Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Rootsi

Viimati muudetud: 02-03-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kas mina võin saada menetlusabi? 3.
4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus? 5.
6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 6.
7. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabi taotlusele? 7.
8. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima? 8.
9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi? 11.
12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik minu kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega seotud kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus? 14.
15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse enne menetluse lõppu tagasi võtta (või isegi pärast seda)? 15.
16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Kohtumenetlus ise on Rootsis tasuta, välja arvatud taotluse esitamise lõiv, mis on praegu 450 Rootsi krooni (ligikaudu 47 eurot).

Kui teil on õigus saada menetlusabi, tasub taotluse esitamise lõivu riik.

2. Mis on menetlusabi?

Tsiviilasjades võib saada kaht liiki menetlusabi:

  • õigusabi ja
  • menetlusabi.

Mõlemaid reguleeritakse menetlusabi seadusega (1996:1619).

3. Kas mina võin saada menetlusabi?

Õigusabi

Kõik isikud - füüsilised isikud, ühendused, äriühingud jne - võivad saada õigusabi kõigis õigusküsimustes.

Õigusabi võib anda advokaadibüroo advokaat või nooremadvokaat. Õigusabi võib anda kahe tunni ulatuses ja selle võib jagada mitmeks sessiooniks. Õigusabi tasu on praegu 1162 Rootsi krooni (ligikaudu 120 eurot). Kui õigusabi saanud isikul puuduvad piisavad vahendid, võib seda tasu vähendada poole võrra. Kui õigusabi saanud isik on laps, ei tule tal tavaliselt tasu maksta. Tasu vähendamise korral hüvitab riik advokaadile saamata jäänud osa.

Menetlusabi

Menetlusabi võivad saada vaid füüsilised isikud, st et äriühingutel, ühendustel jne ei ole õigust menetlusabi saada. Surnud isikute pärandvara puhul on siiski teatavatel tingimustel õigus menetlusabi saada. Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel on Rootsi kodanikega samasugused õigused saada menetlusabi.

Menetlusabi võib anda enamiku õigusküsimuste puhul (vt allpool 4. küsimus).

ÜlesÜles

Menetlusabi saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  1. Te olete saanud õigusabi vähemalt ühe tunni ulatuses.
  2. Teie sissetulek ei ületa finantskünnist, mis on praegu 260 000 Rootsi krooni (ligikaudu 27 375 eurot). Taotleja sissetulekut hinnates arvestatakse tema majanduslikku olukorda tervikuna, nt võetakse arvesse lapse ülalpidamiskulud, vara või võlad.
  3. Te vajate juba antud õigusabist ulatuslikumat advokaadi abi ja seda abi ei ole võimalik saada mingil muul viisil.
  4. Sõltuvalt asja olemusest ja tähtsusest, vaidlusaluse eseme väärtusest ning üldistest asjaoludest võib pidada sobivaks ka riigi poolt kulude hüvitamist.
  5. Kui teil on - või oleks pidanud olema - kohtukulude kindlustus, kasutatakse esmajärjekorras seda.

4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

Õigusabi

Nagu eespool 3. küsimuse vastuses märgiti, võib õigusabi saada kõigis õigusküsimustes. Teavet ja abi võib saada näiteks järgmistes küsimustes:

  • abielu- ja muid kooseluvorme käsitlevad õigusnormid
  • abielulahutust käsitlevad õigusnormid
  • elatis
  • testament ja pärand
  • ostud ja lepingud

Menetlusabi

Nagu eespool 3. küsimuse vastuses märgiti, võib menetlusabi anda enamiku õigusküsimuste puhul, välja arvatud mõned erandid. Menetlusabi ei või anda näiteks juhul, kui võib määrata riikliku kaitsja või advokaadi. Kui olete kuriteo ohver, võib mõnel juhul määrata „kannatanute kaitsja” (vt kannatanute kaitsja seadus 1988:609). Kõnealune esindus on tasuta. Kannatanute kaitsja üks ülesanne on aidata esitada kuriteoga seoses tsiviilhagi, st kahju hüvitamise nõue. Kannatanule kaitsja määramise korral ei ole õigust saada menetlusabi.

ÜlesÜles

Mõnikord peavad menetlusabi saamiseks olema erilised põhjused - näiteks kui menetlus toimub välisriigis või kui nõude väärtus ei ületa ilmselgelt 18 950 Rootsi krooni (ligikaudu 1195 eurot).

5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus?

Puudub erimenetlus olukordade jaoks, mis eeldavad menetlusabi taotluse kohest menetlemist. Üldiste menetluspõhimõtete kohaselt tuleb asja või küsimust siiski võimalikult kiiresti menetleda.

6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Riiklik Kohtute Amet (National Courts Administration) on koostanud lihtsa taotlusvormi koos selle täitmise juhendiga. Taotlusvormi võib saada kas Õigusabi Ametist (Legal Aid Authority) või kohtutest. Taotlusvormi võib küsida ka Riiklikust Kohtute Ametist (National Courts Administration svenska).

7. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabi taotlusele?

Nagu eespool 6. küsimuse vastuses märgiti, võib lihtsa taotlusvormi koos täitmisjuhendiga saada mitmesugustest asutustest, sealhulgas Riiklikust Kohtute Ametist. Lisateabe saamiseks pöörduge Riikliku Kohtute Ameti poole.

Menetlusabitaotlus peab muu hulgas sisaldama teavet taotluses viidatud kohtuasja kohta, selle kohta, kas menetlus toimub välisriigis, kas asjaga seoses on saadud õigusabi, kas asja katab või on katnud kohtukulude kindlustus, ning teavet majandusliku olukorra ja muude asjaolude kohta. Nimetatud teave tuleb esitada vormil, mille saab Riiklikust Kohtute Ametist.

ÜlesÜles

Teisi vorme lisada ei tule. Soovitav oleks siiski lisada dokumendid, mis võivad esitatud teavet tõendada.

8. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima?

Menetlusabitaotlus tuleks saata kohtule või ametiasutusele, kes taotlust menetleb.

Kui kohtumenetluse seisukohast olulist asja või küsimust arutab kohus, peab kohus menetlema ka menetlusabi taotlust. Vastasel juhul peab menetlusabi andmise otsustama Õigusabi Amet (Legal Aid Authority).

9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte?

Menetlusabi taotlust menetlev Õigusabi Amet või kohus edastab oma otsuse kirjalikult.

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Menetlusabi andmise korral määratakse samal ajal menetlusabi nõustaja. Lisateabe saamiseks tuleks seetõttu pöörduda menetlusabi nõustaja poole.

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi?

Advokaadi või nooremadvokaadi või mõne teise sobiva isiku võib määrata teie menetlusabi nõustaja. Kui olete ise teinud ettepaneku mõne sobiva isiku määramiseks, võib selle isiku määrata, kui see ei suurenda märkimisväärselt asja kulusid või kui keeldumiseks puudub muu konkreetne põhjus.

12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik minu kohtukulud?

Menetlusabi andmise korral tasub riik järgmised kulud:

  1. Menetlusabi nõustaja tasu 100 tunni ulatuses, kui kohus ei otsusta teisiti.
  2. Üldkohtus, töökohtus või kaubanduskohtus tõendite esitamise mõistlikud kulud.
  3. Teie õiguste tagamiseks mõistlikult vajaliku uurimise kulud kuni 10 000 Rootsi krooni (ligikaudu 1053 euro) ulatuses.
  4. Vahenduskulud vastavalt kohtumenetluse seadustiku 42. peatüki 17. jaole.
  5. Taotluse esitamise ja menetlemise lõivud ning täitmise kulu.

Kõik kulud, mida menetlusabi ei kata, tuleb seetõttu ise kanda. Kohtuasja võitmise korral on nende kulude eest siiski võimalik vastaspoolelt hüvitust saada.

ÜlesÜles

Menetlusabi andmise korral tuleb menetlusabi lõivu kaudu osa kulusid ise tasuda. Kõnealune lõiv on teatav protsent menetlusabi nõustaja kuludest. Lõivusüsteem on sissetuleku suurusest olenevalt kuueastmeline; astmed on väljendatud kindlaksmääratud tuluklassidena. Eri tuluklasside korral tuleb maksta lõivu vahemikus 2% kuni 40%. Tuluklass ja seega makstava lõivu suurus määratakse majandusliku olukorra alusel. Majandusliku olukorra hindamisel arvestatakse aastatulu, ülalpidamiskohustusi ja vara. Kulude tekkimisel tuleb maksta menetlusabilõivu oma menetlusabi nõustajale.

13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud?

Kui teil on õigus saada menetlusabi, on teil õigus saada kõiki Rootsi menetlusabi süsteemis ettenähtud hüvitisi (vt eespool 12. küsimus). Seetõttu ei ole võimalik saada vaid osalist menetlusabi.

Teisalt on lisaks menetlusabi süsteemile võimalik saada finantsabi kohtumenetlusega seotud teatavate kulude eest, eriti kohtusse jõudmisega seotud sõidukulude ja kohtusse kutsutud tunnistaja kulude eest. Seega, kui olete kohtuasja või õigusliku vaidluse pool ja olete saanud kohtukutse, võib riik tasuda teie sõidu- ja  majutuskulud, kui neid peetakse mõistlikuks (kohtumenetluse seadustiku 11. peatüki 6. jagu). Samuti võib riik maksta tunnistajale hüvitust vajalike sõidu- ja majutuskulude katmiseks ja kaotatud aja eest, kui see on teie majanduslikku olukorda arvestades põhjendatud (kohtumenetluse seadustiku 36. peatüki 24. jagu). Juriidilistel isikutel ei ole õigust saada hüvitust kohtusse ilmumisega seotud sõidu- ja majutuskulude eest.

14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega seotud kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus?

Katab küll.

15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse enne menetluse lõppu tagasi võtta (või isegi pärast seda)?

Kohtumenetluse lõpetamise korral ei saa te enam menetlusabi. Menetlusabi andmine lõpetatakse reeglina ka juhul, kui teie menetlusabi nõustaja on töötanud 100 tundi. Kohus võib siiski teha otsuse menetlusabi andmise jätkamise kohta.

Teatavatel juhtudel võidakse menetlusabi andmine ka enneaegu lõpetada - nt kui te ei maksa menetlusabi lõivu või kui olete andnud vale teavet ja kui õige teabe andmise korral ei oleks menetlusabi antud. Menetlusabi andmine võidakse enneaegu lõpetada ka juhul, kui teie menetlusabi nõustaja on töötanud 100 tundi ja kohus ei ole teinud otsust menetlusabi andmise jätkamise kohta.

16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Menetlusabi andmisest keeldumise otsuse peale võite kaebuse esitada ise või võib seda teha Riiklik Kohtute Amet. Kui otsuse tegi kohus, võib selle edasi kaevata nagu iga muu otsuse. Kui kohus teatab oma otsusest kirjalikult, teatab ta ka seda, kuidas võib otsuse edasi kaevata. Kui otsuse tegi Õigusabi Amet, tuleb kaebus esitada Õigusabi Nõukogule (Legal Aid Board).

Täiendav informatsioon

Lisateavet Rootsi menetlusabi süsteemi kohta ja taotlusvorme võib saada Riiklikust Kohtute Ametist järgmisel aadressil:

Domstolsverket

S-551 81 JÖNKÖPING

www.dom.se svenska

Tel. + 46-36-15 53 00

Faks: + 46-36-16 57 21

« Õigusabi - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 02-03-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik