Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Soome

Viimati muudetud: 09-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Soome

 

SISUKORD

1. Õiguse allikad 1.
1.1. Siseriiklikud õiguse allikad 1.1.
1.2. Rahvusvahelise õiguse allikad ja Euroopa Liidu õigus 1.2.
2. Õiguse allikate hierarhia 2.
3. Rahvusvaheliste kohustuste täitmine Soomes 3.
4. Õigusaktide vastuvõtmise pädevus 4.
5. Õigusaktide vastuvõtmine ja kehtima hakkamine 5.
6. Õigusaktide vaheliste vastuolude lahendamine Soomes 6.
7. Lisateave ja lingid 7.

 

1. Õiguse allikad

Mõiste „õiguse allikad” all mõeldakse allikaid, mis sisaldavad õigusnorme. Mõned õiguse allikad on siseriiklikud, mõned on rahvusvahelised. Mõned allikad on kirjalikud, mõned suulised. Allpool on välja toodud kokkuvõte kõikidest õiguse allikatest.

1.1. Siseriiklikud õiguse allikad

Kõige tähtsamad siseriikliku õiguse allikad on kirjalikud seadused. Mõistet „seadus” peab antud juhul mõistma laialt: see sisaldab nii põhiseadust, tavalisi seadusi (ehk parlamendi seadusi), Vabariigi Presidendi, Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) või ministeeriumide poolt välja antud dekreete ja õigusnorme, mida annavad välja alamalseisvad ametiasutused. Alamalseisvad ametiasutused saavad õigusnorme ja dekreete välja anda ainult põhiseaduses või tavalises seaduses sisalduva volituse alusel. Tavaliselt täpsustatakse volitusnormis riigiorgan või ametiasutus, kellel on õigus nimetatud õigusakte välja töötada.

Menetluskoodeksi (Code of Procedure) 1. peatüki paragrahv 11 sätestab, et juhtudel, kus kirjalik seadus puudub, on õiguse allikaks tava. Tava saab olla siduv vaid juhul, kui see ei tekita ebavõrdsust. Nimetatud tavaõigust puudutav reegel loodi kunagi väga ammu ja arusaam sellest tänapäeval on mõneti ebamäärane. Tänapäeval tähendab „tava” peamiselt teatud üldkehtestatud kombeid näiteks äritegevuses. Taval on tänapäeval õiguse allikana vaid väga harva mingi tähendus, sest kirjalikus õiguses sätestatud regulatsioonid on üsna kõikehõlmavad. Mõnedes valdkondades, näiteks lepinguõiguses, on tavaõigusel siiski ka praegu üpris arvestatav positsioon.

ÜlesÜles

Töö, mida tehakse seadusandluse ettevalmistamisel, ja kohtuotsused on samuti õiguse allikad. Töö, mida tehakse seadusandluse ettevalmistamisel, annab teavet seaduseandja kavatsuste kohta ja sellel eesmärgil kasutatakse seda õigusaktide tõlgendamisel. Mitmetest kohtuotsustest on kõige olulisemad õiguse allikad kõige kõrgemate kohtute, nimelt Ülemkohtu (Supreme Court) ja Kõrgeima Halduskohtu (Supreme Administrative Court) otsused. Nimetatud kahe kohtu otsuseid nimetatakse pretsedentideks. Kuigi pretsedendid ei ole õiguslikult siduvad, on neil praktikas oluline tähtsus. Teiste kohtute otsused võivad samuti olla õiguse allikatena olulised. Juhtudel, kus madalama astme kohtu otsus on lõplik, võib madalama astme kohtute tegevus olla suure praktilise tähtsusega.

Õigusteadus, õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja faktilised argumendid on samuti siseriikliku õiguse allikad. Õigusteaduse eriomane ülesanne on teaduslikult uurida õigussüsteemi olemust – õigusnormide tõlgendamist ja liigitamist – ja seetõttu on see samuti oluline õiguse allikas. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja praktilised argumendid võivad samuti õiguse allikatena tähtsat rolli mängida. Alljärgnevalt aga näidatakse, et need allikad on õigusaktide hierarhias palju nõrgemal positsioonil kui muud eespool mainitud õiguse allikad.

1.2. Rahvusvahelise õiguse allikad ja Euroopa Liidu õigus

Rahvusvahelised lepingud ja muud rahvusvahelised kohustused, mis Soome on endale võtnud, on Soomes siduva jõuga õiguse allikad. Nimetatud lepinguid rakendavate rahvusvaheliste organisatsioonide praktika on samuti oluline õiguse allikas. Üks näide nimetatud õiguse allikate kategooriasse kuuluvast lepingust on Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mille tõlgendamine sõltub ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast.

ÜlesÜles

Euroopa Liidu liikmena on Soome loomulikult seotud ka liidu õigusega. Määrused ja direktiivid on Euroopa ühenduste ühed kõige olulisemad õigusaktid. Määrused on kõikides liikmesriikides otseselt kohaldatavad, direktiivid tuleb liikmesriikidel aga üle võtta siseriiklikkusse õigusse. Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmist ettevalmistav töö võib olla oluline õiguse allikas, sest see näitab, kuidas ühenduse õigust tõlgendatakse. Selle tähtsus on aga selgelt palju väiksem kui siseriiklikke õigusakte ettevalmistaval tööl. Ülejäänud ELi regulatsiooniaktid on Soomele samavõrra siduvad nagu teistele liikmesriikidele. Euroopa Ühenduste Kohtu otsused on samuti oluline õiguse allikas, sest need on ELi õiguse osa.

2. Õiguse allikate hierarhia

Soome õiguse allikad jaotuvad tavaliselt tugevalt ja nõrgalt siduvateks ning täiendavateks allikateks. Seadused ja tavad on tugevasti siduv allikas, neil on hierarhias kõige kõrgem koht. Õiguskaitseorganitel on ametlik kohustus neid rakendada, nende eiramist peetakse ametikohuste mittetäitmiseks. Siseriikliku seadusandluse hierarhia on järgmine:

  1. põhiseadus,
  2. tavalised seadused (parlamendi seadused),
  3. Vabariigi Presidendi, Ministrite Nõukogu ja ministeeriumide dekreedid ja
  4. madalama astme ametiasutuste õigusaktid.

Nõrgalt siduvad õiguse allikad, mis asuvad hierarhias madalamal tasemel, hõlmavad seadusandlust ettevalmistavat tööd ja kohtuotsuseid. Nimetatud allikate eiramisega ei kaasne ametikohustuste mittetäitmisest tulenevaid sanktsioone ametiasutuste vastu, vaid suureneb tõenäosus, et otsust muudetakse kõrgemas kohtus. Täiendavate õiguse allikate kategooria hõlmab õigusteadust, üldtunnustatud õiguspõhimõtteid ja faktilisi argumente. Täiendavad õiguse allikad ei ole siduvad, kuid neid võib kasutada ja nad toetavad argumendi jõudu ning tugevdavat otsuse alust.

ÜlesÜles

Rahvusvahelistel lepingutel on sama hierarhiline jaotus nagu vahenditel, mida nende jõustamiseks Soomes kasutatakse. Kui rahvusvahelist lepingut jõustatakse seadusega, on selle lepingu sätetel hierarhias sama asukoht kui seaduse sätetel. Kui aga rahvusvahelist kohustust jõustatakse dekreediga, on selle sätetel hierarhias dekreedi sätetega võrdväärne asukoht. Jõustamise sätted on seega analoogsed siseriiklike sama taseme sätetega.

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse doktriini järgi on liidu õigus siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik. Kui siseriiklik säte ja sellega seotud liidu õigusakti säte on vastuolus, rakendatakse liidu seaduse sätet ka siis, kui vastuolus olev siseriiklik säte on põhiseaduses.

3. Rahvusvaheliste kohustuste täitmine Soomes

Soome on üks duaalse süsteemiga riikidest, kus rahvusvahelised lepingud ei ole siseriiklikus õiguses kehtivad enne, kui need on siseriigis spetsiaalselt jõustatud. Põhiseaduse kohaselt tuleb seadusandluse raamesse jäävaid rahvusvahelisi kohustusi jõustada seadusega. Ülejäänud sätteid peab jõustama dekreediga. Rahvusvaheline kohustus hakkab siseriiklikult kehtima jõustamissätetes selleks ettenähtud tähtajal. Soomele siduvad rahvusvahelised lepingud ja neid jõustavad sätted avaldatakse Soome Riigi Seaduste Kogu (Statute Book of Finland) lepingute sarjas (Treaty Series).

4. Õigusaktide vastuvõtmise pädevus

Põhiseaduse järgi on Soomes seadusandlik võim antud parlamendile. Parlament võtab vastu kõik tavalised seadused ja määrab kindlaks põhiseaduse parandused. Parlamendi poolt vastu võetud seadused või peamised seadused võivad anda mõnele teisele organile õiguse teatud küsimustes õigusakte vastu võtta. Nimetatud volituse alusel võivad dekreete anda Vabariigi President, valitsus ja ministeeriumid. Kui puudub säte, mis täpsustab, kellel konkreetselt on õigus teatud dekreeti anda, teeb seda valitsus. Seadus võib teatud tingimustel volitada ka madalama taseme ametiasutust õigusakte ette valmistama, aga seda vaid eeldusel, et seda tingivad asja olemusest tulenevad erilised põhjused ja nimetatud normide sisuline olulisus ei nõua, et need oleks sätestatud seaduse või dekreediga. Ühtlasi peab sellise volituse ulatus olema selgelt määratletud. Mitte ühelgi teisel organil peale eespool mainitute ei ole õigust üldiselt siduvaid õigusakte vastu võtta.

ÜlesÜles

5. Õigusaktide vastuvõtmine ja kehtima hakkamine

Selleks, et õigusakti võetaks vastu seaduse kujul, tuleb valitsuse ettepaneku või parlamendi liikme algatusena parlamendile kaalumiseks esitama. Valitsuse ettepanekud valmistatakse ette ministeeriumides ja neid arutatakse seejärel valitsuse plenaaristungil. Seejärel tehakse presidentaalsel istungil (Presidential session) otsus viia valitsuse ettepanek parlamenti.

Parlamendis läbib valitsuse ettepanek kõigepealt esimese lugemise, seejärel saadetakse see kaalutlemiseks asjaomasesse parlamendikomisjoni. Komisjon kuulab ära ekspertide arvamuse ja koostab valitsuse ettepaneku kohta aruande. Pärast komisjoni saadetakse eelnõu parlamendi plenaaristungile, kus seda arutatakse parlamendikomisjoni aruande alusel. Eelnõu vastuvõtmise otsus tehakse parlamendi plenaaristungil kahe lugemise järel. Parlament võib eelnõu vastu võtta seda parandamata, seda parandada või selle tagasi lükata. Eelnõu lõpliku saatuse üle otsustamise õigus on seega parlamendil. Tavalisi eelnõusid võetakse parlamendis vastu lihtsa häälteenamusega, põhiseaduse muutmist peab toetama kindlaksmääratud enamus. Kui parlament on eelnõu vastu võtnud, saadetakse see Vabariigi Presidendile heakskiitmiseks. Seadus hakkab kehtima seaduses sätestatud jõustumise kuupäeval, aga mitte enne, kui see on avaldatud Soome Riigi Seaduste Kogus.

Vabariigi Presidendi, valitsuse või ministeeriumi poolt väljaantud dekreedid valmistatakse ette asjaomase valdkonnaga tegelevas ministeeriumis. Presidendi dekreetide puhul teeb Vabariigi President dekreedi andmise otsuseid valitsuse ettepanekute alusel. Valituse dekreedi andmine otsustatakse valitsuse plenaaristungil ja ministeeriumi dekreetide andmise otsustab asjassepuutuv minister. Kõik dekreedid avaldatakse Soome Riigi Seaduste Kogus. Dekreet hakkab kehtima dekreedis endas märgitud ajal, aga mitte enne, kui see on avaldatud Soome Riigi Seaduste Kogus.

ÜlesÜles

Madalama taseme ametiasutuste vastu võetud õigusaktid, mida praktikas kutsutakse tavaliselt kas otsusteks või eeskirjadeks, valmistab ette mainitud ametiasutus ise ja otsustab ise ka nende vastuvõtmise. Madalama taseme ametiasutuste poolt vastu võetud regulatsioonid hakkavad kehtima neis sätestatud kuupäevadel ja nad avaldatakse nimetatud ametiasutuse eeskirjade kompendiumis (Compendium of Rules and Regulations).

6. Õigusaktide vaheliste vastuolude lahendamine Soomes

Õigusakte kohaldavad asutused kasutavad õigusaktide vahelise vastuolu lahendamiseks peamiselt kolme järgmist üldtunnustatud põhimõtet:

  1. normide hierarhias madalamal tasemel olevaid sätteid eiratakse ja rakendatakse hierarhias kõrgemal olevaid sätteid,
  2. lex specialis derogat legi generali (erinormid on ülimuslikud üldnormide suhtes) ja
  3. lex posteriori derogat legi priori (uuemad normid on ülimuslikud vanemate normide suhtes).

Seadusandluse vastavust põhiseadusele kontrollitakse Soomes ennetava järelevalve kaudu. Seetõttu ei ole Soomes eraldi põhiseaduslikku kohut. Riigiõiguskomisjoni (Constitutional Law Committee) ülesanne on kontrollida, kas eelnõud ja muud talle kaalutlemiseks esitatud asjad vastavad põhiseadusele ja inimõigusi käsitlevatele rahvusvahelistele lepingutele. Eeltoodust lähtuvalt on peamine põhimõte see, et parlamendis koostatud õigusakt peab vastama põhiseadusele ja inimõigusi käsitlevatele rahvusvahelistele lepingutele.

Kui siiski eksisteerib vastuolu põhiseaduse ja teiste sätete vahel, proovitakse seda lahendada tõlgendamise abil, üritades nii õigusakte kui teisi sätteid tõlgendada nii, et kaob vastuolu põhiseadusega. Juhul, kus sätted on vastuolus rahvusvaheliste inimõigusi puudutavate kohustustega, toetab riigiõiguskomisjon põhimõtet, et kui sätete tõlgendamiseks on erinevad alternatiivid, peab rakendama seda lahendust, mis toetab inimõigusi puudutavate sätete elluviimist, ehk siis alternatiivi, mis on inimõigustesõbralik.

ÜlesÜles

Juhul kui tõlgendamisega ei suudeta vastuolu kaotada, võimaldab põhiseadus põhiseaduslikkuse järelevalvet teha ka tagantjärele. Põhiseaduse paragrahv 106 sätestab, et juhul kui kohtumenetluses oleva asjaga seonduva seaduse sätte kohaldamine oleks selgelt vastuolus põhiseadusliku sättega, peab kohus aluseks võtma põhiseaduses oleva sätte. Põhiseaduse paragrahv 107 sätestab, et kui dekreedi või muu seadusest madalamal tasemel oleva õigusakti säte on vastuolus põhiseaduse või seadusega, ei või kohus ega muu organ seda kohaldada.

7. Lisateave ja lingid

Lisateavet seadusloome protsessi kohta leiab justiitsministeeriumi kodulehelt (Õigus ja ühiskond English - suomi - svenska – justiitsministeerium). Kõik Soomes kehtivad seadused, dekreedid ja madalama taseme organite poolt väljaantud õigusaktid leiab veebipõhisest Riiklikust Seaduste Andmebaasist (FINLEX English - suomi - svenska). Andmebaasis on ka valitsuse ettepanekud 1992. aastast alates ning Ülemkohtu ja Kõrgeima Halduskohtu pretsedendiõigus. Teavet valitsuse ettepanekute kohta ja algusjärgu dokumente eelnõude aruteludest parlamendis leiab ka parlamendi kodulehelt (Soome parlament English - français - suomi - svenska).

« Õiguskord - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 09-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik