Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Inglismaa & Wales

Viimati muudetud: 18-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Inglismaa & Wales

 

SISUKORD

1. Kohtunikud 1.
2. Palgata rahukohtunikud 2.
3. Prokurörid 3.
4. Kohtuametnikud 4.
5. Rahukohtud (Magistrates´Courts) 5.
6. Kohtutäiturid 6.
7. Juristid 7.
a) Vandeadvokaadid a)
b) Õigusnõustajad b)
8. Notarid 8.
9. Jurist-asjaajajad 9.

 

1. Kohtunikud

Ametisse nimetamise tingimused

Erinevalt mitmes teises Euroopa riigis kehtivast süsteemist peab Inglismaal ja Walesis kohtunikuks saada sooviv isik töötama esmalt advokaadina, kas siis õigusnõustaja (solicitor) või vandeadvokaadina (barrister). Kohtuniku ameti taotleja peab olema Ühendkuningriigi, Iirimaa või mõne Briti Rahvaste Ühendusse kuuluva riigi kodanik ja olema advokaadina praktiseerinud Inglismaal ja Walesis taotletava ametikoha kohta seaduses sätestatud ajavahemiku vältel. Üldiselt on see ajavahemik seitse või kümme aastat. Tegelikult on ametisse nimetatud kohtunikud enamasti siiski umbes 20aastase advokaadikogemusega. See tuleneb asjaolust, et advokaadid saavad kohtunikuks enamasti oma karjääri keskpaigas (või selle hilises etapis).

Tavaliselt peab advokaat enne täistööajaga kohtuniku ametikohale kandideerimist olema töötanud osalise tööajaga kohtunikuna. See tähendab, et advokaat nimetatakse esialgu osalise tööajaga ametikohale, kus ta peab kohtunikuna töötama teatud arvu päevi aastas (tavaliselt umbes 20), kuid samal ajal jätkama praktiseerimist vandeadvokaadi või õigusnõustajana. Osalise tööajaga kohtunikul on pärast kahe- kuni kolmeaastast teenistust õigus taotleda täistööajaga kohtuniku ametikohta. Täistööajaga kohtunikul on õigus kohtunikuna töötada tavaliselt oma 70. sünnipäevani.

Ametisse nimetamine

Kohtunike ametisse nimetamise menetlus on Inglismaal ja Walesis läbivaatamisel. Praegu on lordkantsler, kes on ühtlasi valitsuse minister, isiklikult vastutav kõigi Inglismaa ja Walesi ning Põhja-Iirimaa elukutseliste kohtunike (ja mõnede Šotimaal töötavate kohtunikuks nimetatud isikute) ametisse nimetamise eest või nende nõustamise eest ametisse nimetamise käigus. Kõrgema astme kohtunikud nimetab ametisse kuninganna peaministri soovitusel, kuigi ka selle juures konsulteerib peaminister lordkantsleriga.

back

ÜlesÜles

Kõige kõrgema astme kohtunikud nimetatakse ametisse üksnes sellekohase kutse alusel, kuid kõigile teistele kohtuniku ametikohtadele kandideerijad peavad oma ametisse nimetamiseks esitama taotluse. Neid taotlusi võrreldakse konkreetsete avalikustatud ametisse nimetamise tingimustega. Tingimustele kõige enam vastavad kandidaadid kutsutakse kas vestlusele või hindamiskeskusesse, kus kontrollitakse nende ametikoha tingimustele vastavust edasi. Valikuprotsessis osalevad tegevkohtunikud, kõrgemad ametnikud, kes annavad aru lordkantslerile, ja muud just selleks valitud ning eriettevalmistuse saanud isikud (s.t mittejuristid).

Kohtu sõltumatus

Kohtu sõltumatus nõuab, et kohtunikud teeksid otsuseid oma äranägemise kohaselt ja ilma välise mõjutuseta. Õigusemõistmise huvides on eelkõige see, et kohtunikud jääksid sõltumatuks valitsuse seisukohtadest või kontrollist. Kohtunik ei tohi kuuluda äriühingu juhatusse ja teda ei tohi mõjutada kohtuasja tulemustest huvitatud üksikisikute või rühmade avaldatav surve. Igal juhul peab kohtunik mõistma õigust kooskõlas seadusega ja vastavalt juhtumi asjaoludele, sõltumata sellest, kas tema otsus on populaarne või mitte.

Kohtu sõltumatus ei tähenda siiski lihtsalt sõltumatust välismõjutustest, vaid ka ühe kohtuniku sõltumatust teisest kohtunikust. Ühelgi kohtunikul ei ole – ükskõik kui silmapaistev ta ka pole – õigust öelda teisele kohtunikule, kuidas mõne üksikjuhtumi puhul otsust langetada. Kohtunikud võivad kaaskohtunikelt nõu küsida ja võtta arvesse teiste kohtunike poolt muudes kohtuasjades avaldatud seisukohti. Nad peavad siiski arvestama kõrgema astme kohtute langetatud siduvaid otsuseid.

back

ÜlesÜles

Lordkantsler ei tohi kommenteerida kohtulahendeid ega kohtumenetluse juhtimist mõne kohtuniku poolt ega sekkuda neis asjus. Tavaliselt saavad kohtuniku otsuse või käitumisega rahulolematud isikud esitada apellatsioonkaebuse kõrgema astme kohtule.

Töötasu

Töötasude läbivaatamise amet (Senior Salaries Review Body) on sõltumatu organ, mis esitab valitsusele soovitusi mitmete ametikohtade, sealhulgas kohtunike palkade kohta. Valitsus vaatab soovitused läbi igal aastal enne palkade otsustamist. Uued palgatasemed jõustuvad iga aasta 1. aprillil. Praegused palgad on toodud veebiaadressil: http://www.dca.gov.uk/judicial/2004salfr.htm#part2 English

Kohtunike kategooriad

Inglismaa ja Walesi kohtute liike on kirjeldatud dokumendis „Kohtukorraldus – Inglismaa ja Wales” veebiaadressil http://ec.europa.eu/civiljustice/org_justice/org_justice_eng_et.htm. Kuna aastate jooksul on kujunenud välja praktika, et erineva raskusastmega juhtumeid käsitlevad eri astme kohtud, töötavad erineva staatusega kohtunikud nendes kohtutes nii täistööajaga kui ka osalise tööajaga ametikohtadel enam-vähem sarnasel viisil.

Kõrgema astme elukutselised kohtunikud on neli kolleegiumi või osakonna esimeest.

  • Inglismaa ja Walesi ülemkohtunik (Lord Chief Justice of England and Wales) – tema on Inglismaa ja Walesi kõrgema astme elukutseline kohtunik ja juhatab apellatsioonikohtu kriminaalkolleegiumi ning kõrgemas kohtus kolleegiumi Queen’s Bench Division of the High Court.
  • Master of the Rolls – tema on kohtunike hierarhias järgmine ja juhatab apellatsioonikohtu tsiviilkolleegiumi.
  • Asekantsler (Vice-Chancellor) – lordkantsler on lordkantsleri kantselei (Chancery Division) juhataja, kuid tegelikult juhatab osakonda asekantsler.
  • Pereõiguse kolleegiumi juhataja (President of the Family Division) – tema on kõrgema kohtu pereõiguse kolleegiumi esimees.
Peamised täistööajaga kohtunikud on järgmised.

Lordide Koja kassatsioonikohtunikud (Lords of Appeal in Ordinary) – neid tuntakse ka õiguslordidena (Law Lords) ja nad võtavad osa Lordide Koja tööst, kui see tegutseb Ühendkuningriigi viimase astme kohtuna. Kuigi õiguslordid on Lordide Koja liikmed, ei osale nad tegelikkuses tavaliselt Lordide Koja seadusandlikus tegevuses, välja arvatud siis, kui tegemist on õigusküsimustega.

back

ÜlesÜles

Lordide Koja apellatsioonikohtu kohtunikud (Lords Justices of Appeal) – nemad töötavad nii kriminaal- kui ka tsiviilasju menetlevas apellatsioonikohtus.

Kõrgema kohtu kohtunikud (High Court Judges) – nemad töötavad kõrgemas kohtus, kus käsitletakse kõige keerukamaid tsiviilasju, kuid nad võivad arutada ka kõige raskemaid ja tundlikumaid kriminaalasju (näiteks mõrv) esimese astme kriminaalkohtus (Crown Court).

Ringkonnakohtunikud (Circuit Judges) – nemad on kõrgema kohtu kohtunike järel kohtunike hierarhias järgmisel kohal ning määratakse tavaliselt arutama kriminaal-, tsiviil- ja perekonnaasju.

Piirkonnakohtunikud (District Judges) – nemad tegelevad tsiviilasjadega. Enamik nende tööst toimub nõupidamistoas (s.t mitte avalikel kohtuistungitena). Neil on õigus mõista kohut maakonnakohtutes hagide puhul, mis jäävad allapoole kindlaksmääratud rahalist piirmäära, mis vaadatakse aeg-ajalt üle. Seda piirmäära ületavaid kohtuasju käsitlevad tavaliselt ringkonnakohtunikud. Piirkonnakohtunikud otsustavad enam kui 80% Inglismaa ja Walesi vaidlustatud tsiviilasjadest.

Piirkonnakohtunikud (rahukohtud) – varem tunti neid palgalise rahukohtuniku nime all (Stipendiary Magistrates). Nemad töötavad rahukohtutes ja tegelevad samasuguste kohtuasjadega nagu palgata rahukohtunikud (vt allpool), kuid võivad abistada eelkõige pikemate ja keerukamate asjade arutamisel.

Ülemkohtu juhendajad ja sekretärid (Masters and Registrars of the Supreme Court) – nemad on ülemkohtu ametnikud ja tegelevad mõnede kõrgema kohtu asjadega. Queen´s Benchi ja lordkantsleri kantselei juhendajad ning pankrotisekretärid (Bankruptcy Registrars) tegelevad enamiku nende kohtute pädevusse kuuluvate esialgsete otsuste ettevalmistamisega ja võivad teatavatel juhtudel ka kohut mõista. Kohtukulude kohtunikul (Taxing Master, tuntakse ka nimetuse all Cost Judge) on õigus määrata kohtukulude suurus ülemkohtusse esitatud kaebuste puhul ja arutada esimese astme kriminaalkohtus määratud kohtukulude kohta esitatud kaebusi.

back

ÜlesÜles

Osalise tööajaga kohtunikud nimetatakse tavaliselt vähemalt viieks aastaks, arvestades ka asjakohast vanusepiirangut. Osalise tööajaga kohtunike peamised kategooriad on järgmised.

Kõrgema kohtu asekohtunikud (Deputy High Court Judges) – nemad vastavad kõrgema kohtu kohtuniku ametikoha tingimustele ja neil on õigus töötada vahetevahel ühes või enamas kõrgema kohtu kolleegiumis.

Linnavalituse kohtuametnikud (Recorders) – nende pädevus on sarnane ringkonnakohtuniku omaga, kuigi üldiselt tegelevad nad lihtsamate või vähem tõsiste kohtuasjadega.

Piirkonnaasekohtunikud (Deputy District Judges) – nemad töötavad maakonnakohtutes ja kõrgema kohtu piirkondlikes büroodes ning tegelevad kõige lihtsamate piirkonnakohtuniku pädevusse kuuluvate asjadega.

Piirkonnaasekohtunikud (rahukohtud) – varem tunti neid kui palgalise rahukohtuniku kohusetäitjaid (Acting Stipendiary Magistrates) ja nad tegelevad samasuguste asjadega nagu nende täistööajaga töötavad kolleegid.

Ülemkohtu juhendaja asetäitjad ja asesekretärid (Deputy  Masters and Registrars of the Supreme Court) tegelevad samasuguste asjadega nagu nende täistööajaga töötavad kolleegid.

Muud ametikohad

Lisaks nimetatud kohtutele on Inglismaal ja Walesis palju kohtuid, mis tegelevad mitmesuguste teemadega nagu sisseränne, maksud, vaimne tervis, kinnisvara, sotsiaaltoetused, transport ja tööhõive. Nende kohtute liikmeteks võivad olla mittejuristid või eksperdid, näiteks arstid, ja palgata töötajad, kuigi eesistuja on peaaegu alati õigusasjatundja. Lordkantsler vastutab ka kohtu liikmete ja eesistuja nimetamise eest. Sarnaselt muude kohtuniku ametikohtadega eeldatakse, et täistööajaga ametikohale kandideerijad on omandanud osalise tööajaga töötades piisavalt kogemusi.

back

ÜlesÜles

Lisateave

  • Department for Constitutional Affairs English
  • Judicial Studies Board English (vastutab kohtunike väljaõppe eest)

2. Palgata rahukohtunikud

Palgata rahukohtunikud (Lay magistrates, ka Justices of the Peace ehk JPs) käsitlevad üle 95% kõigist Inglismaa ja Walesi kriminaalasjadest. Nad ei pea olema kvalifitseeritud juristid ja nad töötavad palgata. Välisriigi kodanik võib taotleda rahukohtuniku ametikohta, kui tema alaline elukoht on Ühendkuningriigis.

Palgata rahukohtunik osaleb kohtuistungitel osaajaga, tavaliselt ühena kolmeliikmelisest kohtukoosseisust, kellest üks on saanud eesistuja väljaõppe ja juhib kohtukoosseisu asja arutamisel ning kõneleb selle nimel. Kohtukoosseisu abistab alati õigusalase ettevalmistusega ametnik, kes nõustab õiguse ja menetluse küsimustes. Kohapeal täidab oma töökohuseid üle 30 000 rahukohtuniku. Rahukohtunikud tegelevad suhteliselt lihtsamate kriminaalasjadega nagu väiksemad vargused, varavastased süüteod, avaliku korra rikkumised ja liiklusrikkumised, samuti rea perekonda ja lapsi puudutavate küsimuste ja litsentsitaotlustega. Rahukohtunike kogu liikmed peavad esindama seda kogukonda, kelle heaks nad töötavad, ja neilt oodatakse rahukohtunikuna tegutsemist vähemalt 26 poolikut päeva aastas.

back

ÜlesÜles

Palgata rahukohtunike ametisse nimetamine ja väljaõpe erineb elukutseliste kohtunike omast. Lordkantsler nimetab rahukohtunikud ametisse kohaliku nõuandekomitee soovituse alusel. Seaduse kohaselt peab rahukohtunik minema pensionile 70aastaselt ja ameti taotleja peab olema 18–65 aastat vana.

Lisateave

  • Department for Constitutional Affairs English
  • The Magistrates’ Association English

3. Prokurörid

Riigiprokuratuur (Crown Prosecution Service) vastutab Inglismaal ja Walesis kriminaalasjade läbivaatamise ja vajaduse korral süüdistuse esitamise eest pärast politseijuurdlust. Riigiprokurörid nõustavad ka politseid kriminaalasjadega seotud küsimustes.

Riigiprokurör on riigiametnik ja ta võetakse tööle avaliku konkursi kaudu. Selle ametikoha taotlejad peavad olema Inglismaal ja Walesis kehtivat tegevusluba omavad õigusnõustajad või Inglismaa advokatuuri liikmeks olevad vandeadvokaadid, kes on praktiseerinud kogenud vandeadvokaadi käe all. Samuti peavad nad olema Euroopa Liidu või Briti Rahvaste Ühenduse kodanikud. Väljaspool Inglismaad ja Walesi kvalifikatsiooni omandanud juristid peavad enne ametikohale asumist läbima advokaadiks vastuvõtu katse.

Riigiprokuröride koodeks

Riigiprokuröride koodeks (http://www.cps.gov.uk/victims_witnesses/code.html English) näeb ette põhimõtted, mida prokurörid peavad otsuse tegemisel järgima.

back

ÜlesÜles

Otsust, kas esitada juhtumi puhul süüdistus või mitte, kaalutakse kahest aspektist: tõendeid ja avalikku huvi arvestades.

Prokurör peab olema kindel, et olemasolevatest tõenditest piisab reaalse võimaluse tagamiseks, et süüdistatav iga süüdistuse osas ka süüdi mõistetakse. Avaliku huvi olemasolu tuleb kaaluda iga juhtumi korral, kui süüdimõistmise reaalse väljavaate tagamiseks on piisavalt tõendeid.

Riigiprokurör peab süüdistuse esitamise poolt- ja vastuargumente hoolikalt ning õiglaselt kaaluma. Avalikku huvi pakkuvad asjaolud, mis võivad süüdistuse esitamise otsust mõjutada, sõltuvad tavaliselt rikkumise tõsidusest või kahtlusaluse olukorrast.

Prokuröride kategooriad

Riigiprokuratuuri juht on riiklik süüdistaja (Director of Public Prosecutions). Riiklik süüdistaja tegeleb üksnes kõige keerukamate ja tundlikumate juhtumitega, mille politsei riigiprokuratuurile üle annab. Tema tööd kontrollib peaprokurör, kes annab prokuratuuri tööst aru parlamendile.

Riigiprokuratuuri peakontorid asuvad Londonis, Yorkis ja Birminghamis ning selle struktuur põhineb Inglismaa ja Walesi 42 geograafilisel piirkonnal. Need tööpiirkonnad vastavad Inglismaa ja Walesi politseipiirkondadele. Iga tööpiirkonna eest vastutava struktuuriüksuse juhiks on juhtivprokurör (Chief Crown Prosecutor), kes vastutab selles piirkonnas süüdistuste esitamise eest. Londonis abistavad juhtivprokuröre juhtivprokuröri abid (Assistant Chief Crown Prosecutors). Kuigi juhtivprokurörid on oma tööpiirkonna eest otseselt vastutavad, langeb enamik vastutusest piirkonna tõhusa ja mõjusa haldamise eest tööpiirkonna juhtidele (Area Business Managers).

back

ÜlesÜles

Eri astme riigiprokuröride palga kohta saab andmeid telefonil +44 20 7710 6093 (väljastpoolt Ühendkuningriiki helistajatele 020 7710 6093).

Lisateave

  • The Crown Prosecution Service English

4. Kohtuametnikud

Erinevalt rahukohtutest ei pea enamiku Inglismaa ja Walesi kohtute ametnikud ja muud töötajad omama õigusalast väljaõpet. Nad on riigiteenistujad, kes tegelevad haldusküsimustega ja abistavad kohtunikke. Nad ei või anda õigusnõu.

Kõik kohtu riigiteenistujatest töötajad on Kuningliku Kohtuameti (Her Majesty’s Court Service) palgal ja need ametikohad on avatud kõigile Euroopa Liidu kodanikele.

5. Rahukohtud (Magistrates´Courts)

Kohtuametnike roll rahukohtus on teistsugune. Nagu kohtunikke käsitlevas osas märgitud, ei ole palgata rahukohtunikel õigusalast kvalifikatsiooni. Neid nõustavad õigusalase väljaõppega ametnikud, keda on kaks kategooriat.

Kohtusekretärid (Justices Clerks)

Kohtusekretär on rahukohtuniku peamine õigusnõustaja. Ta on vähemalt viieaastase erialase ettevalmistusega jurist (kas vandeadvokaat või õigusnõustaja). Ta nõustab rahukohtunikku õigus- ja menetlusküsimustes nii kohtus kui ka väljaspool kohut ning vastutab õigusnõunike juhtimise ja väljaõppe, osutatud õigusteenuse kvaliteedi ning halduse järjepideva õigusnõustamise eest. Sellele ametikohale nimetamisel puuduvad kodakondsusnõuded.

Õigusnõunikud (tuntakse ka kohtuametnikena)

Õigusnõunikud töötavad kohtus ja nõustavad rahukohtunikku õiguse, kohtupraktika ja menetluse küsimustes. Neil on samuti õigusalane ettevalmistus (on tavaliselt kas õigusnõustajad või vandeadvokaadid). Sellele ametikohale nimetamisel puuduvad samuti kodakondsusnõuded.

back

ÜlesÜles

Lisateave

  • Her Majesty’s Court Service: http://www.hmcourts-service.gov.uk/ English
  • Department for Constitutional Affairs English
  • Justices’ Clerks’ Society English

6. Kohtutäiturid

Kohtutäiturite kategooriad on järgmised.
Kõrgema kohtu täitevametnikud

Enne 1. aprilli 2004 teostasid kõrgema kohtu täitedokumentide täitmist kõrgema kohtu asjaomase valdkonna ülemšerifi nimel šerifid. Nimetatud kuupäevast alates teostavad kõrgema kohtu täitedokumentide täitmist lordkantsleri või tema volitatud isiku poolt ametisse nimetatud ja kindla piirkonna eest vastutavad kõrgema kohtu täitevametnikud. Nad vastutavad kohtuotsuste täitmise eest, nõudes sisse kõrgema kohtu otsuse või kõrgemale kohtule üle antud maakonnakohtu otsuse kohaselt võlgnetavaid summasid. Nad võivad võlasumma katteks kaupu kinni pidada ja müüa. Samuti teostavad ja kontrollivad nad valduse omandamist ja kaupade tagastamist.

Maakonnakohtu kohtutäiturid

Maakonnakohtu kohtutäitur on Kuningliku Kohtuameti teenistuses olev riigiteenistuja, kes tegeleb maakonnakohtutes langetatud ja seal registreeritud kohtuotsuste ja/või kohtumääruste täitmisega. Riigiteenistuja ametikohana on see koht avatud kõigile Euroopa Liidu kodanikele. Kohtutäitur teostab kohtuotsuste täitmist kohtumääruse alusel, taastab maaomandi valduse kohtumääruse alusel ja nõuab kauba tagastamise määruse alusel kaupa tagasi. Kohtumääruste täitmine kohtutäiturite poolt on reguleeritud 1984. aasta maakonnakohtute seaduse artiklites 85–111. Täitmise kord on sätestatud tsiviilmenetluse eeskirjades (Civil Procedure Rules English). Lisaks täidab maakonnakohtu kohtutäitur muid ülesandeid, sealhulgas toimetab isiklikult kätte dokumente ja vanglasse saatmise korraldusi. Vanglasse saatmise kord on sätestatud maakonnakohtute seaduse artiklites 118–122.

back

ÜlesÜles

Sertifitseeritud kohtutäiturid

Sertifitseeritud kohtutäitur on erakohtutäitur, kes on vastavalt vara arestimise eeskirjadele (Distress for Rent Rules English) sertifitseeritud ja kellele on maakonnakohtus töötav ringkonnakohtunik andnud sellekohase loa. Eeskirjad käsitlevad üürniku vara kinnipidamist majaperemehe poolt, et tagada üürimaksete tasumine ilma kohtu sekkumiseta. Mitmed teised seadused annavad sertifitseeritud kohtutäituritele loa nõuda sisse ka teistsuguseid võlgu, nagu kohalikke makse, välismaiseid makse jne.

Sertifitseerimata kohtutäiturid

Sertifitseerimata kohtutäituril on õigus sisse nõuda võlgnetavaid rahasummasid, pidades selleks kinni ja müües inimeste vara, kuid ta ei või üürimaksete tagamiseks vara kinni pidada, sisse nõuda liiklustrahve, kohalikke makse ega välismaiseid makse ega sisse nõuda kõrgema kohtu või maakonnakohtu otsuse alusel võlgnetavaid rahasummasid.

Lisateave

  • Her Majesty’s Court Service:

    http://www.hmcourts-service.gov.uk/infoabout/enforcement/bailiffs/index.htm English

  • Civil Procedure Rules English
  • White Paper on Effective Enforcement English
  • Enforcement Services Association: http://www.ensas.org.uk/ English
  • Association of High Sheriffs English of England and Wales
  • High Court Enforcement Officers Association English

7. Juristid

Juristi elukutset peavad Inglismaal ja Walesis kahte tüüpi juristid – vandeadvokaadid ja õigusnõustajad. Kummalgi on erinev ja piiritletud roll. Juristi elukutse on reguleeritud ainult juristide enda poolt. Advokatuuri nõukogu (Bar Council) korraldab vandeadvokaatide tegevust ja õigusliit (Law Society) korraldab õigusnõustajate tegevust.

back

ÜlesÜles

Kuigi mõningaid toiminguid saavad teha ainult vandeadvokaadid või õigusnõustajad (vt näiteks 1974. aasta õigusnõustajate seaduse artiklid 20–25), ei ole isik kohustatud juristiga konsulteerima ja teda ei pea esindama jurist. Lihtsate võlanõuete korral ei pruugi kohtuvaidluse pool pidada juristiga konsulteerimist vajalikuks. Üldiselt siiski on kohtuvaidluse poolel soovitatav juristiga konsulteerida, kui nõue käsitleb 5000 Inglise naela ületavat rahasummat ja eriti kui sellega kaasneb hüvitise nõue (kahjutasu).

a) Vandeadvokaadid

Vandeadvokaat on jurist, kellel on õigus kohtus üles astuda. See tähendab, et neljast advokaatide kutseühingust (four Inns of Court English – Middle Temple, Inner Temple, Gray’s Inn ja Lincoln’s Inn) ühe vanemliikmed võtavad ta advokaadiseisusesse vastu ja tal lubatakse ilmuda kliendi kaitsmiseks kohtusse. Vandeadvokaadid sarnanevad väga õigusnõustajatega selles osas, et nad võivad spetsialiseeruda väga mitmele valdkonnale.

Mida vandeadvokaat teeb?

Vandeadvokaadid on iseseisvad eriväljaõppe saanud õigusnõustajad ja kohtuadvokaadid. Nad on füüsilisest isikust ettevõtjad ning tegutsevad rühmana koos kontorites, mida kutsutakse advokaadibüroodeks, ja neid tuntakse kui advokaadibüroo rentnikke. Rentnikult eeldatakse tavaliselt osa advokaadibüroo kulude katmist. Advokaadibüroo eesotsas on kogenud vandeadvokaat, kes juhib rentnike tööd. Iga rentnik on siiski teistest sõltumatu ja peab kujundama välja omaenda kliendibaasi.

back

ÜlesÜles

Vandeadvokaadid saavad peamiselt advokaadi väljaõppe; teisisõnu koolitatakse neid kaitsma kliente kõrgemates kohtutes. Kliendi esindamine ei ole siiski vandeadvokaadi ainus ülesanne. Tegelikult sõltuvad tema ülesanded suurel määral sellest õigusvaldkonnast, millele ta spetsialiseerub. Kui vandeadvokaat ei ole kohtus, veedab ta sarnaselt õigusnõustajaga suure osa oma ajast kliente nõustades ja juhtumeid uurides, samuti omandades ja ajakohastades teadmisi oma valitud valdkonnas. Tänapäeval muutub vandeadvokaat ikka enam ühe kindla valdkonna eksperdiks. Vandeadvokaatidel on eriteadmised ja -kogemused ühes õigusvaldkonnas ning sageli palutakse neil nõustada õigusnõustajaid ning anda oma eksperdiarvamus keerukate juhtumite korral.

Vandeadvokaadiks saamiseks vajalikud oskused

Advokatuuri kutseõppekursus (Bar Vocational Course, BVC) on etapp, mille vandeadvokaadiks saada soovivad isikud peavad läbima.

Vandeadvokaadid peavad olema avalikkusele esinedes enesekindlad ja tundma end mugavalt, suutma käigu pealt kiiresti mõelda ja pingutama edu saavutamise nimel. Advokatuuri nõukogu peab vajalikuks järgmiste nõuete täitmist:

  • akadeemiline suutlikkus (kooli lõpueksamite head tulemused – Inglismaal ja Walesis A-tase – ja vähemalt kraad Upper Second Class Honours Degree);
  • hea kirjalik ja suuline väljendusoskus;
  • matemaatiline suutlikkus;
  • inimestega suhtlemise oskus;
  • tulemuslikkus;
  • infotehnoloogiaga seotud oskused;
  • kutsealane vastutustunne;
  • pidev erialane enesetäiendamine.
Valitsusnõunik

Ligikaudu 10% praktiseerivatest vandeadvokaatidest on valitsusnõunikud (Queen’s Counsel ehk QC, või kui valitseb kuningas, siis King’s Counsel ehk KC). Valitsusnõuniku ametiastet on traditsiooniliselt peetud lugupidamisavalduseks advokaadile. Valitsusnõunik tegeleb kõige olulisemate ja keerukamate juhtumitega. Õigusnõustajad võivad saada valitsusnõunikuks alates 1996. aastast.

back

ÜlesÜles

Teistest Euroopa Liidu riikidest pärit advokaadid, kes Inglismaal ja Walesis praktiseerivad

Mõnest teisest Euroopa riigist pärit advokaat, kes soovib praktiseerida Inglismaal ja Walesis, peab esitama taotluse koos oma õigusalast kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega advokatuuri asjaomasele komisjonile (Joint Regulations Committee). Seejärel peab ta sooritama sobivustesti ja osalema mitmel ettevalmistuskoolitusel. Sobivustesti sooritanud advokaadi peab enne talle vandeadvokaadina praktiseerimiseks loa andmist võtma advokaadiseisusesse vastu üks neljast advokaatide kutseühingust (vt eespool). Kutseühing otsustab advokaadi individuaalset olukorda arvestades, millisel ja mitmel ettevalmistuskoolitusel advokaat peab osalema.

b) Õigusnõustajad
Õigusnõustaja roll

Õigusnõustaja ülesanne on anda asjatundja õigusnõu ja abi.

Inglismaal ja Walesis praktiseerib üle 60 000 õigusnõustaja ja nende töö võib olla väga erinev. Õigusnõustaja töö on üldiselt pakkuda klientidele (elanikele, ettevõtetele, vabatahtlikele ühingutele, heategevusühingutele ja -asutustele jne) õigusnõu ja esindamist, sealhulgas esindust kohtus. Enamik õigusnõustajaid töötab erapraksises, mis on klientidele teenuseid pakkuvate õigusnõustajate ühendus. See võib olla mitmeid õigusvaldkondi kattev üldine praksis või kindlale valdkonnale spetsialiseerunud praksis. Osa õigusnõustajaid töötab valitsuse või kohaliku omavalitsuse, riigiprokuratuuri (Crown Prosecution Service), Rahukohtute Ameti (Magistrates’ Courts Service), kaubandus- või tööstusorganisatsioonide või muude organite õigusnõustajatena. Õigusnõustaja võib selles valdkonnas praktiseerimast alustades valida endale kõige sobivama töökeskkonna.

back

ÜlesÜles

Õigusnõustaja annab tavaliselt klientidele õigusnõu. Kui klient soovib seejärel enda esindamist Inglismaa ja Walesi kõrgemas kohtus, annab õigusnõustaja vandeadvokaadile juhtnööre asja esitamiseks kohtus. Vandeadvokaadi osalemine ei ole tingimata vajalik, sest sobiva ettevalmistusega õigusnõustajatel on õigus olla esindajaks kõrgemas kohtus (juhul kui neil on õigus klienti esindada).

Kvalifikatsioon

Õigusliit (Law Society) kehtestab eeskirjad nõutava õigusalase koolituse kohta ning nende ülesanne on tagada, et praktikandi haridus oleks nii põhjalik kui ka laiahaardeline. Koolitusel osalejate vahel on suur konkurents ja õigusnõustajaks pürgija peab olema teadlik nõutavast pühendumusest. Praegusel ajal on koolitusel osalejaid palju rohkem kui praktikale pääseb ja suured äriühingud saavad valida parimate kandidaatide seast.

Õigusnõustajatel peab olema hea suhtlemisoskus, nii kirjalik ja suuline väljendusoskus kui ka inimestega ümber käimise oskus. Nad peaksid olema loogilise mõtlemisega ning suutma probleeme hoolikalt uurida ja teavet selgelt ja liigendatult esitada.

Teistest Euroopa Liidu riikidest pärit juristid, kes Inglismaal ja Walesis praktiseerivad

Advokaatide kohta käiva direktiivi nr 98/5/EÜ kohaselt võib teises liikmesriigis ametisse lubatud ja registreeritud Euroopa Liidu advokaat taotleda luba tegutseda Inglismaal ja Walesis õigusnõustajana pärast kolmeaastast praktiseerimist Ühendkuningriigi õiguse (sealhulgas ühenduse õiguse) valdkonnas ega pea sobivustesti tegema. Vähem kui kolm aastat Ühendkuningriigi õiguse alal praktiseerinud advokaadid võivad samuti luba taotleda, kui nad on registreeritud õigusliidus ja on Ühendkuningriigis tegelenud oma kutsealaga vähemalt kolm aastat. Muud juristid võivad esitada taotluse kvalifitseeritud advokaadiks vastuvõtu testi (Qualified Lawyers’ Transfer Test) sooritamiseks.

back

ÜlesÜles

Inglismaal ja Walesis alaliselt praktiseeriv Euroopa Liidu advokaat võib olla registreeritud kas õigusühingu või advokatuuri juures ja peab järgima valitud reguleeriva organisatsiooni eeskirju. Iiri advokaat peab aga juhul, kui ta on õigusnõustaja, registreerima end õigusliidu (Law Society English) juures, ja juhul, kui ta on vandeadvokaat, advokatuuri juures.

Lisateave

  • The Bar Council English
  • The Law Society English

8. Notarid

Notar on vana kutseala ja üks kolmest vanimast juristi ametist Ühendkuningriigis. Notar on kvalifitseeritud jurist, tavaliselt õigusnõustaja, kelle on ametisse nimetanud Canterbury peapiiskop ja kellele kehtivad Inglismaa ühe vanima kohtu, Court of Faculties’i, eeskirjad.

Notaritele kehtivad samasugused kutsetegevuse eeskirjad nagu õigusnõustajate suhtes ja nad peavad kord aastas oma tegevusluba pikendama. Seda saab teha üksnes juhul, kui nad on järginud eeskirju. Notar nimetatakse ametisse isikuliselt.

Notari kvalifikatsioon

Notari kvalifikatsiooni saavad omandada kõik ülikooli lõpetanud isikud, mitte üksnes juristid. Kõigil tulevastel notaritel peab olema notari diplom (Diploma in Notarial Practice). 1990. aasta kohtute ja õigusteenuste seaduse (Courts and Legal Services Act) alusel on vajaliku kvalifikatsiooni andmise õigus isikul, kelle ametinimetus on Master of Faculties English.

back

ÜlesÜles

Inglismaal ja Walesis praktiseerida soovivate ELi juristide suhtes kehtivad erinõuded. Nad peavad taotlema notarite kvalifikatsioonikomisjonilt (Notarial Qualifications Board) vabastamist Inglismaal ja Walesis nõutud kvalifikatsiooninõuetest. Seejärel peavad nad sooritama pädevuskatse oma päritoluriigi kvalifikatsiooni ülekandmiseks.

Rahvusvaheliselt tunnustatud õiguslik seisund

Notaril on ametipitsat. Notari koostatud ning tema allkirja ja ametipitseriga kinnitatud dokumente tunnistavad enamiku riikide vastutavad õigusametnikud.

Notari kohustused

Notarid täidavad järgmisi ülesandeid.

  • Lepingute ja muude dokumentide koostamine, tõendamine, autentimine ja kinnitamine (kasutamiseks mujal maailmas) notari allkirja ja ametipitseriga.
  • Notari poolt avalikult koostatud dokumentide autentsete koopiate väljastamine.
  • Vannete ja avalduste vastuvõtmine kasutamiseks menetlustes Inglismaal ja Walesis ning mujal.
  • Läbirääkimistega seotud tehingute ülestähendamine või tõendamine ning laevade teekonnal ette tulevate sündmuste ja laevade juhtimisega, samuti laevadel toimuva kaubaveoga seotud ametlike dokumentide koostamine.

Lisateave

  • The Notaries Society English
  • The Faculty Office English

9. Jurist-asjaajajad

Jurist-asjaajaja on kindlale õigusvaldkonnale spetsialiseerunud kvalifitseeritud jurist. Nad peavad vastavas instituudis (Institute of Legal Executives, ILEX) saama õiguspraktika valdkonnas samal tasemel õigusalase ettevalmistuse, mida nõutakse õigusnõustajatelt. Nad peavad saama ka kas mõnes õigusbüroos või äriühingu või kohaliku omavalitsuse asutuse / riigiasutuse õigusosakonnas õigusnõustaja järelevalve all vähemalt viieaastase töökogemuse. ILEXi lõpetanud saavad aastase praktiseerimistunnistuse ja üksnes ILEXis erialase ettevalmistuse saanud võivad kasutada jurist-asjaajaja nimetust.

Jurist-asjaajaja töö

Spetsialiseerudes õiguse kindlale valdkonnale, on jurist-asjaajaja igapäevatöö sarnane õigusnõustaja omaga. Neil ei ole iseseisva praktiseerimise õigust, kuid nad võivad tegeleda tsiviil-, kriminaal- ja abieluõiguse valdkonna kohtuvaidlustega.

Nad töötavad teenustasu eest – erapraksises maksavad nende teenustasu kliendid –, andes oma otsese panuse õigusbüroo sissetulekusse. See on oluline erinevus jurist-asjaajaja ja teiste õigusvaldkonna abiteenistujate vahel, kelle töö on tavaliselt rutiinsemat laadi.

Jurist-asjaajajat peetakse selle äriühingu esindajaks, mille heaks ta töötab, kuid riigiasutuse heaks töötades on ta riigiteenistuja. ILEXi lõpetanu on saanud väljaõppe mitmes eri valdkonnas.

Teistest ELi liikmesriikidest pärit isikud võivad ILEXilt taotleda väljaõppekursustest vabastamist. Vabastamisvõimalusi kaalutakse iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.

Lisateave

  • Institute of Legal Executives English

« Juristid - Üldteave | Ühendkuningriik - Üldteave »

back

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 18-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik