Euroopa Komisjon > EGV > Juristid > Austria

Viimati muudetud: 08-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Juristid - Austria

 

SISUKORD

1. Kohtunik 1.
2. Prokurör 2.
3. Kohtunikuabi 3.
4. Advokaat 4.
5. Notar 5.

 

1. Kohtunik

Kohtuniku väljaõpe

Pärast õigusteaduse õpingute lõpetamist ja kohtupraktika sooritamist järgneb praktiline väljaõpe ülikoolivälistes institutsioonides kohtuniku ettevalmistusteenistuse raames. Igal aastal nimetab föderaaljustiitsminister pärast avalikku konkurssi, mille kuulutab välja üks neljast liidumaa ülemkohtu presidendist, plaanilistele kohtadele umbes 60 kohtunikukandidaati. Kandidaatide värbamisega tegeleb Assessment Center, kes selgitab välja nende psühholoogilise sobivuse ja võib lasta kohtunike hulgast valitud esindajatel kandidaatide kohta arvamust avaldada. Kohtuniku ettevalmistusteenistus toimub ringkonnakohtus, liidumaa kohtus, prokuratuuris, kinnipidamisasutuses, advokaadi ja notari juures ja kestab koos kohtupraktikaga tavaliselt neli aastat. Osa väljaõppest võib sooritada liidumaa ülemkohtus, Austria ülemkohtus või föderaaljustiitsministeeriumis. Kohtuniku ettevalmistusteenistus lõpeb kohtunikueksamiga.

Kohtuniku ametissenimetamine

Pärast kohtunikueksami sooritamist järgneb kandideerimine vabale kohtunikukohale (avaliku konkursi vaba kohtunikukoha täitmiseks kuulutab välja liidumaa ülemkohtu president). Vastava esimese astme kohtu kolleegium ja temast kõrgemalseisva liidumaa ülemkohtu kolleegium teevad pärast kandideerimistähtaja lõppu ettepanekud kõigi ringkonnakohtutes ja esimese astme kohtutes olevate plaaniliste vabade kohtade täitmiseks (hõlmab vähemalt kolme isikut; kui vabu kohti on rohkem kui üks, siis vähemalt kaks korda nii palju isikuid, kui palju on kohti).

Kohtuniku nimetab ametisse Austria president. Kuna kohtunike ametissenimetamise õigus on delegeeritud föderaaljustiitsministrile, siis nimetab kohtunikud enamikule plaanilistele kohtunikukohtadele minister. Kohtunik peab olema Austria kodanik.

ÜlesÜles

Kohtuniku amet

Kohtunikul on avalik-õiguslik teenistussuhe (ta on föderaalametnik). Kohtuniku sõltumatus (Weisungsfreiheit, Austria põhiseaduse [B-VG] § 87) tagatakse tema asendamise ja teise kohta üleviimise keeluga (B-VG § 88): kohtunikke võib ametist tagandada, vastu nende tahtmist teise kohta üle viia või pensionile saata ainult seadusega ettenähtud juhtudel ja kujul ning jõustunud kohtuotsuse alusel. Erandiks on lõplik pensionile saatmine seadusega ettenähtud vanuses.

Kohtunikul on õigus kasutada oma põhiseaduslikku eriseisundit ainult ametikohustuste täitmisel (kõigi seaduse ja tööjaotusega määratud kohtuasjade ajamisel, välja arvatud kohtuhaldustoimingud, mida seaduse järgi ei pea tegema kolleegiumid või komisjonid).

Kohtuniku vastutus

  • Distsiplinaarvastutus. Kohtunik, kes süüliselt rikub oma ameti- ja seisusekohustusi, vastutab liidumaa ülemkohtu või Austria Ülemkohtu juures asuva eranditult kohtunikest koosneva distsiplinaarkohtu ees.
  • Kriminaalvastutus. Kui ametikohustuste süülise rikkumisega on täidetud ka kuriteokoosseis, vastutab kohtunik kriminaalkohtu ees (nt ametiseisundi kuritarvitamine).
  • Tsiviilvastutus. Pooled, kes kohtuniku õigusvastase ja süülise käitumise tõttu on kahju kannatanud, võivad nende kahjude hüvitamise nõude esitada ainult riigile. Tahtluse või raske hooletuse korral võib riik nõuda kohtunikult regressi.

2. Prokurör

Üldist

Prokurör täidab prokuratuurile seadustega antud ülesandeid, kaitstes kriminaalmenetluses eeskätt riigi huve. Tsiviilmenetluses sekkuvad prokurörid ainult abielu õigustühisuse asjus ja päritolu tuvastamise protsessides (sedagi väga piiratud ulatuses).

ÜlesÜles

Iga kriminaalasju arutava esimese astme kohtu juures – neid on kokku 17 – asub prokuratuur, iga liidumaa ülemkohtu juures peaprokuratuur ja Austria Ülemkohtu juures Riigiprokuratuur. Peaprokuratuurid ja Riigiprokuratuur alluvad otse föderaaljustiitsministrile. Riigiprokuratuuril ei ole õigust anda korraldusi peaprokuratuuridele ja üksikutele prokuröridele.

Esimese astme kohtu juures tegutseva prokuröri ülesandeks on ka süüdistuse esindamine vastava kohturegiooni ringkonnakohtus. Seda ülesannet täidavad niinimetatud „ringkonnaadvokaadid”, kes on prokuröride järelevalve ja juhatuse all.

Korraldusi antakse prokuratuuridele kirjalikult ja põhjendustega. Kui see on viivitusohu tõttu võimatu, tuleb suulist korraldust esimesel võimalusel kirjalikult kinnitada.

Prokurör, kes peab saadud korraldust seadusevastaseks, peab sellest teatama oma ülemusele. Sel juhul – nagu ka siis, kui prokurör nõuab korraldust kirjalikult – peab tema ülemus andma nõutava korralduse kirjalikult või selle kirjalikult üle kordama, muidu loetakse korraldus tagasivõetuks.

Prokuröri ametissenimetamine

Prokuröriks tohib nimetada ainult sellise isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele nõuetele ning on sooritanud vähemalt üheaastase praktikumi kas kohtunikuna mõnes kohtus või prokurörina. Teiseks nõudeks on Austria kodakondsus.

Vabad plaanilised kohad prokuratuuris kuulutatakse välja avaliku konkursiga nagu plaanilised kohtunikukohadki. Neljaliikmelised komisjonid, mille liikmed peavad täitma prokuröridele esitatavad nõuded, vaatavad kandideerimisavaldused läbi ja teevad mittesiduvaid ettepanekuid vabade kohtade täitmiseks. Sellised komisjonid moodustatakse peaprokuratuuride, Riigiprokuratuuri ja Föderaaljustiitsministeeriumi juurde.

ÜlesÜles

Prokuröride ametissenimetamise õigus on Austria presidendil, kuid ta on selle õiguse – nagu ka kohtunike korral – enamiku plaaniliste prokurörikohtade puhul delegeerinud föderaaljustiitsministrile.

Prokuröri vastutus

  • Prokurör, kes süüliselt rikub ameti- ja seisusekohustusi, vastutab Föderaaljustiitsministeeriumi juures asuva distsiplinaarkomisjoni ees. Distsiplinaarkomisjon teeb otsuseid kolmeliikmelise kolleegiumina, mille üks liige peab olema prokurör. Teiseks instantsiks on – peale erandjuhtude – Liidukantsleriameti juures asuv kõrgem distsiplinaarkomisjon, mis langetab otsuseid samuti kolmeliikmelise kolleegiumina. Kolleegiumi liige peab töötama kohtusfääris. Raskeim karistus, mida distsiplinaarkomisjon tohib mõista, on ametist vabastamine.
  • Prokuröri kriminaal- ja tsiviilvastutus on reguleeritud samadel alustel kui kohtuniku oma.

3. Kohtunikuabi

Üldist

  • Kohtunikuabid on Austria õigussüsteemi olulised tugisambad. Neid on tänapäeval umbes 700 ja nad langetavad üle kolme neljandiku kohtuotsustest.
  • Kohtunikuabi on eriväljaõppe saanud kohtuametnik, kellele Austria põhiseadusega (B-VG § 87a) ja kohtunikuabi seadusega on ülesandeks tehtud esimese astme kohtualluvusega tsiviilasjade arutamine. Seda ülesannet täites allub kohtunikuabi üksnes vastavale kõrgemalseisvale kohtunikule ning on seotud ainult tema korraldustega, mida praktikas antakse äärmiselt harva.

Kohtunikuabi töövaldkonnad

  • Kohtunikuabid tegutsevad järgmistes valdkondades:
    • tsiviil-, täitemenetlus- ja pankrotiasjad („võlgade reguleerimise menetlus – Schuldenregulierungsverfahren”);
    • protsessivälised asjad;
    • kinnistusraamatu- ja laevaregistriasjad;
    • äriregistriasjad.
  • Iga nimetatud valdkond nõuab eriväljaõpet ja eraldi määramist kohtunikuabiks vastaval alal.
  • Nõndanimetatud „hoiatusasjade” kohta kehtib eriregulatsioon (vt Austria bülletään „Kiir- ja lihtmenetlused”).Nimetatud hoiatusasjade korral on pädev iga kohtunikuabi, kes on lõpetanud kohtunikuabi koolituse pärast 31. detsembrit 1985. Kohtunikuabid, keda on koolitatud varem kehtinud määruste kohaselt, võivad pärast kolmekuulise täiendõppe läbimist taotleda oma tegevusvaldkonna laiendamist hoiatusasjadele.

    ÜlesÜles

Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevuse piiritlemine

  • Kohtunikuabi pädevus ei hõlma kõiki nimetatud töövaldkondasse kuuluvaid ülesandeid ja otsuseid. Kohtunikuabi tegevussfääri kuuluvad toimingud on täpselt loetletud kohtunikuabi seaduses, kusjuures tema pädevus eri tegevusvaldkondades on erineva ulatusega.
  • Näiteks kinnistusraamatu töövaldkonnas ei ole kohtunikul praktiliselt üldse enam ülesandeid, nii et see valdkond kuulub peaaegu täielikult kohtunikuabi vastutusalasse.
  • Ka suurema osa täitevasjadest teevad kohtunikuabid; kohtunikele jäävad ainult eriti rasked menetlused (näiteks kinnisasjadega seotud täitetoimingud või juba nimetatud võlgade reguleerimise menetlus (Schuldenregulierungsverfahren) 50 000 eurost suuremate varade korral).
  • Kohtuväliste menetluste juurde kuuluvates pärandi- ja elatusrahaasjades, hoiatusmenetlus- ja lõpuks ka äriregistriasjades on kohtunikuabi pädevus samuti väga laialdane. Kohtunikuabi viib läbi pärimistoimingud, kui pärandi väärtus ei ületa 100 000 eurot, samuti need elatusrahaga seotud menetlused, mille korral hoolealuse vara ei ületa 100 000 eurot.

Kohtunikuabi teenistuskäik ja haridus

  • Kohtunikuabi teenistuskäigu eelduseks on küpsuseksami (nn „Matura”) sooritamine kõrgkooli juures. Selle eksami võib asendada nõndanimetatud „ametnikukarjäärieksamiga”, kui asjaomane Austria kodanik on pärast 18. eluaastat olnud kaheksa aastat riigi teenistuses.
  • Enne kohtunikuabi väljaõppele lubamist peab asjaosaline töötama vähemalt kaks aastat kohtukantseleis ja sooritama nii kohtukantselei töötajatele ettenähtud kohtukantseleieksami kui ka erialase teenistuse eksami. Alles seejärel võib liidumaa ülemkohtu president lubada kohtuametniku kohtunikuabi väljaõppesse.
  • Kohtunikuabi õpe kestab kolm aastat ja koosneb
    • tööst ühe või mitme kohtu juures koos ettevalmistumisega ülesannete täitmiseks taotletavas töövaldkonnas,
    • osalemisest põhikursusel ja valdkonnaspetsiifilises õppes ja
    • kaheosalisest kohtunikuabi eksamist.
  • Pärast kohtunikuabi eksami sooritamist saab kohtunikuabi föderaaljustiitsministri välja antud diplomi.
  • Nimetatud diplom erineb pärast kolmeaastast väljaõpet antavast kohtunikuabi tunnistusest, mis tõendab kohtunikuabina töötamise õigust. Kohtunikuabi tunnistusega saab asjaomane kohtuametnik põhimõttelise pädevuse oma mõjusfääri kuuluvate kohtule alluvate asjade ajamiseks Austrias.
  • 3. Seejärel määrab liidumaa ülemkohtu president, mis kohtu juures ja millal rakendatakse kõnealust kohtuametnikku kohtunikuabina. Kohtusiseselt määrab kohtu esimees kohtunikuabi kohtuniku poolt juhitava kohtuosakonna – erandjuhul mitme osakonna – alluvusse. Kohtuosakonna siseselt jaotab tööülesandeid asjaomane kohtunik.

4. Advokaat

Üldist

  • Advokaat on kutsutud ja õigustatud esindama pooli kõikides kohtulikes ja kohtuvälistes avalikes ja eraasjades kõigi Austria Vabariigi kohtute ja ametkondade ees.
  • Advokaadina tegutsemiseks Austrias ei ole ametlikku nimetamist vaja, kuid tuleb täita siiski järgmisi nõudeid.

Advokaadina tegutsemise eeldused

ÜlesÜles

  • Kes tahab saada advokaadiks, peab olema vähemalt üheksa kuud kohtus õiguspraktikant (kohtupraktika) ja kolm aastat mõne Austria advokaadi juures advokaadikandidaat. Kokku tuleb tõendada viieaastast õigusalast töökogemust ja advokaadieksami sooritamist.
  • Advokaadieksamit saab teha pärast kolmeaastast praktilist tegevust, millest vähemalt üheksa kuud ollakse ametis kohtu ning vähemalt kaks aastat advokaadi juures. Peale selle on eksami sooritamise eelduseks osavõtt advokaadikandidaatidele kohustuslikest koolituskursustest, mida korraldab advokaatide koda.
  • Kes vastab loetletud nõuetele, võib taotleda enda kandmist selle advokaatide koja nimekirja, mille tööpiirkonnas ta soovib oma bürood avada.
  • Teatud tingimustel võib mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa majandusruumi kuuluva riigi advokaat Austria Vabariigis
    • ajutiselt advokaadina tegutseda,
    • pärast sobivuseksami sooritamist pädeva advokaatide koja advokaatide nimekirja kandmist taotleda või
    • päritolumaa ametitähistuse all ilma eelneva sobivuskontrollita kohe Austrias oma büroo avada ja pärast kolmeaastast „efektiivset ja regulaarset” kutsetegevust Austrias täielikult Austria advokatuuri integreeruda.
  • Teatud tingimustel võib Austria Vabariigis üksikuid täpselt piiritletud advokaaditoiminguid ajutiselt teostada ka GATS-i liikmesriigi advokaatide koja liige.

Advokaadi vastutus

  • Distsiplinaarvastutus:
    • Advokaat, kes on eksinud ametikohustuste või seisusekohaste käitumisreeglite vastu, vastutab kohaliku advokaatide koja poolt valitud distsiplinaarnõukogu ees. Distsiplinaarnõukogu karistamispädevus ulatub advokaatide nimekirjast kustutamiseni.
    • Teise instantsina langetab otsuse advokaatide ja advokaadikandidaatide kõrgem apellatsiooni- ja distsiplinaarkomisjon neljaliikmeliste kolleegiumidena, mis koosnevad kahest Austria Ülemkohtu kohtunikust ja kahest advokaadist.
  • Selle kõrval lasub advokaatidel enesestmõistetavalt ka kriminaal- ja tsiviilvastutus.

5. Notar

Üldist

  • Eraõiguslike õigussuhete reguleerimiseks on hagiesitajate käsutuses õiguse elluviimise sõltumatu ja erapooletu organina notar. Notari peamiseks ülesandeks on juriidilistele toimingutele kaasaaitamine ja elanikkonna õigusalane teenindamine. Notar koostab avalikke dokumente, säilitab võõrast vara, koostab eradokumente ja esindab pooli, eelkõige mittehagilises valdkonnas. Peale selle on notari ülesandeks veel tegevus kohtu esindajana mittehagilises kohtumenetluses. Iseäranis kaasatakse teda nõndanimetatud kohtuvolinikuna pärimismenetluse läbiviimisse. Notar peab hoolitsema selle eest, et surnu vara oleks kindlustatud ja jõuaks õigustatud isikute kätte. See tegevus nõuab eriteadmisi pärimisõiguse ja mittehagilise menetluse kohta, millest tuleneb see, et eraisikud kaasavad notareid pidevalt testamendi koostamisse, üldisse nõustamisse ja enese esindamisse pärimisasjades.
  • Notar peab riigiametit, kuid pole sellele vaatamata ametnik. Ta kannab notaribüroo tegevuse majanduslikku riski, kuid sellest hoolimata ei tegele ettevõtlusega. Ta sarnaneb sõltumatu kutsetegevuse sooritajaga, olles samas kohtuvolinikuna kohtuorganiks.
  • Notaribüroode arv ja asukohad kehtestatakse siiski föderaaljustiitsministri määrusega. Praegusel hetkel on Austrias umbes 460 notaribürood.

Notari väljaõpe

  • Tee notariks nimetamiseni on pikk. Kes on lõpetanud õigusteaduslikud õpingud kõrgkoolis ja huvitub notari elukutsest, otsib välja notari, kes võtab ta enda juurde teenistusse ning laseb kanda notarikandidaatide nimekirja, mida peab pädev notarite koda. Notarikandidaati on lubatud kanda sellesse nimekirja ainult siis, kui ta tõendab üheksakuulise kohtupraktika sooritamist õiguspraktikandina ning ei ole esmakordsel sissekandmisel kandidaatide nimekirja vanem kui 35 aastat. Muus osas võib sissekandmisest keelduda ainult olulistel põhjustel, eriti näiteks laostunud varandusliku seisu korral.
  • Kes on saanud notarikandidaadiks, sellel peab töö notari juures olema ainsaks tegevusalaks. Kõrvaltegevusteks on vaja luba.
  • Notarieksam koosneb kahest osast. Esimese osa saab teha vähemalt pärast 18-kuulist kandidaadiaega ning see peab olema tehtud hiljemalt kandidaadiaja viienda aasta lõpuks. Teise osa saab sooritada vähemalt pärast üheaastast praktilist tegevust notarikandidaadina ja hiljemalt enne kümneaastase kandidaadiaja lõppemist. Et saada notarieksami sooritamise luba, peab notarikandidaat osalema notarite koja poolt kohustuslikuna ette nähtud koolituskursustel.

Notari ametissenimetamine

ÜlesÜles

  • Vabanenud või uued notarikohad kuulutatakse välja avalikul konkursil. Seadus (notariaadiseaduse [Notariatsordnung] § 6) nõuab notarikandidaatidelt muuhulgas, et nad
    • on Austria kodanikud,
    • on edukalt lõpetanud õigusteaduse diplomiõppe või õigus- ja riigiteaduse kõrgema õppe,
    • on sooritanud notarieksami ja
    • saavad tõendada seitsmeaastast töökogemust õiguse alal, sealhulgas vähemalt kolmeaastast tegevust notarikandidaadina pärast notarieksami sooritamist.
  • Need põhieeldused ei anna aga veel õigust notariks nimetamiseks. Kohtade täitmise menetluses hinnatakse ja järjestatakse kandidaate kohaliku pädeva notarite koja ning sellele järgnevalt võimkondliku esimese astme kohtu ja liidumaa ülemkohtu kolleegiumide poolt, kusjuures otsustav tähtsus on kandidaatide praktilisel tegevusel. Notarite koda ja kaks kolleegiumi teevad föderaaljustiitsministrile igaüks ettepaneku, milles on märgitud kolm väljavalitud kandidaati. Föderaaljustiitsminister ei ole nende ettepanekutega küll seotud, kuid nimetab praktikas ainult ühe järjestatud kandidaatidest.
  • Esmakordsel notariks nimetamisel on asjaosaline tänapäeval keskmiselt 41 aastat vana. Ta võib notarina töötada kuni 31. jaanuarini kalendriaastal, mis järgneb tema 70-aastaseks saamisele. Nimetamine mingile teisele notarikohale ei ole pärast 65-aastaseks saamist enam võimalik, samuti ei ole teisele kohale nimetamine lubatud seni, kuni kandidaadi ametiaeg tema viimasel notarikohal ei ole kestnud vähemalt kuus aastat. Notari üleviimine teisele notarikohale pole lubatud.

Notariaadi järelevalve ja notari vastutus

  • Notarid on oma ülesannete tõttu avalike dokumentide koostajate ja kohtuvolinikena erilise kontrolli all. Notariaadi järelevalve on Föderaaljustiitsministeeriumi, kohtuhalduse ja vahetult notarite koja ülesandeks.
  • Notarite jaoks kehtib spetsiaalne distsiplinaarõigus.
    • Distsiplinaarõigusrikkumiste eest karistab notarit esimese instantsina liidumaa ülemkohus notarite distsiplinaarkohtuna ja teise instantsina Austria Ülemkohus notarite distsiplinaarkohtuna, kusjuures juhtumit uurivatesse kolleegiumidesse peavad alati kuuluma ka notarid.
    • Distsiplinaarkohtu karistuste nimekiri ulatub ametist kõrvaldamiseni.
    • Kui tegemist on ainult haldusõigusrikkumisega, määratakse karistus kohaliku notarite koja ja apellatsiooniinstantsina Austria Notarite Koja Alalise Komisjoni poolt.
  • Distsiplinaarvastutuse kõrval lasub notaril enesestmõistetavalt ka kriminaal- ja tsiviilvastutus.
    • Niivõrd, kui notar on tegev kohtuvolinikuna, on ta ametnikuks kriminaalõiguslikus mõttes ning vastutab seega nõndanimetatud ametialaste õiguserikkumiste eest. Iseäranis kuulub selle alla ametiseisundi kuritarvitamine.
    • Notari tsiviilvastutus on reguleeritud teisiti. Kui notar on tegev kohtuvolinikuna, kehtivad talle samad vastutusreeglid mis kohtunikele ja prokuröridele. Seega ei saa pooled esitada kahjuhüvitusnõudeid otse tema vastu, vaid peavad need suunama riigile. Riik võib tahtluse või raske hooletuse korral nõuda regressi. Väljaspool tegevust kohtuvolinikuna on notaril otsene tsiviilvastutus poolte ees.

« Juristid - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik