Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Malta

Viimati muudetud: 03-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Malta

 

SISUKORD

Põhiseadus Põhiseadus
Esmased õigusaktid Esmased õigusaktid
Täiendavad/teisesed õigusaktid Täiendavad/teisesed õigusaktid
Euroopa inimõiguste konventsioon Euroopa inimõiguste konventsioon
Euroopa Ühenduse õigus Euroopa Ühenduse õigus
Inglise üldine õigus Inglise üldine õigus
Tavaõigus Tavaõigus

 

Kui välja arvata ühenduse õigus, siis kujundavad Malta õiguskorra parlamendiseadused (esmased õigusaktid), teisesed ehk täiendavad õigusaktid ning mõnel juhul viidatakse ka Inglise üldisele õigusele ja õiguslikele tavadele. Nende hierarhiat on kujutatud eespool. Kohtunikud Maltal õigust ei loo: kohtud tõlgendavad seadusi vastavalt jõustunud õigusaktidele. See ei tähenda aga, et kohtupraktikaga ei arvestataks. Tegelikult ei jäta kohtunikud üldiselt ilma mõjuva põhjuseta oma töös pretsedendiõiguse juurdunud põhimõtteid arvestamata. Samuti järgivad alama astme kohtud oma töös õigusprintsiipe, mille on õigusküsimuses sõnastanud ülemkohus.

Põhiseadus

Malta põhiseadus on kirjalik. See sätestab kodanike põhiõiguste tagamise põhimõtted ning seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe. Maltal, liberaalse parlamentaarse demokraatiaga riigis, toimuvad regulaarselt üldisel valimisõigusel põhinevad valimised. Riigipeaks on president, täidesaatev võim on peaministril ja valitsusel. Esindajatekoda koosneb 65 saadikust ning valitakse iga viie aasta tagant.

Malta põhiseadust peetakse riigi kõrgeimaks seaduseks. Põhiseaduse ülimus tähendab seda, et kõik seadused peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Parlamendiseaduste põhiseaduslikkuse järelevalvet teostavad kohtud (Courts of Law). Õigusakt, mille kohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks, on õigustühine selles osas, mis on põhiseadusega vastuolus.

Esmased õigusaktid

Esmased õigusaktid on seadused (chapters of laws). Praegu on Maltal 476 seadust. Peamised neist, nimelt tsiviil-, kaubandus-, kriminaal- ja menetlusseadused on kodifitseeritud.

Eelnõust parlamendiseaduse saamiseks kasutatakse Westministeri süsteemi, mille kohaselt see peab saama esindajatekoja ja Malta presidendi heakskiidu. Parlamendis menetletakse seda järgmiselt: eelnõu võetakse esindajatekoja päevakorda, sellele eelnevad võimaluse korral arutelud huvitatud isikutega, tavaliselt valge raamatu kujul (White Paper). Eelnõu põhimõtteid arutatakse esindajatekojas eelnõu teisel lugemisel. Esitatud eelnõu üksikasjalikum analüüs, sealhulgas vajalike muudatuste tegemine eelnõusse, toimub aga komisjonis. Seejärel võtab esindajatekoda eelnõu ja selle muudatused kolmandal lugemisel vastu.

ÜlesÜles

Kui eelnõus ei ole teisiti sätestatud, jõustub parlamendiseadus selle väljakuulutamisel, s.t päeval, mil akt saab presidendi heakskiidu ja see avaldatakse. Seaduse jõustumise aeg, s.t selle kehtivuse alguskuupäev, võib olla nimetatud ka aktis endas. Seadus võib jõustuda antud kuupäeval täielikult või võivad mõned selle artiklid jõustuda ka mõnel muul kindlaksmääratud ajal.

Parlamendiseaduste tekst on inglise ja malta keeles, kuid vastuolude ilmnemisel nende vahel ning kui seaduses ei ole teisiti sätestatud, järgitakse maltakeelset teksti.

Täiendavad/teisesed õigusaktid

Parlament võib määruste andmise õiguse delegeerida ministritele või alluvatele seadusandlikele organitele. Need hõlmavad ministeeriume ja muid avaliku võimu kandjaid. Seega võib parlament võtta reguleeritava valdkonna peamiste küsimuste kohta vastu parlamendiseaduse, volitades asjaomast ministrit kehtestama seaduse alusel vajalikud üksikasjad eeskirja, määruse või korralduse kujul. Teiselt poolt on aga ametiasutused pädevad looma volitusnormi sisaldava akti alusel teisest õigust korralduste ja keeldude kujul.

Euroopa inimõiguste konventsioon

1987. aastal vastuvõetud XIV seadusega inkorporeeriti Euroopa inimõiguste konventsioon Malta õigusesse. Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabadustega ei tohi olla vastuolus ükski Malta seadus. Järelevalvet selle üle teostavad kohtud.

Euroopa Ühenduse õigus

2003. aastal vastuvõetud V seadusega (Euroopa Liidu seadus) on muuhulgas sätestatud Malta liitumine Euroopa Liiduga. Alates 1. maist 2004 on ühinemisleping ja kõik Euroopa Liidus vastuvõetud õigusaktid Maltale täitmiseks kohustuslikud ja on muutunud osaks siseriiklikust õigusest. Iga siseriiklik õigusakt, mis on ühinemislepingust tulenevate Malta kohustustega kokkusobimatu, on kehtetu kokkusobimatus osas.

Inglise üldine õigus

Teine Malta õiguse allikas on Inglise üldine õigus. Nagu pretsedendiõiguses juba välja kujunenud, pöördutakse lünga puhul Malta avalikus õiguses Inglise üldise õiguse poole.

Tavaõigus

Veel üks õiguse allikas on õiguslikud tavad ehk tavaõigus. Tavaõigus juhatab selliste normide juurde, mis on eksisteerinud juba palju aastaid sellisel määral, et on saanud õiguse jõu. Tavaõigusel on üldiselt järgmised tunnused:

  • see on kirjutamata õigus, s.t seda ei kehtesta õigusaktid;
  • see on kindel, selles on selgelt määratletud põhimõtted või normid;
  • selle kohaldamine on kindel igas konkreetses asjas, s.t selgelt on määratletud tavaga antavad õigused ja
  • see on aastaid katkematult kehtinud. Selliste omadustega tavaõigust võivad Malta kohtud tunnustada ja kohtuasjades kasutada. Tavaõigust saab kasutada kaubandusõiguses.

Täiendav informatsioon

  • Kohtud ja kohalik omavalitsus English

« Õiguskord - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik