Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Ungari

Viimati muudetud: 28-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Ungari

 

SISUKORD

I. Ungari õiguse allikad I.
1. Põhiseadus 1.
2. Parlamendi seadused 2.
3. Dekreedid 3.
4. Välislepingud 4.
II. Laiemas mõttes muud õiguse allikad, mida ei saa pidada õigustloovateks aktideks II.
1. Muud haldusaktid 1.
2. Põhiseaduskohtu otsused 2.
3. Kohtupraktika 3.
III. Riigiülestes õigusaktides sisalduvate õigusnormide jõustumine III.
IV. Eri organid, mis on pädevad vastu võtma õigusakte IV.
V. Õigusakti vastuvõtmise menetlus V.
VI. Riigi õigusnormide jõustumine VI.
VII. Õiguse allikate vaheliste vastuolude lahendamise viisid VII.

 

I. Ungari õiguse allikad

1. Põhiseadus

Ungari õigusaktide hierarhia tipus asub 1949. aasta seadus XX, mis on Ungari põhiseadus. Kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas. Põhiseaduse kehtestab Rahvusassamblee ning selle muutmiseks on vaja kahte kolmandikku kõikide parlamendiliikmete häältest [põhiseaduse artikli 24 lõige 3].

Ungari põhiseadus koosneb viieteistkümnest peatükist. Esimene peatükk sisaldab üldsätteid, selles on ette nähtud valitsemise vorm, teatav võimu üleminek Euroopa Liidule ning sätestatud mitu aluspõhimõtet, nagu õigusriigi põhimõte, keeld kindlustada võimu jõu abil, parteide vaba asutamine ja tegutsemine, sõdadest taganemine, koostöö tegemine Euroopa ühtsuse saavutamiseks ja põhiõiguste tunnustamine, ning see, et õigus sisaldab põhiõigusi ja kohustusi käsitlevaid õigusnorme, mis ei tohi aga piirata põhiõiguste minimaalset sisu.

II kuni XI peatükk sisaldavad põhilisi õigusnorme seoses kõrgeimate riigiametnike ning tähtsaimate institutsioonidega, neis on sätestatud Rahvusassamblee, Vabariigi Presidendi, Põhiseaduskohtu, inimõiguste parlamentaarse voliniku, rahvuste ja vähemusrahvuste õiguste parlamentaarse voliniku, Riigikontrolli, Ungari Keskpanga, valitsuse, relvajõudude ja politsei, kohalike omavalitsuste, kohtunike ja prokuratuuri õiguslik seisund ning ülesanded.

XII peatükk sisaldab põhiõiguste ja kohustuste deklaratsiooni; XIII peatükis on sätestatud valimisi reguleerivad põhimõtted; XIV peatükis käsitletakse Ungari pealinna ja embleeme ning XV peatükk sisaldab lõppsätteid.

ÜlesÜles

2. Parlamendi seadused

Ungaris kehtestab seadusi Rahvusassamblee. Seadustega reguleeritakse põhiõigusi ja kohustusi, mis on sätestatud põhiseaduses. 1987. aasta seadusega XI seadusandluse kohta (seadusandlusakt) täiendatakse seadusandlikku pädevust. Rahvusassamblee võtab mõned seadused vastu lihthäälteenamusega, s.t need peavad saama üle poole kohal viibivate parlamendiliikmete häältest, ning mõned kahe kolmandiku häälteenamusega (kvalifitseeritud häälteenamus). Lisaks põhiseaduse rakendamise seadusele, on kahte kolmandikku kõigi parlamendiliikmete häältest vaja ka ELiga liitumist käsitleva välislepingu ratifitseerimise ja väljakuulutamise seaduse ning rahvuslikke embleeme käsitleva seaduse vastuvõtmiseks. Seadused, mille vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku häältest, on kindlaks määratud põhiseaduses.

Enne põhiseaduse muutmise 1989. aasta seaduse XXXI vastuvõtmist võis Ungari presidendinõukogu vastu võtta dekreetseadusi. Õigusaktide hierarhiat silmas pidades kvalifitseeruvad kehtivad dekreetseadused õigusaktidena, mis asuvad hierarhias seadustega samal tasemel.

3. Dekreedid

Seadusandlusseaduse kohaselt tunnistatakse nii valitsuse, ministeeriumide kui ka kohalike omavalitsuste dekreete.

Valitsuse pädevus anda dekreete võib olla esmane või tuleneda seadusest. Esmane pädevus on sätestatud põhiseaduse artikli 35 lõikes 2, mille kohaselt valitsus annab oma pädevusvaldkonda kuuluvaid dekreete. See ei takista aga Rahvusassambleel võtta mis tahes valdkond oma pädevusse.

ÜlesÜles

Seadusandlusseaduse ja ka teatavate seadusest tulenevate volituste alusel võib valitsus kehtestada seaduste rakendamise dekreete. Seadusandlusakti artikli 15 lõike 1 kohaselt peab rakendusmääruste kehtestamise volituses olema määratletud volituse saaja, subjekt ja ulatus. Volituse saaja ei või seda enam edasi delegeerida.

Ministeeriumi dekreedid kujutavad endast dekreetide eriliiki. Need asuvad õigusaktide hierarhias valitsuse dekreetidest allpool. Seadusandlusseaduse kohaselt võivad ministeeriumid anda dekreete oma vastutusalas ning parlamendi seaduste või valitsuse määrustega neile antud volituste alusel. Seega peab ministeeriumi dekreedi andmiseks olema täidetud kaks tingimust.

Eraldi seaduse alusel võib Ungari Keskpanga president näha keskpanga dekreetides ette sätteid, mis on siduvad finantsasutustele, juriidilistele isikutele, kes ei kvalifitseeru finantsasutustena, kuid kes osutavad täiendavaid finantsteenuseid, investeerimisteenuste osutajatele ja arvelduskodadele.

Kolmanda dekreetide liigi moodustavad kohalike omavalitsuste dekreedid. Põhiseaduse artikli 44/A lõikes 2 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse esinduskogud võivad oma vastutusalas anda dekreete, kuid need ei tohi olla vastuolus hierarhias kõrgemal asuvate õigusaktidega. Kohalikke omavalitsusi käsitleva 1990. aasta seaduse LXV artikli 16 lõike 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse esinduskogu anda oma pädevusalas kõrgema taseme määrustega reguleerimata avalikke suhteid käsitlevaid dekreete ning need oma seadusandlike volituste alusel jõustada.

4. Välislepingud

Ungari/Ungari valitsus võib sõlmida välislepinguid teiste riikide/teiste riikide valitsustega. Välislepingute ja riigi õiguse vaheline suhe põhineb Ungaris dualistlikul süsteemil, s.t välislepingud saavad riigi õiguse osaks õigusaktiga rakendamise kaudu.

ÜlesÜles

II. Laiemas mõttes muud õiguse allikad, mida ei saa pidada õigustloovateks aktideks

1. Muud haldusaktid

Ungari õigussüsteemis tuntakse ka haldusakte, mida ei saa hoolimata sellest, et need sisaldavad õigusnorme, liigitada määrusteks, kuna need on asutusesisesed ning ei ole siduvad kõigile isikutele, vaid (ainsa erandina siduva juriidilise jõuta õigusalased suunised) ainult selle andnud asutuse alluvusse kuuluvatele organitele. Seadusandlusseaduse kohaselt on sellisteks haldusaktideks otsused, keskpanga määrused, statistilised teatised ja õigusalased suunised.

Otsuseid võivad oma tegevuse ja oma alluvusse kuuluvate organite ülesannete reguleerimiseks ning oma vastutusalaga seotud kavade vastuvõtmiseks vastu võtta Rahvusassamblee, valitsus, valitsuse komiteed, kohalik omavalitsus ja kohaliku omavalitsuse esinduskogud.

Õigusaktides sätestatud volituste piires võivad ministrid ja pädevate riiklike asutuste juhid anda juhiseid otse nende alluvusse kuuluvate asutuste tegevuse reguleerimiseks.

Statistilisi teatisi annab statistika keskameti president ning need sisaldavad siduvaid sätteid seoses statistiliste terminite, meetodite, liigituste, loetelude ja andmetega.

Õigusalaste suuniste hulka kuuluvad Rahvusassamblee ja valitsuse antavad direktiivid, milles nähakse ette üldised eesmärgid ja programmid ning esitatakse seisukohad olulistes riigi ja avalikke suhteid käsitlevates küsimustes. Rahvusassamblee ja valitsus võivad põhimõttest lähtudes õigusakti tõlgendada. Ministrid ja riiklike asutuste juhid võivad anda direktiive ja teatisi. Direktiividega antakse soovitusi õigusaktide rakendamise kõige olulisemate viiside ja vahendite kohta. Teatistega edastatakse õigusaktide rakendamise eest vastutatavate asutuste töö jaoks olulisi asjaolusid ja andmeid.

ÜlesÜles

2. Põhiseaduskohtu otsused

Põhiseaduskohtu otsustel on õigussüsteemis oluline osa. Põhiseaduskohus kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele ja tühistab oma otsustega põhiseadusega vastuolus olevad õigusaktid (sätted). Põhiseaduskohus põhjendab oma otsuseid üksikasjalikult ning lahendab sarnased asjad varem kohaldatud põhimõtteid järgides. Põhiseaduskohtu otsust ei ole võimalik edasi kaevata ning see on kõigi jaoks siduv. Põhiseaduskohtu kõige tähtsamaks ülesandeks on kaitsta põhiseadust ning hoida põhiseaduslikku demokraatiat ja õigusriigi stabiilsust. Seega on põhiseaduskohus sõltumatu ning sel on ulatuslik pädevus.

3. Kohtupraktika

Täites oma kohustusi seoses õiguse ühetaolise kohaldamise tagamise ning suuniste andmisega madalama astme kohtutele, lahendab ülemkohus ühetaolisuse ja muude põhimõtetega seotud küsimusi. Ühetaolisust käsitleva menetluse võib algatada kui kohtupraktika arengut ja ühtsust silmas pidades on vaja teha põhimõtte ühetaolise kohaldamise otsus, ning kui ülemkohtu üks koda kaldub kõrvale teise koja tehtud otsusest. Õiguse ühetaolist kohaldamist käsitlev otsus on kohtute jaoks siduv. Ka ülemkohtu kodade praktika kohaselt on põhimõtet käsitlevate otsuste eesmärk tagada õigusemõistmise ühetaolisus; nii õiguse ühetaolisust kui ka põhimõtteid käsitlevad otsused avaldatakse ülemkohtu ametlikus registris (Legfelsőbb Bíróság Hivatalos Gyűjteménye).

III. Riigiülestes õigusaktides sisalduvate õigusnormide jõustumine

2005. aasta seadus L (rahvusvahelise õiguse seadus) reguleerib välislepingutega seotud menetlusi ning selliste lepingute väljakuulutamist ja jõustumist. Kui Rahvusassamblee on artikli 7 lõike 3 alusel tunnustanud välislepingut seetõttu, et see on Ungari välissuhete jaoks ülioluline, tuleb kõnealune leping vastavalt rahvusvahelise õiguse seaduse artiklile 9 rakendada seaduse või mõnel juhul ka valitsuse dekreediga. Välislepingu tunnustamine sisaldub rakendamise seaduses. Välislepingu rakendamise seaduses peab lepingu teksti ja reservatsioone, eesmärke ja deklaratsioone sisaldavate sätete jõustumiskuupäev olema sama, mis kõnealuse lepingu Ungaris jõustumise kuupäev. Kui viimane ei ole veel teada, tuleb lepingu jõustumise tingimustes sätestada, et selle jõustumise kuupäeva määrab välisminister Ungari ametlikus teatajas (Magyar Közlöny) avaldatavas otsuses.

ÜlesÜles

Ungari põhiseadusega nähakse ette ka teine riigiüleste õigusaktide riigi õigussüsteemi inkorporeerimise meetod. Põhiseaduse artikli 7 lõike 1 kohaselt tunnistab Ungari õigussüsteem rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ning ühtlustab riigi õiguse rahvusvahelisest õigustest tulenevate kohustustega. Põhiseaduse artikli 8 lõike 1 kohaselt tunnistab Ungari põhilisi puutumatuid ja võõrandamatuid inimõigusi; kõnealuste õiguste austamine ja kaitse on riigi esmane kohustus.

Euroopa Ühenduse õigus võetakse Ungari õigussüsteemi üle subjektil põhinevate õigusaktidega põhiseaduses ja seadusandlusaktis kindlaksmääratud tasandil.

IV. Eri organid, mis on pädevad vastu võtma õigusakte

Ungaris võivad õigusakte vastu võtta Rahvusassamblee, valitsus, valitsuse liikmed, Ungari Keskpanga president ja kohalikud omavalitsused.

Rahvusassamblee kui riigi kõrgeim võimuorgan ja demokraatia esindaja Ungaris võtab vastu Ungari põhiseaduse ning võib vastu võtta seadusi.

Valitsus on täidesaatva võimu keskorgan. Valitsus asub riigihalduse tipus ning kontrollib ja koordineerib avalike haldusasutuste tegevust. Valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid. Valitsus võib kehtestada põhiseaduses kindlaksmääratud pädevusalas ning õigusaktidest tulenevate volituste alusel dekreete. Valitsuse dekreedid ei tohi olla vastuolus parlamendi seadustega.

Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Peaminister juhatab valitsuse istungeid ning kontrollib valitsuse dekreetide ja otsuste täitmist. Ministrid juhivad kooskõlas õigusaktide ja valitsuse otsustega oma pädevusse kuuluvaid valdkondi ning juhivad oma alluvusse kuuluvate asutuste tegevust. Ministrid võivad oma pädevusalas anda ka dekreete, kui nad on selleks volitatud parlamendi seaduste või valitsuse dekreetidega. Ministeeriumide dekreedid ei tohi olla vastuolus parlamendi seaduste või valitsuse dekreetidega.

ÜlesÜles

Kohalik omavalitsus on kohalik võimuorgan, mis valitakse ja töötab demokraatlikel alustel. Ta reguleerib ja juhib sõltumatult seaduse piires ja kohalike elanike huvides oma vastutusalasse jäävaid avalikke suhteid. Kui nad on selleks seadusega volitatud, võivad kohalikud omavalitsused anda kohalikke suhteid reguleerivaid dekreete. Kõnealused dekreedid ei tohi olla vastuolus ühegi nendest kõrgemal asuva õigusaktiga. Kohalikud omavalitsused võivad anda avalikke suhteid reguleerivaid dekreete, kui need ei ole reguleeritud mõne kõrgema tasandi õigusaktiga.

Ungari Keskpanga president võib keskpanga dekreetidega kehtestada eraldi seaduses kindlaksmääratud valdkonnas sätteid, mis on siduvad finantsasutustele, juriidilistele isikutele, kes ei kvalifitseeru finantsasutustena, kuid kes osutavad täiendavaid finantsteenuseid, investeerimisteenuste osutajatele ja arvelduskodadele. Keskpanga dekreedid ei tohi olla vastuolus seadustega.

V. Õigusakti vastuvõtmise menetlus

Õigusakt võetakse vastu, kui seda nõuavad sotsiaalsed või majanduslikud protsessid, kui selle vajadus tuleneb kodanike õiguste ja kohustuste reguleerimisest ning kui Ungari õigusesse tuleb üle võtta Euroopa Ühenduse õigusakte. Õigusakti vastuvõtmisele eelneb reguleeritava valdkonna analüüs. Õigusakti eelnõu koostab alati kas selleks määratud minister või minister, kelle pädevusse reguleeritav valdkond kuulub. Pädev ministeerium saadab koostatud eelnõu olenevalt õigusakti tasandist arutamiseks teistele ministritele, esindusorganitele ja muudele seadusandlusega seotud organitele. Eelnõu koostanud organ peab samal ajal vastavalt 2005. aasta seaduse XC (elektroonilise teabe vabaduse kohta) artiklile 9 avaldama eelnõu teksti (välja arvatud seaduses kindlaksmääratud erandjuhtudel) oma kodulehel, kus üldsus võib esitada selle kohta märkusi või soovitusi. Arutelude käigus saadud eksperdiarvamusi ja üldsuse märkusi arvesse võttes viib eelnõu esitanud organ eelnõusse sisse muudatused.

ÜlesÜles

Pärast kooskõlastamist arutatakse valitsusele esitatavat õigusakti eelnõu riigi haldussekretäride istungil, kus otsustatakse, kas eelnõu on esitamiseks valmis või mitte. Riigi haldussekretäride istung on viimane foorum, kus arutatakse eelnõu tehniliselt ning peetakse nõu tehnilistes/kontseptuaalsetes küsimustes, milles kooskõlastamise käigus kokkuleppele ei jõutud.

Riigisekretäride istungil arutatud dokumendid, mis leitakse olevat esitamiseks sobivad, esitatakse õigeaegselt valitsusele. Enamik esitatud õigusakte võetakse valitsuse istungil vastu ilma eelneva aruteluta, kuid valitsus arutab õigusakte, mis on väga olulised ning poliitiliselt probleemsed, ning võtab need seejärel vastu (või jätab vastu võtmata).

Seaduseelnõude puhul võetakse eelnõu seejärel seadusandlikus menetluses Rahvusassamblee päevakorda. Pärast seda arutatakse seaduseelnõu määratud parlamendi komiteedes ning Rahvusassamblee plenaaristungil. Ettepanekuid seaduseelnõu muutmiseks võivad teha parlamendi komiteed ja kõik parlamendi liikmed. Esmalt hääletab Rahvusassamblee muutmisettepanekuid ja seejärel seadust tervikuna.

Õigusaktid avaldatakse Ungari ametlikus teatajas Magyar Közlöny; üldsusele tuleb kättesaadavaks teha ka õigusakti digitaalne koopia. Erandjuhtudel võib ministeeriumi dekreedi lisa, kui see ei ole üldsusega otseselt seotud, teha üldsusele kättesaadavaks ka selle avaldamisega ministeeriumi ametlikus teatajas. Kohaliku omavalitsuse dekreet tuleb avaldada kohaliku omavalitsuse ametlikus teatajas kohalike omavalitsuste tööd ja korraldust reguleerivate normidega kehtestatud tavapärasel viisil.

ÜlesÜles

VI. Riigi õigusnormide jõustumine

Õigusaktid kehtivad nii Ungaris elavate või asuvate füüsiliste ja juriidiliste isikute kui ka välisriikides elavate Ungari kodanike suhtes. Kohalike omavalitsuste antud dekreete kohaldatakse kohaliku omavalitsuse pädevusalas.

Seadusandlusakti kohaselt on keelatud õigusaktile tagasiulatuva jõu andmine, sätestades, et õigusaktiga ei saa tagasiulatuvalt kehtestada kohustusi ega tunnistada tagasiulatuvalt ühtegi tegu õigusvastaseks.

Õigusaktide jõustumise kuupäev tuleb kindlaks määrata nii, et selle kohaldamise ettevalmistamiseks jääks piisavalt aega.

Õigusakt ja selle rakendusakt peavad jõustuma ühel ajal. Õigusakt muutub kehtetuks, kui see tunnistatakse kehtetuks teise õigusaktiga või kui õigusaktis sätestatud tähtaeg lõpeb.

VII. Õiguse allikate vaheliste vastuolude lahendamise viisid

Õigusaktidega ei tohi kehtestada õigusnorme, mis on vastuolus mõne muu sama või kõrgema tasandi õigusakti sätetega. Vastuolude ilmnemisel võetakse õigussüsteemis meetmeid nende kõrvaldamiseks.

Tavaliselt ilmneb vastuolu asjaomase õigusakti ettevalmistamisel; sellisel juhul on võimalik parandada olukord enne õigusakti vastuvõtmist. Mõnikord võib erinevate normide vaheline vastuolu tulla ilmsiks aga alles nende rakendamise käigus. Sellisel juhul võivad kohtunikud püüda vastuolu lahendada üldiste õiguspõhimõtete abil. Üks selline põhimõte on, et õigusaktide vahelise vastuolu korral kehtib kõrgema tasandi õigusakt. Teiseks see, et eriõigusaktid on ülimuslikud üldõigusaktide suhtes ning hilisemad varasemate suhtes.

Kui õigusaktid asuvad hierarhias samal kõrgusel, lahendatakse vastuolud, millega ei kaasne põhiseaduse rikkumist, üldiselt õigusakti kohtupoolse tõlgendamise abil. Eespool nimetatud õiguspõhimõtteid kohaldades otsustavad kohtud, milline vastuolus olevatest sätetest peaks prevaleerima. Kui õigusakt on vastuolus põhiseaduse sätetega, tuleneb sellest põhiseaduskohtu praktika kohaselt põhiseadusvastane olukord; sel juhul tühistab põhiseaduskohus põhiseadusvastase sätte.

Õigusnormide vaheline vastuolu võib tulla ilmsiks ka enne tegeliku probleemi tekkimist normi rakendamisel. Sellisel juhul kõrvaldab õigusakti andja vastuolu õigusakti muutmisega.

Kui Vabariigi President leiab seaduste puhul, et Rahvusassamblee poolt vastu võetud, kuid välja kuulutamata seaduse säte on põhiseadusega vastuolus, võib president paluda põhiseaduskohtul kontrollida seaduse vastavust põhiseadusele (põhiseaduslik veto). Kui kohus leiab, et seadus on tõepoolest põhiseadusega vastuolus, peab Rahvusassamblee võtma meetmed, et viia seadus põhiseadusega kooskõlla.

« Õiguskord - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik