Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Soome

Viimati muudetud: 17-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Soome

 

SISUKORD

1. Kohtunikud 1.
2. Süüdistajad 2.
3. Kohtusekretärid 3.
4. Kohtutäiturid 4.
5. Advokaadid 5.
6. Õigusabi juristid 6.
7. Notarid 7.
8. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ELi ja EMP riikides 8.

 

1. Kohtunikud

Kohtunikud on sõltumatu kohtu liikmed. Kohtunikud töötavad eri kohtuinstantsides, näiteks ülemkohtus, apellatsioonikohtutes ja ringkonnakohtutes, kõrgemas halduskohtus ja halduskohtutes, samuti kindlustuskohtus, töökohtus ja kaubanduskohtus. Kohtunikud on riigiametnikud ja neid ei saa ametist tagandada. Kohtunikku ei tohi ajutiselt ametist kõrvaldada, välja arvatud kohtu otsusega. Lisaks ei tohi kohtunikku ilma tema nõusolekuta viia üle teise kohtusse.

Kohtunikukandidaat peab olema Soome kodanik, kellel on õigusteaduses magistrikraad (oikeustieteen kandidaatti) ning kes on oma eelneva tegevusega kohtus või mujal näidanud ametialast pädevust ja isikuomadusi, mida on vaja ametiga kaasaskäivate kohustuste täitmiseks. Ülemkohtu ja kõrgema halduskohtu presidendid ja kohtunikud peavad olema väljapaistvad õiguseksperdid. Ülemkohtu ja kõrgema halduskohtu presidendid, samuti muude kohtute peakohtunikud peavad lisaks muule omama ka juhtimisoskust. Enne ametisse astumist peavad kohtunikud andma ametivande.

Kohtupraktika on kasulik, kuid ei ole vajalikuks eeltingimuseks juristidele, kes soovivad saada kohtunikuks. Magistrikraadiga isikud võivad kohtupraktikat saada ringkonnakohtus, töötades ühe aasta jooksul praktikandina (notaari). Soomes täidavad kohtupraktikandid teatavaid koosseisulise kohtuniku tööülesandeid. Pärast kohtupraktika läbimist võib isik taotleda varatuomari nimetust (õigusteaduse magister, kellel on olemas teatav kohtupraktika).

Kohtunike ametisse nimetamine

Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Enne seda valmistab sõltumatu juristide ametisse nimetamise komitee ette ja teeb põhjendatud ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ning saadab selle valitsusse, kes esitab selle Vabariigi Presidendile.

ÜlesÜles

Juristide ametisse nimetamise komitee pädevusse kuuluvad nimetamised järgmistesse ametitesse: Apellatsioonikohtu president, apellatsioonikohtu vanemkohtunik, apellatsioonikohtu kohtunik, halduskohtu ülemkohtunik, halduskohtu kohtunik, ringkonnakohtu ülemkohtunik ja ringkonnakohtunik. Juristide ametisse nimetamise komitee pädevusse ei kuulu nimetamised järgmistesse ametitesse: Ülemkohtu ja kõrgema administratiivkohtu presidendid ja kohtunikud. Põhjendatud ettepaneku ülemkohtu või kõrgema halduskohtu kohtuniku nimetamiseks teeb vastavalt kas ülemkohus või kõrgem halduskohus ning saadab selle valitsusse, kes esitab selle Vabariigi Presidendile.

Valitsus moodustab juristide ametisse nimetamise komitee viieks aastaks. Komiteesse kuuluvad kohtunikud, prokurörid, advokaadid, teadlased ja õppejõud. Ülemkohus nimetab esimehe ja kõrgem halduskohus nimetab aseesimehe. Kohtunikuks võib nimetada üksnes Soome kodaniku.

Kaasistujad

Soome ringkonnakohtus peavad kohtunikuametit mitte üksnes juristi kvalifikatsiooniga kohtunikud, vaid ka kohtu kaasistujad. Kaasistujad osalevad peamiselt kriminaalprotsessidel. Kaasistujaid kasutatakse ka mõnede tsiviilasjade korral. Iga kaasistuja hääletab kohtus individuaalselt.

Kaasistuja peab olema Soome kodanik ja elama ringkonnakohtu kohtupiirkonnas. Kaasistuja ei tohi olla makseraskustes või eestkoste all ja peab sobima sellele ametikohale. Kaasistujaks ei tohi valida alla 25- ja üle 60aastast isikut. Kaasistuja peab olema erapooletu isik. Seepärast ei tohi kaasistujatena töötada järgmised isikud: vastavate volitustega isikud kohtutes või vanglates, riiklikud süüdistajad, advokaadid, õiguskaitsetöötajad, kriminaaluurijad, tolli- või politseiametnikud.

ÜlesÜles

Kohalik omavalitsus valib kaasistuja neljaks aastaks, s.o sama kauaks, kui kestab tema enda valitsemisaeg. Kaasistuja ei pruugi töötada rohkem kui 12 päeva aastas. See võimaldab isikul töötada täiskohaga ning samal ajal töötada kaasistujana ilma, et see tooks kellelegi kaasa ebamugavusi. Kaasistujal on õigus saada nõuetekohast tasu. See sisaldab riigi poolt makstavat päevatasu, samuti kompensatsiooni saamata jäänud sissetuleku ja sõidukulude eest.

Muu teave

  • Lay Judges in District Courts English - suomi - svenska

2. Süüdistajad

Süüdistajad töötavad prokuratuuris. Süüdistajad on riigiametnikud.

Süüdistajad on juristiharidusega ja nad peavad olema õigusteaduse magistrid (oikeustieteen kandidaatti). Lisaks on enamikul süüdistajatel varatuomari tiitel, mis tähendab, et nad on läbinud aastase kohtupraktika ringkonnakohtus. Prokuröriks pürgijad saavad väärtuslikke töökogemusi töötades nooremprokuröri ametikohal. Need on eri prokuratuuride juures asuvad üheaastased töökohad. Praktika sisaldab tegelikku prokuröritööd ja lõppeksamit. Praktika läbinud ja eksami sooritanud isikud võivad taotleda ringkonnaprokuröri ametikohta. Prokuröriks võivad saada ka need, kellel on õiguslikud kogemused muudel aladel, kusjuures ametikohale kandideerijatelt nõutakse enamikul juhtudel mõne aasta pikkust töökogemust.

ÜlesÜles

Prokurör peab seisma hea selle eest, et süüdlane kannab vastutust oma kuriteo eest. Soomes on kohtueelne uurimine politsei ülesanne. Pärast uurimise lõpetamist hindab prokurör, kas kuritegu pandi toime ja kas süüdistuse esitamiseks on piisavalt tõendeid. Kahtlusalusele tuleb esitada süüdistus, kui tegemist on esmapilgul ilmse juhtumiga. Seadusega spetsiaalselt ette nähtud olukordades on prokuröril siiski õigus süüdistust mitte esitada.

Prokurör peab olema objektiivne; ta peab õiglaselt arvestama ka kahtlusaluse kasuks esitatud tõenditega. Prokurör peab oma otsustustes olema sõltumatu ja lähtuma kohtuasjas ühiskonna, mitte oma isiklikest huvidest ning seisma nii ühiskonna kui kaebealuse huvide eest.

Peaprokuröri büroo

Peaprokuröri büroo toimib keskasutusena, reguleerides prokuratuuri ja peaprokuröri büroo töötajate tööd. Peaprokuröri büroos töötavad riiklikus süüdistajad, kes tegelevad ühiskonnale olulise tähtsusega kriminaalasjadega. Nad on pädevad esitama süüdistusi nendes kohtuasjades kogu riigi ulatuses. Riigiprokurör esitab süüdistusi ka kohtuasjade puhul, millega tegeleb esimese astme apellatsioonikohus.

Prokuratuuri juhib peaprokurör, kes on süüdistuse hindamisel sõltumatu.

Peaprokurör juhatab ja arendab prokuratuuri, juhendab temale alluvaid prokuröre, nimetab neid ametisse ning annab prokuröride jaoks välja juhendeid ja juhtnööre. Peaprokurör võib üle võtta temale alluva prokuröri kohtuasja või saata oma alluvale prokurörile kohtuasja, mille kohta peaprokurör on andnud korralduse süüdistuse esitamiseks. Peaprokurör võib ülemkohtus esitada süüdistuse ka kõrgemale riigiametnikule, kui parlament otsustab, et vabariigi presidendile või valitsuse liikmele tuleb esitada süüdistus.

ÜlesÜles

Peaprokuröri asetäitja otsustab küsimusi oma pädevuse piires samade volituste alusel kui peaprokurör, samuti asendab ta peaprokuröri.

Eriprokurörid, näiteks parlamendi ombudsman ja õiguskantsler, võivad süüdistusi esitada üksnes selgelt kindlaksmääratud erijuhtumite puhul.

Muu teave:

  • Peaprokuröri büroo English - suomi - svenska

3. Kohtusekretärid

Kohtusekretärid tegutsevad ringkonnakohtus. Nad ei pea olema juristiharidusega ja tavaliselt neil seda ka ei ole. Kohtusekretärid on riigiametnikud.

Kui teatise kättetoimetamine ei õnnestu tavalisel viisil, näiteks posti teel lihtkirja või tähitud kirjaga, toimetab kohtusekretär selle saajale isiklikult kätte.

See Service of documents - Finland

4. Kohtutäiturid

Kontrolliülesandeid teostavad kohalikud kohtutäiturid, näiteks ringkonna kohtutäiturid, kohalikud politseiülemad ja Ahvenamaa provintsi kohtutäitur. Neid ametnikke aitavad kohtutäiturite abid, kes tegelevad peamiselt isikute kontrollimisega. Täitevasutustes töötavad ka vaimulikud. Kohtutäiturid on riigiametnikud.

ÜlesÜles

Täitevameti üldise juhtimise, kontrolli ja järelevalve eest vastutab justiitsministeerium. Kontrolli- ja järelevalvefunktsioon on ka läänivalitsuste juriidiliste osakondade juhtidel. Näiteks tegelevad nad kaebustega, mis on seotud kohtutäiturite kutse-eetikaga. Siiski ei ole justiitsministeeriumil ega õigusasutuste juhtidel õigust tühistada või muuta hagi tagamise meetmeid või muid meetmeid.

Soomes kujutavad täitemeetmed endast sageli kohtu poolt määratud võlgade kogumist ning seega on need tihedalt seotud kohtumenetlustega. Menetlustel uuritakse võlausaldaja nõude põhjendatust ja võlgnikule määratud maksekohustust. Kui kohtuotsust ei täideta vabatahtlikult, pööratakse see sundtäitmisele. Mõned võlad kuuluvad sundmaksmisele ka ilma kohtuotsuseta, näiteks maksud ja teatavad kindlustusmaksed.

Sundkorras pööratakse täitmisele ka rahalise iseloomuga kriminaalkaristused, rahalised karistused ja rahatrahvid. Lisaks muule kuulub täitevasutuste kompetentsi üürnike kohtulik väljatõstmine, vara konfiskeerimine kohtuotsuse alusel ning kohtuotsused lapse eestkoste ja suhtlusõiguse osas.

Täitevasutused peavad seisma nii võlausaldajate kui võlgnike huvide eest. Täitevasutuste eesmärgiks on see, et pärast makseteatise saatmist saaksid võlad vabatahtlikult tasutud. Kui maksed ei laeku, peetakse võlg kinni võlgniku palgast, töötasust, pensionist või ärisissetulekust või arestitakse tema varad. Arestitud varad võib oksjonil maha müüa English - suomi - svenska.

ÜlesÜles

Muu teave

  • Enforcement English - suomi - svenska

5. Advokaadid

Advokatuuri tegevust reguleerib Soomes advokatuuri seadus. Ametinimetust asianajaja või advokat võivad kanda üksnes Soome Advokatuuri liikmed, kes vastavad teatavatele sobivuskriteeriumidele. Soome Advokatuuril on ligikaudu 1600 liiget.

Advokatuur ei ole Soomes monopoolne, mis tähendab, et peale juristiharidusega inimeste võivad õigusteenuseid pakkuda ka teised isikud. Advokaat peab hoidma ametialast saladust.

Soome advokatuur teostab advokaatide, advokaadibüroodes töötavate teiste juristide ja õigusabi advokaatide ametialast kontrollimist. Teistele õigusabi pakkujatele ei kohaldata seadusjärgset kontrolli. Advokaatide puhul, kes ei järgi advokatuuri seadust või advokaatide kutse-eetika nõudeid, võidakse viimase abinõuna kasutada advokatuurist välja heitmist. Advokatuuri juhatus peab advokaatide registrit ning nn ELi registrit, mis peavad olema avalikkusele kättesaadavad.

Advokaatide kvalifikatsiooninõuded

Advokaadiks võib saada üle 25aastane Soome või Euroopa Majanduspiirkonna mõne muu riigi kodanik, kes on aus ja kelle iseloomujooned ja eluviis sobivad kokku advokaadi elukutsega. Advokaat peab vastama Soome kohtuametitele sätestatud akadeemilistele nõuetele ning tal peavad olema advokaaditööks vajalikud oskused ja kogemused. Ta ei tohi olla maksjõuetu ja ta peab olema õigusvõimeline isik.

ÜlesÜles

Vastavalt Soomes jõustunud rahvusvahelistele kohustustele võib advokaadina aktsepteerida isikut, kes ei vasta Soomes kehtestatud akadeemilistele nõuetele või kellel puuduvad advokaaditööks vajalikud oskused ja kogemused, kuid kes töötab advokaadina mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis. Sellisel juhul peab taotleja sooritama advokatuuri poolt korraldatud eksami tõestamaks, et ta tunneb piisavalt hästi Soome seadusandlust ja õiguspraktikat.

Ilma eksamiteta võidakse advokaadiks määrata isik, kes töötab advokaadina Euroopa Liidu liikmesriigis. Advokaat võetakse ilma eksamita tööle tingimusel, et ta on saanud ametinimetuse oma liikmesriigis ja on olnud advokatuuri nimekirjas vähemalt kolm aastat ning tal on vastav kvalifikatsioon, et praktiseerida mõnes teises liikmesriigis (EL register). Lisaks muule peab isik esitama tõendid oma tegeliku korrapärase tegevuse kohta advokaadina Soomes vähemalt selle aja jooksul.

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/5/EÜ (millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon) on Soomes üle võetud seadusega, mis muudab advokatuuri seadust (1249/1999).

Kutse-eetika nõuded advokaatidele

Advokaat peab ausalt ja kohusetundlikult täitma talle usaldatud ülesandeid ning järgima pidevalt advokaatide kutse-eetika nõudeid. Nende nõuetega kehtestatud eetiline tegevusjuhend põhineb advokaatide isiklikel kogemustel. Ühelt poolt kajastab see ühiskonna kõlbelisi põhimõtteid ja kodanike vaateid õigusmõistmisele, teisalt aga advokatuuri arvamust oma ülesannete ja kohustuste tähtsuse ja tähenduse kohta. Tegevusjuhend näitab, mida eeldatakse healt advokaadilt.

ÜlesÜles

Muu teave

  • Consumer Association suomi

6. Õigusabi juristid

Õigusabi juristid on juristid või advokaadid, kes töötavad õigusbüroodes. Õigusabi juristid on riigiametnikud. Õigusabi juristid nimetab tööle justiitsministeerium. Õigusbürood kuuluvad justiitsministeeriumile.

Õigusbüroos töötaval õigusabi juristil peab olema magistrikraad õigusteaduses (oikeustieteen kandidaatti) ning vastav advokaadi- ja kohtutöö kogemus. Paljudel õigusabi juristidel on ka varatuomari tiitel (kohtupraktikaga õigusteaduste magister).

Õigusabi juristid tegutsevad kohtus advokaadina; oma tegevuses peavad nad järgima advokaadi kutse-eetika nõudeid. Soome advokatuuril on õigus kohaldada nende suhtes distsiplinaarsanktsioone. Enam kui pool Soome õigusabi juristidest on advokatuuri liikmed. Õigusabi juristid peavad oma tegevuses olema sõltumatud.

Muu teave

  • Public Legal Aid Attorney English - suomi - svenska

7. Notarid

Soomes on notarite tegevus seadusega reguleeritud. Notareid palkavad kohalikud registribürood ja ringkonna kohtualluvusse kuuluvad bürood (Jurisdictional District Offices). Notaribüroos töötamiseks peab notaril olema magistrikraad õigusteaduses (oikeustieteen kandidaatti).

ÜlesÜles

Vaatamata mõningasele sarnasusele, erineb Soome notarite töö oluliselt ülejäänud Euroopa ja USA notarite tööst. Soomes on notar alati riigiametnik. Kuid notarid ei ole täiskohaga notarid; suurem osa notaritest töötab kohalikes registribüroodes ringkonna registripidajatena. Tsiviilküsimusi puudutavate lepingute korral ei nõuta Soomes notari kinnitust. Kinnisvara loovutamine on Soomes ainus tsiviilõiguslik leping, mis vajab notariaalset kinnitust.

Muuhulgas kinnitavad notarid allkirju, dokumentide koopiaid ja tõestavad elulookirjelduste ehtsust. Notarid võivad kinnitada ka nn Apostille tõestamaks, et esitatud dokumendile allkirjutanul on dokumendil näidatud positsioon ja tal on õigus dokumenti esitada.

Muu teave

  • Local Register Offices English - suomi - svenska

8. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ELi ja EMP riikides

Nõukogu direktiivi 89/48/EMÜ (vähemalt kolmeaastase kutsealase koolituse lõpetamisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta) rakendatakse Soomes Euroopa Ühenduse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteemi rakendusseadusega (1597/1992) ja valitsuse seadusega, mis käsitleb kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi Euroopa Ühenduses (520/1997).

ÜlesÜles

Seadus sätestab kutsekvalifikatsioonide tingimused diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega tagatud ametikohtade ja tööülesannete puhul, millele on viidatud ühenduse tunnustamist käsitlevates sätetes, samuti elukutse praktiseerimise õiguse kohta Soomes.

Peamine reegel seisneb sellel, et kui Soomes nõuab ametikoht või tööülesanne või erialal töötamise õigus teatavat haridustaset, siis teises riigis väljastatud tõend annab sama kvalifikatsiooni tingimusel, et see on samaväärne ühenduse tunnistamist käsitlevates sätetes nimetatud tõendiga.

Juhul kui haridustase ja ametialased tööülesanded teises riigis erinevad oluliselt Soome vastava haridustasemest ja ametiülesannetest, võidakse taotlejalt nõuda ELi liikmesriigis töötamise kogemust või kohanemisperioodi või sobivustesti.

Kui taotlus on seotud ameti või tööülesandega, mis nõuab õigusteaduse magistri (oikeustieteen kandidaatti) või õigusteaduse bakalaureuse (oikeusnotaari) kraadi, peab taotleja tegema kohustusliku sobivustesti. Sobivustesti viib läbi Helsingi Ülikool.

Haridusministeerium teeb sobivusotsuse avalduse põhjal.

Muu teave

  • National Board of Education: International Comparability of Qualifications English - suomi - svenska

« Juristid - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik