Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Iirimaa

Viimati muudetud: 05-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Iirimaa

 

SISUKORD

1. Õigusaktid/õigusallikad 1.
1.1. Riigi õiguse allikad 1.1.
1.2. Ühenduse õigus 1.2.
1.3. Rahvusvahelise õiguse allikad 1.3.
2. Muud õigusallikad 2.
3. Õigusallikate hierarhia 3.
4. Riigiüleste õigusaktide jõustumine 4.
5. Võimuorganite pädevus õigusaktide vastuvõtmisel 5.
6. Õigusakti vastuvõtmise menetlus 6.
7. Riigi õigusnormide jõustumine 7.
8. Eri õigusallikate vaheliste vastuolude lahendamine 8.

 

1. Õigusaktid/õigusallikad

1.1. Riigi õiguse allikad

Riigi peamine seadus ehk põhiseadus on Iiri põhiseadus (iiri keeles Bunreacht na hÉireann). Sellega sätestatakse riigi institutsioonid ja valitsusaparaat ning täitev-, seadusandliku ja kohtuvõimu lahusus. Põhiseadusega tagatakse ka põhiõigused, mida kohtud on väga rangelt tõlgendanud ja kohaldanud.

Esmased õigusaktid on õigusaktid, mille võtab vastu parlament (Oireachtas), kuhu kuuluvad Iirimaa president, ülemkoda (Seanad Éireann) ja alamkoda (Dáil Éireann). Esmased õigusaktid jagunevad järgmiselt: põhiseadust muutvad õigusaktid, mille jõustumiseks peab rahvas need rahvahääletusel heaks kiitma; riiklikud üldõigusaktid, mida kohaldatakse üldiselt; ja üksikaktid, mis on suunatud konkreetsele isikule või isikute rühmale.

Teisesed õigusaktid on vahend, millega Oireachtas saab delegeerida seadusandliku võimu valitsuse ministrile või konkreetsele asutusele. Õigusakti vastuvõtmise delegeeritud õigus peab sõnaselgelt tulenema esmasest õigusaktist ja vastama rangetele tingimustele - rakendatavad põhimõtted ja poliitika tuleb selgelt ja ühemõtteliselt sätestada esmases õigusaktis ning teisest õigusakti vastuvõttev asutus peab neid rangelt järgima. Teisese õigusakti kõige tavalisem vorm on seadusdokument (Statutory Instrument), kuid selle võib vastu võtta ka määruse (Regulation), korralduse (Order), eeskirja (Rule), kava (Scheme) või kohaliku määrusena (Bye-law).

Põhiseaduse artikli 50 kohaselt on jätkuvalt kehtivad enne 1922. aastat vastu võetud Iirimaaga seotud õigusaktid (nt Ühendkuningriigi parlamendi aktid) ja Iiri Vaba Riigi (1922-1937) poolt vastu võetud õigusaktid, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.

ÜlesÜles

Iiri õigussüsteem on common law süsteem ja see tähendab, et kohtuniku loodud õigus on oluline õigusallikas. Pretsedendiõiguse e stare decisis'e kohaselt peab kohus järgima varasemates kohtuasjades tehtud otsuseid, eriti kõrgema kohtu lahendeid. See on siiski tava, mitte siduv reegel, mida ei saa muuta. Kõnealune seaduste kogu hõlmab eeskirju (rules), üldpõhimõtteid (general principles), suuniseid (canons of construction) ja maksiime (maxims).

1.2. Ühenduse õigus

Kuna Iirimaa on Euroopa Liidu liige, on ühenduse õigus riigi õiguskorra oluline osa. Ühenduse liikmelisusest tulenevad kohustused tähendavad, et ühenduse pädevuse korral on ühenduse õigus põhiseaduse ja muude seaduste suhtes alati ülimuslik. Selleks et anda luba riigi ühinemiseks Euroopa Ühendustega ning vältida põhiseaduse ja ühenduse õiguse sätete vastuolusid, tuli muuta põhiseadust.

1.3. Rahvusvahelise õiguse allikad

Iirimaa on paljude rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete osalisriik ning on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige. Põhiseaduses on sätestatud, et Iirimaa tunnistab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, mis reguleerivad riikidevahelisi suhteid.

Iirimaa on dualistlik riik ja selleks, et välislepingutel oleks riikidevahelise õigusliku seisundi kõrval riigisisene õiguslik seisund, peab Oireachtas need riigi õigusesse üle võtma.

Iirimaa on alates 1953. aastast Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriik ja sellest ajast alates võivad kodanikud vastavalt riigi rahvusvahelistele kohustustele toetuda Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetele. Konventsiooni sätted jõustusid Iirimaal 2003. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni seadusega, mille kohaselt võivad üksikisikud toetuda kõnealustele sätetele ka Iiri kohtutes.

ÜlesÜles

2. Muud õigusallikad

Ametlike õiguslike eeskirjade puudumisel võib kohus otsuse tegemisel viidata õigusteadlaste töödele. Kuigi vaieldakse, kas selline viitamine üldse kehtib, ja selle mõju võib olla viimastel aastatel nõrgenenud, on kohtud põhiseaduse tõlgendamisel ja põhiseaduslike õiguste loetlemisel tuginenud loomuõigusele ja loomulikele õigustele.

Vastavalt common law süsteemile eristatakse stare decisis’es ratio decidendi’t, st selle otsuse, mida tuleb järgida, siduvat osa, ja obiter dictum’it, st kohtuotsuses sisalduvaid mittesiduvaid avaldusi. Obiter dictum ei ole kohtus siiski veenva jõuga, nagu on kohtulahendid muudes jurisdiktsioonides ja rahvusvahelistes kohtutes.

3. Õigusallikate hierarhia

Iirimaa õigussüsteemi hierarhia tipus on põhiseadus. Õigusaktide, valitsuse ja haldusotsuste ning tavade puhul võib kontrollida nende vastavust põhiseadusele.

Põhiseaduses on siiski sätestatud, et see ei muuda kehtetuks ühtegi õigusakti või meedet, mis on vajalik Euroopa Liitu või ühendusse kuulumise tõttu. Seega on ühenduse õigus ülimuslik kõikide riigi seaduste, sh põhiseaduse suhtes. Kuna ühenduse õiguses on sätestatud, et ühenduse õiguse rakendamine toimub liikmesriigi menetlusnõuete kohaselt, peavad õigusaktid, millega rakendatakse ELi/EÜ õigus, olema siiski kooskõlas põhiseaduslike menetlusnõuetega.

2003. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni seadus võimaldab üksikisikutel tugineda Iiri kohtutes konventsiooni sätetele. Konventsioon on üle võetud põhiseaduse tasandist madalamal tasandil ja põhiseadus jääb esikohale. Seadus ei nõua, et kohtud tõlgendaksid ja kohaldaksid riigi õigusakte võimalikult kooskõlas konventsiooni ettekirjutustega. Kui riigi õigusakt on konventsiooniga vastuolus, antakse välja mittevastavuse deklaratsioon.

ÜlesÜles

Kohtud on sedastanud, et rahvusvahelise tavaõiguse põhimõtted moodustavad riigi õiguse osa vastavalt artikli 29 lõikele 3, kuid ainult ulatuses, milles nad ei ole vastuolus põhiseaduse, õigusakti või common law süsteemiga. Välislepingu võib ratifitseerida üksnes siis, kui see on põhiseadusega kooskõlas, vastupidisel juhul on vajalik rahvahääletus.

Õigusakti võib asendada või seda muuta järgneva õigusaktiga; teisese õigusakti, nagu ka teisese õigusakti vastuvõtmise volituste üleandmise võib tühistada esmase õigusaktiga, kuid teisese õigusaktiga ei saa tunnistada kehtetuks esmast õigusakti. Kohtud võivad õigusakti tühistada põhjendusel, et see on põhiseaduse sätteid arvesse võttes kehtetu (pärast 1937. aastat vastu võetud õigusaktid), või et see on vastuolus põhiseadusega (enne 1937. aastat vastu võetud õigusaktid).

Kohtulahendi võib tühistada õigusakti või põhiseadusliku seadluse ja võrdse või kõrgema astme kohtu järgneva otsusega.

4. Riigiüleste õigusaktide jõustumine

Nagu eespool nimetatud, ei olnud põhiseaduse esialgne sõnastus koosakõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingutega. Näiteks oli selles sätestatud, et Oireachtas on riigi ainus seadusandlik organ. Seetõttu lisati põhiseadusesse säte, mille kohaselt põhiseadus ei muuda kehtetuks ühtegi seadust, akti või meedet, mis on vajalik Euroopa Liitu või ühendusse kuulumise tõttu. On siiski sedastatud, et kui näiteks uue lepingu tõttu muutub liidu ulatus või eesmärgid, peab selle otsustama rahvahääletusel ning kui inimesed on sellega nõus, lisatakse säte, millega kinnitatakse, et riik võib lepingu ratifitseerida.

ÜlesÜles

Kui riik peab Euroopa õigusakti üle võtma, toimub selle rakendamine esmase õigusaktiga või tavalisemalt seadusdokumendiga, mille võtab vastu valitsus või valitsuse minister.

Põhiseaduse kohaselt võib välisleping muutuda riigi õiguse osaks, kui Oireachtas nii otsustab. Seda tehakse tavaliselt seadusega ja näiteks võib tuua 2003. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni seaduse, millega konventsioon võeti üle siseriiklikku õigusesse, mille tulemusel võivad üksikisikud siseriiklikus kohtus tugineda konventsiooni sätetele.

5. Võimuorganite pädevus õigusaktide vastuvõtmisel

Põhiseadust võib muuta ainult rahvahääletusega.

Põhiseaduses on sätestatud, et Oireachtas'el, mis koosneb alamkojast (Dáil) ja ülemkojast (Seanad) ning kuhu kuulub president, on riigi seaduste vastuvõtmise ainuõigus. Kavandatud õigusaktid, mis esitatakse eelnõudena, jõustuvad seadusena pärast seda, kui neile on alla kirjutanud president, ning kui president kahtleb kavandatud õigusakti vastavuses põhiseadusele, võib ta saata eelnõu otsustamiseks ülemkohtule.

Nagu eespool nimetatud, võib Oireachtas delegeerida õigusakti vastuvõtmise õiguse valitsuse ministrile või muule võimuorganile ning kõnealune õigus on rangelt piiratud delegeerimisaktiga. ELi direktiivid rakendatakse tavaliselt seadusdokumendiga, mille võtab vastu minister. Õigusakti vastuvõtmise õiguse võib delegeerida erinevatele organitele, näiteks valitsuse ministritele, nõukogudele, riigi osalusega asutustele, seadusandlikele organitele, ekspertide rühmale või kohalikule omavalitsusele.

ÜlesÜles

Põhiseaduse kohaselt vastutab valitsus välissuhete eest ja võib alla kirjutada rahvusvahelistele lepingutele ja kokkulepetele ning ühineda rahvusvaheliste organisatsioonidega, järgides seejuures põhiseaduses ettenähtud nõudeid.

Common law süsteemis on kohtunike loodud õigus siduv.

6. Õigusakti vastuvõtmise menetlus

Põhiseadus

Vastavalt artiklile 46 on põhiseaduse muutmise esimene samm eelnõu algatamine alamkojas. Eelnõu tuleb vastu võtta Oireachtas'e mõlemas kojas ja esitada seejärel rahvale kinnitamiseks või tagasilükkamiseks. Ettepanek on heaks kiidetud, kui enamus hääletab selle seadusena vastuvõtmise poolt ning rahvahääletuses osaleb vähemalt kolmandik valimisregistrisse kantud hääleõiguslikest kodanikest. Eelnõu peab olema sõnastatud kui „põhiseaduse muutmise seadus” ja ei tohi sisaldada muid ettepanekuid. Kui rahvas on eelnõu heaks kiitnud, peab president sellele alla kirjutama ja president kuulutab selle nõuetekohaselt seadusena välja.

Seadusandlik menetlus

Esmase õigusakti vastuvõtmisel on tavaliselt esimene samm eelnõu algatamine ükskõik kummas parlamendi kojas. Kõik alamkojas algatatud eelnõud tuleb saata läbivaatamiseks ülemkotta, kes võib teha sellesse muudatusi, mida alamkoda on kohustatud arvesse võtma. Kui eelnõu on algatatud ja ülemkotta saadetud ning pärast seda alamkojas muudetud, peetakse selle algatajaks siiski alamkoda ja see tuleb saata uuesti ülemkotta läbivaatamiseks.

Enne eelnõu seadusena väljakuulutamist peavad mõlemad Oireachtas'e kojad selle heaks kiitma ning president peab selle seadusena vastu võtma. Seadusandliku menetluse käigus võivad alamkoda ja ülemkoda eelnõusse muudatusi teha. Põhiseadus kinnitab siiski rahva poolt valitud alamkoja ülimuslikkust; artiklis 23 on sätestatud, et kui ülemkoda on eelnõu tagasi lükanud või seda alamkoja tahte vastaselt muutnud, võib alamkoda 180 päeva jooksul vastu võtta resolutsiooni, mille kohaselt on eelnõu mõlemas kojas vastu võetud.

ÜlesÜles

Enamiku eelnõudest algatab valitsuse minister alamkojas (Dáil Eireann).

Rahanduseelnõusid (nt eelnõud, mis käsitlevad maksude kehtestamist, tühistamist, kustutamist või kohandamist, ning eelnõud, mis käsitlevad riigieelarve kasutamist) võib algatada ja vastu võtta ainult Dáil Éireann. Kõnealused eelnõud saadetakse ülemkotta „soovituste saamiseks”.

Viimase sammuna võtab president eelnõu seadusena vastu. President võib pärast riiginõukoguga konsulteerimist saata eelnõu või selle konkreetse osa ülemkohtule, kes teeb otsuse selle vastavuse kohta põhiseadusele. Seda tuntakse artikli 26 kohase suunamisena. Kui ülemkohus on otsustanud, et eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, ei saa kohtud selle vastavust põhiseadusele enam kunagi vaidlustada ning president peab selle seadusena vastu võtma. Kui otsustatakse, et eelnõu on põhiseadusega vastuolus, peab president keelduma selle seadusena vastuvõtmisest.

Teisesed õigusaktid

Üldiselt on teisese õigusakti aluseks olevas esmases õigusaktis sätestatud, et Oireachtas võib delegeeritud õiguse alusel vastu võetud õigusakti tühistada või heaks kiita. Kõnealustes sätetes on tavaliselt ette nähtud, et õigusakt tuleb esitada kas ühele või mõlemale Oireachtas'e kojale, kes võivad selle ettenähtud aja jooksul tühistada. Kõnealust tühistamise korda kohaldatakse kõigi teiseste õigusaktide suhtes, millega rakendatakse ELi meetmed. Pärast kehtestamist tuleb teatud seadusdokumendid säilitada selleks määratud arhiivides ja nende kehtestamise teade avaldada väljaandes Iris Oifigiúil.

Rahvusvaheline õigus

Valitsus võib alla kirjutada rahvusvahelistele lepingutele või kokkulepetele või ühineda rahvusvahelise organisatsiooniga, kuigi on sedastatud, et ta ei tohi seda teha, kui sellega piiratakse Oireachtas'ele antud õigusaktide vastuvõtmise ainuõigust või rikutakse muul viisil põhiseadust. Seetõttu on kohtud sedastanud, et lepinguid, millega muudetakse Euroopa Liidu ulatust või eesmärke, ei tohi valitsus heaks kiita, kui rahvas ei ole põhiseaduslikul rahvahääletusel neid heaks kiitnud.

ÜlesÜles

7. Riigi õigusnormide jõustumine

Põhiseaduse muudatused jõustuvad pärast seda, kui rahvas on need heaks kiitnud ja president on muudatuse eelnõule alla kirjutanud.

Eelnõu muutub seaduseks päeval, mil president sellele alla kirjutab ja jõustub samal päeval, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. President ei kirjuta tavaliselt eelnõule alla varem kui viiendal päeval või hiljem kui seitsmendal päeval pärast selle esitamist. Seaduses võib sätestada selle jõustumise kuupäeva või selle, et minister võib anda „jõustamiskorralduse” (teisene õigusakt) seaduse või selle osa kehtestamiseks. President on kohustatud eelnõu seadusena välja kuulutama, avaldades väljaandes Iris Oifigiúil (ametlik teataja) teate, milles sedastatakse, et eelnõust on saanud seadus.

Teiseses õigusaktis sätestatakse selle kehtima hakkamise kuupäev.

Kohtuotsused jõustuvad tavaliselt nende tegemise kuupäevast.

8. Eri õigusallikate vaheliste vastuolude lahendamine

Eri õigusnormide või allikate vahelised vastuolud lahendab kohus.

Tingimusel et ühenduse õigus on kõrgemalseisev, on põhiseadus vastuolu korral teiste seadustega ülimuslik. Põhiseaduse artikli 34 kohaselt võivad üksikisikud õigusakti põhiseadusele vastavuse kõrgemas kohtus vaidlustada. Kõnealuse otsuse võib edasi kaevata ülemkohtusse. Samuti võivad üksikisikud esitada kaebuse selle kohta, et riigi tegevusega on rikutud nende põhiseaduslikke õigusi või põhiseaduslikku menetlust.

Eeldatakse, et õigusaktid, mis on vastu võetud pärast 1937. aasta põhiseaduse vastuvõtmist, on põhiseadusega kooskõlas, kuni pole kindlaks tehtud vastupidist.

Võib tekkida olukord, kus põhiseaduse sätted, eriti põhiõigusi käsitlevad sätted, on mõnevõrra vastuolus. Kohtud on kasutanud mitmeid meetodeid sellistel juhtudel otsuse tegemiseks, sh sõnasõnaline või grammatiline tõlgendamine, ajalooline lähenemisviis, eesmärki taotlev või kooskõlaline lähenemisviis, proportsionaalsuse põhimõte, õiguste hierarhial põhinev lähenemisviis ja loomuõiguse ning loomulike õiguste järgimine.

On esinenud juhtumeid, kus pärast seda, kui põhiseaduse kohtupoolne määratlus või tõlgendus on osutunud ebapopulaarseks, on korraldatud rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.

Kui isik väidab, et õigusaktiga on rikutud talle Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õigusi, võib ta taotleda kohtult mittevastavuse deklaratsiooni.

Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusel on põhiseaduslik immuniteet, kuna põhiseaduses on sätestatud, et sellega ei saa tühistada õigusakte või meetmeid, mis on vajalikud liikmelisuse tõttu, kuigi kõnealuste õigusaktide või meetmete rakendamise vahendid peavad olema kooskõlas põhiseadusega.

Põhiseaduslike küsimuste kõrval hinnatakse delegeeritud õigusakti kehtivust ka selle alusel, kas ta on kooskõlas tema aluseks oleva esmase õigusaktiga.

Täiendav informatsioon

Lisateave Iiri õigussüsteemi, õigusaktide ja põhiseaduse kohta on esitatud järgmistel kodulehekülgedel:

  • www.taoiseach.ie English
  • www.courts.ie English
  • www.oireachtas.ie English
  • www.irishstatutebook.ie English
  • www.bailii.org English

« Õiguskord - Üldteave | Iirimaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik