Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Läti

Viimati muudetud: 20-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Läti

 

SISUKORD

1. Õigusnormide hierarhia 1.
2. Õigustloovad aktid ehk õiguse allikad, mis määravad kindlaks rahvusvahelise õiguse, Euroopa Liidu õiguse, põhiseaduse, seaduste ja muude õigusaktide asendi õigussüsteemis 2.
3. Muud õiguse allikad (õiguse üldpõhimõtted, tavaõigus, kohtupraktika) ja nende tähtsus 3.
3.1. Õiguse üldpõhimõtted 3.1.
3.2. Tavaõigus 3.2.
3.3. Kohtupraktika 3.3.
4. Seadusandlikud organid ja nende pädevus 4.
5. Seadusandlik protsess 5.
6. Riigi õigusaktide jõustumise kord 6.
7. Määrused, milles sätestatakse riikidevahelistes õigusaktides sisalduvate õigusnormide jõustumine 7.
8. Kuidas lahendatakse Lätis eri õigusnormide ja õiguse allikate vahelisi võimalikke vastuolusid? 8.

 

1. Õigusnormide hierarhia

Läti õigusaktide hierarhia on järgmine:

  1. põhiseadus;
  2. seadused, seaduse jõuga valitsuse määrused;
  3. valitsuse määrused;
  4. kohalike omavalitsuste siduvad määrused.

2. Õigustloovad aktid ehk õiguse allikad, mis määravad kindlaks rahvusvahelise õiguse, Euroopa Liidu õiguse, põhiseaduse, seaduste ja muude õigusaktide asendi õigussüsteemis

Haldusmenetluse seaduse artikli 15 lõige 3 sätestab, et rahvusvahelist õigust kohaldatakse selle allikast olenemata vastavalt õigusnormi asendile rahvusvaheliste õigusnormide hierarhias. Kui rahvusvaheline õigusnorm ja samaväärse juriidilise jõuga Läti õigusnorm on omavahel vastuolus, kohaldatakse rahvusvahelist õigusnormi.

Nagu teistegi õigusaktide puhul, sõltub välislepingu juriidiline jõud lepingu allakirjutanud või heakskiitnud institutsioonist ning allakirjutamisel või heakskiitmisel järgitud korrast. Järelikult on seimi (parlamendi) poolt ratifitseeritud välislepingul formaaljuriidiliselt seadusega võrdne juriidiline jõud ning valitsuse poolt heakskiidetud välislepingul valitsuse määrusega võrdne jõud.

Läti Vabariigi välislepingute seaduse artikli 13 kohaselt kohaldatakse olukorras, kus seimi poolt heakskiidetud välislepingu sätted erinevad Läti õigusaktides sätestatust, välislepingu sätteid. Põhiseaduskohtu seaduse artikli 16 lõige 9 ütleb, et ehkki välislepingud peavad olema põhiseadusega kooskõlas, on need sellegipoolest muude riigi õigusaktide, sealhulgas seaduste suhtes ülimuslikud.

ÜlesÜles

Haldusmenetluse seaduse artikli 15 lõike 4 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu (ühenduse) õigusaktide sätteid vastavalt nende asendile rahvusvaheliste õigusnormide hierarhias. Ametiasutused ja kohtud peavad Euroopa Liidu (ühenduse) õiguse kohaldamisel arvesse võtma Euroopa Kohtu praktikat. Alates Euroopa Liiduga ühinemisest peab Läti Vabariik vahetult või kaudselt kohaldama mitte üksnes määrusi, vaid ka muid Euroopa Liidu õigustloovaid akte: ELi asutamislepinguid, ühenduse ja kolmandate riikide vahelisi lepinguid, direktiive, ELi institutsioonide otsuseid, soovitusi, arvamusi, 2. samba (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) ja 3. samba (justiitskoostöö justiits- ja siseküsimustes) koostööd reguleerivaid akte, liikmesriikide üldiseid õigusnorme ja ka Euroopa Kohtu praktikas kinnistunud õiguspõhimõtteid.

3. Muud õiguse allikad (õiguse üldpõhimõtted, tavaõigus, kohtupraktika) ja nende tähtsus

3.1. Õiguse üldpõhimõtted

Õiguse üldpõhimõtte kohaldamisele õiguse allikana osutavad Läti tsiviilseaduse artikkel 5 ja tsiviilmenetluse seaduse artikli 11 lõige 3. Haldusmenetluse seaduse artikli 15 lõige 5 sätestab, et õiguse üldpõhimõtteid kohaldatakse õigusaktide tõlgendamisel ja siis kui asjaomane küsimus ei ole välisõigusaktidega reguleeritud.

Lisaks sellele on seadusandja haldusmenetluse seaduse artiklis 4 rõhutanud järgmiseid haldusmenetluse põhimõtteid ja nende sisu:

  1. üksikisiku õiguste järgimise põhimõte;
  2. võrdse kohtlemise põhimõte;
  3. õigusriigi põhimõte;
  4. õigusnormide mõistliku kohaldamise põhimõte;
  5. omavoli keelu põhimõte;
  6. õiguspärase ootuse põhimõte;
  7. õigusliku aluse põhimõte;
  8. demokraatia põhimõte;
  9. proportsionaalsuse põhimõte;
  10. õiguse ülimuslikkuse põhimõte.

Kohtualluvuse seaduses on sätestatud sellised õiguse üldpõhimõtted nagu üksikisikute võrdsus seaduse ees, kohtunike ja kohtukaasistujate puutumatus, poolte võrdsed õigused, süütuse presumptsioon jne.

ÜlesÜles

3.2. Tavaõigus

Tsiviilseaduse artikli 2 kohaselt ei saa tavaõigusega õigusakte tühistada ega muuta ja tavaõigust kohaldatakse seadusega ettenähtud juhtudel. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaldamisel lähtutakse ka rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonist.

3.3. Kohtupraktika

Kohtupraktika on oluline õiguse allikas õigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks ja seega õiguskindluse tagamiseks. Kohtupraktika on täiendav allikas, mida kasutatakse tõlgendamisel.

4. Seadusandlikud organid ja nende pädevus

Põhiseaduse artikkel 64 sätestab, et seadusandlik võim kuulub seimile ja rahvale (rahvahääletusega). Põhiseaduse artikli 81 kohaselt on ka valitsusel õigus anda seaduse jõuga määrusi. Järelikult on peamine seadusandlik võim seimil ja rahval ning seda pädevust saab delegeerida valitsusele ja kohalikele omavalitsustele. Valitsuse koosseisu seaduse kohaselt saab valitsus määruse kujul õigustloovaid akte anda juhul, kui seadus seda konkreetselt lubab ja kui asjaomane küsimus ei ole seadusega reguleeritud. Kohalikud omavalitsused annavad kohaliku omavalitsuse siduvaid määrusi kooskõlas kohalike omavalitsuste seadusega. Lisaks sellele näeb põhiseadus ette võimaluse, et seim delegeerib seadusandliku võimu rahvusvahelistele institutsioonidele.

Seimi seadusandlik võim hõlmab kogu Lätit, samal ajal kui kohalike omavalitsuste seadusandlik võim piirdub asjaomase kohaliku omavalitsuse haldusüksuse territooriumiga.

5. Seadusandlik protsess

Seimile võivad seaduseelnõusid esitada:

ÜlesÜles

  • president;
  • valitsus;
  • parlamendikomisjonid;
  • vähemalt viis parlamendisaadikut;
  • üks kümnendik valimisõiguslikest isikutest.
  1. Esimene lugemine - seaduseelnõu esimesel lugemisel teatab juhtivkomisjon seaduseelnõust, millele järgneb eelnõu põhimõtete arutelu. Arutelu lõpul otsustab seim, kas seaduseelnõu tuleks esimesel lugemisel heaks kiita. Kui seaduseelnõud esimesel lugemisel heaks ei kiideta, loetakse see tagasilükatuks ja seda saab samal istungjärgul uuesti läbivaatamiseks esitada üksnes siis, kui ettepaneku on alla kirjutanud vähemalt 51 parlamendisaadikut või kui eelnõusse on tehtud muudatusi. Kui seim võtab juhtivkomisjoni või kümne parlamendisaadiku ettepanekul vastu otsuse tunnistada eelnõu kiireloomuliseks, läbib eelnõu üksnes kaks lugemist. Kahe lugemisega võetakse vastu järgmised õigusaktid: 
    • kiireloomuliseks tunnistatud seaduseelnõud;
    • riigieelarve seaduse eelnõu ja eelarvemuudatused;
    • seaduseelnõud välislepingute heakskiitmise kohta.
  2. Teine lugemine - juhtivkomisjon valmistab seaduseelnõu ette teiseks lugemiseks ning tutvustab laekunud muudatusettepanekuid. Seaduseelnõu või seimi otsuse eelnõu muudatusettepanekuid võivad esitada:
    • president
    • seimi komisjon
    • parlamendifraktsioon või poliitiline rühmitis
    • parlamendisaadik
    • peaminister, asepeaminister, minister, riigisekretär
    • ministeeriumi parlamendisekretär ministri volitusel
    • seimi õigustalitus, kui ettepanekud käsitlevad õigusloome või kodifitseerimise tehnilisi aspekte.

    Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui see saab kohalviibivate parlamendisaadikute absoluutse häälteenamuse. Pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist pannakse seaduseelnõu, sealhulgas vastuvõetud ettepanekud, tervikuna hääletusele. Kui seim lükkab seaduseelnõu teisel lugemisel tagasi, suunatakse see uuesti juhtivkomisjoni ja see võidakse jälle saata teisele lugemisele. Kui seim kiidab seaduseelnõu kirjeldatud viisil heaks, läheb see tagasi juhtivkomisjonile, kes valmistab selle ette kolmandaks lugemiseks.

    ÜlesÜles

  3. Kolmas lugemine - seaduseelnõu kolmandal lugemisel toimub ainult nende sätete arutelu ja pannakse hääletusele ainult need sätted, mille kohta on pärast teist lugemist esitatud muudatusettepanekuid. Pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist pannakse seaduseelnõu, sealhulgas vastuvõetud ettepanekud, tervikuna hääletusele. Kui seim lükkab seaduseelnõu kolmandal lugemisel tagasi, suunatakse see uuesti juhtivkomisjoni ja see võidakse jälle saata kolmandale lugemisele.
  4. Seaduse teistkordne läbivaatamine - kui president nõuab põhiseaduse artikli 71 kohaselt seaduse teistkordset läbivaatamist, esitab seim presidendi põhjendatud vastuväited juhtivkomisjonile. Seaduse läbivaatamisel kohaldatakse seaduseelnõu kolmandat lugemist reguleerivaid menetlusnorme ning käsitletakse üksnes presidendi vastuväiteid ja ettepanekuid. Seaduseelnõu loetakse vastuvõetuks ja omandab seaduse jõu, kui see on läbinud kaks või kolm lugemist, nagu olukord seda nõuab, ja kui kohalviibivate parlamendisaadikute absoluutne enamus on hääletanud selle vastuvõtmise poolt. Seimi poolt vastuvõetud seadused kuulutab välja president.

6. Riigi õigusaktide jõustumise kord

  1. Seadused - seaduste ja muude seimi, presidendi ja valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktide väljakuulutamise, avaldamise, jõustumise ja kehtivuse korra seaduse kohaselt jõustub seadus neljateistkümnendal päeval pärast selle väljakuulutamist, kui selles ei ole sätestatud teisiti. Seaduse jõustumisele eelnev neljateistkümnepäevane ajavahemik algab seaduse avaldamisele järgneval päeval.
  2. Valitsuse määrused - valitsuse koosseisu seaduse kohaselt avaldatakse valitsuse juhised ja soovitused sama korra kohaselt nagu seadused. Need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui ei ole täpsustatud teisiti.
  3. Kohalike omavalitsuste üldkohaldatavad määrused - kohalike omavalitsuste seaduse kohaselt jõustuvad korraldused ja juhised allakirjutamisele järgneval päeval, kui ei ole täpsustatud teisiti. Kohalike omavalitsuste otsused, mis on suunatud konkreetsetele füüsilistele või juriidilistele isikutele, jõustuvad allakirjutamisel. Linnavolikogude üldkohaldatavad määrused avaldatakse ametlikus väljaandes hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vastuvõtmist ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval. Rajooni-, piirkonna- ja vallavolikogude üldkohaldatavad määrused avaldatakse hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vastuvõtmist nende väljapanekuga nähtavas kohas kohaliku omavalitsuse volikogu hoones või selle läheduses ja need jõustuvad esmakordsele avaldamisele järgneval päeval.

7. Määrused, milles sätestatakse riikidevahelistes õigusaktides sisalduvate õigusnormide jõustumine

Välislepingud kiidetakse heaks seimi poolt vastuvõetud seadustega. Seimi poolt vastuvõetud seadused kuulutab välja president. Kõik välislepingud ja nende lätikeelsed tõlked avaldatakse ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis ja valitsuse väljaandes Ziņotājs. Seadus jõustub neljateistkümnendal päeval pärast selle väljakuulutamist, kui selles ei ole sätestatud teisiti. Seaduse jõustumiseni jäävaid päevi loetakse selle avaldamisele järgnevast päevast.

ÜlesÜles

8. Kuidas lahendatakse Lätis eri õigusnormide ja õiguse allikate vahelisi võimalikke vastuolusid?

  1. Õigusnormide (põhimõtete) vahelised vastuolud lahendatakse uue tõlgenduse abil (st luuakse kooskõla) või neid kohaldatakse nende tähtsuse järjekorras.
  2. Kui omavahel on vastuolus eri õigusjõuga õigusnormid, kohaldatakse kõige ülimuslikumat õigusnormi.
  3. Kui omavahel on vastuolus rahvusvahelised ja riigi õigusnormid, kohaldatakse rahvusvahelisi õigusnorme.
  4. Kui omavahel on vastuolus võrdse õigusjõuga üld- ja erinorm, kohaldatakse üldnormi niivõrd, kuivõrd seda ei piira erinorm.
  5. Kui hilisem õigusnorm satub vastuollu varasema õigusnormiga, siis kohaldatakse hilisemat õigusnormi.
  6. Kui hilisem üldnorm satub vastuollu varasema erinormiga, kohaldatakse varasemat erinormi.

Selleks et otsustada, milline kahest võrdse õigusjõuga õigusnormist on tähtsam, tuleb haldusmenetluse seaduse kohaselt arvesse võtta, milline on kõnealuste õigusnormide objektiivne tähtsus laiemas kontekstis, ja tähtsamaks tuleks pidada seda õigusnormi, mis reguleerib demokraatlikule ühiskonnale ja valitsemissüsteemile olulist küsimust.

Lisaks sellele - kui ametiasutus on kohustatud kohaldama teatavat õigusakti ning tal on põhjendatud kahtlusi kõnealuse õigusakti kooskõla suhtes muude õigusaktidega, millel on suurem õigusjõud - peab ta kohaldama asjaomase õigusakti sätteid, kuid teatama kõrgemalseisvale asutusele ja justiitsministeeriumile oma kahtlustest. Ametiasutused ja kohtud ei tohi keelduda otsuse tegemisest seetõttu, et asjaomane küsimus ei ole õigusaktiga reguleeritud.

« Õiguskord - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik