Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Rumeenia

Viimati muudetud: 24-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Rumeenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kes võib saada menetlusabi? 3.
4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus? 5.
6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 6.
7. Millised dokumendid tuleb menetlusabi taotlusele lisada? 7.
8. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima? 8.
9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi? 11.
12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab ka edasikaebamisega seotud kulud? 14.
15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta? 15.
16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 274 kohaselt kuuluvad menetluskulude hulka kohtu tempelmaksud, kohtulõiv, kohtumenetlustasud ja proportsionaalne maks, ekspertide tasud, tunnistajate kulude hüvitamine, advokaatide tasud ja muud kulud, mida kohtumenetluse võitnud pool saab tõendada.

Rumeenia õigusaktide kohaselt määratakse tempelmaksude ning advokaatide ja ekspertide tasud kindlaks kohtuasja keerukuse ja hagi hinna alusel.

Seoses isikutega, kes on kohustatud kandma kohtumenetluse kulud, on see küsimus üksikasjalikult reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Teoreetiliselt peab kohtumenetluse kulud kandma vastava nõude korral kohtuvaidluse kaotanud pool. Kostja, kes tunnistab hageja nõuet kohtuistungi esimesel päeval, ei pea siiski kohtumenetluse kulusid tasuma, välja arvatud juhul, kui talle on esitatud kulude hüvitamise nõue enne kohtukutse kuupäeva. Kui mõlema poole nõuded otsustatakse osaliselt rahuldada, teeb kohus otsuse, kui suures ulatuses kumbki pool peab kohtumenetluse kulud kandma. Kui kohtuvaidluses osaleb mitu hagejat või kostjat, peavad nad kohtumenetluse kulud kandma võrdselt, kas proportsionaalselt või ühiselt.

Kriminaalasjade puhul reguleeritakse kohtumenetluse kulude tasumist kriminaalmenetluse seadustiku artiklitega 189-193. Kaitsekulud, tõendamiskulud, füüsiliste tõendite hoidmiskulud, advokaatide tasud ja muud kriminaalasjaga seotud kulud kaetakse riigi poolt eraldatud summadest või hüvitatakse kohtumenetluse poolte poolt. Kriminaalmenetluse seadustikus eristatakse summasid, mis tuleb maksta tunnistajatele, ekspertidele ja tõlkidele ning kohtumenetluse kulude tasumist riigi eraldatud summadest, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva kohtuotsusega ja muudel juhtudel, mida käsitletakse iga juhtumi korral eraldi. Poolte kohtumenetluse kulud kannab kohtuotsusest sõltuvalt kas kostja või kannatanu.

ÜlesÜles

2. Mis on menetlusabi?

Menetlusabi on kaitseõiguse osa. Põhiseaduse artikli 24 lõikes 2 on sätestatud, et pooltel on kogu kohtumenetluse jooksul õigus sellele, et neid esindab enda valitud või kohtu määratud advokaat.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 75 lõike 1 kohaselt hõlmab menetlusabi kohtukuludest vabastamist, kohtukulude vähendamist, kohtu tempelmaksude ja kohtulõivude maksmist maksegraafiku alusel või maksmise edasilükkamist ning tasuta esindamist ja advokatuuri määratud advokaadi osutatavat abi.

Kaitseõiguse tagamine on üks kriminaalmenetluse põhireeglitest. Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 6 on sätestatud, et kaitseõigus on tagatud süüdistatavale, kostjale ja mis tahes muule isikule kogu kriminaalmenetluse jooksul ja et kõigil isikutel on kogu menetluse jooksul õigus saada abi kaitsjalt.

Kohtuasutused peavad teavitama süüdistatavat või kostjat enne tema esimese avalduse kirjalikku jäädvustamist sellest, et tal on õigus seaduslikule esindajale ning see teavitamine tuleb kanda kohtuistungi protokolli. Seaduses sätestatud tingimustel ja juhtudel peavad kohtuasutused määrama süüdistatavale või kostjale advokaadi, kui süüdistatav või kostja ei ole endale ise valinud esindajat.

Kuna kaitseõigus on kriminaalmenetluse üks põhinõuetest, pidi seaduseandja kehtestama arvukalt õigusnorme, mis reguleerivad kaitse väiteid toetavate asjaolude kindlakstegemist. Selle tulemusel on kriminaalmenetluse seadustikus antud pooltele eri võimalused tõendamaks kohtule esitatud väidete või nõuete õigsust või vaidlustamaks esitatud süüdistused või nõuded.

ÜlesÜles

Menetluslike vahendite poolest on kaitseõigus keeruline ja sisaldab:

  • poolte võimalust kaitsta end kriminaalmenetluses ise;
  • kohtuasutuste kohustust võtta ametiülesande korras arvesse kriminaalmenetluse pooltele soodsaid asjaolusid;
  • võimalust ja vahel kohustust anda kriminaalmenetluse käigus õigusabi.

Kaitseõigus hõlmab ka kostja õigust esindatusele. Oma laadilt tagab menetlusabi ka õiguse kaitsele. Kaitseõiguse eri aspektid võivad olla kriminaalmenetluses kumulatiivselt kaetud, kuid vahel on võimalik, et teatavad kaitseõiguse elemendid puuduvad ja menetlusabi on seega tegelikult valikuline ning süüdistataval või kostjal peab olema kriminaalmenetluses kaitsja üksnes juhul, kui see on õigusaktis sõnaselgelt sätestatud.

Seepärast võib öelda, et õigusabi on kaitseõiguse põhiline tagatis.

Õigusabi all mõistame abi, mida kaitsja annab kriminaalasja pooltele, andes selgitusi ja nõu ning sekkudes õiguseksperdina. Õigusabi korral sõnastab kaitsja järeldused selle poole juuresolekul, kelle huve ta kaitseb. Õigusabi võivad anda üksnes juristid.

Kuna õigusabi osutavad juriidilise koolitusega isikud, nimetatakse seda erialakirjanduses tehniliseks kaitseks.

Põhimõtteliselt on õigusabi osutamine kriminaalasja pooltele vabatahtlik, mis tähendab seda, et huvitatud isikud võivad ise otsustada, kas määrata advokaat, kes annaks neile õigusabi. Sellel reeglil on erandid, kuna praegu kehtivate õigusnormide kohaselt võib õigusabi olla teatavatel juhtudel kohustuslik.

Õigusabi andmiseks peavad kohtumenetlusse kaasatud isik ja advokaat sõlmima õigusabilepingu. Kohtumenetlusse kaasatud isiku ja advokaadi vahel sõlmitud lepingus reguleeritakse kokkulepitud tasu maksmine. Samuti tuleb märkida, et kriminaalmenetluse seadustiku artikli 171 kohaselt on õigusabi kohustuslik järgmistel juhtudel:

ÜlesÜles

„2) Õigusabi on kohustuslik, kui kostja või süüdistatav on alaealine, viibib taastusravi keskuses või raviasutuses, on kinni peetud või vahistatud seoses mõne muu asjaga, kui isik on kinni peetud meditsiinilise ohutuse tagamiseks või kui kostja või süüdistatav on kohustatud saama ravi seoses mõne muu asjaga või kui prokurör või kohus leiab, et kostja või süüdistatav ei ole suuteline end ise kaitsma ja muudel seaduses sätestatud juhtudel.

3) Õigusabi on kohustuslik ka juhul, kui toimepandud kuriteo eest nähakse ette eluaegne vangistus või vähemalt viieaastane vangistus.

4) Kui õigusabi on kohustuslik ja kui süüdistatav või kostja ei ole advokaati valinud, tuleb advokaat määrata ametiülesande korras.

4^1) Kui õigusabi on kohustuslik ja kui määratud kaitsja ei osale põhjuseta kriminaalasja arutamise kohtuistungil või kohtuotsuse tegemisel selleks määratud kuupäeval ja kui ta ei taga enda asendaja osalemist, määratakse asendaja ametiülesande korras, andes talle piisavalt aega kaitse ettevalmistamiseks. Kohtumenetluse käigus, pärast kohtuliku arutelu algust, kui õigusabi on kohustuslik ja kui määratud kaitsja puudub põhjuseta kindlaksmääratud kuupäeval ning ei taga oma asendaja osalemist, peab kohus määrama ametiülesande korras teise, teda asendava kaitsja, andes viimasele vähemalt kolm päeva kaitse ettevalmistamiseks.

5) Ametiülesande korras määratud kaitsja volitused lõpevad siis, kui määratud kaitsja kohale ilmub.

6) Kui kaitsja puudub istungilt, kus tehakse kohtuotsus ja kui teda ei ole võimalik lõike 41 kohaselt asendada, lükatakse kohtuistung edasi.”

3. Kes võib saada menetlusabi?

Menetlusabi võib taotleda iga isik, kellel ei ole võimalik katta kohtumenetluse kulusid, ilma et see raskendaks tema või ta pere ülalpidamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 74).

ÜlesÜles

Kriminaalasjas antakse tasuta õigusabi taotluse esitamise korral teatavat liiki kahju kannatanutele ja see sõltub ühest küljest toimepandud kuriteo raskusest ning teisest küljest kannatanu majanduslikust olukorrast (seadus nr 211/2004 kuriteos kannatanute kaitse tagamise meetmete kohta).

Tasuta õigusabi antakse raske vägivallakuriteo (tapmiskatse, esimese astme mõrv ja mõrv raskendatud asjaoludel, raske tervisekahjustus ja tahtlikud kuriteod, mille tagajärjeks oli kannatanul raske tervisekahjustus) või muu tõsise seksuaalkuriteo (vägistamine, suguühe alaealisega, alaealise vägivaldne või muu suguline väärkohtlemine) vahetutele ohvritele. Tasuta õigusabi antakse isikutele, kes on kaudselt kannatanud raske kuriteo tõttu (kuriteo tagajärjel surnud vahetu ohvri abikaasa, lapsed ja ülalpeetavad).

Tasuta õigusabi antakse teiste kuritegude ohvritele sõltumata kuriteo liigist, kui iga kannatanu pereliikme kuusissetulek on maksimaalselt võrdne minimaalse riikliku brutopalgaga, mis on kehtestatud selleks aastaks, mil kannatanu esitas menetlusabi taotluse.

Lisaks sellele on seaduse nr 678/2001 (inimkaubanduse ennetamise ja kontrolli kohta (muudetud)) kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude ohvritel õigus saada menetlusabi, mis on vajalik selleks, et nad saaksid teostada oma kriminaalmenetlusõigusest tulenevaid õigusi kõigil kriminaalmenetluse etappidel ja toetada oma avaldusi ja tsiviilnõudeid isikute vastu, kes panid toime nimetatud õiguse kohaldamisalasse kuuluvad kuriteod.

4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

Seaduses ei eristata eri laadi kohtuvaidlusi ja seega võib järeldada, et menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul.

ÜlesÜles

5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus?

Menetlusabiga seoses puudub kiireloomuliste asjade jaoks erimenetlus.

6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Standardvorm, mida huvitatud isikud saaksid kasutada menetlusabi taotlemiseks, puudub. Taotlus peab sisaldama seaduses sätestatud üksikasju ja see peab vastama kõigile sisulistele ja vorminõuetele, mis kehtivad kohtuasutustele esitatavate taotluste suhtes. Lisaks nimetatud nõuetele peab menetlusabi taotlus sisaldama ka teatavaid spetsiifilisi andmeid. Taotlus tuleb esitada kohtule kirjalikult ja selles tuleb täpsustada asjaomase kohtuasja andmed ning taotleja majanduslik olukord (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 76).

7. Millised dokumendid tuleb menetlusabi taotlusele lisada?

Menetlusabi taotlusele tuleb lisada kirjalik tõend taotleja sissetulekute ja rahaliste kohustuste kohta.

8. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima?

Menetlusabi taotlus adresseeritakse sellele kohtule, kellele taotlus esitatakse ja kes taotluse registreerib.

9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte?

Kohus vaatab taotluse läbi, küsib vajaduse korral isikutelt selgitusi ja tõendeid või kohalikelt ametiasutustelt teavet ning teeb asja kohtulikult arutamata otsuse nõupidamistoas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 78 esimene lõik).

ÜlesÜles

Menetlusabi taotluse kohta tehtud lõplikku otsust või menetlusabi andmise otsuse läbivaatamisel tehtud lõplikku otsust ei saa edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 78 esimene lõik).

Vastaspool võib siiski igal ajal esitada kohtule tõendid sellise isiku tegeliku olukorra kohta, kelle taotlus on heaks kiidetud, kuid abi andmist ei peatata otsuse läbivaatamise ajaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 78 teine lõik).

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Peate tegutsema küsimustele 6-8 antud vastuste kohaselt.

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 75 lõike 1 punkti 2 kohaselt annab advokatuuri määratud advokaat abi ja õigusnõuandeid tasuta.

Seaduse nr 51/1995 (juristide organisatsiooni ja tegevuse kohta (muudetud)) artiklites 68–69 on sätestatud järgmiselt: „Advokatuur annab õigusabi kõigil juhtudel, kui kohus, prokuratuur või kohalik ametiasutus peab tagama või palub tagada kaitsja juhul, kui asjaomane asutus usub, et isik ei ole selgelt suuteline tasu maksma.

Erandjuhul, kui viivitus kahjustab puudustkannatava isiku õigusi, võib advokatuuri esimees anda nõusoleku tasuta abi andmiseks.

Advokatuur korraldab õigusabiteenuste osutamise riigi kõigis kohtutes, kus antakse õigusabi, ja kohalikes kriminaalasju uurivates prokuratuurides, õigusabi osutab alaline advokaat, kelle määrab advokatuuri nõukogu ja keda juhendab nõukogu liige.”

ÜlesÜles

12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud?

Kohtumenetluse kulud, mille tasumisest menetlusabi saaja on vabastatud, ja menetlusabi vormid määrab kindlaks kohus.

Kui õigusabi antakse ametiülesande korras kohtu või prokuratuuri palvel, tasub selle eest justiitsministeerium. Kui õigusabi antakse ametiülesande korras kohaliku ametiasutuse palvel, tasub selle eest asjaomane asutus.

13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud?

Osalise menetlusabi andmise korral kohaldatakse kõnealusest asjast sõltuvalt kas tsiviilkohtumenetluse seadustiku või kriminaalmenetluse seadustiku kohtumenetluse kulusid reguleerivaid sätteid.

14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab ka edasikaebamisega seotud kulud?

Kuigi seaduses ei ole seda sõnaselgelt sätestatud, võivad kõik isikud, kellel on õigus saada menetlusabi, saada seda kogu kohtumenetluse vältel (lõppotsuse tegemiseni, st kuni edasikaebamise võimalused on ammendunud).

15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 70 on sätestatud: „kui kohus tuvastab, et menetlusabi taotlus oli esitatud pahauskselt, varjates tõde, võib ta menetlusabi andmise otsust muuta ja määrata isikule trahvi, mis võrdub summaga, mille maksmisest ta vabastati.” Artikli 80 kohaselt lõpeb abi saamise õigus isiku surma korral või kui tema majanduslik olukord paraneb.

16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 70 kohaselt ei saa kohtu lõplikku otsust menetlusabi taotluse kohta või menetlusabi andmise otsuse läbivaatamisel tehtud otsust edasi kaevata.

Täiendav informatsioon

Kasulikud lingid:

The Bucharest Bar Association (Bukaresti Advokatuur), http://www.baroul-bucuresti.ro/ română.

The National Romanian Bar Association (Rumeenia Riiklik Advokatuur), http://www.uar.ro/ română.

« Õigusabi - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 24-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik