Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Leedu

Viimati muudetud: 27-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Leedu

 

SISUKORD

1. Õiguse allikad või õigusnorme sätestavad õigusaktid 1.
2. Muud õiguse allikad 2.
3. Õiguse allikate hierarhia 3.
4. Rahvusvaheliste kohustuste täitmine Leedus 4.
5. Organid, mis on pädevad õigusaktide vastu võtma 5.
6. Nende õigusnormide vastuvõtmise kord 6.
7. Siseriiklike õigusaktide jõustumine 7.
8. Erinevate õigusnormide vaheliste vastuolude lahendamise viisid 8.

 

1. Õiguse allikad või õigusnorme sätestavad õigusaktid

Õiguse allikateks on ametlikult kirjapandud ning konsolideeritud õigusnormid.

Õigusakt - riigi pädeva asutuse poolt vastu võetud ametlik kirjalik dokument, millega konsolideeritakse ja selgitatakse õigusnorme või määratakse kindlaks, millisel alusel õigusnorme igal üksikul juhul kohaldada. Õigusaktid jagatakse vastavalt nendes sätestatud õigusalase teabe laadile järgmiselt:

  1. Õiguse üldaktid - riigi institutsioonide antud ja kirjalikul kujul esitatud otsused, millega kehtestatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks üldised õigusnormid, mida kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes ja milleks on volituse andnud riik. Õiguse üldaktid jagunevad kaheks:
    • Seadused - kõige suurema õigusjõuga õigusaktid, mille võtab vastu Leedu Vabariigi parlament (Seimas) või mille vastuvõtmine otsustatakse rahvahääletusel ja milles on sätestatud peamisi inimsuhteid reguleerivad üldised õigusnormid. Seadust peetakse peamiseks õiguse allikaks.
    • Teisese õiguse aktid - seaduste alusel vastu võetavad õigusaktid, millega jõustatakse seadusi ja nähakse ette nende rakendamine. Teisesed õigusaktid ei või olla vastuolus seadustega. Teisesteks õigusaktideks võivad olla:
      • Seimas'e (Leedu parlament) otsused
      • Valitsuse otsused
      • Ministeeriumide juhised ja määrused
      • Kohalike omavalitsuste ja haldusasutuste otsused
      • Muud õigusaktid
  2. Tõlgendavad õigusaktid on õigusaktid, mis võetakse vastu kehtivate õigusnormide tähenduse ja sisu selgitamiseks. Neid võtavad vastu kõnealuste õigusnormide tõlgendamise eest vastutavad institutsioonid.
  3. Üksikud rakendusaktid on vahendiks, mida kasutatakse õigusaktides sätestatud normide rakendamiseks. Üksikaktidel on üldaktidega samaväärne õigusjõud, kuid neile ei ole antud õiguse allika staatust, kuna nendega ei looda kõigi suhtes kehtivaid üldisi õigusnorme ning nende sätted on suunatud konkreetsetele isikutele konkreetsetes olukordades; need on kohaldatavad vaid korra, s.t nad kehtivad ainult ajani, kui nendega seotud sotsiaalsed asjaolud kaovad (ametisse nimetamine, hoiatus, pensioni määramine jne).

2. Muud õiguse allikad

Lisaks õiguse üldaktidele liigitatakse õiguse esmaste allikate hulka ka:

ÜlesÜles

  • õiguse üldpõhimõtted (hea usu, õigluse, isikliku vastutuse, proportsionaalsuse põhimõtted), mis moodustavad Leedu õigussüsteemi lahutamatu osa ja mida kasutatakse õigusaktide tõlgendamiseks ja õigusaktides olevate lünkade täitmiseks. Lisaks sellele hõlmab Leedu õigussüsteem vastavalt Leedu põhiseaduse artikli 135 lõikele 1 ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ning seega on Leedu kohtud kohustatud neid põhimõtteid kohaldama ja neist kinni pidama.
  • õiguslikud tavad - need on riigi poolt heaks kiidetud käitumisnormid, mis on võetud riigi õigusesse nende korduva ja pideva kohaldamise tõttu. Leedu tsiviilseadustiku kohaselt on sellised tavad otseseks õiguse allikaks. Tava kohaldatakse siis, kui seda näeb otseselt ette mõni seadus või välisleping või kui õigusaktides on mõni lünk. Tava, mis on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega või imperatiivsete sätetega, ei kohaldata.

Tuletatavad õiguse allikad on järgmised:

  • õiguslik pretsedent - konkreetses kohtuasjas tehtud otsus, mida sama või madalama astme kohus sarnase kohtuasja lahendamisel näitena kasutab. Leedu õigussüsteemis kasutatakse pretsedente enamasti nõustamise eesmärgil.
  • õiguslik doktriin.

3. Õiguse allikate hierarhia

Õigusaktide hierarhia on astmeline alluvusahela moodustav süsteem. See näitab õigusakti vastu võtnud institutsiooni rollist, tähtsusest, põhiseadusega antud volitustest ning pädevusest lähtuvalt ära õigusakti koha, tähtsuse ja ülimuslikkuse. Selline hierarhia põhineb õigusjõu eristamisel: hierarhias madalamal asuv õigusakt ei tohi olla vastuolus hierarhias kõrgemal asuva õigusaktiga. Leedu õigussüsteemis on hierarhia järgmine:

ÜlesÜles

  • põhiseadus - sellel õigusaktil on kõige suurem õigusjõud ning see on õigusloome ja õigusaktide kohaldamise aluseks, määrates ära riigikorra, selle, millised on riigiorganite ja avalikkuse suhted, ning poliitilised valitsemispõhimõtted. Põhiseadusega ei tohi vastuolus olla ükski seadus ega muu õigusakt.
  • põhiseaduslikud aktid - need reguleerivad konkreetseid õigussuhteid, võetakse vastu erimenetluse alusel ning on põhiseaduse lahutamatuks osaks.
  • Seimas'e poolt ratifitseeritud välislepingud - need on Leedu Vabariigi nimel sõlmitud välislepingud, mis ei ole vastuolus Leedu põhiseadusega ja mille on ratifitseerinud Seimas.
  • kodifitseeritud õigusaktid (seadustikud) - see on sidusate, ühtekuuluvate õigusaktide kogum, mis on nende ühise idee põhjal seesmiselt ühtlustatud ja reguleerib süvitsi teatavat sotsiaalsete suhete valdkonda (näiteks tsiviilseadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalseadustik, tööseadustik jne).
  • seadused - võetakse vastu põhiseaduse, põhiseaduslike õigusaktide ja ratifitseeritud välislepingute alusel, võttes arvesse riiklikust tasandist tulenevaid regulatiivseid nõudeid.
  • teisese õiguse aktid (vt 1. küsimus).

4. Rahvusvaheliste kohustuste täitmine Leedus

Leedu põhiseaduse kohaselt on kehtivad ainult avaldatud seadused. Seega kuuluvad Leedu jõustunud välislepingud Leedus täitmisele. Jõustunud välislepingutest kinni pidamata jätmist ja/või nende kohaldamata jätmist ei saa õigustada siseriiklike õigusnormidega. Leedu põhiseaduse kohaselt moodustavad Leedu Seimas'e poolt ratifitseeritud välislepingud osa Leedu õigussüsteemist; seega on ratifitseeritud välislepingud Leedus, nagu ka paljudes muudes Mandri-Euroopa riikides, otse kohaldatavad.

ÜlesÜles

Vastavalt Leedu vabariigi välislepingute seadusele ja teatavatele muudele seadustele on Leedu siseriikliku õiguse ja ratifitseeritud välislepingu vahelise vastuolu korral ülimuslik ratifitseeritud välisleping. Seega tuleb juhul, kui teatavaid olukordi on reguleeritud samaväärselt mitme- või kahepoolse välislepinguga, kohaldada siseriikliku õiguse asemel kõnealuse lepingu sätteid. Kui aga teatavat küsimust reguleerib nii kahepoolne kui mitmepoolne leping, on ülimuslik kahepoolne leping. Veel tuleb märkida, et kui teatavat küsimust reguleerib nii Leedu Vabariigi ja ELi liikmesriigi vaheline leping kui ka Euroopa Liidu õigusakt, on ülimuslik ELi õigusakt.

Rahvusvahelisi konventsioone, millele Leedu on alla kirjutanud, peavad Leedu kohtud tõlgendama ja kohaldama vastavalt välisriigi kohtupraktikale.

Euroopa Liidu õigus

Kuna määrused jõustuvad otse ning on otse kohaldatavad, ei ole nende rakendamiseks eri- ega muid õigusakte vaja.

Direktiivid liikmesriikides otse ei jõustu; seega kohustavad need ainult niivõrd, kuivõrd on vaja antud direktiivis sätestatud tulemuse saavutamiseks, kusjuures nende täitmiseks vajalikud vahendid ja meetmed on siseriiklike organite valida.

5. Organid, mis on pädevad õigusaktide vastu võtma

Ainus institutsioon, kellel on pädevus seadusi vastu võtta, on Seimas. Kõik muud riigiasutuste poolt vastu võetavad õigusaktid peavad olema Leedu põhiseaduse ja muude seadustega kooskõlas.

Muid õigusakte võivad võtta:

  1. Seimas (otsused).
  2. president (dekreedid).
  3. valitsus (otsused).
  4. ministeeriumid ja muud valitsusasutused (määrused).
  5. piirkondlikud juhtivad ametnikud (korraldused).
  6. kohalikud omavalitsused (otsused, määrused).

6. Nende õigusnormide vastuvõtmise kord

Välislepingud

ÜlesÜles

Seimas ratifitseerib Leedu välislepingud ratifitseerimise seadustega. Välislepingud esitab Seimas'ele ratifitseerimiseks omal algatusel või valitsuse ettepanekul Leedu president.

Leedu välislepingud, mille suhtes ei tule Leedu põhiseaduse, Leedu Vabariigi välislepingute seaduse või lepingu enda kohaselt kohaldada ratifitseerimismenetlust, kiidetakse heaks Leedu valitsuse otsusega. Välislepingu esitamist Leedu valitsuse poolse kinnituse saamiseks valmistab ette antud välislepingu rakendamise eest vastutav ministeerium koostöös välisministeeriumiga.

Seadused

Seaduste vastuvõtmise etapid on järgmised:

  1. algatuse tegemine seaduse vastuvõtmiseks;
  2. seaduseelnõu registreerimine ning läbivaatamine komiteedes;
  3. seaduseelnõu lugemine parlamendi istungil;
  4. seaduse vastuvõtmine;
  5. seadusele alla kirjutamine ja selle väljakuulutamine.

Seadusi võivad Seimas'es algatada Seimas'e liikmed, president ja valitsus. Seimas on kohustatud arutama iga seadusettepanekut, mille on esitanud Seimas'ele 50 000 valimisõigusega isikut. Leedu põhiseaduse muudatus- või täiendusettepaneku võib Seimas'ele teha rühm, mis koosneb vähemalt ühest neljandikust Seimas'e liikmetest või 300 000 valimisõigusega isikust. Seaduseelnõudest teavitatakse väljaannetes Seimo kronika ja Valstybės žinios.

Seimas'e istungitel arutatakse konkreetse seaduseelnõu sihipärasust, kontseptsiooni, põhilisi sätteid ja põhimõtteid ning esitatakse kõik seadusega seotud algatusi teha võivate isikute poolt juhtkomiteele esitatud muudatused ja täiendused ning presidendi, valitsuse või Seimas'e liikme esitatud ja komitee poolt heaks kiidetud seaduseelnõu muudatused.

ÜlesÜles

Seadus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud enamik istungil viibinud Seimas'e liikmetest. Leedu Vabariigi põhiseaduslikud seadused võetakse vastu, kui sellele on poolthääle andnud rohkem kui pool kõigist Seimas'e liikmetest; neid saab muuta, kui muudatuse poolt annab hääle vähemalt kolm viiendikku kõigist Seimas'e liikmetest.

Kümne päeva jooksul alates Seimas'e poolt vastuvõetud seaduse kättesaamisest kirjutab president seadusele alla ja kuulutab selle ametlikult välja või saadab selle põhjendustega Seimas'ele täiendavaks lugemiseks tagasi. Kui president Seimas'e poolt vastuvõetud seadust kindlaksmääratud aja jooksul ei alla ei kirjuta või tagasi ei saada, jõustub seadus, kui sellele on alla kirjutanud ja selle välja kuulutanud Seimas'e eesistuja. Seadust, mis on läbinud Seimas'es täiendava lugemise, käsitletakse vastuvõetuna presidendi esitatud muudatuste ja täienduste vastuvõtmisel või kui seaduse puhul on vähemalt pool kõigist Seimas'e liikmetest hääletanud selle poolt, või kui põhiseadusliku seaduse puhul on sellele poolthääle andnud vähemalt kolm viiendikku kõigist Seimas'e liikmetest.

Põhiseaduse muudest klauslitest tulenevad põhiseaduse muudatused kuuluvad arutamisele ning nende puhul peab Seimas'es toimuma kaks hääletusvooru. Kahe hääletusvooru vahele peab jääma vähemalt kolm kuud. Põhiseaduse muutmise seaduseelnõu peetakse Seimas'e poolt vastuvõetuks, kui mõlemas hääletusvoorus on selle poolt vähemalt kaks kolmandikku Seimas'e liikmetest. Kui põhiseaduse muudatus jääb vastu võtmata, võib selle Seimas'ele arutamiseks esitada kõige varem ühe aasta pärast.

ÜlesÜles

7. Siseriiklike õigusaktide jõustumine

Põhiseaduse paragrahvis 7 on sätestatud, et seadused on kehtivad ainult siis, kui need on avaldatud. Seadused ja muud õigusaktid kuulutatakse ametlikult välja väljaandes Valstybės žinios.

Leedu Vabariigi seadused jõustuvad siis, kui president need alla kirjutab ja Valstybės žinios'es välja kuulutab, kui kõnealuses seaduses ei ole ette nähtud mõnda hilisemat jõustumise kuupäeva.

Rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse muutmise seadus jõustub vähemalt üks kuu pärast seaduse vastuvõtnud rahvahääletuse toimumist.

Seimas'e poolt vastuvõetud õigusaktid, välja arvatud seadused, presidendi dekreedid, valitsuse otsused, ministeeriumide või valitsuse määrused, riigiasutuste ja kollegiaalsete organite poolt antud muud õigusaktid, jõustuvad nende Valstybės žinios'es avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud juhul, kui kõnealuses õigusaktis on ette nähtud erinev jõustumise kord.

Kohalike omavalitsuste esindus- ja täitevorganite poolt vastu võetud õigusaktid jõustuvad päeval, mis järgneb nende avaldamisele kohalikus pressis või sellele, kui nende vastuvõtmisest kohalikus pressis ametlikult teada antakse ning terviktekst kohaliku omavalitsuse vastaval kodulehel avaldatakse, välja arvatud juhul, kui kõnealuses õigusaktis on ette nähtud mõni muu jõustumise kuupäev.

8. Erinevate õigusnormide vaheliste vastuolude lahendamise viisid

Kui ratifitseeritud Leedu välisleping, mis on jõustunud, sisaldab sätteid, mis on vastuolus välislepingu sõlmimise ajal kehtivate või pärast selle jõustumist jõustuvate Leedu seaduste või muude õigusaktide sätetega, kohaldatakse Leedu välislepingu sätteid.

Kõik seadused või muud õigusaktid, mis on vastuolus põhiseadusega, on kehtetud.

Seda, kas seadused või muud Seimas'e õigusaktid on põhiseadusega vastuolus või presidendi või valitsuse õigusaktid põhiseaduse või seadustega vastuolus, otsustab põhiseaduskohus. Leedu seadused või muud Seimas'e, presidendi või valitsuse õigusaktid kaotavad kehtivuse päeval, kui avaldatakse ametlikult põhiseaduskohtu otsus, mille kohaselt kõnealune akt on Leedu põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduskohtu otsused talle põhiseadusega antud küsimustes on lõplikud ning neid ei saa edasi kaevata.

Põhiseaduskohus avaldab ka arvamust, kas teatav Leedu välisleping on põhiseadusega vastuolus või mitte. Välislepingu suhtes teeb lõpliku otsuse Seimas, tuginedes põhiseaduskohtu arvamusele.

Kui põhiseaduskohus ei ole pädev hindama õigusakti kooskõla põhiseaduse või seadustega ning kohus leiab, et kõnealune õigusakt või selle osa on vastuolus seaduse või valitsuse õigusaktiga, ei ole kohus kohustatud otsuse tegemisel kõnealust õigusakti arvesse võtma. Üldkohtutel on õigus menetlus peatada ning teha määrus kohtuasja suunamise kohta halduskohtusse, kes kontrollib, kas kõnealune õigusakt või selle osa on kooskõlas seaduse või valitsuse õigusaktiga. Õigusakt (või selle osa) on kehtetuks tunnistatud ega ole tavaliselt kohaldatav alates päevast, kui selle (või selle osa) ebaseaduslikuks tunnistanud halduskohus sellekohase kehtiva otsuse ametlikult välja kuulutab.

« Õiguskord - Üldteave | Leedu - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik