Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 02-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Tšehhi Vabariik

 

SISUKORD

1. KOHTUNIKUD 1.
2. ADVOKAADID 2.
3. KOHTUTÄITURID 3.
4. NOTARID 4.
5. PROKURÖRID 5.

 

1. KOHTUNIKUD

Õiguslik seisund

Kohtunik on riigiteenistuja, kes aitab kaasa kohtu toimimisele. Kohtunike peamised ülesanded on poolte ärakuulamine ja otsuste tegemine tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju käsitlevates kohtuvaidlustes ning otsuse tegemine muudes kohtusse antud asjades.

Tšehhi Vabariigis võib kohtunikuametisse nimetada isiku, kes vastab järgmistele tingimustele: on Tšehhi Vabariigi kodanik, teovõimeline, hea mainega, kõrgharidusega, tema isiklik kogemus ja kõlbelised omadused tagavad kohtuniku ülesannete nõuetekohase täitmise, ta on sooritanud kohtuniku kutseeksami ning andnud Vabariigi Presidendile kohtuniku ametivande.

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Nõutavatele tingimustele vastava kohtuniku nimetab ametisse Vabariigi President ning ametisse astudes annab kohtunik ametivande.

Kohtuniku ettevalmistus hõlmab kolmeaastast teenistust kohtus kohtuniku abina. Ettevalmistava teenistuse lõpus sooritab kohtuniku abi kohtuniku kutseeksami.

Kohtunik nimetatakse ametisse tähtajatult, kui justiitsminister vabastab kohtuniku ajutiselt ametist, võib kohtunik siiski oma tegevuse kohtunikuna peatada. Kohtuniku ametiaeg lõpeb selle aasta lõpus, mil kohtunik saab 70 aastaseks, kohtuniku surmaga või ametlikult surnuks tunnistamisega, kohtuotsusega, millega tunnistatakse kohtunik ametikohale sobimatuks, või ametist lahkumisega.

Kohtuniku sõltumatus

Kohtunik ei tohi tegeleda muu tasulise tööga (v.a kohtu esimehe või aseesimehe amet), v.a isikliku vara haldamine ning akadeemiline, pedagoogiline, kirjanduslik, ajakirjanduslik ja kunstiline tegevus või tegutsemine ministeeriumi, valitsus- või parlamendi organite juures asuvates nõuandvates organites.

ÜlesÜles

Tasustamine

Kohtunike tasustamine on reguleeritud seadusega.

Kohtuniku õigused ja kohustused ametisoleku ajal

Kohtuniku põhiõigus ja -kohustus kohtuniku ülesannete täitmisel on jääda sõltumatuks ning lähtuda otsuste tegemisel üksnes õigusest, mida ta peab tõlgendama oma parima arusaamise järgi ja täpselt, ta ei tohi lasta end mõjutada näiteks erakondade huvidest, avalikust arvamusest ega meediast. Kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse rikkumine või ohustamine on keelatud.

Kohtunik peab otsuse tegema võimalikult kiiresti mõistliku aja jooksul ning andma menetlusosalistele ja nende esindajatele võimaluse kasutada nende õigusi, kohtunik ei tohi siiski arutada menetlusosalistega menetluses oleva kohtuasja sisu või menetlusega seotud küsimusi, mis võivad kohtuasja mõjutada.

Kui kohtunik lõpetab tegevuse kohtunikuna, peab ta hoidma saladuses kõik talle ametiaja jooksul teatavaks saanud asjaolud, kohtuniku võib kõnealusest kohustusest vabastada üksnes erakorralisel juhul.

Vastutus kohtuniku ülesannete täitmise eest

Kohtuniku poolt ebaseadusliku otsuse langetamise või vahistamismääruse väljastamise, karistuse või sundravi määramise tõttu või ebaõige haldusmenetluse tõttu põhjustatud kahju eest vastutab riik, riik võib kahju kohtunikult välja nõuda üksnes siis, kui kohtunik on distsiplinaar- või kriminaalmenetluses süüdi mõistetud. Kohtunik vastutab ametitegevuse eest kohtuniku ülesannete täitmisel.

Kohtunike kategooriad ja spetsialiseerumine

Kohtunik võib lisaks kohtuotsuste tegemisele olla nimetatud kohtu esimeheks või aseesimeheks. Kohtuniku nimetab kõnealusesse ametisse Vabariigi President (riigikohus ja kõrgeim halduskohus) või justiitsminister (kõrgema astme kohtud, piirkonnakohtud ja ringkonnakohtud). Kõnealuste ametnike üks peamisi ülesandeid on kohtute riiklik haldamine.

ÜlesÜles

Kohtuniku võib nimetada ka ülemkohtu koja või kõrgeima halduskohtu koja esimeheks või kohtukolleegiumi esimeheks.

Ringkonna-, piirkonna- ja kõrgema astme kohtud jagunevad organisatsiooniliselt kohtuosakondadeks, mis on vastavalt konkreetsetele valdkondadele spetsialiseerunud kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtumenetlusele.

Kutseliidud

Tšehhi Vabariigi kohtunikud võivad astuda Tšehhi Vabariigi Kohtunike Liitu (Soudcovská unie ČR), mis on vabatahtlik kutseliit, liidu üldkoosolek on vastu võtnud kohtute tegevuse kõlbelisi aluseid käsitlevad kohtunike käitumise eetilised põhimõtted.

2. ADVOKAADID

Õiguslik seisund

Advokaadid on õigusvaldkonna spetsialistid, kes on pädevad osutama õigusteenuseid, sh (kuid mitte ainult) tegutsema esindajana kohtus või muudes asutustes, kaitsjana kriminaalasjades, õigusnõustajana, samuti koostama juriidilisi dokumente, teostama juriidilisi analüüse ning osutama süstemaatiliselt ning tasu eest muud õigusabi. Advokaadid on füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad õigusvaldkonnas ning kelle tegevust reguleerib riik.

Advokaadina tegutsemise tingimused on järgmised: registreerimine avalikult kättesaadavas advokaatide nimekirjas, mida haldab Tšehhi Advokatuur (Česká advokátní komora), teovõime, juriidiline kõrgharidus, vähemalt kolmeaastane kogemus advokaadi abina, hea maine, advokaadi kutseeksami sooritamine, ametivande andmine Tšehhi Advokatuuri eesistujale.

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Isik saab advokaadiks advokaatide nimekirja kandmisel.

ÜlesÜles

Ettevalmistus kutsealal tegutsemiseks toimub teise advokaadi juures advokaadi abina tegutsedes.

Advokaat kantakse nimekirja tähtajatult, advokaadi võib vastavalt seadusele või Tšehhi Advokatuuri otsuse alusel siiski ajutiselt ametist vabastada.

Õigusvaldkonnas töötamise luba kaotab kehtivuse, kui advokaat advokaatide nimekirjast välja arvatakse, mis peab toimuma seaduses ettenähtud korras. Advokaatide nimekirjast kustutamise peamised põhjused on advokaadi surm, tema surnuks tunnistamine, töövõimetuks muutumine või teovõime piiramine, distsiplinaarkaristuse määramine advokaadi nimekirjast väljaarvamisel, tema suhtes väljakuulutatud pankrot või advokaadi enda taotlus nimekirjast väljaarvamiseks. Samuti võib advokaadi nimekirjast väljaarvamise otsustada Tšehhi Advokatuur.

Ametikohtade kokkusobimatus

Seaduses on sätestatud, et advokaat ei tohi advokaadina tegutsedes omada töö- või muid sarnaseid suhteid (v.a töötamine ülikooli õppejõuna) ning ta ei tohi tegeleda muuga, mis on vastuolus advokaadina tegutsemisega.

Tasustamine

Üldjuhul osutavad advokaadid klientidele õigusteenuseid tasu eest, advokaat võib nõuda mõistlikku ettemaksu. Meetod, millega määratakse advokaadi tasu suurus õigusteenuste osutamise eest ning hüvitis kulutatud raha ja aja eest, on sätestatud üldaktides. Advokaadi tasu õigusteenuste osutamise eest reguleerib sisuliselt advokaadi ja kliendi vahel sõlmitud leping (lepinguline tasu), kui lepingulist tasu ei ole määratud, määratakse tasu kooskõlas lepinguväliste tasude astmikku käsitlevate sätetega. Kui advokaadi on määranud õigusteenuseid osutama riik, maksab advokaaditasu riik.

ÜlesÜles

Advokaadina tegutsejate õigused ja kohustused

Õigusteenuste osutamisel peavad advokaadid järgima õigussätteid ning kõnealuste sätete piires kliendi juhiseid, kelle õigusi ja tagatud huve nad peavad kaitsma, kasutades selleks kõiki vahendeid, mida nad peavad asjakohaseks. Advokaat ei pea järgima kliendi juhiseid, kui need on vastuolus õiguse või kutse-eeskirjadega, ta on kohustatud sellest klienti teavitama.

Sõltumata spetsialiseerumisest peavad advokaadid osutama õigusteenuseid kõikides küsimustes, neil on siiski õigus teenuste osutamisest keelduda, v.a juhul, kui advokatuur on neile andnud õigusteenuste osutamise korralduse või nad selleks määranud. Advokaat peab keelduma õigusteenuste osutamisest, kui ta on asjaomases kohtuasjas või sellega seotud kohtuasjas juba osutanud õigusteenuseid teisele kliendile, kelle huvid on erinevad. Teatavatel tingimustel võib advokaat õigusteenuste osutamise lepingust taganeda.

Samuti on advokaat kohustatud hoidma saladuses kõik talle õigusteenuse osutamise käigus teatavaks saanud asjaolud, kõnealusest kohustusest võib advokaadi vabastada üksnes klient või kliendi seaduslik esindaja, muul juhul jääb kohustus kehtima ka pärast seda, kui advokaat on advokaatide nimekirjast välja arvatud. Kõnealust kohustust ei pea järgima seaduslike kohustuste täitmisel kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks.

Samuti peab advokaat pidama asjakohast arvestust, dokumenteerides osutatud õigusteenused.

Ametialane vastutus

Advokaat vastutab kliendi ees kliendile õigusteenuste osutamise käigus advokaadi, tema töötaja või esindaja poolt põhjustatud kahjude eest. Advokaadil peab olema vastutuskindlustus.

ÜlesÜles

Samuti vastutab advokaat distsiplinaarrikkumiste eest (oma kohustuste tõsise või korduva rikkumise eest).

ELi advokaaditasusid käsitlevad eriõigusaktid

Õigusvaldkonna ameteid käsitleva seaduse kohaselt on füüsilisel isikul, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik ja kellel on kõnealuses riigis (st päritoluriigis) õigusteenuste osutamise luba, õigus tegutseda advokaadina Tšehhi Vabariigis nn Euroopa advokaadina kutsenimetuse all, mis on väljendatud kirjalikult tema päritoluriigi ametlikus keeles. Euroopa advokaadil on õigus osutada õigusteenuseid, mis hõlmavad esindamist kohtus ning muudes organites, sh kaitset kriminaalmenetlustes, isegi juhul, kui eraldi õigusaktis on sätestatud, et menetlusosalist peab esindama advokát [Tšehhi advokaadi kutsenimetus] või et menetlusosalise esindaja võib olla ainult advokát.

Euroopa advokaat võib Tšehhi Vabariigis advokaadina tegutseda ajutiselt või registreerituna Euroopa advokaatide nimekirjas, mida peab Tšehhi advokatuur. Euroopa advokaadid peavad järgima Tšehhi advokaatidele pandud kohustusi ja neile päritoluriigis pandud kohustusi.

Kutseliidud

Tšehhi Advokatuur, mis asub Prahas ja millel on filiaal Brnos, on kõikide advokaatide sõltumatu kutseliit, tal on oma juhtorganid ning ta annab välja kutsealaseid eeskirju, mille järgimine on advokaatidele kohustuslik ning mis avaldatakse Tšehhi Advokatuuri Teatajas.

Üks kõnealustest eeskirjadest on Tšehhi Vabariigi advokaatide kutse-eetika ja konkurentsieeskirjad.

3. KOHTUTÄITURID

Õiguslik seisund

ÜlesÜles

Kohtutäitur on füüsilisest isikust ettevõtja, kellelt riik on tellinud kohtutäituri ülesannete täitmise, tema ülesanne on täitedokumendi täitmisele pööramine isiku kasuks, kes on kohtutäituri selleks volitanud. Lisaks võib kohtutäitur näiteks osutada õigusabi, koostada dokumente (eriti täitmise aruandeid), arestida rahasummasid, dokumente ja muud vallasvara ning toimetada kätte kohtudokumente.

Tšehhi Vabariigis on kohtutäitur riigiteenistuja ning tema tegevust käsitatakse kohtuliku tegevusena. Kohtutäituriks võib saada teovõimeline Tšehhi Vabariigi kodanik, kellel on juriidiline kõrgharidus, hea maine, vähemalt kolmeaastane täitetegevuse kogemus ning kes on sooritanud kohtutäituri kutseeksami.

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Pärast vande andmist nimetab justiitsminister kohtutäituri ametisse avaliku konkursi alusel. Ametisse nimetamise kuupäeval saab kohtutäiturist Kohtutäiturite Koja (Exekutorská komora) liige. Kohtutäituriks saamiseks on vajalik kogemus kohtutäituri abina (kohtutäituri büroos), isik, kes on jõudnud ettevalmistuse kõrgemale tasandile, on kohtutäituri kandidaat, kellel peab olema vähemalt kolmeaastane täitetegevuse kogemus ning kes peab sooritama kohtutäituri eksami, enne kui ta registreeritakse kohtutäiturite nimekirjas.

Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult, justiitsminister võib siiski kohtutäituri tegevuse peatada. Kohtutäitur, kelle tegevus on peatatud, ei tohi tegeleda ametitegevusega ning tema asemel nimetatakse ametisse asendaja, asendaja nimetatakse ametisse ka ajavahemikeks, mil kohtutäitur ei saa muudel põhjustel (nt haiguse või puhkuse tõttu) ametitegevusega tegeleda.

ÜlesÜles

Kohtutäituri ametiaeg lõpeb, kui kohtutäitur ei ole enam Kohtutäiturite Koja liige, selle põhjuseks võib olla kohtutäituri surm, tema ametlikult surnuks tunnistamine, kohustuslik pensionile jäämine, Tšehhi kodakondsuse kaotamine, töövõimetus või teovõime piiramine.

Ametikohtade kokkusobimatus

Kohtutäituri ametitegevus on kokkusobimatu mis tahes muu tasulise tegevusega, v.a kohtutäituri isikliku vara haldamine. Kohtutäitur võib siiski tegeleda tasulise akadeemilise, ajakirjandusliku, pedagoogilise, tõlke-, ekspert- või kunstilise tegevusega.

Tasustamine

Kohtutäitur saab täitetoimingute ja muu tegevuse eest tasu, mis koosneb peamiselt kohtutäituri tasust, hüvitisest ametitegevusega seoses kulutatud raha ja aja eest ning dokumentide kättetoimetamise tasust. Kohtutäituri tasu võib määrata kohtutäituri ja õigustatud isiku vahel sõlmitud lepingus, sellise lepingu puudumisel määratakse tasu suurus vastavalt üldaktidele. Kohtutäituril on õigus nõuda õigustatud isikult mõistlikku ettemaksu ametitegevusega seotud kulude katteks.

Kohtutäituri õigused ja kohustused

Kohtutäitur on ametitegevuses sõltumatu, tema suhtes on siduv üksnes Tšehhi Vabariigi põhiseadus, seadused, muud õigusaktid ja otsuste täitmisele pööramist ning täitetoiminguid käsitlevates kohtumenetlustes tehtud kohtuotsused. Kui tellitud toiming on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või kui täitmist taotlev isik ei maksa mõistlikku ettemaksu täitemenetlusega seotud kulude katteks, võib kohtutäitur kõnealusest toimingust keelduda.

Kohtutäitur on kohustatud hoidma saladuses kõik talle ametitegevuse või muude tegevuste käigus teatavaks saanud asjaolud. Erandjuhtudel võib Kohtutäiturite Koja juhtorgan kohtutäituri sellest kohustusest vabastada.

ÜlesÜles

Seaduse kohaselt on kohtutäituril ka kohustus pidada arvestust täitetoimingute üle.

Järelevalve

Justiitsministeerium vastutab kohtutäiturite ameti- ja muu tegevuse riikliku järelevalve eest, Kohtutäiturite Koda teostab järelevalvet kohtutäiturite tegevuse ja nende büroode haldamise üle.

Vastutus

Kohtutäitur vastutab tema enda või tema töötajate poolt ametitegevuse käigus põhjustatud kahjude eest. Kohtutäituril peab olema kahjukindlustus.

Samuti on kohtutäiturid ja kohtutäituri kandidaadid distsiplinaarkorras vastutavad seaduses ettenähtud kohustuste rikkumise või tõsise või korduva kohtutäituri ametiväärikuse rikkumise eest.

Kutseliidud

Kohtutäiturite kutseliit on Tšehhi Vabariigi Kohtutäiturite Koda (Exekutorská komora ČR) - vastavalt seadusele asutatud sõltumatu organisatsioon, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid, see on juriidiline isik, millel on oma juhtorganid ja mis teenib kasumit.

Kohtutäiturite Koda on koostanud ja heaks kiitnud kohtutäiturite eetikakoodeksi.

4. NOTARID

Õiguslik seisund

Notar on füüsiline isik, kellel on luba tegutseda notarina. Notari ametitoimingute hulka kuuluvad õigustoimingutega seotud avalike ja muude dokumentide koostamine, õigusliku tähendusega asjaolude ja kinnituste tõestamine ning dokumentide ja rahasummade hoiulevõtmine, notari ülesannete täitmisel võivad notarid anda juriidilist nõu, olla esindajaks haldus- või pärimismenetlustes, hallata varasid või tegutseda pankrotihaldurina.

Notarina võib tegutseda teovõimeline Tšehhi Vabariigi kodanik, kellel on hea maine, juriidiline kõrgharidus, vähemalt viieaastane notaritöö kogemus ning kes on sooritanud notari kutseeksami.

ÜlesÜles

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Notari nimetab vabale notari ametikohale justiitsminister Notarite Koja ettepanekul avaliku konkursi alusel. Notar asub ametikohale alates registreerimisest notarite nimekirjas, mida haldab Tšehhi Vabariigi Notarite Koda (Notářská komora ČR).

Notari abid valmistuvad tulevaseks elukutseks, omandades kogemusi notaribüroos. Ettevalmistuse järgmises etapis saavad neist notarikandidaadid, kellel peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus ja kes peavad olema sooritanud notari eksami.

Pärast ametisse nimetamist notari ametiaja suhtes piiranguid ei kohaldata, kuigi tema tegevuse võib peatada. Notari ametiaeg lõpeb, kui ta on saanud 70 aastaseks, sureb või ametlikult surnuks tunnistatakse, ametist tagandatakse, kaotab Tšehhi kodakondsuse, muutub töövõimetuks või kui ametisse nimetatud notar keeldub vande andmisest või ei saa tervislikel põhjustel notari ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Ametikohtade kokkusobimatus

Notari ametikoht on kokkusobimatu mis tahes muu tasulise tegevusega, v.a notari isikliku vara haldamine, notar võib siiski tegeleda tasulise akadeemilise, ajakirjandusliku, pedagoogilise, tõlke-, ekspert- või kunstilise tegevusega.

Tasustamine

Notarite tegevust reguleerivates eeskirjades on sätestatud, et notar saab oma tegevuse eest tasu, mis koosneb peamiselt notaritasust ning hüvitisest kulutatud aja ja raha eest. Kulud tasub tõestamistoimingut taotlenud isik, notaril on õigus nõuda mõistlikku ettemaksu notaritasu ja kulude arvelt. Notaritasude üksikasjad on sätestatud eraldi õigusaktis.

Notari õigused ja kohustused

ÜlesÜles

Notaril on õigus teostada notari ametitoiminguid, ta peab järgima üldakte ning õigusabi andmisel kliendi juhiseid. Notaril on õigus keelduda tõestamistoimingu sooritamisest üksnes siis, kui see on vastuolus üldaktiga, kui konkreetse tehingu osaline on notar ise või notari sugulane, kui notar on juba osutanud õigusabi tehingus osalevale teisele isikule, kelle huvid on erinevad, või kui taotleja jätab mõjuva põhjuseta maksmata notaritasu ettemaksu. Notar võib kliendiga sõlmitud lepingust taganeda või õigusabi andmisest keelduda, kui on kaotatud vastastikune usaldus.

Notar on kohustatud hoidma saladuses kõik asjaolud, mis on talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud ja mis võivad mõjutada kliendi või õigusabi taotleja tagatud huve, notari võib kõnealusest kohustusest vabastada isik, kes on toiminguga seotud.

Notarid on kohustatud pidama ametitoimingute üle arvestust.

Vastutus

Notar vastutab taotlejate, klientide ja muude isikute ees neile notari ametitoimingutega põhjustatud kahju eest ning vastutab kõikide kahjude eest, mis on põhjustatud tema töötajate poolt nende tööülesannete täitmisel. Notaril peab olema vastutuskindlustus.

Notarite suhtes võib kohaldada distsiplinaarmenetlust.

Notarite ametitoimingute riikliku järelevalve eest vastutavad justiitsministeerium, Tšehhi Vabariigi Notarite Koda ja muud notarite kojad.

Kutseliidud

Iga piirkonnakohtu tööpiirkonnas ja Praha munitsipaalkohtu tööpiirkonnas seaduse alusel asutatud notarite kojad on avatud kõikidele asjaomases piirkonnas asuvatele notaritele. Notarite koda on juriidiline isik, millel on oma juhtorganid ja mis teenib kasumit.

ÜlesÜles

Tšehhi Vabariigi Notarite Koda (Notářská komora ČR) on sõltumatu organisatsioon, kuhu kuuluvad notarite kojad. Tšehhi Vabariigi Notarite Koda on juriidiline isik, millel on oma sissetulek ja juhtorganid ning mille üheks ülesandeks on testamendiregistri pidamine ja haldamine, see on elektrooniline testamentide, pärandist ilmajätmise dokumentide ja kõnealuseid dokumente tühistavate dokumentide, testamenditäitjate nimetamise ning ametist tagandamise dokumentide jne eraõiguslik register. Tšehhi Vabariigi Notarite Koda peab ka pandiregistrit.

5. PROKURÖRID

Õiguslik seisund

Prokurör on riigiteenistuja, kelle ülesanne on riigi esindamine avalike huvide kaitsel, eelkõige kriminaalmenetluste algatamisel, õigusaktide järgimise järelevalve arestimajades ja vanglates, sundravile saatmine, kaitse- või hoolekandeasutusse saatmine, kuritegude ennetamine ning kuriteoohvrite abistamine.

Prokuröri ametisse nimetamise eeltingimusteks on Tšehhi kodakondsus, teovõime, hea maine, juriidiline kõrgharidus ning kõlbelised omadused, mis tagavad prokuröri ülesannete nõuetekohase täitmise.

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Kutseeksami sooritanud prokuröri nimetab ametisse justiitsminister, ametisse nimetamise päeval peab isik olema vähemalt 25 aastane ning andma nõusoleku enda prokuröri ametisse nimetamiseks ning konkreetsesse prokuratuuri suunamiseks. Seejärel annab prokurör justiitsministrile prokuröri ametivande.

Prokuröri ettevalmistus hõlmab kolmeaastast kogemust õiguspraktikandina prokuratuuris.

Prokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks, justiitsministri otsusega võib prokuröri siiski ajutiselt ametikohustustest vabastada. Prokuröri ametiaeg lõpeb tema 70 aastaseks saamisel, tema surmaga või ametlikult surnuks tunnistamisega, täieliku või osalise töövõimetusega või kui prokurör keeldub vande andmisest, kaotab Tšehhi kodakondsuse, asub ametikohale, mis ei sobi kokku prokuröri ametikohaga, mõistetakse süüdi kuriteos, kuulutatakse ametikohale sobimatuks või kui ta ei saa tervislikel põhjustel oma ülesandeid pikaajaliselt täita. Prokuröri võib ametist vabastada ka distsiplinaarmenetluse korras ning ta võib ametist tagasi astuda.

ÜlesÜles

Ametikohtade kokkusobimatus

Prokurör ei tohi tegutseda vahekohtuniku või vahendajana õigusvaidluse lahendamisel, esindada kohtumenetluse pooli või tegutseda kohtu- või haldusmenetluses kaebaja või menetlusosalise esindajana, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Lisaks ei tohi prokurör töötada ühelgi muul tasulisel ametikohal, v.a prokuröri, peaprokuröri või peaprokuröri asetäitja ametikoht või tegevused, mis on seotud ajutise lähetusega ministeeriumisse või kohtuakadeemiasse, ega tegeleda muu tasulise tegevusega, v.a isikliku vara haldamine, akadeemiline, pedagoogiline, kirjanduslik, ajakirjanduslik või kunstiline tegevus ning tegevus valitsuse või ministeeriumi juures asuvates nõuandvates organites või parlamendi organites.

Tasustamine

Tasustamine on reguleeritud õigusaktidega, prokuröridele maksab tasu riik.

Prokuröri õigused ja kohustused

Oma ülesannete täitmisel on prokurör kohustatud järgima ülema juhiseid, v.a siis, kui kõnealused juhised on konkreetsel juhul õigusega vastuolus.

Seaduse kohaselt peab prokurör täitma oma ülesandeid vastutustundlikult ning asjatundlikult, täpselt, erapooletult ja õiglaselt ning liigse viivituseta, prokurör peab ignoreerima kõiki väliseid sekkumisi ja muid mõjutusi, mille tulemus võib olla kõnealuste kohustuste rikkumine.

Samuti peab prokurör seaduse kohaselt hoidma saladuses kõik talle seoses tema tegevusega teatavaks saanud asjaolud, peaprokurör võib mõjuvatel põhjustel prokuröri kõnealusest kohustusest vabastada, peaprokuröri võib konfidentsiaalsuskohustusest vabastada üksnes justiitsminister.

ÜlesÜles

Prokuröride kategooriad ja spetsialiseerumine:

Prokuratuuri hierarhilise struktuuriga on määratletud peamised prokuröri ametikohad, st peaprokurör ja kõrgem, piirkonna-, linna- ja ringkonnaprokurör.

Prokuröride spetsialiseerumist reguleeritakse peaprokuröri juhistega, põhimõtteliselt spetsialiseerutakse kriminaalasjadele ja asjadele, mis ei ole kriminaalasjad.

Kutseliidud

Tšehhi Vabariigi Prokuröride Liit (Unie státních zástupců ČR) on vabatahtlik organisatsioon, mille eesmärk on abistada prokuratuuri tema ülesannete täitmisel ja soodustada õiguspärast ja mõjutusteta otsustamist. Samuti aitab liit kaasa prokuröride ja õiguspraktikantide koolitamisele ning esindab prokuröride huve.

Kutsetegevust reguleerib prokuröride kutse-eetika koodeks.

Prokuröride tegevuse järelevalve

Prokuröride tegevuse järelevalvet teostatakse osana eri tasandi prokuratuuride vahelistest ja üksikute prokuratuuride sisestest kaitsemeetmetest ja kontrollsuhetest.

Prokuratuuri haldamise eesmärk on luua tingimused, milles prokuratuur saab nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, eriti personali ning organisatsiooniliste, majanduslike, rahaliste ja hariduslike küsimustega seoses, ning kontrollida prokuratuurile usaldatud ülesannete nõuetekohast täitmist. Keskne prokuratuuride haldusasutus on justiitsministeerium, muud isikud on peaprokurörid ja nende asetäitjad. Peaprokurörid annavad justiitsministeeriumile aru nende juhitavate prokuratuuride haldamise kohta.

Kutsealane vastutus

Eraldi õigusaktis on sätestatud riigi vastutus kahjude eest, mille on põhjustanud prokuröri õigusvastane otsus või ebaõige ametlik menetlus.

Prokurörid vastutavad ka distsiplinaarrikkumiste eest.

« Juristid - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik