Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Hispaania

Viimati muudetud: 23-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Hispaania

 

SISUKORD

1. Milline õiguskord valitseb tsiviil- ja kaubandusasjades ja mis on selle allikad? 1.
2. Millisest põhimõttest peab õiguste tagamisel lähtuma? 2.
3. Kas kogu riigis valitseb üks ja sama õigus? 3.
4. Kes võtavad vastu õigusakte? 4.
5. Kas välislepingutes sisalduvad õigusnormid on Hispaanias kohaldatavad? 5.
6. Millal Hispaania õiguskorda moodustavad õigusnormid jõustuvad? 6.
7. Kuidas lahendatakse Hispaanias tsiviilõiguse erinevate allikate vahelisi vastuolusid? 7.

 

1. Milline õiguskord valitseb tsiviil- ja kaubandusasjades ja mis on selle allikad?

See on kodifitseeritud eraõigus. Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted, millest kaks viimast on teisese tähtsusega. Seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest.

Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate kohtute poolt korduvalt väljendatud arusaamad muutuvad õiguskorra osaks.

Konstitutsioonikohtu otsus, mille kohaselt seadus või seaduse jõuga õigusakt on vastuolus põhiseadusega, omab üldkohustuslikku jõudu.

Hispaania õigusaktide lugemiseks vaata riigi ametliku väljaande andmebaasi español.

2. Millisest põhimõttest peab õiguste tagamisel lähtuma?

Õiguste tagamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Seadus ei kaitse õiguste kuritarvitamist ega taga õigusi, mis on vastuolus avalike huvidega. Õiguse kuritarvitamise all mõeldakse sellist tegu või tegevusetust, mille puhul teo toimepanija on oma õiguste teostamisel teo eesmärgi või asjaolude poolest ilmselt ületanud selleks kehtestatud piire, tekitades sellega kolmandale isikule kahju.

3. Kas kogu riigis valitseb üks ja sama õigus?

Siseriikliku seadusandja ainupädevuses on õigusnormide jõustumise ja rakendamise korra kehtestamine, abielust tulenevate tsiviilõigussuhete reguleerimine, avalike registrite ja vahenditega ning lepingujärgsete kohustuste aluste ja kollisiooninormi kehtestamisega seotud küsimused.

ÜlesÜles

Muudes asjades on mitmel autonoomsel piirkonnal teatud valdkondades oma tsiviilõigussüsteem koos reeglitega (mida tuntakse kui piirkondadevahelist seadust), mis määravad kindlaks, millistes asjades tuleb rakendada asjassepuutuvat tsiviilseadust ja millistes üleriigilist tsiviilseadustikku. Seepärast on vaja kontrollida, kas konkreetse asja puhul kehtib autonoomse piirkonna tsiviilõigus või mitte, kuigi enamasti määrab selle asjassepuutuva isiku piirkondlik kodakondsus (selle, kas tsiviilõigus on kohaldatav, määrab ära isiku suhe konkreetse asukohaga).

Siseriikliku ja piirkondliku kodakondsuse kohta täiendava teabe saamiseks külastage seda kodulehekülge English - español.

4. Kes võtavad vastu õigusakte?

Hispaania põhiseaduse kohaselt on seadusandlik võim Cortes Generales’il (parlamendil, mis koosneb kahest kojast - Congreso de los Diputados (alamkoda) ja Senado (ülemkoda)). Pärast põhiseaduse jõustumist 1978. aastal on teatud autonoomsed piirkonnad, mis säilitasid oma ajaloolise tsiviilõiguse (Derecho Foral), teostanud tsiviilasjades oma seadusandlikku võimu, et säilitada, muuta ja rakendada oma ajaloolist tsiviilõigust.

ÜlesÜles

Vastuolud riigi ja autonoomsete piirkondade pädevuse küsimustes lahendab konstitutsioonikohus, mis määrab kindlaks, kes on kõnealuses valdkonnas pädev õigusakte vastu võtma.

Koduleheküljed, mis sellega seoses huvi võivad pakkuda, on järgmised:

  • Cortes Generales
    • Alamkoda español
    • Ülemkoda English - español
  • Konstitutsioonikohus español
  • Piirkondade õigus
    • Aragoni autonoomne piirkond español
    • Baleaaride autonoomne piirkond Deutsch - English - español
    • Kataloonia autonoomne piirkond English - español
    • Galiitsia autonoomne piirkond español
    • Navarra autonoomne piirkond English - español - français
    • Baskimaa autonoomne piirkond Deutsch - English - español - français
    • Valencia autonoomne piirkond English - español

5. Kas välislepingutes sisalduvad õigusnormid on Hispaanias kohaldatavad?

Pärast avaldamist riigi ametlikus väljaandes muutuvad õiguspäraselt vastuvõetud välislepingud ja nendes sätestatud õigusnormid Hispaania õiguskorra osaks. Nendest sätetest võib kõrvale kalduda, neid muuta või nende kehtivust peatada vaid juhul, kui välisleping ise seda ette näeb või vastavalt rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetele.

ÜlesÜles

  • Euroopa Nõukogu
  • Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents English - français
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon - UNCITRAL) English - español - français

6. Millal Hispaania õiguskorda moodustavad õigusnormid jõustuvad?

Seadused jõustuvad kakskümmend päeva pärast tervikteksti avaldamist riigi ametlikus väljaandes, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti (autonoomsete piirkondade vastuvõetud seaduste puhul sätestatakse kord Estatuto’s või iga autonoomse piirkonna alusseaduses). Kui ei ole sätestatud teisiti, jõustuvad seadused üldjuhul kakskümmend päeva pärast avaldamist iga autonoomse piirkonna ametlikus väljaandes, kuigi avalikkuse teavitamise eesmärgil avaldatakse need ka riigi ametlikus väljaandes English - español - français).

ÜlesÜles

Õigusaktiga sätestatud õigusnormist võib kõrvale kalduda vaid uue normi kehtestamisega. Uue õigusnormi puhul peab täpselt sõnastama selle reguleerimisala ja erinevuse ulatuse võrreldes senikehtinud normiga. Kui õigusnorm, millega senikehtinud normist kõrvale kalduti, õigusaktist välja jäetakse, ei tähenda see, et senikehtinud säte uuesti kehtima hakkaks.

7. Kuidas lahendatakse Hispaanias tsiviilõiguse erinevate allikate vahelisi vastuolusid?

Tsiviilseadustiku sätted, mis määravad kindlaks seaduste jõu ja nende kohaldamise korra ja mis reguleerivad abielu kehtetuks tunnistamist, lahus elamist ja lahutust, välja arvatud need, mis on seotud abiellumisega, kehtivad üldjuhul ja vahetult kogu Hispaanias. Muudes asjades kehtib tsiviilseadustik jõusolevate piirkondlike ja eriseadustega kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega.

Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Isikud saavad piirkondliku kodakondsuse vastavalt vanemate piirkondlikule kodakondsusele piirkonnas, kus kehtib ühine tsiviilõigus, eriseadus või autonoomse piirkonna seadus. Lapsendamise korral saavad alaealised lapsendajate piirkondliku kodakondsuse. Vanema õiguste äravõtmine või peatamine või vanemate kodakondsuse muutumine ei mõjuta lapse piirkondlikku kodakondsust. Abiellumisega piirkondlik kodakondsus ei muutu. Kuid seaduslikult või faktiliselt lahutamata abikaasa võib taotleda igal ajal teise abikaasa piirkondlikku kodakondsust.

Erinevate tsiviilseaduste kooseksisteerimisest riigi territooriumil tulenevad vastuolud lahendatakse tsiviilseadustikus sätestatud korras, mida tuntakse kui piirkondadevahelisi norme. Need lihtsalt peegeldavad rahvusvahelise eraõiguse norme (viimatimainitule on ka viidatud), kus riigi kodakondsus on asendatud piirkondliku kodakondsusega.

  • Rahvastikuregister, piirkondlik kodakondsus English - español

Täiendav informatsioon

  • Consejo General del Poder Judicial (justiitsnõukogu), Hispaania (otselingid kodanikele huvi pakkuvatele õigusalastele lehekülgedele) español
  • Justiitsministeerium (õigusalane teave) English - español

« Õiguskord - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik