Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Eesti

Viimati muudetud: 10-01-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Eesti

Eesti õiguskord põhineb õigusaktidel. Riigivõimu teostatakse ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

Õiguse allikateks on Eesti seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud. Kohtuotsustega õigusi ei looda ning kõrgema astme kohtute otsused ei ole reeglina madalama astme kohtute jaoks siduvad. Samas on Riigikohtul (s.t kõrgeimal kohtul, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus) õigus tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse või kõrgemalseisvate õigusaktidega. Konkreetsete kohtuasjade lahendamisel ei või ükski kohus sellist õigusakti kohaldada ning kohtutel on õigus kuulutada kõnealune õigusakt põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks).

Seadus on kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduste algatamise õigus on:

  • Riigikogu liikmel;
  • Riigikogu fraktsioonil;
  • Riigikogu komisjonil;
  • Vabariigi Valitsusel;
  • Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks.

Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse põhjal pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu.

Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:

  • kodakondsuse seadus;
  • Riigikogu valimise seadus;
  • Vabariigi Presidendi valimise seadus;
  • kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
  • rahvahääletuse seadus;
  • Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
  • Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
  • Vabariigi Valitsuse seadus;
  • Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
  • Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
  • Riigieelarve seadus;
  • Eesti Panga seadus;
  • Riigikontrolli seadus;
  • Kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
  • Seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi;
  • Erakorralise seisukorra seadus;
  • Rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.

Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või mõni riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Rahvahääletuse otsus on kõikidele riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.

ÜlesÜles

Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastu võetud seaduse välja kuulutamata ning saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja.

Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Põhiseaduse kohaselt võib president anda:  

  • nn eriseadlusi, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral, kui Riigikogu ei saa kokku tulla;
  • nn erakorralisi seadlusi, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral, mis väljenduvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud erakorralistes seisukordades, kui Riigikogu ei saa kokku tulla või tal ei ole kogunemiseks piisavalt aega.

Seadlused kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Vabariigi Presidendi seadlus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seadluses ei ole sätestatud teisiti . Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse.

Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega seadusi, mida saab vastu võtta või muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.

Määrused on õiguse allikad, mida annavad seaduse alusel ja täitmiseks valitsus ja ministrid. Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub.  

Põhiseaduse kohaselt on välislepingud ülimuslikud riigi õigusaktide suhtes. Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välislepingud jõustuvad lepingus sätestatud korra kohaselt.

Välisriigi õiguse kohaldamist reguleerib rahvusvahelise eraõiguse seadus.

Kui seadus, välisleping või tehing näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldab kohus seda vaatamata vastavasisulise taotluse olemasolule. Välisriigi õigust kohaldatakse vastavalt kohaldatava õiguse tõlgendamisele ja kohaldamise tavadele kõnealuses riigis. Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle tagajärjel tekib ilmne vastuolu Eesti õiguse (avaliku korra) oluliste põhimõtetega. Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust.

Kasulikke linke

« Õiguskord - Üldteave | Eesti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 10-01-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik