Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Sloveenia

Viimati muudetud: 28-09-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kas mul on õigus saada menetlusabi? 3.
4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 5.
6. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabitaotlusele? 6.
7. Kus ma peaksin oma menetlusabitaotluse registreerima? 7.
8. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus saada menetlusabi või mitte? 8.
9. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib minu advokaadi? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik minu kohtukulud? 11.
12. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamise kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus? 13.
14. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse enne kohtumenetluse lõppu tagasi võtta? 14.
15. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 15.

 

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Tsiviilmenetluse seaduse (edaspidi: ZPP – vt allpool pealkirja all „Lisateave”) artikli 151 kohaselt kuuluvad menetluskulude alla kohtumenetluse käigus või selle tulemusena tekkinud kulud ning advokaatide ja teiste isikute, kelle õigus tasu saada on ette nähtud seaduses (nt õigusasjatundjad), töö eest makstavad tasud. Esialgu kannavad pooled oma menetluskulud ise. Kulude hüvitamist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitletakse ZPPis, samas kui sotsiaalküsimuste ja töövaidluste kulude hüvitamist käsitletakse töö- ja sotsiaalkohtute seaduses (vt allpool pealkirja all „Lisateave”). Käesolevas tekstis käsitletakse üksnes kulude hüvitamist tsiviil- ja kaubandusasjades. Tsiviilmenetluse korral on tegelikkuses kõige sagedamini esinevateks kuludeks kohtulõivud ja kulud seoses kohtuekspertide, tunnistajate kohtusse kutsumise, kohtutõlkide, hageja tagatise ja avansiliste maksetega tõendite hankimisel. Kohtuvaidluse võitnud poolele nimetatud kulud reeglina hüvitatakse. ZPP artikli 154 esimese lõike kohaselt hüvitab kohtuvaidluse kaotanud pool menetluskulud vastaspoolele ja kõigile selle poolel kohtulikku vaidlusse astunud isikutele. Kui kulud tekivad konkreetse poole süül, kui kohtuotsus põhineb hageja nõude tunnustamisel, kui nõue võetakse tagasi või kui kohus jõuab lahenduseni asjas, kus puuduvad kaaskostjad või kaashagejad, kohaldatakse erinorme (ZPP artiklid 155–162).

2. Mis on menetlusabi?

Menetlusabi seaduse (edaspidi ZBPP – vt allpool pealkirja all „Lisateave”) artikli 1 kohaselt on menetlusabi vahend, mis võimaldab isikutel kasutada õigust õiguskaitsele – kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ja võttes arvesse sotsiaalset olukorda – juhul kui nad muul moel ei oleks suutelised seda tegema, kahjustamata oma võimet ülal pidada ennast ja oma peret. Isik, kellel on õigus saada menetlusabi, võib nõuda rahalisi vahendeid menetlusabi kulude osaliseks või täielikuks katmiseks ja menetluskulude katmisest vabastamist. Praktikas hõlmab see õigusnõustamise kulusid, seadusjärgse esinduse kulusid üldkohtutes, erikohtutes ja Sloveenia põhiseaduskohtus ning kõigi organite, asutuste ja isikute ees Sloveenias, kellel on vaidluste kohtuvälise lahendamise pädevus, ning vabastust menetluskulude maksmisest.

ÜlesÜles

3. Kas mul on õigus saada menetlusabi?

Teil on õigus saada menetlusabi, kui teie ja teie perekonna majanduslikku seisundit arvestades ei oleks te ise suuteline menetluskulusid enda ja oma pere majanduslikku seisundit kahjustamata tasuma. Teie majanduslikku seisundit hinnatakse teie ja teie perekonna kuusissetuleku ning teie ja teie perekonna omanduses oleva vara alusel. Isikute suhtes, kes võivad saada tasuta menetlusabi, kohaldatavad reeglid erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on siseriikliku või piiriülese vaidlusega. Siseriiklike vaidluste korral võivad tasuta menetlusabi saada Sloveenias alaliselt elavad Sloveenia kodanikud, Sloveenias ajutist või alalist elamisluba omavad välismaalased ning Sloveenias seaduslikult elavad kodakondsuseta isikud, muud välismaalased, kelle olukorda reguleeritakse vastastikuste kokkulepetega või kelle suhtes kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud – ja asjades, mis on ette nähtud – Sloveeniale siduvates rahvusvaheliste kokkulepetes, ning teatud tingimustel valitsusvälised organisatsioonid ja liidud. Isikuid, kellel on õigus saada tasuta menetlusabi piiriüleste vaidluste korral, käsitletakse ZBPPi muutmise seaduses, mis jõustus 1. detsembril 2004 kooskõlas nõukogu direktiiviga (EÜ), millega parandatakse menetlusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava menetlusabi kohta ühised miinimumeeskirjad. Piiriüleste tsiviilvaidluste korral, mille puhul üks asjaosaline või pool elab menetlusabi taotluse esitamise ajal teises Euroopa Liidu liikmesriigis (siseriiklik piiriülene vaidlus), on sellisel isikul tema kodakondsusest olenemata õigus saada Sloveenias menetlusabi. Kui üks asjaosaline või pool elab menetlusabi taotluse esitamise ajal Sloveenias (välismaine piiriülene vaidlus), on tal samuti õigus kodakondsusest olenemata saada õigusabi menetlusabi taotluse edastamiseks.

ÜlesÜles

4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

Piiriüleste vaidluste korral võib tasuta menetlusabi saada vaid tsiviilasjades, mis kuuluvad üldise kohtualluvusega kohtute pädevusse (kohtute seaduse alusel) või töö- ja sotsiaalkohtute pädevusse (selliseid kohtuid käsitleva seaduse alusel).

5. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Siseriikliku vaidluse korral võib taotlusvormi saada tasuta menetlusabile spetsialiseerunud ametkondadelt või raamatupoodidest.

Kui te taotluse esitamise ajal olete mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi elanik ja taotlete tasuta menetlusabi Sloveenia kohtusse pöördumiseks (välismaine piiriülene vaidlus), peate te saatma taotluse kas ise või vastavas liikmesriigis taotluste edastamise eest vastutava asutuse kaudu Sloveenia justiitsministeeriumile. Taotlus tuleb ZBPP järgi esitada kirjalikult kas Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt ettenähtud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vormil või Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes avaldatud vormil.

Kui te olete taotluse esitamise ajal Sloveenia elanik ja taotlete menetlusabi mõne muu ELi liikmesriigi kohtusse pöördumiseks (siseriiklik piiriülene vaidlus), peate saatma taotluse selle piirkonna kohalikule kohtule, kus te ajutiselt või alaliselt elate. Taotlus tuleb esitada kirjalikult Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt ettenähtud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vormil või selle ELi liikmesriigi õigusnormidega ette nähtud vormil, kus asub kohus, kelle pädevuses vastav asi on.

ÜlesÜles

6. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabitaotlusele?

Ettenähtud vormil ja nõuetekohaselt täidetud taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad, et te vastate taotluse aluseks olevatele kriteeriumidele. Määruses tasuta menetlusabi vormi ja dokumentide esitamise kohta – Pravilnik o obrazcu za dodelitev brezplačne pravne pomoči in predložitev listin (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 75/2001) – on sätestatud dokumendid, mida võite kasutada, et tõendada andmeid oma sissetuleku ja muude tulude, majandusliku seisundi ning perekonna, tervise ja muude endast olulist ohtu kujutavate põhjuste kohta.

7. Kus ma peaksin oma menetlusabitaotluse registreerima?

Siseriikliku vaidluse korral peaksite tasuta menetlusabi taotluse esitama pädevale kohalikule kohtule, töökohtule või halduskohtule, kelle tööpiirkonnas te kas ajutiselt või alaliselt elate, või teie enda valitud kohtule, kui te ei ela selles riigis, kus te menetlusabi taotlete, või kui te olete kodakondsuseta isik.

Kui te olete taotluse esitamise ajal mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi elanik ja taotlete tasuta menetlusabi Sloveenia kohtusse pöördumiseks (välismaine piiriülene vaidlus), peate saatma taotluse kas ise või vastavas liikmesriigis taotluste edastamise eest vastutava asutuse kaudu Sloveenia justiitsministeeriumile.

Kui te olete taotluse esitamise ajal Sloveenia elanik ja taotlete tasuta menetlusabi mõne muu ELi liikmesriigi kohtu poole pöördumiseks (siseriiklik piiriülene vaidlus), peate saatma taotluse selle piirkonna kohalikule kohtule, kus te ajutiselt või alaliselt elate.

ÜlesÜles

8. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus saada menetlusabi või mitte?

Vastutav asutus teeb otsuse, kas teil on õigus saada tasuta menetlusabi, esitatud taotluse alusel ja sellest otsusest antakse teile teada.

9. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Kui teile on teatatud, et teie tasuta menetlusabi taotlus on rahuldatud, annab tasuta menetlusabile spetsialiseerunud ametkond välja sellekohase toimiku (napotnica), mis sisaldab teie isikuandmeid, selle asja kirjeldust, milleks on lubatud menetlusabi anda, ja muud asjakohases määruses (Pravilnik o obrazu napotnice, ametlik väljaanne nr 136/2004) ettenähtud teavet. Pärast nende teenuste kättesaamist, milleks menetlusabi anti, peab taotleja selle toimiku menetlusabile spetsialiseerunud ametkonnale tagastama kohe, kui sellele on lisatud andmed kulutuste ja tõendid kulude maksmisest vabastamise kohta.

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib minu advokaadi?

Õigusabi osutav advokaat määratakse menetlusabi eest vastutava asutuse poolt menetlusabi andmise otsuses.

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik minu kohtukulud?

Siseriiklike vaidluste korral lubatakse menetlusabi reeglina taotleja soovitud ulatuses ja ajavahemikuks, mis on heakskiidetud menetlusabi puhul vajalik. Menetlusabi eest vastutav asutus võib menetlusabi andmise erinevate juhtumite jaoks kehtestada siiski eri tasemed, lubada teatud liiki abi vaid piiratud ulatuses, piirata asjakohaste teenuste arvu või menetlusabi osutamiseks ettenähtud tundide arvu või lubada abi vaid teatava arvu ja teatavat liiki tõendite puhul, juhul kui kulud on ebaproportsionaalsed.

ÜlesÜles

Siseriiklike piiriüleste vaidluse korral antakse menetlusabi vaid esimese ja teise astme kohtus toimuva menetluse jaoks.

12. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud?

Ülejäänud kulud katab esialgu isik ise. Kui te võidate kohtuvaidluse, määrab kohus, et vastaspool peab menetluskulud teile hüvitama.

13. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamise kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus?

Nagu eespool märgitud, ei kehti reegel, et menetlusabi eest vastutav asutus võib abi andmise piirata teatud menetlusstaadiumiga, siseriiklike piiriüleste vaidluse korral, sest sellisel juhul antakse abi menetluse jaoks esimeses ja teises kohtuastmes.

14. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse enne kohtumenetluse lõppu tagasi võtta?

Kui teil on õigus saada menetlusabi, peate te vastama menetlusabi saamise tingimustele kogu selle ajavahemiku jooksul, mille jaoks menetlusabi antakse. Abitaotluse rahuldamise ja kulude lõpparuande esitamise vahelisel ajal peaksite teatama tasuta menetlusabi eest vastutavale asutusele kõigist faktidest, asjaoludest või muudatustest, mis mõjutavad või võivad mõjutada teie õigust saada tasuta menetlusabi või selle vormi, ulatust ja kestust, ning seda kaheksa päeva jooksul pärast seda, kui te olete nendest teada saanud. Kui menetlusabile spetsialiseerunud ametkond leiab, et kujunenud asjaolude tõttu on vaja teha teistsugune otsus menetlusabi andmise kohta, sest taotleja ei ole enam kõlblik menetlusabi saama või tal on õigus saada vähem või vaid teatavas vormis menetlusabi, algatab ta menetluse menetlusabi õiguse ex officio tuvastamiseks. Selle menetluse lõppedes teeb menetlusabi eest vastutav asutus otsuse, milles ta kinnitab menetlusabi saamise õiguse kadumist või muudab menetlusabi ulatust või vormi.

15. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Tasuta menetlusabi eest vastutava asutuse otsust ei ole võimalik edasi kaevata, kuid te võite esitada halduskaebuse Sloveenia Vabariigi halduskohtule.

Täiendav informatsioon

  • Tasuta menetlusabi seadus (Zakon o brezplačni pravni pomoči – ZBPP – Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 48/2001), ZBPPi muutmise seadus (ametlik väljaanne nr 50/2004).
  • Tsiviilmenetluse seadus (Zakon o pravdnem postopku – ZPP – ametlik väljaanne nr 36/2004 (konsolideeritud tekst)); töö- ja sotsiaalkohtute seadus (Zakon o delovnih in socialnih sodiščih – ametlik väljaanne nr 19/94 ja nr 61/2004). Eespool nimetatud seaduste tekstid (sloveenia keeles) on kättesaadavad järgmise lingi kaudu: Sprejeti Zakoni – Pomoč English - slovenšcina.

« Õigusabi - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-09-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik