Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Rootsi

Viimati muudetud: 29-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Rootsi

 

SISUKORD

Õiguse allikad Õiguse allikad
Õiguse allikate hierarhia Õiguse allikate hierarhia
Rahvusvahelised lepingud Rahvusvahelised lepingud
Seadusandlik protsess Seadusandlik protsess
Jõustumine Jõustumine
Vastuolud seaduste kohaldamisel Vastuolud seaduste kohaldamisel

 

Õiguse allikad

Rootsis koosnevad õiguse allikad peamiselt kirjutatud seadustest, pretsedendiõigusest ja seaduseelnõusid ettevalmistavast tööst.

Kõige olulisemad õiguse allikad on kirjutatud seadused. Need trükitakse ja kuulutatakse välja Statuutide Koodeksis (Codes of Statutes). Kirjutatud seadused jagunevad seadusteks, seadlusteks ja määrusteks. Seadusi võtab vastu parlament, seadlusi valitsus ja määrusi annavad ametiasutused.

Õiguse kohaldamisel on oluline roll kohtuotsustel ehk pretsedendiõigusel, eelkõige kõige kõrgema astme kohtute – Ülemkohtu (Supreme Court) ja Kõrgeima Halduskohtu (Supreme Administrative Court) – tehtud otsustel.

Seaduse eelnõusid ettevalmistavat tööd, s.t seadusloome protsessis ettevalmistatud tekste, kasutatakse samuti õiguse kohaldamisel.

Õigusteooriat, äritavasid, lepingulisi sätteid ja üldist tavaõigust peetakse täiendavateks õiguse allikateks.

Õiguse allikate hierarhia

Kõige olulisemad kirjutatud seadused on põhiseaduslikud aktid. Rootsil on neli põhiseaduslikku akti: põhiseadus (Constitution Act), pärimisseadus (Act of Succession), pressivabaduse seadus (Freedom of the Press Act) ja sõnavabaduse seadus (Freedom of Speech Act). Nimetatud seadusi saab muuta vaid erimenetlusega (täpsem teave allpool). Nimetatud seadustele järgnevad nimetamise järjekorras ülejäänud seadused, seadlused ja määrused.

ÜlesÜles

Seaduseelnõusid ettevalmistav töö ja pretsedendiõigus on toetavad õiguse allikad. Õigusakti ette valmistav töö on abivahend õigusakti hilisemal elluviimisel. Kõige olulisem on valitsuse eelnõude ettevalmistamisel tehtud töö. Õiguse kohaldamisel on samuti väga oluline pretsedendiõigus. Mida hilisem on õigusakti ettevalmistuseks tehtud töö, seda tähtsam see on. Kui seadusandlus on vana või selles õiguse valdkonnas on vahepeal palju muutunud, väheneb pretsedendiõiguse olulisus.

Rahvusvahelised lepingud

Põhimõtteliselt peab rahvusvahelised lepingud Rootsi õigusesse enne inkorporeerima, kui kohtud või õiguskaitseorganid neid rakendada saavad. Lepingut saab inkorporeerida kahel viisil: need tuleb muudetud kujul sisse viia Rootsi põhiseaduslikku teksti või anda välja eraldi õigusakt, mis sätestab, et nimetatud lepingu kuulub Rootsis kohaldamisele.

ELi õigusaktide puhul seda põhimõtet siiski ei rakendata, sest Rootsi on delegeerinud osa oma seadusandlikust pädevuses Euroopa Liidule. Seepärast kohaldatakse Rootsis EL-i õigusakte teatud määral otse ilma vahendavate siseriiklike õigusaktideta. Kui soovite selle kohta täpsemat teavet, lugege palun infolehte „Õiguskord EL-is”.

Seadusandlik protsess

Ainult parlament võib vastu võtta seadusi. Enamikel juhtudel teeb seaduse algatamise ettepaneku valitsus. Eelnõusid võivad aga aruteluks esitada ka parlamendi liikmed ja parlamendi komisjonid. Lisaks sellele võivad poliitilised parteid, huvigrupid, ühingud ja üksikisikud algatada seaduste muudatusettepanekuid.

ÜlesÜles

Enne kui valitsus saab seaduseelnõud koostama asuda, peab antud küsimust uurima. Nimetatud analüüsi võib läbi viia selleks otstarbeks kokkuseatud komisjon või uurimisorgan või valitsuskabinetis antud küsimusega tegelevad ametnikud. Eelnõu esitatakse tavaliselt mitmele asjaomase valdkonnaga seotud ametiasutusele ja ühingule ning neile antakse võimalus ettepanekut kommenteerida. Kui kommentaaride esitamise tähtaeg on aegunud, vaatab eelnõu läbi valitsuse kantselei (Cabinet Office). Enamik eelnõusid esitatakse Õigusnõukogule (Council on Legislation), mis on peamiselt Ülemkohtu ja Rootsi Kõrgeima Halduskohtu kohtunikest koosnev organ. Õigusnõukogu kontrollib eelnõu juriidilist ja tehnilist vastavust nõuetele. Õigusnõukogu kommentaarid edastatakse valitsuse kantseleile, mis hindab eelnõud uuesti. Eespool kirjeldatud protseduuri tulemusena tekib valitsuse eelnõu, mis esitatakse parlamendile. Parlamendis saadetakse eelnõu asjaomasesse komisjoni, kus ettepaneku läbi vaadatakse. Seejärel teeb parlament otsuse, kas seadus heaks kiita või mitte. Parlamendil on loomulikult õigus ka esitatud eelnõud muuta. Kui parlament on oma otsuse teinud, annab ja kuulutab valitsus uue seaduse välja.

Teatud juhtudel võib valitsus anda välja seadluste vormis õigusakte. Ühest küljest on valitsus pädev iseseisvalt määrusi vastu võtma, teisest küljest võib parlament teatud valdkondades valitsust selleks volitada. Valitsus annab sõltumatu regulatsiooniõiguse alusel välja määrusi seaduste kohaldamise kohta ja määrusi, mida parlament ei või põhiseadusliku õiguse alusel ise vastu võtta, aga mis ei tekita kohustusi üksikisikutele. Teatud sisuga õigusakte võib välja anda vaid parlament ning nende andmist ei saa edasi delegeerida.

ÜlesÜles

Riigiõiguse muutmiseks peab parlament tegema kaks korda identse otsuse ja nimetatud kahe otsuse tegemise vahel peavad toimuma parlamendivalimised. Põhimõtteliselt peab asja esmase otsustamise ja mainitud parlamendivalimiste vahele jääma vähemalt üheksa kuud.

Jõustumine

Tavaliselt sätestatakse seaduses selle jõustumise kuupäev. Mõnikord määratakse kehtima hakkamise aeg siiski eraldiseisva nn jõustumisaktiga või on valitsusele seadusega antud volitus määrata kehtima hakkamise aeg, mille valitsus sellisel juhul sätestab eraldi seadlusega.

Seadluste menetlemise ei ole nii pikk ega keeruline. Valitsus võib pärast analüüsi ise seadluse vastuvõtmise otsuse teha. Seadluses sätestatakse, millal see kehtima hakkab, ning eraldiseisvat jõustumisotsust ei tehta.

Vastuolud seaduste kohaldamisel

Kui seaduste kohaldamisel tekib vastuolu, otsustatakse seaduste ülimuslikkus üldiste tõlgendamispõhimõtete alusel.

  • Lex superior tähendab, et ülimuslik on hierarhias kõrgemal oleva õigusakt.
  • Lex specialis tähendab, et ülimuslik on kõige spetsiifilisem õigusakt.
  • Lex posterior tähendab, et ülimuslik on kõige hilisem õigusakt.

Nende reeglite testimiseks on olemas võimalus, mille puhul lähtutakse riigiõigusest. Kui kohus või muu ametiasutus leiab, et on ilmselge, et valitsuse või parlamendi poolt vastu võetud õigusakt on vastuolus põhiseadusliku akti või muu ülimusliku õigusaktiga, ei tohi seda kohaldada (põhiseaduse 11. peatüki paragrahv 14).

Rootsis ei ole põhiseaduslikku kohust.

« Õiguskord - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 29-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik