loetelu kohtunikuabidele antavatest ülesannetest, samuti loetelu ülesannetest, mis on reserveeritud kohtunikele: näiteks väljastavad kohtunikuabid seadusjärgse pärimise puhul pärimistunnistusi ja võtavad vastu avaldusi pärimistunnistuste väljastamiseks, annavad kohtulikke kinnitusi eestkosteõiguse saamiseks, teostavad hooldajate ja eestkostjate töö järelevalvet, menetlevad ja lahendavad kinnistusregistrisse ja äriregistrisse esitatavaid avaldusi ning samuti on neil teatud täitemeetmetega seonduvad funktsioonid.

Kuigi kohtunikuabid on tegelikult oma tööülesannete täitmisel sõltumatud, ei ole nad kohtunikud ning seega ei lahenda kohtuasju põhiseaduse § 92 tähenduses.

Kohtunikuabid on kohtusüsteemis töötavad riigiteenistujad,  kelle enamasti määravad  ametisse selle liidumaa õigusorganid, kelle alluvuses nad hakkavad töötama, kuid piiratud ulatuses ka föderaaltasandi õigusorganid.

Ametit reguleerivad siseriiklikud normid

Kohtunikuabi kvalifikatsioon antakse pärast seda, kui isik läbib ettevalmistusteenistuse riigiteenistujana, keda on õigus ametist tagasi kutsuda ning sooritab seejärel kohtunikuabi eksami. Koolituse raamtingimused ja miinimumnõuded on sätestatud kohtunikuabiseaduses ning liidumaa tasandil määratakse liidumaades väljatöötatud koolitus- ja eksamimäärustega üksikasjalik ettevalmistusteenistuse ülesannete jaotus, koolituse sisu ja eksaminõuded.

ÜlesÜles

Välismaalaste võimalused

Isik, kes soovib töötada kohtunikuabina, peab olema Saksa kodanik põhiseaduse tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Siiski on mitmetes liidumaades kasutatud EÜ asutamislepingu artikli 48 punkti 2-ga antud võimalust ning ettevalmistusteenistusse lubatakse astuda vaid isikuil, kellel on Saksa kodakondsus.

7. Kohtusekretärid

Kohtusekretärid on samuti sõltumatud õigusteenuste osutajad. Kohtusekretärid tegelevad eelkõige dokumentide, kohtukutsete ja täitemeetmetega, istungite protokollimise, dokumentide tõendamise ja muu sarnasega.

Õiguslik seisund

Kohtusekretäri õiguslik seisund tuleneb Saksa kohtunikeseaduse (Gerichtsverfassungsgesetz – GVG) § 153-st. Kohtusekretärid on keskmise astme kohtuteenistuses töötavad riigiteenistujad. Valdavalt määratakse nad ametisse vastava liidumaa õigus-haldusorganite poolt, kuid föderaalkohtute puhul määrab kohtusekretäri ametisse föderaalriigi justiitsminister või föderaalkohus ise.

Kohtusekretäri tööülesanded on sätestatud peamiselt mitmesugustes menetlusseadustes (nt tsiviilkohtumenetluse eeskirjad (Zivilprozessordnung) või vabatahtlikku õigushoolet käsitlevas seaduses (Gesetz über die Angelegenheiten der Freiwilligen Gerichtsbarkeit)), millele lisanduvad liidumaade ja föderaalvalitsuse tasandil väljaantud seadusesätted.

Ametit reguleerivad siseriiklikud normid

Kohtusekretäri kvalifikatsioon antakse pärast seda, kui isik on läbinud ettevalmistusteenistuse  riigiteenistujana, keda on õigus ametist tagasi kutsuda ning sooritanud kutseeksami. Koolituse raamtingimused ja miinimumnõuded on sätestatud kohtunikeseaduse § 153-s. Ettevalmistusteenistuse ülesannete jaotus, koolituse sisu ja üksikasjalikud eksaminõuded määratakse liidumaa tasandil liidumaades väljatöötatud koolitus- ja eksamimäärustega. Föderaaltasandil koolitust ei toimu.

ÜlesÜles

Välismaalaste võimalused

Isik, kes soovib töötada kohtusekretärina, peab olema Saksa kodanik põhiseaduse tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

8. Kohtutäiturid

Õiguslik seisund

Kohtutäiturid on eluaegsena ametissenimetatud riigiteenistujad liidumaa tasandil (ametiredeli kesktasemel). Kohtutäituri määrab ametisse vastava kõrgema astme liidumaakohtu eesistuja. Kohtutäiturid on riigiteenistujad, kuid nad tegutsevad iseseisvalt. Kohtutäiturid on oma tööülesannete täitmise mooduste valikul sõltumatud.

Riigiteenistujatena saavad kohtutäiturid palka, kuid nad saavad ka teatud osa oma töö tulemusena sissenõutud summadest. Võimaldamaks kohtutäituril tööülesannete täitmiseks kontorit sisse seada ja seda ülal pidada, korvab vastava liidumaa maksuamet kohtutäituri kontorikulud (tavaliselt standardsummana).

Ametit reguleerivad siseriiklikud normid

Kohtutäiturite õigussuhted on sätestatud kohtunikeseaduse (§ 154, 155) ja mitmete liidumaade tasandil vastuvõetud õigusnormidega Üldisi kohtutäiturite tegevust reguleerivaid seadusi pole. Eksisteerivad vaid üldised liidumaade õigus-haldusorganite koostatud halduseeskirjad: kohtutäiturimäärus (Gerichtsvollzieherordnung) ja kohtutäiturite tööjuhendid (Gerichtsvollziehergeschäftsanweisung).

Spetsialiseerumine

Kohtutäituri ametijuhend on standardne. Spetsialiseerumist kohtutäiturite hulgas pole. Seadusega või administratiivselt paikapandud reeglid puudutavad kõiki kohtutäitureid ühtmoodi.

Kutseühendused

Saksamaal ei ole kohtutäiturite kodade süsteemi. Seda seetõttu, et kohtutäiturid on riigiteenistujad. Siiski on peaaegu kõik kohtutäiturid organiseerunud huvirühmadesse, enamik neist on Saksamaa Kohtutäiturite Liidu (Deutscher Gerichtsvollzieher Bund – DGVB) liikmed. See organisatsioon omakorda on Saksamaa Riigiteenistujate Liidu (Deutscher Beamtenbund) liige. Huvigruppide liikmelisus pole kohtutäituritele kohustuslik.

Välismaalaste võimalused

Vastavalt kehtivale seadusele on võimalik koolitada ainult sakslastest taotlejaid. Kohtutäiturina võivad töötada ainult Saksa kodakondsusega isikud.

« Juristid - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-12-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik