Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 25-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Tšehhi Vabariik

 

SISUKORD

1. Õiguse allikad 1.
2. Õigusallikate hierarhia 2.
3. Seadusandlik protsess 3.
4. Õigusaktide kehtivus 4.

 

1. Õiguse allikad

Tšehhi Vabariigi õiguskorra moodustavad seadused ja nendega seotud õigusaktid. Tähtsaimad õigusaktid on seadused (zakony), st käitumisnormide kogumid üksikisikute ja ühiskonna peamiste eluvaldkondade reguleerimiseks. Üldisemad aktid (seadustikud, zakoniky) hõlmavad tervet õigusvaldkonda ning sisaldavad süstemaatiliselt esitatud üksikasjalikke norme. Tervet menetlusõiguse valdkonda hõlmavaid ja üksikasjalikke menetlusnorme sisaldavaid seadusi kutsutakse menetlusseadustikeks (řády). Kõige olulisemaid riigikorraldust, kodaniku- ning inimõigusi reguleerivaid seadusi (sh Tšehhi Vabariigi põhiseadus ning põhiõiguste ja vabaduste harta) tuntakse konstitutsiooniliste seadustena (ústavní zákony) ning nende vastuvõtmiseks on ette nähtud erimenetlus.

Seadusi täiendavad rakendusmäärused: valitsuse määrused, ministrite ja keskasutuste ning autonoomsete piirkondlike üksuste määrused ja korraldused.

Parlamendi poolt ratifitseeritud ning seega Tšehhi Vabariigi jaoks siduvad rahvusvahelised lepingud on samuti õiguskorra osa. Rahvusvaheliste lepingute ja riigi õiguse lahknevuse korral on rahvusvahelised lepingud muude õigusaktide suhtes ülimuslikud.

Lisaks eespool nimetatud õigusaktidele on Tšehhi Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisest alates kohaldatud siin sarnaselt teiste liikmesriikidega ka Euroopa õigust.

Õiguslikud tavad ei ole Tšehhi Vabariigis õiguse allikas. Siiski lubab seadus mõningatel juhtudel teatavates valdkondades või õigusaladel õiguslikke tavasid arvestada. Taolistel juhtudel on see asjaomases seaduses sätestatud ning kohtud saavad niisuguseid norme kohaldada. Seetõttu on valdav seisukoht, et õiguse allikaks ei ole mitte õiguspõhimõte ega õiguslik tava ise, vaid sellele viitav seadus. Ka kohtuotsus ei ole õiguse allikas. Samas ei tohi kohus keelduda otsuse tegemisest sel põhjusel, et seadus on puudulik või ebaselge. Tihti tuleb kohtul anda asjale oma tõlgendus, millele teised kohtud oma otsuste tegemisel suuresti tuginevad, tekitades nõnda automaatselt õigusliku pretsedendi. Kui otsus avaldatakse riigikohtu otsuste avaldamiseks ette nähtud kohtuotsuste ja arvamuste ametlikus teatajas (Sbírka soudních rozhodnutí a stanovisek), siis peetakse seda tegelikkuses õiguse allikaks, kuigi ametlikult see seda ei ole.

ÜlesÜles

2. Õigusallikate hierarhia

Tšehhi õiguskorra struktuur on hierarhiline. Kõige kõrgemal paikneb põhiseadus ja muud konstitutsioonilised seadused; need seadused on suurima õigusjõuga ning neid saab muuta vaid teise konstitutsioonilise seadusega. Järgnevad tavalised seadused ja kõige väiksema õigusjõuga rakendusmäärused. Väiksema õigusjõuga seadused peavad olema kooskõlas neist õigushierarhias kõrgemal asuvate seadustega. Õigusakte muuta või kehtetuks tunnistada saab vaid samasuguse või suurema õigusjõuga õigusaktiga. Rahvusvahelistel lepingutel on eristaatus. Nagu eespool märgitud, moodustavad need osa õiguskorrast ja vastuolude puhul on need isegi konstitutsiooniliste seaduste suhtes ülimuslikud.

Euroopa õiguse puhul kehtib sarnaselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu põhimõte ühenduse õiguse ülimuslikkusest riigi õiguse suhtes. Selle põhimõtte kohaselt kohaldatakse riigi õiguse (seadused, määrused jne) ja Euroopa õiguse vastuolu korral Euroopa õigust. Taolisel viisil toimitakse nii riigi õiguse vastuolu korral ühenduse esmase (aluslepingud) kui ka teisese õigusega (määrused, direktiivid jms). Sellest ei tehta erandit ka kõige kõrgemate riigi õigusaktide puhul, sest ühenduse õigus on ülimuslik liikmesriikide põhiseaduste ja konstitutsiooniliste seaduste suhtes.

Selleks et rahvusvahelised lepingud saaksid õiguskorra osaks ja oleksid Tšehhi Vabariigi jaoks siduvad, peab parlament need ratifitseerima, muidugi juhul, kui konstitutsioonilise seadusega ei nõuta rahvahääletuse korraldamist. Rahvusvahelised lepingud ratifitseerib vabariigi president. Ratifitseerimise järel tuleb lepingu tšehhikeelne versioon avaldada ametliku teataja rahvusvaheliste lepingute osas (Sbírka mezinárodních smluv).

ÜlesÜles

3. Seadusandlik protsess

Tšehhi Vabariigis on seadusandjaks parlament, mis koosneb kahest iseseisvast kojast – saadikutekojast (200 liiget) ja senatist (81 senaatorit). Seadusandliku protsessi aluseks on algatusõigus. Ettepanekuid uute seaduste vastuvõtmiseks ja olemasolevate muutmiseks võivad teha parlamendiliikmed, parlamendifraktsioonid, senat, valitsus ja piirkondlikud asutused. Riigieelarvet ja rahvamajanduse raamatupidamiskontode sulgemist käsitlevaid seadusi võib algatada vaid valitsus ning ainult saadikutekoda tohib nende suhtes otsuseid vastu võtta. Samas on valitsusel õigus iga õigusakti ettepaneku (eelnõu) kohta arvamust avaldada. Saadikutekoda arutab ja vajadusel muudab eelnõu kolme järjestikuse lugemise käigus. Seaduse vastuvõtmiseks piisab kohalolijate lihthäälteenamusest.

Saadikutekoja esimees saadab eelnõu niipea kui võimalik senatile ja erinevalt vahel kuudepikkuseks venivast diskussioonist saadikutekojas on senatil vaid 30 päeva aega eelnõu arutada. 30 päeva möödumisel peab senat eelnõu kas heaks kiitma, tagasi lükkama või esitama saadikutekojale selle muudetud versiooni. Samuti võib senat otsustada eelnõu üldse mitte menetleda. Kui senat eelnõu heaks kiidab, jätab selle menetlemata või tähtajaks oma arvamuse avaldamata, loetakse seadus vastuvõetuks ja saadetakse vabariigi presidendile alla kirjutamiseks. Kui aga senat eelnõu tagasi lükkab, hääletab saadikutekoda seda uuesti. Seadus võetakse vastu, kui saadikutekoda kiidab selle heaks lihthäälteenamusega. Kui senat saadab saadikutekojale tagasi muudetud eelnõu, peab alamkoda hääletama senati poolt heakskiidetud eelnõu. Eelnõu vastuvõtmiseks piisab saadikute lihthäälteenamusest. Kui aga saadikutekoda senati parandatud eelnõu tagasi lükkab, toimub saadikutekojas uus hääletus algselt senatisse saadetud eelnõu suhtes. Seadus võetakse vastu, kui selle poolt on hääletanud vähemalt pooled kõigist saadikutest (st on antud vähemalt 101 poolthäält). Valimisseadused ja mõned muud seadused peab heaks kiitma nii saadikutekoda kui ka senat.

ÜlesÜles

Ka vabariigi presidendil on lõpuks oma sõna öelda. Ta võib vastuvõetud eelnõu ettenähtud 15 päeva jooksul alla kirjutamata jätta ja selle edasiseks aruteluks saadikutekotta tagasi saata, lisades tagasisaatmise põhjused. Taolist käitumist nimetatakse presidendi vetoks. Kui saadikutekoda võtab presidendi vetost hoolimata tagasisaadetud eelnõu muutmata kujul oma liikmete lihthäälteenamusega vastu, loetaksegi seadus vastuvõetuks. Kui ei, jääb see vastu võtmata.

Lisaks vabariigi presidendile kirjutavad seadustele alla ka saadikutekoja esimees ja peaminister, kuigi see on vaid puhas formaalsus.

Saadikutekoja laialisaatmise korral on senati ülesandeks võtta teatavates valdkondades vajalikke õiguslikke meetmeid, milleks muul juhul tuleks vastu võtta seadus. Senatile saab õiguslike meetmete kohta ettepanekuid teha ainult valitsus ja need tuleb saadikutekoja esimesel istungil kohe kinnitada, muidu kaotavad nad kehtivuse.

Sellises õigusloomeprotsessis on erandiks konstitutsioonilised seadused. Need tuleb vastu võtta kõigi saadikute kolme viiendiku häälteenamusega (st kvalifitseeritud häälteenamusega) ja kohalviibivate senaatorite kolme viiendiku häälteenamusega, mitte kohalviibivate parlamendiliikmete lihthäälteenamusega (pooled), nagu on tavaliste seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsioonilisi seadusi saab muuta või täiendada vaid teiste konstitutsiooniliste seadustega (st kui saadikutekoda saadetakse laiali, ei saa senat selliseid seadusi muuta) ja president ei saa nende puhul kasutada vetoõigust.

Ministrid, haldusasutused ja omavalitusasutused annavad oma haldusalas üksikasjalikke rakenduseeskirju (määrusi ja korraldusi).

ÜlesÜles

4. Õigusaktide kehtivus

Õigusakti jõustumiseks tuleb see avaldada. Konstitutsioonilised seadused, seadused ja muud õigusaktid (valitsuse määrused, ministrite määrused jne) avaldatakse siseministeeriumi poolt avaldatava ametliku teataja seaduste osas Sbírka zakonů. Õigusakt jõustub ja muutub Tšehhi õiguskorra osaks ametlikus teatajas avaldamise päeval. Iga avaldatava õigusakti puhul märgitakse ära ka selle kehtima hakkamise kuupäev. Sellest kuupäevast alates on kõigil juriidiline kohustus seadust täita. Kui kuupäeva pole märgitud, hakkab õigusakt kehtima 15 päeva möödumisel avaldamisest. Erandkorras võib kiireloomulistel juhtudel avalikes huvides kehtima hakkamise tähtpäeva ettepoole tuua, kuid see ei saa olla varasem avaldamise kuupäevast. Nii võivad õigusakti jõustumise ja kehtima hakkamise kuupäevad kokku langeda, kuid mitte kunagi ei või õigusakt hakata kehtima enne jõustumist. Senati poolt vastuvõetud õigusaktid avaldatakse samuti nagu seadused ametlikus teatajas Sbírka zakonů; ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud ametliku teataja rahvusvaheliste lepingute osas Sbírka mezinárodních smluv. Piirkondlikud määrused avaldatakse ametlikus väljaandes ning kohaliku omavalitsuse õigusaktid pannakse 15 päevaks välja volikogu ametlikule teadetetahvlile ja avaldatakse seejärel tavalises korras.

Kui riigi seadus või selle mõned sätted on vastuolus põhiseadusliku korraga või kui muud õigusaktid või nende sätted on vastuolus põhiseadusliku korra või mõne muu seadusega, otsustab põhiseaduskohus, kas need tuleks tühistada.

« Õiguskord - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 25-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik