Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Poola

Viimati muudetud: 03-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Poola

Poola põhiseaduses eristatakse õiguse üldakte ja õiguse üksikakte ehk asutusesiseseid õigusakte.

Õiguse üldaktid on siduvad kõigi isikute jaoks riigis, need reguleerivad kodanike ja muude isikute (nagu juriidilised isikud, ettevõtjad, ühendused, organisatsioonid jne) õiguslikku seisundit ning määravad kindlaks nende õigused ja kohustused.

Õiguse üksikaktid ehk asutusesisesed aktid mõjutavad ainult selliseid akte vastu võtva asutuse organisatsioonilisse struktuuri kuuluvate üksuste õiguslikku olukorda.

Õiguse üldaktid on loetletud põhiseaduse III peatükis (artiklid 87-94). Need on:

  • põhiseadus;
  • seadused;
  • ratifitseeritud välislepingud;
  • määrused ja
  • kohaliku elu küsimusi reguleerivad õigusaktid (mis on siduvad ainult neid andva organi haldusterritooriumil ning seadusega sätestatud volituste piires).

Lisaks nendele on põhiseaduse artikli 234 kohaselt õiguse üldaktid ka Vabariigi Presidendi seadlused polski, mida saab vastu võtta ainult põhiseaduses sõnaselgelt määratletud juhtudel (nt sõjaseisukorras või siis, kui seim ei saa kokku tulla).

Õiguse üldaktid on ka rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktid, kui välislepingutes, millega selliseid organisatsioone luuakse, nähakse ette, et nendel õigusaktidel on riigi õiguses vahetu mõju (põhiseaduse artikli 91 lõige 3). Kõnealuses artiklis peetakse silmas ühenduse teisese õiguse akte.

Seaduste, määruste ja kohalike omavalitsuste õigusaktide täistekstid tuleb avaldada ühes Poola ametlikest väljaannetest (põhiseaduse artikkel 88). Praegu on selliseid väljaandeid kolm: „Poola Vabariigi õigusaktide kogumik” (Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiej), „Poola Vabariigi ametlik väljaanne (Poola Monitor)” (Dziennik Urzędowy RP „Monitor Polski”) ja „Poola Vabariigi ametlik väljaanne (Poola Monitor B)” (Dziennik Urzędowy RP „Monitor Polski B”). Õiguse üldaktid avaldatakse „Poola Vabariigi õigusaktide kogumikus”.

Poola põhiseadus (vastu võetud 2. aprillil 1997) on kõige tähtsam õiguse üldakt Poolas. Põhiseadus on õiguse üldakt, s.t kõigi jaoks siduv. Selle vastuvõtmine ja muutmine erineb tavaliste seaduste vastuvõtmisest ja muutmisest (põhiseaduse artikkel 235). Põhiseadus on oma sisu, vormi ja õigusjõu poolest teiste õigusaktide suhtes ülimuslik. See reguleerib Poola poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku ülesehitust ning sätestab Poola kodanike põhiõigused ja -vabadused. Põhiseadus asub Poola õiguse allikate hierarhias kõrgeimal kohal. See määratleb muud õiguse allikad, nende ulatuse ja sõltumatu või rakendusliku olemuse. Kõik muud õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Muude õigusnormide kooskõla põhiseaduse ja ka teiste nende suhtes ülimuslike õigusaktidega kontrollib Poola Konstitutsioonikohus. Lisaks sellele võivad kõik isikud, kelle põhiseaduslikke õigusi või vabadusi on rikutud, esitada põhiseaduse artikli 79 alusel Poola Konstitutsioonikohtule kaebuse seoses seaduse või mõne muu õigusakti, mille alusel kohus või mõni avalik-õiguslik organ on teinud lõpliku otsuse nende põhiseaduslike õiguste, vabaduste või kohustuste kohta, põhiseadusele vastavusega.

ÜlesÜles

Välislepingud ratifitseerib Vabariigi President. Kui välisleping käsitleb aga selliseid olulisi teemasid nagu rahu, poliitiline või sõjaline korraldus, kodanike vabadused, õigused ja kohustused, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine, ulatuslike rahaliste kohustuste võtmine riigile ja küsimused, mida reguleeritakse või tuleb põhiseaduse kohaselt reguleerida seadusega, on ratifitseerimise eelduseks nõusoleku sätestamine asjaomases seaduses (põhiseaduse artikkel 89). Pärast ratifitseeritud välislepingu avaldamist õigusaktide kogumikus (Dziennik Ustaw RP) muutub välisleping riigi õiguse osaks ning on otse kohaldatav, välja arvatud juhul, kui selle kohaldamiseks tuleb vastu võtta seadus. Kui seadus on vastuolus seadusega ratifitseeritud välislepinguga, tuleb kohaldada lepingut. Ka rahvusvahelise organisatsiooni õigusaktid on otse kohaldatavad ning loetakse seadusega vastuolu korral ülimuslikuks, kui seda näeb ette leping, millega kõnealune organisatsioon luuakse, ja mis on Poolas ratifitseeritud (põhiseaduse artikkel 91).

Põhiseaduse artiklis 91 määratletakse ühenduse õiguse asend riigi õiguskorras. ELi esmase õiguse aktid kui välislepingud on riigi õiguskorra osa, need on otse kohaldatavad ja seadustest kõrgemalseisvad. ELi teisese õiguse aktid on otse kohaldatavad ning ülimuslikud seadustega vastuolu korral.

Seadused asuvad õiguse allikate hierarhias põhiseadusest ja seaduses sätestatud eelneva nõusolekuga ratifitseeritud välislepingutest polski allpool, kuid kõrgemal kui määrused polski. Seaduse võib vastu võtta mis tahes küsimuses, kuid kõige olulisemaid valdkondi võib reguleerida ainult seadusega (nt eelarveseadus polski, kodanike õiguslikku seisundit määratlevad õigusaktid, kohalikke omavalitsusi polski ja nende volitusi reguleerivad õigusnormid). Valitsusorganid võivad rakendusakte vastu võtta ainult siis, kui rakendatavas seaduses on sätestatud volitusnorm. Mõnel juhul näeb põhiseadus polski ette seaduse vastuvõtmise, täpsustamaks selles sätestatud küsimusi.

ÜlesÜles

Seadusandlust reguleerib põhiseadus (artiklid 118-124) ja parlamendi (seim) ja senati kodukord.

Seadusi võib algatada valitsus polski, fraktsioon, mis koosneb vähemalt 15st parlamendiliikmest, senat polski, Vabariigi President polski ja isikute rühm, mis koosneb vähemalt 100 000st kodanikust. Eelnõu esitatakse seimile, kus toimub kolm lugemist. Selle käigus arutab seim eelnõu ning esitab selle muudatuste tegemiseks parlamendi asjaomastele komisjonidele. Seejärel saadetakse eelnõu tagasi seimile, mis paneb nii muudatused kui ka eelnõu tervikuna hääletusele. Seim kiidab eelnõu heaks lihthäälteenamusega, eeldusel et kohal on vähemalt pool seadusega sätestatud seimi koosseisust. Kui eelnõu on seimi poolt vastu võetud, saadetakse eelnõu senatisse, millel on aega üks kuu, et see muudatusteta vastu võtta, seda muuta või see tagasi lükata. Kui senatis eelnõu muudetakse või see tagasi lükatakse, läheb see seimi uuele arutelule. Sellisel juhul peab see senati soovituste ignoreerimiseks saama seimis absoluutse häälteenamuse, eeldusel et kohal on vähemalt pool seadusega sätestatud seimi koosseisust. Kui seadusandlik protsess on parlamendis lõppenud, saadetakse eelnõu presidendile, kes peaks selle kolme nädala jooksul alla kirjutama ning andma korralduse selle avaldamiseks õigusaktide kogumikus. Enne eelnõu allakirjutamist võib president selle põhiseadusega vastavuse kontrollimiseks saata Poola Konstitutsioonikohtusse. Kui konstitutsioonikohus leiab, et eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, ei saa president selle allakirjutamisest keelduda. President võib aga jätta eelnõu konstitutsioonikohtule saatmata ning saata selle uueks lugemiseks seimile (presidendi vetoõigus). Seim võib presidendi veto tagasi lükata kolme viiendiku häälteenamusega, eeldusel et kohal on vähemalt pool seadusega sätestatud seimi koosseisust. Kui seim eelnõu uuesti vastu võtab, peab president selle ühe nädala jooksul alla kirjutama ja andma korralduse selle avaldamiseks.

Määrusi annavad põhiseaduses loetletud organid rakendatavas õigusaktis sätestatud üksikasjaliku volitusnormi alusel. Volitusnormis tuleb nimetada organ, keda volitatakse määrust andma, reguleerimisala ulatus ja juhtnöörid õigusakti sisu kohta (põhiseaduse artikkel 92). Põhiseaduse kohaselt võib määrusi anda president polski, valitsus polski, peaminister polski, valitsuse asjaomase valdkonna minister polski, valitsuse määratud komitee eesistuja ning raadio- ja teleringhäälingunõukogu polski. Määrusandluseks polski volitatud isikul puudub edasivolitamise õigus. Määruse eesmärk on seaduse rakendamine ning oma olemuselt ei saa see olla vastuolus seadusega ega väljuda volitusnormi piirest.

ÜlesÜles

Määrusi kontrollivad kohtud. Selleks võib neid vaidlustada nii tavalises tsiviil- ja halduskohtus kui ka konstitutsioonikohtus. Kui kohus leiab konkreetses menetluses, et määrus või mõni selle säte on kõrgemalseisva õigusaktiga (s.t seadusega) vastuolus, võib kohus seda mitte kohaldada ning käsitleda seda õigustühisena.

Õiguse üksikaktid (nt korraldused) on oma olemuselt asutusesisesed ja on siduvad ainult selliseid akte vastu võtvate organitele/asutustele alluvate organisatsiooniliste üksuste jaoks (põhiseaduse artikkel 93). Õiguse üksikaktidest võib nimetada valitsuse otsuseid ning presidendi ja ministrite korraldusi. Korraldusi võib anda vaid seaduse alusel. Neid ei saa kasutada kodanikke, juriidilisi isikuid või muid üksusi käsitlevate otsuste jaoks.

Kohaliku elu küsimusi reguleerivaid õigusakte võtavad vastu kohalikud omavalitsused (nt kohalike omavalitsuste määrused) ja riigi valitsusasutused seaduse alusel ja selles sätestatud pädevuste piires, nt vojevoodkondade rakendusmäärused ja korraldused (põhiseaduse artikkel 94). Need õigusaktid on siduvad ainult neid andvate organite haldusterritooriumil ja nende pädevuste piires, kuid kuna oma olemuselt on need õiguse üldaktid, on need adresseeritud kõigile isikutele ning reguleerivad isikute õigusi ja kohustusi.

Kohtupraktika ei ole Poolas õiguse allikas. Põhiseaduse artikli 178 lõike 1 alusel alluvad kohtunikud Poolas ainult põhiseadusele, seadustele ja seaduses sätestatud eelneva nõusolekuga ratifitseeritud välislepingutele. See tähendab, et kohtunikel lasub põhiseaduse, seaduste ja eespool nimetatud välislepingute kohaldamise kohustus. Kohtud ei saa nende õigusnormide kohaldamisest keelduda põhjusel, et need on põhiseadusevastased. Põhiseaduse artikli 193 alusel võivad nad aga õigusküsimuse, mis on seotud antud õigusnormi põhiseadusele, ratifitseeritud välislepingutele või seadustele vastavusega, suunata konstitutsioonikohtusse, kui mõne kohtuasja lahendamine sõltub sellele õigusküsimusele antavast vastusest. Kohtunike jaoks ei ole aga seadusest madalamalseisvad õigusaktid, nagu määrused, siduvad ning nad võivad asja arutamise käigus oma äranägemisel otsustada, kas kõnealune õigusakt on seaduste ja põhiseadusega kooskõlas. Kui õigusakt ei ole nendega kooskõlas, võib kohus jätta selle kohaldamata ning asja lahendamisel arvestamata.

Kohtupraktika ja eeskätt riigikohtu praktika mängib aga olulist osa seaduste tõlgendamisel kohtute poolt.

Kasulikke linke:

Poola põhiseadus:

http://www.sejm.gov.pl/prawo/konst/polski/kon1.htm Deutsch - English - français - polski

Seim:

http://www.sejm.gov.pl English - polski

Senat:

http://www.senat.gov.pl English - polski 

Seadusandlus:

http://www.sejm.gov.pl/prace/prace.html English - polski

Põhiseaduskohus:

http://www.trybunal.gov.pl/index2.htm English - polski

« Õiguskord - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik