Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Ühenduse õigus

Viimati muudetud: 02-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Ühenduse õigus

Ühenduse õigus igapäevaelus.

Ühenduse õigus moodustab tervikliku õiguskorra, mis loob õigusi ja kohustusi kõikidele Euroopa Liidu kodanikele.

Siseturu raames kasvab liikmesriikidevaheline kaubavahetus pidevalt. Euroopa Liidu kodanikud reisivad järjest rohkem teise riiki elama asumise, töötamise, äritegevuse, puhkamise või abiellumise eesmärgil.

Erinevates riikides elavatel kodanikel on üksteisega järjest rohkem kontakte ning sellega seoses on kasvanud ka tõenäosus õigusalaste konfliktide tekkimiseks.

Sellised konfliktid on teistest keerulisemad, sest juba enne nende põhjalikumat uurimist kerkib rida küsimusi, nagu nt missuguse riigi kohtud on pädevad kohtuotsust langetama, missugust õigust kohtunik kohaldab, missugust õigusabisüsteemi on võimalik kasutada, kuidas on võimalik ühes riigis väljakuulutatud kohtuotsust viia täide teises riigis jne.

Et muuta kodanike ja õigusala töötajate elu lihtsamaks, on Euroopa Liit võtnud või plaanib võtta vastu suure hulga õigusnorme, mis annavad vastuse kõnealustele küsimustele.

Alates 1999. aastast on Amsterdami lepingu alusel võimalik kehtestada ühenduse õigusnorme tsiviil- ja kaubandusõiguses.

Euroopa Liit võib võtta vastu nt:

  • määruseid,
  • direktiive,
  • otsuseid.

Kõnealused õigusaktid on koos asutamislepingutega osa ühenduse õiguse allikatest.

Tsiviilõigusalane koostöö on osa ühenduse õigussüsteemist.

Seda võib lugeda terviklikuks õiguskorraks, sest ta on iseseisev ja liikmesriikide õiguskorrast erinev ning tal on oma õigusallikad.

Erinevalt tavapärasest rahvusvahelisest õigusest, mis on peamiselt suunatud riikidele, on ühenduse õigus suunatud üksikisikutele ja ettevõtjatele.

Lisaks on ühenduse õigusel rahvusvahelise õigusega võrreldes kaks eripära:

  • vahetu kohaldatavus

Määrused on vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides. Sellest johtuvalt:

  • võib igaüks viidata kohtus otse määruse sätetele ja kohtunik peab neid kohaldama,
  • on määrused üheselt kohaldatavad kogu liidus, mis endastmõistetavalt hõlbustab konfliktide lahendamist erinevate riikide kodanike vahel.

Seevastu direktiivid tuleb üle võtta, s.t liikmesriigid peavad inkorporeerima direktiivide põhimõtted siseriiklikkusse õigusse. Kohaldamisvahendite valikul on liikmesriikidele jäetud teatav vabadus.

Erinevalt määrustest ei ole direktiivid vahetult kohaldatavad, sest need ei loo üksikisikutele vahetult õigusi ega kohustusi. Küll aga tuleb siseriiklike seadusi tõlgendada direktiivides sätestatud põhimõtetest lähtudes, isegi juhul, kui need on võetud vastu enne direktiive.

  • ühenduse õiguse ülimuslikkus

Ühenduse määrused ja direktiivid moodustavad liikmesriikide õiguskorra osa, mis on ülimuslikud siseriiklike seaduste ja teiste õigusnormide suhtes. Ehk teisisõnu, kohtunik peab jätma kohaldamata siseriikliku seaduse, mis on vastuolus ühenduse õigusega.

Allikad

  • Euroopa põhilepingud English

« Õiguskord - Üldteave | Ühenduse õigus - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik