Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Slovakkia

Viimati muudetud: 29-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Slovakkia

 

SISUKORD

1. Õigusaktid ehk õiguse allikad 1.
2. Täiendavad õiguse allikad 2.
3. Õiguse allikate hierarhia (normide hierarhia) 3.
4. Rahvusvaheliste õigusaktide riigisisene jõustumine 4.
5. Õigusaktide vastuvõtmiseks pädevad ametiasutused (seadusandlikud organid) 5.
6. Seadusandlik protsess 6.
6.1. Seaduse algatamine 6.1.
6.2. Seaduseelnõu arutamine 6.2.
6.3. Seaduseelnõu hääletamine 6.3.
6.4. Allakirjutamine 6.4.
6.5. Väljakuulutamine 6.5.
7. Kuidas jõustuvad riigi õigusaktid 7.
8. Õigusnormide vaheliste vastuolude lahendamise kord 8.

 

1. Õigusaktid ehk õiguse allikad

Mõistet „õiguse allikad” kasutatakse kolmes tähenduses:

  1. õiguse allikad materiaalses tähenduses – materiaalsed õiguse allikad;
  2. õiguse allikad tunnetuslikus tähenduses – õigusalaste teadmiste allikad;
  3. õiguse allikad formaalses tähenduses – formaalsed õiguse allikad.

Õigusnormide kujunemisviisi ja nende siduvuse alusel eristatakse traditsiooniliselt nelja õiguse allikat:

  1. õiguslik tava;
  2. pretsedendiõigus (kohtupraktika);
  3. õigustloovad aktid;
  4. normatiivsed lepingud
    • lisaks õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja terve mõistus
    • samuti tänapäevased raamatud, õiguskirjandus ja ekspertaruanded.

Välislepingud on riigi õiguse allikad, kui need on nõuetekohaselt saanud Slovaki Vabariigi õigussüsteemi osaks.

2. Täiendavad õiguse allikad

Tavaõigus – õiguslik tava

  1. see on ajalooliselt vanim, algupärane õiguse allikas;
  2. see kujutab endast teatud üleminekut algupärastelt tavadelt ja kommetelt ning sotsiaalselt isereguleerimiselt õigusel põhinevaid norme kasutavale ühiskonnale;
  3. tava on käitumisnorm, mis on pikaajalise korduva kasutamise tõttu kinnistunud inimeste mõtteviisis ja käitumises ning mida ühiskond ja riik üldiselt tunnustab;
  4. tava õigusliku siduvuse tunnustamiseks peab tava vastama teatavatele tingimustele, nimelt:
    1. ajafaktor;
    2. universaalsus;
    3. selgepiirilisus;

Õiguslik tava on Slovakkia õigussüsteemis õiguse allikas vaid juhul, kui sellele on seaduses selgesõnaliselt viidatud (tsiviilseadustikus viidatakse heanaaberlikele tavadele), kuid see ei tee tavast formaalset õiguse allikat. Õiguslik tava saab õigusliku jõu sellest seadusest, milles kõnealusele tavale viidatakse.

ÜlesÜles

Slovakkia kohtute otsustel ei ole üldist õiguslikult siduvat jõudu. Kohtuotsused ei ole õiguse allikas. Kohtud järgivad otsuste tegemisel siiski Slovakkia ülemkohtu lahendeid. Ülemkohtu lahendid on õiguse allikad vaid de facto, mitte de iure.

3. Õiguse allikate hierarhia (normide hierarhia)

Slovakkia õigussüsteemi üks aluspõhimõte on normide hierarhia. Õiguspärasuse seisukohast on väga oluline mõista õiguse allika kohta õiguspraktikas ja selle rakendamist. Normide hierarhia ei ole siiski mitte lihtsalt sirgjoonelise loogilise esimuse või alluvuse küsimus. Hierarhia on seotud seaduslike võimupiiridega ja sisaldab ka kategoorilist nõuet, et õigusnormi võib kehtestada vaid selleks seadusega volitatud organ ja üksnes nimetatud seaduse ning omaenda seadusandliku pädevuse piires.

Õigusnormid liigitatakse nn „juriidilise jõu” alusel. Juriidiline jõud osutab õigusnormide omadusele, mille kohaselt normid on alluvussuhtes (st kõrgema juriidilise jõuga normile allub madalam norm) või norm tuleneb kõrgema juriidilise jõuga normist. Olukorras, mis hõlmab erineva juriidilise jõuga norme, ei tohi madalam norm olla vastuolus kõrgemaga ning kõrgem norm võib tühistada madalama.

Õigusnormid võib juriidilise jõu alusel liigitada hierarhiliselt järgnevalt:

A. Esmase õiguse aktid (seadused)

  1. konstitutsioonilised seadused (alati esmased);
  2. seadused (esmased või konstitutsioonilistest seadustest tulenevad).

B. Teisese õiguse aktid (seadusest madalamal seisvad õigusaktid)

ÜlesÜles

  1. valitsuse määrused – alati teisesed;
  2. keskvalitsusorganite õigusaktid – alati teisesed;
  3. kohalike omavalitsuste volikogude (ametite) määrused – esmased või teisesed;
  4. õigusaktid, mille on erandkorras kehtestanud muud organid peale valitsusorganite – alati teisesed.

Õigusnormide süsteemis, kus seadus on tähtsamal kohal, tähendab see peamiselt seda, et kõik teised õigusnormid peavad tulenema seadusest, olema seadusega kooskõlas ja ei tohi olla sellega vastuolus. Praktikas tähendab see, et kui hierarhias madalamal seisev õigusakt on vastuolus kõrgemal seisva õigusaktiga, tuleb järgida kõrgemal seisvat õigusakti.

4. Rahvusvaheliste õigusaktide riigisisene jõustumine

Üldiselt eeldab rahvusvahelise õigusakti ülevõtmine, et asjaomane riigi õiguse allikas (tavaliselt põhiseadus või seadus) sisaldab rahvusvahelisele õigusele viitavat sätet.

Eraldi ülevõtmine eeldab kahe või enama õigusakti vastuvõtmist. Esimene on üldjuhul hääletus parlamendis, millega Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu kiidab heaks rahvusvahelised poliitilised lepingud, rahvusvahelised üldise iseloomuga kaubanduslepingud ja rahvusvahelised lepingud, mis eeldavad jõustumiseks seaduse vastuvõtmist. Teiseks ratifitseerib president rahvusvahelised lepingud pärast nende vastuvõtmist parlamendi poolt. Kui lepingu rakendamine ei eelda seaduse vastuvõtmist, kohaldatakse pigem valitsuse või selle üksikute liikmete poolset kinnitamist kui ratifitseerimist. Kolmas samm on ratifitseeritud või kinnitatud rahvusvahelise lepingu väljakuulutamine Zbierka zákonov Slovenskej republiky’s (Slovakkia ametlik väljaanne).

ÜlesÜles

Määrused on õigustloovad üldaktid.

  • nad on riigi õiguse suhtes ülimuslikud ja ei eelda ülevõtmist riigi õigusesse;
  • nad jõustuvad neis sätestatud tähtajal või
  • sellise tähtaja puudumisel jõustuvad nad kahekümnendal päeval pärast avaldamist;
  • nad on siduvad Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast alates.

Direktiivid on siduvad vaid nende kaudu saavutatavate tulemuste osas.

Otsused on üksikaktid, mis on siduvad vaid nendele isikutele, kellele need on adresseeritud; nad jõustuvad neis sätestatud tähtajal või kui selline tähtaeg puudub, kahekümnendal päeval pärast avaldamist.

Soovitused ja arvamused ei ole õiguslikult siduvad.

5. Õigusaktide vastuvõtmiseks pädevad ametiasutused (seadusandlikud organid)

Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu – põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, seadused, seadustest kõrgemal seisvad välislepingud, seaduse jõuga välislepingud

Slovaki Vabariigi valitsus – valitsuse määrused

Ministeeriumid ja muud keskvalitsusorganid – seadlused, deklaratsioonid ja meetmed

Munitsipaal- ja linnavõimud – määrused kui üldaktid

Slovaki Vabariigi kodanikud (valijad) – konstitutsioonilise seaduse jõuga rahvahääletuse tulemused, seaduse jõuga rahvahääletuse tulemused

Omavalitsuspiirkonna või linna elanikud – määruse kui üldakti jõuga kohaliku rahvahääletuse tulemused

Munitsipaal- ja linnavõimud, muude kohaliku omavalitsuste organid – määrused kui üldaktid

ÜlesÜles

6. Seadusandlik protsess

Seadusandliku protsessi etapid

  1. Seaduseelnõu esitamine – seaduse algatamine
  2. Seaduseelnõu arutamine
  3. Hääletamine (seaduseelnõu vastuvõtmine)
  4. Vastuvõetud seaduseelnõule alla kirjutamine
  5. Seaduse väljakuulutamine (avaldamine)
6.1. Seaduse algatamine

Seaduse nr 460/1992 (Slovakkia põhiseadus) artikli 87 lõike 1 kohaselt võivad seaduseelnõu algatada:

  1. Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu komisjonid
  2. parlamendisaadikud
  3. Slovaki Vabariigi valitsus

Esitatud seaduseelnõud selgitatakse paragrahvide haaval seletuskirjas.

6.2. Seaduseelnõu arutamine

Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu kodukorra (seadus nr 350/1996) kohaselt läbivad seaduseelnõud kolm lugemist.

Esimesel lugemisel toimub üldine arutelu kavandatava seaduse sisu ja nn filosoofia üle. Selles etapis ei saa muudatus- ega täiendusettepanekuid esitada.

Seaduseelnõu teisel lugemisel arutavad eelnõud need Rahvanõukogu komisjonid, kuhu eelnõu on suunatud. Kõik seaduseelnõud peavad läbima põhiseaduskomisjoni, kus jälgitakse eelnõude vastavust Slovakkia põhiseadusele, konstitutsioonilistele seadustele, Slovaki Vabariigile siduvatele välislepingutele, seadustele ja Euroopa Liidu õigusele. Teisel lugemisel võib esitada muudatus- ja täiendusettepanekuid ja need pannakse hääletusele pärast komisjonides toimuva arutelu lõppemist. See on põhjus, miks erinevad seisukohad tuleb kokku koondada enne seaduseelnõu arutamist Rahvanõukogus; seda ülesannet täidab koordineeriv komisjon, mis seejärel kinnitab eriresolutsiooniga komisjonide ühise aruande. Aruanne on aluseks Rahvanõukogus toimuvale arutelule ja seaduseelnõu teisel lugemisel toimuvale hääletusele.

ÜlesÜles

Kolmas lugemine piirdub seaduseelnõu nende sätetega, mille kohta kinnitati teisel lugemisel muudatus- ja täiendusettepanekud. Kolmandal lugemisel võivad parlamendisaadikud esitada vaid normitehnika ning grammatika- ja õigekirjavigade parandusettepanekuid. Kõigi teiste vigade kõrvaldamiseks mõeldud muudatus- ja täiendusettepanekud tuleb esitada vähemalt 30 parlamendisaadiku poolt. Pärast muudatuste arutelu toimub seaduseelnõu kui terviku hääletus.

6.3. Seaduseelnõu hääletamine
  • Põhiseaduse võib vastu võtta, seda muuta või selle üksikuid paragrahve kehtetuks tunnistada vaid kvalifitseeritud häälteenamusega, mis tähendab kolme viiendikku kõigist Rahvanõukogu saadikutest.
  • Seaduse vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama vähemalt pool kohalviibivatest saadikutest.
  • Rahvanõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt pool saadikutest.
6.4. Allakirjutamine
  • Vastuvõetud seaduseelnõule kirjutavad alla:
    1. Slovaki Vabariigi president;
    2. Rahvanõukogu esimees;
    3. peaminister.
  • Menetluse selles etapis kontrollitakse vastuvõetud seaduseelnõu sisu, menetluse õigsust ja lõplikku vormi. Nimetatud kõrgetasemelised põhiseaduslikud ametiisikud kinnitavad oma allkirjaga seaduse vastavas sõnastuses.
  • Presidendil on nn edasilükkava veto õigus ja õigus keelduda vigase sisu tõttu vastuvõetud seadusele alla kirjutamast. Ta saadab vastuvõetud seaduse koos oma märkustega tagasi Rahvanõukogule uueks arutamiseks. Tagasisaadetud seadus läbib presidendi märkuste osas teise ja kolmanda lugemise. Rahvanõukogu võib – kuid ei pea – presidendi märkusi arvesse võtta. Rahvanõukogu võib uuesti hääletades edasilükkava veto tagasi lükata; sellisel juhul tuleb seadus välja kuulutada, kuigi president ei ole sellele alla kirjutanud.
6.5. Väljakuulutamine
  • on seadusandliku protsessi viimane etapp;
  • üleriigiliselt kohaldatavad õigusaktid avaldatakse ametlikult Slovaki Vabariigi Zbierka zákonov’is (ametlik väljaanne); avaldamine on Slovakkia justiitsministeeriumi haldusalas.

7. Kuidas jõustuvad riigi õigusaktid

Üleriigiliselt kohaldatavad õigusaktid avaldatakse ametlikult Slovaki Vabariigi Zbierka zákonov’is (ametlik väljaanne); avaldamine on Slovakkia justiitsministeeriumi haldusalas. Õigustloovad aktid jõustuvad avaldamisel.

ÜlesÜles

Kohalikud õigusaktid riputatakse nende piiratud territoriaalset kohaldamist arvesse võttes ametlikule teadetetahvlile üles teatud ajavahemikuks, tavaliselt 15 päevaks.

8. Õigusnormide vaheliste vastuolude lahendamise kord

  • Madalama juriidilise jõuga õigustloov akt ei tohi olla vastuolus kõrgema juriidilise jõuga õigustloova aktiga.
  • Õigustloova akti võib kehtetuks tunnistada või seda muuta vaid samaväärse või kõrgema juriidilise jõuga õigustloova aktiga.

Samaväärse juriidilise jõuga õigusnormide vahelise konflikti korral kohaldatakse õiguspraktikas põhimõtet, mille kohaselt hilisem õigusnorm tühistab või muudab varasema õigusnormi, ning põhimõtet, et erinorm tühistab või muudab üldnormi.

Slovaki Vabariigi Konstitutsioonikohus teostab järelevalvet ja teeb otsuseid järgmiste õigusaktide vastavuse kohta:

  1. seaduste vastavus põhiseadusele ja konstitutsioonilistele seadustele;
  2. valitsuse määruste, ministeeriumide ja teiste keskvalitsusorganite üldaktide vastavus põhiseadusele, konstitutsioonilistele seadustele ja seadustele;
  3. kohalike omavalitsusorganite määruste vastavus põhiseadusele ja seadustele;
  4. kohalike riigihaldusorganite üldaktide vastavus põhiseadusele, seadustele ja teistele üldaktidele;
  5. üldaktide vastavus sellistele välislepingutele, mis on välja kuulutatud seaduste väljakuulutamiseks ette nähtud viisil.

Kui konstitutsioonikohus otsustab, et õigusaktid ei ole vastavuses, kaotavad õigusaktid või nende asjassepuutuvad osad või neis sisalduvad normid kehtivuse. Kui organid, kes kõnealused õigusaktid kehtestasid, ei vii neid pärast konstitutsioonikohtu otsust ettenähtud tähtajaks vastavusse asjaomaste kõrgemal seisvate õigusaktidega, kaotavad õigusaktid või nende asjakohased osad või neis sisalduvad normid kehtivuse.

« Õiguskord - Üldteave | Slovakkia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 29-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik