Euroopa Komisjon > EGV > Õiguskord > Belgia

Viimati muudetud: 04-07-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õiguskord - Belgia

 

SISUKORD

1. Milliste õigusaktide või õiguse allikatega sätestatakse õigusnormid? 1.
2. Milline õiguslik seisund on õiguse üldtunnustatud põhimõtetel, õiguslikul taval ja pretsedendiõigusel? 2.
3. Õiguse allikate hierarhia 3.
4. Riigiülestes õigusaktides sisalduvate õigusnormide jõustumise tingimused riigi territooriumil 4.
5. Võimuorganite pädevus õigusaktide kehtestamisel 5.
6. Õigusakti menetlemine 6.
7. Siseriiklike õigusaktide jõustumise tingimused 7.
8. Liikmesriigi erinevate õiguse allikate vaheliste vastuolude lahendamine 8.

 

1. Milliste õigusaktide või õiguse allikatega sätestatakse õigusnormid?

Õiguse allikatega määratakse kindlaks õiguse olemus. Õiguse allikad võivad olla formaalsed ja materiaalsed. Erinevalt formaalsetest allikatest ei sisalda materiaalsed allikad kehtivaid õigusnorme. Materiaalsete allikate näited on heausksus, võrdsus ja mõistuspärasus.

Formaalsed allikad jagatakse viide kategooriasse. Kolm neist on kohustuslikud – õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Pretsedendiõigus ja akadeemilised kirjutised ei ole üldjuhul kohustuslikud, vaid on mõjutava iseloomuga.

Õigusakte käsitletakse üksikasjalikumalt õigusnormide hierarhiat käsitlevas lõigus. Oma olemuselt on need võimuorganite vastuvõetud kirjalikud aktid. Tavaõigus on oma olemuselt kirjutamata õigus, mis põhineb inimeste omavahelisel suhtlemisel, eelkõige kaubandustegevuses juurdunud tavadel. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted väljendavad konkreetse ühiskonna ülimaid väärtusi, nagu kõigi kodanike võrdsus, õigusnormide ja meetmete proportsionaalsus ja võimuorganite tegevuse seaduslikkuse põhimõte. Paljud neist põhimõtetest nagu “non bis in idem” karistusõiguses ning põhimõte, et “lex posterior derogat legi priori”, on sätestatud õiguse maksiimides.

Pretsedendiõigus ja akadeemilised kirjutised on õigust mõjutava iseloomuga õiguse allikad. Kohtuotsus on siduv vaid kohtuasja pooltele; pretsedendil põhinev süsteem Belgias puudub. Ainsana on kõigile siduvad konstitutsioonikohtu otsused. Teised ülemkohtud on riiginõukogu (kõrgeim halduskohus) ja kassatsioonikohus (kõrgeim tavaliste tsiviil- ja kriminaalasjadega tegelev kohus).

ÜlesÜles

2. Milline õiguslik seisund on õiguse üldtunnustatud põhimõtetel, õiguslikul taval ja pretsedendiõigusel?

Vaata küsimust 1.

3. Õiguse allikate hierarhia

Lisaks Belgia keskvõimu organite kehtestatud õigusaktidele on Belgia residentidele kohaldatavad ka haldusüksuste (nagu provintsid ja kohalikud omavalitsused) kehtestatud õigusaktid.(1). Samuti on Belgia mitme rahvusvahelise ja riigiülese organisatsiooni, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu ja NATO, liige. Nende organisatsioonide poolt sätestatud õigusnormid kehtivad ka Belgia võimuorganite ja elanikkonna suhtes.

Kuna kõikide õigustloovate võimuorganite jurisdiktsioon ei ole rangelt piiritletud ning kõik õigusaktide kategooriad ei oma ühesugust õiguslikku jõudu, võib tekkida vastuolu. Sellest tulenevalt on loodud õiguse allikate hierarhia, mille kohaselt ei tohi madalama astme õigusakt olla vastuolus kõrgema astme õigusaktiga.

Belgia siseriikliku õiguse tähtsaim õigusakt on põhiseadus. 27. mail 1971. aastal võttis kassatsioonikohus vastu otsuse, mille kohaselt kõik rahvusvahelised ja riigiülesed õigusaktid on hierarhias kõrgemal mis tahes siseriiklikest õigusaktidest ning seega ka põhiseadusest. Vastuolu korral Euroopa Liidu määruse ja põhiseaduse vahel kehtib määrus.

Põhiseadusest madalamale jääb kolm õigusaktide kategooriat: õigustloovad aktid, rakendusaktid ja pseudoõigusaktid, kusjuures õigustloovad aktid kehtivad rakendusaktide üle. Pseudoõigusaktid tähendavad peamiselt ringkirju ning on siduvad vaid võimuorganitele, mitte kodanikele.

ÜlesÜles

Belgia siseriiklik õigus luuakse kahel paralleelsel tasandil: keskvõimu tasandil (peamiselt üleriigiline õigus) ning kohalikul tasandil (keelekogukonnad ja piirkonnad). Õiguse tasandid on teineteisest sõltumatud. Üleriigilised õigusaktid on seadused. Kolme keelekogukonna, flaamikeelse, prantsuskeelse ja saksakeelse, ning Flandria ja Valloonia piirkonna poolt väljaantud õigusakte nimetatakse dekreetideks. Pealinna Brüsseli piirkonna õigusakte nimetatakse määrusteks. Seaduste rakendusaktideks on kuninglikud või ministri dekreedid, ning dekreetide ja määruste rakendusaktid on valitsuse või ministri dekreedid.

Lisaks keelekogukondadele ja piirkondadele on Belgias veel teisi haldusüksusi. Kõige tähtsamad neist on provintsid ja kohalikud omavalitsused. Nad ei ole iseseisvad. Õigusaktidena annavad nad välja määrusi ja otsusi ning neil ei ole täielikku seadusandlikku võimu (vaata põhiseaduse artiklit 159).

4. Riigiülestes õigusaktides sisalduvate õigusnormide jõustumise tingimused riigi territooriumil

Euroopa Liidu määrused on vahetult kohaldatavad ning Belgia seadusandlik võim ei ole otseselt nende rakendamisega seotud. Kuid seadusandlik võim peab heaks kiitma ja ratifitseerima välislepingud. Teatud lepingud peavad saama heaks kiidetud ja ratifitseeritud kõigi Belgia seadusandlike kogude poolt, mis võib olla tülikas ja aeganõudev protseduur. Riigi seadusandlikud kogud tegelevad ka Euroopa Liidu direktiivide rakendamisega, sest see nõuab alati siseriiklike õigusaktide vastuvõtmist või muutmist.

5. Võimuorganite pädevus õigusaktide kehtestamisel

Seaduse algatamise õigus on Esindajatekoja ühel või mitmel liikmel, ühel või mitmel Senati liikmel või kuningal (tegelikult tema ministritel või riigisekretäridel). Esindajatekoda, Senat ja kuningas moodustavadki Belgia seadusandliku võimu.

ÜlesÜles

Seadused põhinevad kaht tüüpi seaduseelnõudel – saadiku eelnõu (wetsvoorstel/proposition de loi, ettepaneku teeb Esindajatekoja või Senati liige) või valitsuse eelnõu (wetsontwerp/projet de loi, ettepaneku teeb kuningas). Seaduste rakendusaktid valmistab ette täidesaatev organ eesotsas kuningaga. Volitusi võib delegeerida ministrile. Sellest tulenevalt eristatakse kuninglikke ja ministri korraldusi.

Ettepaneku dekreetide ja määruste eelnõude kohta teeb üks või mitu asjaomase nõukogu liiget või olenevalt olukorrast ka riigi haldusüksuse valitsus. Rakendusaktid annab välja haldusüksuse valitsus või üks selle ministritest.

6. Õigusakti menetlemine

Vaata küsimus 5.

7. Siseriiklike õigusaktide jõustumise tingimused

Seadused kehtestab ja kuulutab välja kuningas. Kui ei ole sätestatud teisiti, jõustuvad need kümme päeva pärast nende avaldamist Belgische Staatsblad/Moniteur belge’is (Belgia ametlik väljaanne)(2).

Riigi haldusüksuste õigusaktid, dekreedid ja määrused, kehtestab ja avaldab vastava haldusüksuse valitsus. Kui ei ole sätestatud teisiti, jõustuvad need kümme päeva pärast nende avaldamist Belgische Staatsblad/Moniteur belge’is (Belgia Riigi Teataja).

8. Liikmesriigi erinevate õiguse allikate vaheliste vastuolude lahendamine

Kui nõuetekohaselt vastuvõetud õigusaktid on omavahel vastuolus, kasutatakse vastuolude lahendamise meetodeid. Õigusaktide hierarhia põhimõttel saab enamikke vastuolusid vältida. Vastuolude ilmnemisel tuleb need lahendada.

ÜlesÜles

Vastavalt põhiseaduse artiklile 142 on konstitutsioonikohtu ainupädevuses kontrollida õigusaktide vastavust riigi, keelekogukondade ja piirkondade pädevust reguleerivatele õigusnormidele. Need normid on sätestatud põhiseaduses ja Belgia föderaalriigi institutsioonilisi uuendusi käsitlevates õigusaktides.

Konstitutsioonikohtu pädevusse kuulub ka otsuste langetamine põhiõigusi ja -vabadusi riivavates asjades. Need põhiõigused ja -vabadused on sätestatud põhiseaduse II peatükis (artiklid 8–32) ning hõlmavad muuhulgas võrdsuse põhimõtet (artikkel 10) ja diskrimineerimise keelu põhimõtet (artikkel 11). Konstitutsioonikohus võib kontrollida ka õigusaktide vastavust põhiseaduse artiklile 170 (õiguslikkuse põhimõte maksustamisel), artiklile 172 (võrdsuse põhimõte maksustamisel) ja artiklile 191 (välisriigi kodanike kaitse).

Vaata ka Föderaalne Avalik Õigusteenistus Deutsch - français - Nederlands ja 6. jaanuari 1989. aasta eriseadust, milles käsitletakse konstitutsioonikohtu osa “geconsolideerde wetgeving/législation consolidée” protsessis.

Põhiseaduse artikli 159 alusel tegutsev riiginõukogu(3) lahendab kõik vastuolud õigust loovate ja rakendusaktide (korraldused ja määrused) vahel. Huvide konflikti vältimist kontrollib parlamendi kontrollikomitee.

Täiendav informatsioon

(1) Vaata Föderaalse Avaliku Õigusteenistuse veebilehekülge Deutsch - français - Nederlands, õigusakti tervikteksti, 1994. aasta põhiseadust ja 8. augusti 1980. aasta eriseadust institutsiooniliste uuenduste kohta; vaata ka föderaalse portaali lehekülge Deutsch - English - français - Nederlands ja klikka “riik” vasakus veerus.

Flaamikeelne kogukond koos flaami nõukoguga (nimetatakse ka Flaami parlamendiks)

Prantsuskeelne kogukond koos prantsuskeelse kogukonna nõukoguga

Saksakeelne kogukond koos saksakeelse kogukonna nõukoguga

Flandria piirkond koos eespool nimetatud flaami nõukoguga

Valloonia piirkond koos Valloonia piirkonna nõukoguga

Pealinna Brüsseli piirkond koos pealinna Brüsseli piirkonna nõukoguga (mis jaguneb kogukonna asjadega tegelevaks flaami- ja prantsuskeelseteks komiteedeks)

Keelekogukondade pädevusse kuuluvad:

1° kultuuriga seotud küsimused;

2° haridusega seotud küsimused, välja arvatud (…);

3° kogukondade vaheline koostöö ning väliskoostöö, sealhulgas õigus sõlmida koostöölepinguid punktides 1° ja 2° nimetatud valdkondades.

Flaami ja prantsuskeelse kogukonna nõukogud annavad igaüks oma valdkonnas välja isikutega seotud dekreete ning korraldavad isikutega seotud koostööd keelekogukondade vahel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas omavad nad õigust sõlmida koostöölepinguid. Saksakeelse kogukonna nõukogu omab samasuguseid õigusi.

Piirkondade nõukogude pädevusse kuulub maakasutuse planeerimine ning monumentide ja maaelu korraldusega seotud küsimused, samuti majandus- ja põllumajandus- jms küsimused.

(2) Vaata Föderaalse Avaliku Õigusteenistuse veebilehekülge Deutsch - français - Nederlands, õigusakti tervikteksti, 31. mai 1961. aasta seadust keelte kasutamise kohta seadusandluses ning õigusaktide ja määruste eelnõude koostamise, avaldamise ja jõustumise kohta..

(3) Vaata Föderaalse Avaliku Õigusteenistuse veebilehekülge Deutsch - français - Nederlands, õigusakti tervikteksti, 12. jaanuari 1973. aasta konsolideeritud seadusi, milles käsitletakse riiginõukogu.

« Õiguskord - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-07-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik